Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.07.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.09.2013, 25

Kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 29.06.2010 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kaevetööde eeskirja reguleerimisala

 (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist (edaspidi kaevetööd) Kohila valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile kaevetöid tegevatele isikutele (edaspidi Kaevetööde tegija).

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetöödel kalmistutel ja eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel, va juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega ühendatud tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga.

2. peatükk KAEVELOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 

§ 2.  Kaeveluba

 (1) Kaevetöid on lubatud teostada kaeveloa alusel.

 (2) Kui kaeveloa väljastamiseks ei ole nõutav ehitusluba või kirjalik nõusolek, siis määrab kaeveloa kooskõlastamise vajaduse Kohila Vallavalitsus.

§ 3.  Kaeveloa taotlemine

 (1) Kaeveloa taotleja esitab Kohila Vallavalitsusele (edaspidi Loa andja) vormikohase taotluse (Lisa 1).

 (2) Kaeveloa taotlusele peavad olema lisatud järgmised dokumendid:
 1) tehnorajatiste projekt, tee ehituse või rekonstrueerimise puhul teeprojekt;
 2) ehitusluba või kirjalik nõusolek juhul, kui seda ei taotleta koos kaeveloaga;
 3) muud Loa andja määratud kooskõlastused ja dokumendid (trasside mahamärkimine, tööjoonis, teekatte ja haljastuse taastamise joonis jmt);
 4) tööde ajakava;
 5) taotlus liikluse ajutise piiramise või sulgemise (edaspidi tee ajutise sulgemise) ning ühistranspordi ümberkorralduse kohta ning politsei ja päästeameti kooskõlastusega liikluskorralduse ajutine skeem juhul, kui neid ümberkorraldusi on vaja;
 6) pinnase ja jäätmete ladustamise või äraveo skeem ja ajakava.

§ 4.  Kaeveloa väljastamine

 (1) Kaeveloa väljastamise otsustab Loa andja 5 tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.

 (2) Loa andjal on kaeveloa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas:
 1) määrata Kaevetööde tegijale töö alustamise ja lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
 2) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel;
 3) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist.

§ 5.  Kaeveloa väljastamisest keeldumine

 (1) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui:
 1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi;
 2) kaeveloa taotlejat on taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda väärteomenetluse korras karistatud kaevetööde eeskirja rikkumise eest;
 3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul teostanud garantiikorras ettenähtud töid;

 (2) Kaeveloa väljastamisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (3) Loa andja teatab kaeveloa taotlejale kaeveloa väljastamisest keeldumisest kirjalikult 5 tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse esitamise päevast arvates.

§ 6.  Kaeveloa muutmine, pikendamine ja peatamine

 (1) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb Loa andja sellele vastavasisulise märke.

 (2) Kaevetööde muudatuste algataja peab koostama muudatustega joonise ning kooskõlastama projekteerijaga ja Loa andjaga, kes määrab vajadusel lisakooskõlastamised.

 (3) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks üle kaeveloas märgitud tähtpäeva peab kaevaja pöörduma Loa andja poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval.

 (4) Loa andjal on õigus peatada tema poolt välja antud kaeveloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest.

 (5) Kaeveloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.

3. peatükk NÕUDED KAEVETÖÖDE TEGEMISEKS 

§ 7.  Kaevetööde üldnõuded

 (1) Kaevetöid on lubatud teha kaeveloa alusel. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas.

 (2) Kaevetööd tuleb teha lühima tehnoloogiliselt võimaliku aja jooksul.

 (3) Tee läbikaevamine toimub Loa andjaga kooskõlastatud tehnoloogia alusel.

 (4) Kaevetööde tegija peab veenduma, et kaevetööd ei kahjusta tehnovõrke ja ehitisi (torustikud, kaablid, geodeetilised märgid jne).

 (5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui need enne kaevetööd olemas olid.

§ 8.  Kaevetööde tegemise koha tähistus

  Kaevetööde ala ja sellega külgnev maa-ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega. Liikluskorralduse nõuded teetöödel on sätestatud MKM 16.04.2003.a. määruses nr 69.

§ 9.  Heakord ja ohutus

 (1) Kaevetööde tegija tagab kaeveala ja sellega piirnevate alade heakorra vastavalt Kohila valla heakorra eeskirjale.

 (2) Kaevetööde kohaga külgnevad teelõigud hoitakse talvel Kaevetööde tegija poolt vabad lumest ja jääst liiklejatele ohutus seisukorras.

 (3) Teekatete taastamise ajal tuleb tagada teede vastavus vähemalt esimese seisunditaseme nõuetele vastavalt MKM 17.12.2002.a. määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded“. Kui töid teostatakse ajal, kui lõplikku teekatet (asfalt, pindamine) ei saa ilmastikuolude tõttu rajada, tuleb Kaevetööde tegijal rajada ajutine kate ning seda hooldada, sh aukude tekkimisel need lappida 2 päeva jooksul. Kaevetööde tegija peab töid korraldama nii, et on tagatud elanike, päästeameti ja kiirabi juurdepääs kõigile kinnistutele.

