Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jäätmehoolduseeskiri

Jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Ülenurme Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.04.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.09.2013, 31

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 19.04.2011 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 68 lõike 1, § 69 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Ülenurme valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Ülenurme valla haldusterritooriumil eesmärgiga säilitada Ülenurme vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil.

 (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.

 (4) Jäätmehooldust valla haldusterritooriumil korraldab ja kontrollib Ülenurme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 (2) Jäätmeid tuleb koguda nende tekkekohas liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (3) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

 (4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (5) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

 (6) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Tartumaa Keskkonnaametis.

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja).

 (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu omanik.

 (3) Jäätmevaldaja ja kinnisasja omanik on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele;
 4) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 5) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 6) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 7) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (4) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult selle kinnistu, kuhu soovitakse jäätmemahutit paigutada, omaniku nõusolekul.

 (5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse- ja hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimuvast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

 (6) Avalikes kohtades vastutab jäätmekäitlemise eest vallavalitsus. Müügikoha juures selle lahtioleku ajal vastutab jäätmekäitlemise eest müügikoha omanik. Avaliku ürituse toimumisel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.

§ 5.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse, mis asub samal kinnistul või krundil või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel.

 (3) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

 (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti koguvaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (5) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga “*” tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02);
 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud kasutatud rehvid (16 01 03); elektroonikaromud ja nende osad (16 02);patareid ja akud (16 06);
 7) suurjäätmed (20 03 07);
 8) metallid (20 01 40).

 (6) Liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalused on välja toodud Ülenurme valla kodulehel.

 (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
 6) suurjäätmeid;
 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
 8) käimlajäätmeid;
 9) kogumiskaevude setteid;
 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat
või teisi isikuid;
 11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad
kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (8) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisevad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.

 (9) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuis jäätmeid.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

§ 6.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete mahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid) tuleb viia avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti või üle anda vastavate kogumisringide käigus.

 (7) Koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohad ja töökorralduse määrab vallavalitsus. Kogumispunktides võetakse vastu ainult koduses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid.

 (8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 7.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või avalikesse patareide kogumikastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Vanad rehvid tuleb üle anda vanade rehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad või tootjavastutusorganisatsioon kooskõlastades selle vallavalitsusega.

 (6) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad on avaldatud Ülenurme valla kodulehel.

§ 8.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse.

 (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, millel on 10 või enam korterit ning millel on kaugküte, peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks.

 (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, millel on vähem kui kümme korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab paberi ja kartongi koguma eraldi ja viima selleks ettenähtud kogumispunkti või põletama selle küttekoldes. Soovi korral võib paigutada kinnistule ka eraldi jäätmemahuti paberi ja kartongi jaoks.

 (4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi vanapaberit, pappi ja immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Vanapaberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;

 (5) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja §-le 9.

 (6) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid tuleb üle anda vallas või Tartu linnas selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on soovitav väikeelamutel kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja §-le 10.

 (7) Suurjäätmeid (mööbliesemed, vaibad, madratsid jms.) tuleb üle anda Tartu linnas selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

 (8) Probleemtooted vastavalt eeskirja § 7 lõikele 5 tuleb üle anda vallas või Tartu linnas selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

 (9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 9.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse või andma üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (3) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid kooskõlastades nende asukohad ja paigaldamistingimused vallavalitsusega.

 (4) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Info Ülenurme valla kodulehel.

§ 10.  Biolagunevate jäätmete kogumine ja kompostimine

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Info Ülenurme valla kodulehel.

 (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, v.a jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (3) Kompostitavat materjali tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

 (4) Maaüksusel tekkivaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Tartumaa keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvett ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral.

§ 11.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes.

 (2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke jäätmeid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes.

3. peatükk Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 12.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid jäätmemahuteid.

 (2) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (3) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
 1) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 370-, 660- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
 2) 2,5, 3,5 või 4,5 m3 suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
 3) vallavalitsuse loal erijuhul minimaalselt 50-liitriseid jäätmekotte ühe pere jäätmete kogumiseks, kui taaskasutatavad ja biolagunevad jäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi.

 (4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile.

 (6) Jäätmemahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

§ 13.  Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 (1) Kuni 800-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (2) Suuremad kui 800-liitrised jäätmemahutid tuleb paigaldada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

 (3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. Jäätmekott peab olema riputatud hoidjale.

 (4) Jäätmemahutid võib paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (5) Ligipääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst.

 (6) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

4. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt.

