Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kunda linna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Väljaandja:Kunda Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.02.2018
Avaldamismärge:RT IV, 05.09.2012, 5

Kunda linna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Vastu võetud 11.06.2012 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 366 ja jäätmeseaduse paragrahvi 66 lõike 2 ja lõike 4 ning Kunda linna Jäätmehoolduseeskirja 3. peatüki alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala/korraldatud jäätmeveo eesmärk

  Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord. Määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja vedaja valiku tingimused, lepingute sõlmimise ja korraldatud veoga mitteliitumise tingimused. Teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse teenuste kontsessioon lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

2. peatükk JÄÄTMELIIGID JA VEOPIIRKONNAD 

§ 2.  Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliike, mis on tähistatud vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu koodinumbriga 200301 ehk prügi (segaolmejäätmed) ning koodinumbriga 200101 - paber ja kartong (v a salastatud dokumendid).

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) olmejäätmete hulgast liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas ohtlikud, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);
 2) aia- ja haljastusjäätmed (sealhulgas kalmistu rohejäätmed);
 3) tänavapühkmejäätmed ning haljasaladel paiknevate prügikastide tühjendusjäätmed;
 4) septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setete vedu;
 5) avalike ürituste korraldamisel tekkivad jäätmed;
 6) suurjäätmed, mootorsõidukite osad ja vrakid, ehitus- ja lammutusjäätmed;
 7) tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tekkivad jäätmed.

§ 3.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Kunda linna haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE 

§ 4.  Jäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid:
 1) paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub enam kui 8 korterit;
 2) paber ja kartong – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeid tekib rohkem kui 50 kg nädalas;
 3) segaolmejäätmed – elamumaa ja mitteelamumaa sihtotsatarbega kinnistul.

 (2) Nimetatud jäätmed kogutakse liigiti eraldi mahutitesse, mis peavad olema vastavalt tähistatud.

 (3) Segaolmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada.

§ 5.  Vedamise sagedus ja aeg

 (1) Kortermajade segaolmejäätmete vedu:
 1) kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 600 – 4500 liitri suurustesse ühiskasutatavatesse konteineritesse;
 2) kuni kahe korteriga elamutes on tühjendamissagedus vähemalt kord kahe nädala tagant, kolme ja enama korterite arvuga majades vähemalt üks kord nädalas.

 (2) Väikeelamute segaolmejäätmete vedu:
 1) väikeelamute juures kasutatakse jäätmekotte suurusega 30 – 50 l (max 10 kg) ja 80 l (max 15 kg) või jäätmekonteinereid suurusega 140 – 240 liitrit;
 2) väikeelamutel on tühjendamissagedus vähemalt üks kord nelja nädala tagant.

 (3) Tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord nelja nädala tagant.

 (4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud mahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

 (5) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elamurajoonides öörahu. Päevasel ajal peab tühjendamine toimuma sellisel ajal ja moel, et see kõige vähem häiriks liiklust.

 (6) Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale.

 (7) Konteinerite paigutamine jäätmevaldajatele toimub järgmiselt:
 1) jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud jäätmekogumiskonteinereid ning milliseid on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumiskonteinereid;
 2) kui jäätmevaldaja poolt soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumiskonteinerit, paigaldab selle rendi-tasu eest vedaja. Jäätmevaldajal peab olema võimalus konteiner ka kohe välja osta.

4. peatükk JÄÄTMEVEO TEENUSTASU SUURUSE MÄÄRAMINE 

§ 6.  Jäätmeveo teenustasu

 (1) Jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.

 (2) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

§ 7.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja teenustasu suuruse muutmine

 (1) Korraldatud segaolmejäätmete ning paberi- ja papi käitlemise teenustasu arvestatakse kogumiskonteineri ühekordse käitlemise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest. Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.

 (2) Jäätmete teenustasu sisaldab jäätmete laadimise, veo, segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimise, teenuse eest arveldamise korraldamise ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise hinda.

 (3) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas.

 (4) Jäätmeveo teenustasu muutmist ei saa taotleda enne 12 kuu möödumist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algusest ja, mitte tihemini kui kord aastas. Jäätmevedaja ei saa taotleda teenustasu muutmist enam kui 10 % võrra pakkumise hinnast. Teenustasu muutmiseks peab jäätmevedaja esitama põhjendatud avalduse, mille alusel hinnatakse teenustasu muutmise vajalikkust/mittevajalikkust.

 (5) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) milliseid teenustasusid vedaja soovib suurendada;
 2) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada;
 3) millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused.

 (6) Taotlusele tuleb lisada:
 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
 2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.

 (7) Taotluse vaatab läbi linnavalitsus ja teeb vastava otsuse.

 (8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui linnavalitsus avalikustab uued teenustasud linnalehes ja linna kodulehel.

§ 8.  Lisateenused

 (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmelepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

 (2) Lisateenuse osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimiseks seadusega ettenähtud korras.

5. peatükk TEENUSE OSUTAJA VALIK 

§ 9.  Hanke korraldamine

 (1) Teenuse osutaja leidmiseks koostab linnavalitsus teenuste kontsessiooni läbiviimiseks hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 ning jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõikes 3 sätestatud nõuetest.