 (4) Kaevetööde ajal peab olema tagatud juurdepääs üldkasutatavatele aladele, elukohtadele ning muudele hoonetele ja kinnistutele, samuti olemasolevatele tehnovõrkudele.

§ 10.  Materjali käitlemine

 (1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei segaks liiklejaid.

 (2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

§ 11.  Kaevetööde peatamine

 (1) Loa andjal on õigus kaevetööd peatada ja vajadusel nõuda Kaevetööde tegijalt ohtliku olukorra likvideerimist, kui:
 1) kaevetööd ohustavad inimeste elu, tervist, vara või keskkonda;
 2) Kaevetööde tegija on esitanud valeandmeid, projekti nõuetest ja kooskõlastustingimustest või kehtivatest õigusaktidest ei ole kinni peetud, kaevetöödega kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus.

 (2) Kaevetööd võib teostusmõõdistamise lõpuni peatada ka juhul, kui Kaevetööde tegija on asunud süvendit täitma enne nõuetekohaste teostusjooniste tegemist ja teostusjooniste tegemine ilma avatud süvendita ei ole võimalik.

§ 12.  Nõuded vee ärajuhtimisele

 (1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Vee suunamine sademeveekanalisatsiooni/kraavi kooskõlastatakse eelnevalt piirkonna vee-ettevõtjaga või sademeveekanalisatsiooni või kraavi haldajaga.

 (2) Suvisel ajal tehtavate avariikaevamiste korral on erandkorras lubatud reostamata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata teele, suunaga lähima restkaevu poole. Sellise erandi kasutamiseks on nõutav piirkonna vee-ettevõtjaga kooskõlastus.

 (3) Reostatud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse Keskkonnaametilt eriluba.

 (4) Kaevetööde käigus ei ole lubatud projektiväliselt vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

 (5) Teega külgneva tööala taastamisel tagada sadevee ärajuhtimine teekattelt.

§ 13.  Haljastuse kaitse

 (1) Kaevetööde tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustamist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kevad- ja suveperioodil kastetakse Kaevetööde tegija kulul puid, mille võra tsoonis kaevati.

 (2) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetööde vajadus puude juurekaelale lähemal kui kaks meetrit ja puude okste kärpimise vajadus tuleb märkida kaeveloa taotluses.

§ 14.  Tehnovõrkude kaitse

 (1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel teavitatakse Loa andjat ja katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

 (2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud projekti ning eraldi ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel.

 (3) Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjadest.

§ 15.  Ettenägematud asjaolud

 (1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Kaevetööde tegija kaevetööd kohe peatama, rakendama meetmed ohu kõrvaldamiseks ning teavitama nendest asjaoludest Loa andjat.

 (2) Ettenägematuteks asjaoludeks on muu hulgas:
 1) lõhkekeha leidmine;
 2) arheoloogiline leid;
 3) topo-geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatise või muu taolise leidmine;
 4) tööde tehnoloogiast tingitud ohtu inimese elule, tervisele, varale ja/või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms).

 (3) Kaevetööde tegija nõudel teeb Loa andja kaeveloale kaevetööde peatamise kohta kirjaliku märkuse. Vajadusel võib Kaevetööde tegija taotleda Loa andjalt uut kaevetööde lõpetamise tähtaega.

§ 16.  Ümbersõidu korraldamine

 (1) Loa andjal on õigus vajadusel nõuda Kaevetööde tegijalt ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala ümbersõidutee ehitamiseelse seisundi taastamist. Nimetatud kulud kannab Kaevetööde tegija.

 (2) Juhul, kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, esitab Kaevetööde tegija enne loa saamist Loa andjale maaomaniku või –kasutaja kirjaliku nõusoleku või sellekohase lepingu.

 (3) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle kasutuskõlblikuks tunnistamist Loa andja poolt ning vastava akti vormistamist.

 (4) Ajutine avalikuks kasutamiseks olev ümbersõidutee kuulub Kaevetööde tegijale, kes hoiab ajutiselt selle korras ja vastutab tee seisukorra eest.

 (5) Pärast kaevetööde lõppu likvideerib Kaevetööde tegija ajutise ümbersõidutee ja heakorrastab maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

§ 17.  Teostusmõõdistamine

 (1) Enne süvendi täitmist peab Kaevetööde tegija tagama paigaldatud tehnorajatiste digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt.

 (2) Teostusjoonised esitab Kaevetööde tegija Loa andjale ühes eksemplaris nii paberkandjal kui ka digitaalselt.