 (2) Riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajadusel esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.

 (3) Lisaks käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 1 sätestatule peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma:
 1) linna ja vedaja vahelise lepingu projekt;
 2) andmed ainuõiguse kestvuse kohta veopiirkonnas - kuni 5 aastat;
 3) tabel ettevõtja poolt pakutava teenustasu suuruste väljendamiseks (paberi ja kartongi ning segaolmejäätmete puhul näitab pakkuja soovitava teenustasu suuruse jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest lähtuvalt jäätmemahuti suurusest);
 4) nõue selle kohta, et jäätmekäitleja tagab tema poolt tehtava pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;
 5) ülevaade erinevate suurustega korterelamute ja eramajade arvulisest kogusest.

 (4) Avalik konkurss vedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas:
 1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu;
 2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või rentima jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.

 (5) Avaliku konkursi dokumentide ettevalmistamiseks ja pakkumiste hindamiseks moodustab linnavalitsus komisjoni, kuhu kuuluvad kaks linnavalitsuse esindajat (linnapea, heakorranõunik), kaks volikogu esindajat ja majandusosakonna juhataja. Komisjon võib vajadusel kaasata oma töösse sõltumatuid eksperte.

§ 10.  Vedaja valiku tingimused

 (1) Avatud pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma järgmised pakkujate kvalifitseerimise tingimused:
 1) ettevõtjal peab olema Eesti Vabariigis kehtiv jäätmeluba olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses;
 2) ettevõtte tegevuskindlustus (mis oleks suurem/võrdne antud piirkonna keskmise aasta käibega);
 3) tehnikapargi olemasolu tõestus (tehnilised passid kehtivate ülevaatustega);
 4) alltöövõtt ei ole lubatud.

 (2) Komisjon võib vajadusel lisada pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikke tingimusi.

 (3) Avatud pakkumise kutse dokumentides võib sätestada erinõuded jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.

6. peatükk LEPINGUTE SÕLMIMINE 

§ 11.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Kunda linnas, loetakse jäätmeseaduse pragrahvi 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

 (2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja vedaja vahel ei avalda mõju liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.

§ 12.  Lepingute sõlmimise kord

 (1) Hanke tulemusel väljaselgitatud vedajast ja jäätmeveo teenustasudest teavitab linnavalitsus elanikke linnalehes Meie Kodu ja linna kodulehel www.kunda.ee.

 (2) Korraldatud jäätmeveoleping linna ja vedaja vahel sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates vedaja pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.

 (3) Konkursi korras valitud jäätmevedaja on kohustatud sõlmima lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

 (4) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Sel juhul tuleb jäätmemahutitena kasutada standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele.

 (5) Kui jäätmevaldajad soovivad kasutada ühist jäätmemahutit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku lepingu ning taotlema eelnevalt vastava kirjaliku loa linnavalitsuselt. Ühist kogumismahutit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 13.  Ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine

 (1) Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnev asjaolu:
 1) vedaja ei ole pöördunud käesoleva korra paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks linna poole;
 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud kuupäevast;
 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise kuupäevale eelnevaks päevaks;
 4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
 5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut;
 6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.

 (2) Kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab sellest linnavalitsus koheselt vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.

 (3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole esitatud asjaolud piisavalt kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.

 (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena väljaselgitatud uus vedaja alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.

§ 14.  Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

 (1) Kunda linna korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus taotleda Kunda linnavalitsusest luba tema erandkorras tähtajaliseks mitteliitumiseks korraldatud jäätmeveoga.

 (2) Jäätmevaldaja poolt esitatud taotlust menetleb linnavalitsus haldusmenetluse seadusega sätestatud tingimustel ja korras vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Linnavalitsus vormistab vastavad taotlusvormid.

 (3) Linnavalitsus lähtub mitteliitumise otsuse tegemisel järgmistest mõjuvatest põhjusest:
 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda ja esitab kehtiva lepingu teisest elukohast.

 (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab linnavalitsus korraldusega. Taotluse tagasilükkamine peab olema põhjendatud.

 (5) Linnavalitsus teavitab jäätmekäitlusettevõtet veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja tähtajast, millal on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud olmejäätmete veoga mitteliitunuks.

 (6) Linnavalitsus võib lõpetada ennetähtaegselt jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise või ühismahuti kasutamise õiguse kui selgub, et jäätmevaldaja on esitanud valeandmeid ja tema tegutsemine ei vasta mitteliitumise taotlusele.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 15.  Korraldatud jäätmeveo rakendamine

  Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Kunda linna poolt jäätmeseaduse paragrahvi 67 järgi korraldatud jäätmeveoks jäätmevedaja valikuks teenuste kontsessiooni korraldamist, tulemuste kinnitamist ja lepingu sõlmimist ning jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.

§ 16.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 03.04.2007 määrus nr 6 „Kunda linna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord.“

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2012.

Jaak Jalakas
Linnavolikogu aseesimees

Lisa 1 Tühjendamissagedused

Lisa 2  Korraldatud jäätmeveo konteinerite suurused