 (3) Juhul, kui Kaevetööde tegija ei ole esitanud nõuetekohaseid teostusjooniseid kahe nädala jooksul kaevetööde lõpetamisest arvates, on Loa andjal õigus lasta asendustäitmise korras teostada paigaldatud tehnorajatiste digitaalne teostusmõõdistamine kasutaja kulul.

 (4) Pärast teostusjooniste esitamist, kui kõik kaevetööd on lõpetatud, teevad Kaevetööde tegija, kaevetööde järelevalve teostaja ja Loa andja kaeveloale märked tööde vastuvõtmise kohta.

 (5) Kui avariitööde käigustrassi asukoht ei muutunud, pole mõõdistamine nõutav.

4. peatükk TAASTAMINE 

§ 18.  Liikluspindade taastamine, süvendi täitmine, heakord

  Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul kogu ulatuses Kaevetööde tegija kulul hiljemalt kaeveloal märgitud tähtpäevaks. Kaevetööde või teatud etapi lõppjärgus heakorrastab Kaevetööde tegija kaevetööde käigus rikutud maa-ala käesoleva eeskirja, kaeveloa ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 19.  Asfalt ja pinnatud teekatete taastamine

 (1) Teekatete ja teemullete taastustöid võivad teostada vastavat teehoiutööde tegevusluba omavad ettevõtted ja isikud.

 (2) Teekatete ja -mullete taastustöid tuleb teostada vastavalt MKM 13.05.2004 määrusele nr.132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ (peale kehtestamist määrus „Tee- ja teetööde kvaliteedinõuded“) ning kõikidele kehtivatele normdokumentidele.

 (3) Kui tööde käigusteekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6m laiuste teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 1m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤C0#3F 0,5m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge.

 (4) Kaevetöötrassiga piirneva kahjustatud katte serv lõigatakse sirgeks. Asfaltkatete taastamise korral tuleb vana asfaldi servad enne kruntida vuugiliimiga ja peale asfaltkatte paigaldamist vuugid täita. Teekatte alla jääva süvendi täitmist alustatakse süvendi põhja tihendamisest enne tehnovõrgu paigaldamist. Teekatte alla jääv trass täita liivaga kihtide kaupa. Kaevikute tagasitäide tuleb esmalt teha kuni ühe meetri sügavuseni mõõdetuna olemasoleva teekatte tasapinnast. Seejärel tuleb Kaevetööde tegijal koos omanikujärelevalve esindajaga kontrollida, kas enne kaevetööde algust lahti lõigatud teekatte serv on kaeviku servast jätkuvalt vähemalt 0,5 m kaugusel.

 (5) Tihendustegur peab tagasitäitel ehk muldkeha ülakihis olema 0,98 vastavalt MKM 13.05.2004.a. määrusele nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded lisa 2“. Killustikaluse kihi peal peab elastsusmoodul olema ≥C0#3F170MPa mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega vähemalt iga 50 m tagant ristlõike kolmest kohast mulde servadest 0,5m kauguselt ja keskelt.

 (6) Teepeenar tuleb taastada killustikust või kruusast fr 0..32 segu nr.3 ning taastada teepeenra alla varem rajatud killustikalused.

 (7) Kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt.

 (8) Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritseva teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on +/- 3 mm.

 (9) Teedealused kaped (spindlipikendused) peavad olema reguleeritava kõrgusega ning paigaldatud ümbritsevasse teestruktuuri nii, et nad jääksid teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kape kaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on asfalteeritud ja plaatidega kaetud teekatte korral +/- 3 mm.

 (10) Kui tee on ümbritseva suhtes süvendis tuleb tee serva rajada 0,5m laiune killustikust või kruusast fr 0..32 segu nr.3 teepeenar kaldega 4,0% teest eemale.

 (11) Kaevetööde tegija peab tagama kvaliteedi vastavalt MKM 20.12.2008.a. määrusele nr 121 „Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord.“

§ 20.  Kruuskatte taastamine

 (1) Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fr 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 12 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema 0,5-2 m/ööpäevas.

 (2) Kaevukaaned peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud rajatavast teekattest 0,15 m sügavamale.

 (3) Sõiduteel ja kõnniteel paiknevad kaped (spindlipikendused) peavad olema reguleeritava kõrgusega, “ujuva” raamiga ning paigutatud rajatavast teekattest 0,15 m sügavamale.

§ 21.  Kivikatte taastamine

 (1) Sõidutee tänavakividest ja plaatidest kate tuleb paigaldada 0,03 m paksusele liivast aluskihile (max tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 0,30 m paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 0,20 m.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaks, mis nad olid algselt.

 (2) Maksimaalne lubatud erinevus kape kaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on tänavakividega kaetud teekatte korral +/- 3 mm.

 (3) Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, tehnovõrkude kaaned ja kaevud, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis on kaevetööde tegija tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada kaevetööde tegija kulul nii, et see rahuldaks kaeveloa väljaandja nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

 (4) Kui tööde käigus rikutakse mõni olemasolev kaev siis tuleb ehitada uus kaev ujuva luugiga. Tolmuvaba kattega teede puhul peavad kaevukaaned olema teekatte pinnaga samas tasapinnas, kruusateede puhul 15cm sügavusel.

 (5) Kõik tööpiirkonda jäävad tehnovõrkude kaevude kaaned reguleeritakse vertikaalplaneeringust tulevale kõrgusele.

 (6) Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb taastada.

 (7) Talviste kaevetööde puhul taastab Kaevetööde tegija objekti lõplikult hiljemalt 31. maiks. Loa andjal on õigus nõuda asfaltkatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik.

 (8) Pargis või puhkealal asuva süvendi täitematerjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.

 (9) Loa andjal on õigus:
 1) mõõta täitepinnase tihedust ning vajadusel nõuda Kaevetööde tegijalt täiendavat tihendamist;
 2) nõuda Kaevetööde tegijalt laboratoorset õiendit tiheduse mõõtmise ja/või täitepinnase omaduste kohta. Laboratoorsete uuringute kulud kannab Kaevetööde tegija.

 (10) Kui kaevetrassi taastäitmine toimub talvel (miinuskraadidel), võtab Kaevetööde tegija kevadel täitepinnase välja kuni esimese tihenduskihini ja täidab kaevetrassi uuesti. Enne nimetatud tööde lõpetamist Loa andja töid vastu ei võta.

 (11) Kaevetööd loetakse lõpetatuks pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist. Kaevetööde lõpetamise ja üleandmise fikseerib Loa andja kaeveloal.

§ 22.  Haljastuse taastamine

 (1) Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale tavaline ristikuvaba muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2). Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,15 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm osiseid suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu teekattelt.

 (2) Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka vajadusel kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Puude juurte piirkonnas tehakse täide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast Kaevetööde tegija peab arvestama, et iga eemaldatud või rikutud puu asemele tuleb istutada vähemalt 1,5 m kõrgune puuistik Kohila Vallavalitsuse poolt määratud asukohta Kohila valla haldusterritooriumil. Istiku valik tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega. Kaevukaaned ja kaped peavad haljasalal olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritsevast maapinnast 10...20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

§ 23.  Kaevetööde lõpetamine

 (1) Kaevetöö loetakse lõpetatuks selle vastuvõtmisest Loa andja poolt.

 (2) Pärast kõigi kaevetööde ning maa-ala taastamistööde, lõpetamist ja Loa andjale teostusjooniste esitamist, teevad Kaevetööde tegija, kaevetööde järelevalve teostaja ja Loa andja kaeveloale märked tööde vastuvõtmise kohta. Nimetatutest viimasena teeb märke Loa andja.

 (3) Allkiri kaevetööde vastuvõtmise kohta tähendab, et allkirja andja on tööde nõuetekohasuse üle kontrollinud ja talle on esitatud töö vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid.

5. peatükk AVARIIKAEVETÖÖD 

§ 24.  Avariikaevetööde erisused

  Avariilistel kaevetöödel kohaldatakse eeskirja, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 25.  Avariikaevetöödest teavitamine

 (1) Avariilisi kaevetöid võib Kaevetööde tegija alustada kaeveloata, teatades kaevetöödest kohe Loa andjale, kaeveala maaomanikele või -valdajatele ja kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest kohe riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. Teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja eeldatav lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed.

 (2) Kui avariikaevetööd kestavad üle ühe tööpäeva, vormistatakse kaeveluba.
VI peatükk
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 26.  Kaevetööde tegija vastutuse ulatus

 (1) Kaevetööde tegija kannab vastavalt kehtivatele õigusaktidele täielikku vastutust käesoleva eeskirja täimise eest, sealhulgas teostatud töö, kasutatud tehnoloogia, ohutustehnika, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvate kooskõlastuste nõuetekohase täitmise eest.

 (2) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab Kaevetööde tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 27.  Järelevalve ja sanktsioonid

 (1) Juhul, kui eeskirja rikkuja ei ole eeskirja täitmise ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud, on Loa andjal õigus lasta ettekirjutuses märgitud tööd teostada asendustäitmise korras ettekirjutuse adressaadi kulul või rakendada sunniraha.

 (2) Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² sätestatud korras. Väärteo kohtuväline menetleja on Kohila Vallavalitsus.

 (3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Kohila Vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud.

§ 28.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 30. oktoobri 2007.a. määrus nr 61 „Kaevetööde eeskiri“.

 (2) Määrus jõustub 02. juulil 2010.a.

Margus Miller
Kohila vallavolikogu esimees

Lisa Avaldus kaevetööloa saamiseks