 (2) Ülenurme valla haldusterritoorium kuulub üle 5000 elanikuga tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdaja on korteriühistu või –ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

 (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 15.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) prügi (segaolmejäätmed) - 20 03 01
 2) paber ja kartong - 20 01 01

 (2) teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt eeskirjas toodud nõuetele.

§ 16.  Jäätmevedaja valik

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalituse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust.

 (2) Vallavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid lähtudes riigihangete seaduse § 32 lõikes 2 sätestatust.

 (3) Korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.

 (4) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes ja valla koduleheküljel.

 (5) Valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.

 (6) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel vallavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis (5) aastat.

§ 17.  Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord

 (1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) Vedaja ei ole pöördunud eeskirja § 17 lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul valla poole valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks;
 2) Vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) Vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
 4) Vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata;
 5) Vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja vedaja vahelist lepingut;
 6) Vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 120(1) alusel.

 (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust.
Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.

 (3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.

 (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena selgunud uus vedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

§ 18.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (3) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad
vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima lepingu vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 19.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks järgmistel juhtudel:
 1) kinnistul ei elata;
 2) kinnistut ei kasutata.
Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas 1.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;
 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;
 4) kuidas kavatseb jäätmevaldaja oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.

 (3) Vallavalitsus kontrollib kohapeal taotluse põhjendatust ja otsustab oma korraldusega, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Korralduses sätestatakse jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused ja mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

 (5) Vallavalitsuse poolt vabastatud jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (6) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotluse menetlemine, alates taotluse esitamiseks kuni vallavalitsuse korralduseni, ei kesta kauem kui 1 (üks) kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

§ 20.  Mitteliitumise lõppemine

 (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb eeskirja § 19 lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel.

 (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks.

§ 21.  Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine

  Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele;
 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
 4) jäätmevaldaja ei esita eeskirja § 19 lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja §-de 5 ja 8 nõuetele.

 (2) Eeskirja § 16 lõikes 1 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele. Vedaja leidmiseks korraldatava riigihanke pakkumiskutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded veopiirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta.

§ 23.  Veopiirkonnad

 (1) Veopiirkond on määratletud valla territooriumiga.

 (2) Jäätmemahutite tühjendamise sageduse järgi jaguneb veopiirkond 2-tasandiliseks lähtudes valla üldplaneeringust:
 1) I tasand - tiheasustusala;
 2) II tasand – hajaasustusala.

§ 24.  Jäätmemahutite tühjendamissagedus ja vedamise aeg

 (1) Segaolmejäätmete mahutite tühjendussagedus on:
 1) I tasandil (tiheasutusalal) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) – vähemalt üks (1) kord nelja (4) nädala jooksul;
-korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt kaks (2) korda nelja (4) nädala jooksul.
 2) II tasandil (hajaasustusala) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) - vähemalt üks (1) kord kaheteistkümne (12) nädala jooksul;
- korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt üks (1) kord nelja (4) nädala jooksul.

 (2) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest.

 (3) Mahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu
(kell 23-06.00).

5. peatükk Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord 

§ 25.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärad

 (1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad:


w
Teenustasu piimäär segaolmejäätmete ühekordse vedamise eest eurodes
1.1403.71
2.2405.24
3.3606.01
4.6608.30
5.8009.60
6.110013.70
7.250022.05
8.450036.11

 (2) Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad:
Jäätmemahuti suurus liitrites Teenustasu piirmäär paberi ja kartongi ühekordse vedamise eest eurodes
1. 600 3.20
2. 2500 10.23

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu.

§ 26.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord

 (1) Vallavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmeveo veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.

 (2) Teenustasu piirmäärade suurendamine vallavolikogu poolt ei suurenda automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.

§ 27.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt riigihankel esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas.

 (2) Vedaja poolt pakkumises esitatud ja edukaks tunnistatu pakkumises nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi.

 (3) Vedajal on õigustaotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduskulusid.

 (4) Vedaja esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
 1) taotlevate teenustasude kalkulatsioon;
 2) eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruanne;
 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotlevates teenustasudes.

 (5) Vajadusel peab vedaja esitama vallavalitsusele taotluse menetlemiseks muud vajalikku informatsiooni.

 (6) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud taotluse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal. Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise õigus on vallavalitsusel.

 (7) Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal

6. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 28.  Ehitus- ja lammutusjäätmed

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjekti tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga.

 (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised dokumendid:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete käitlemistoimingud ja- kohad.

 (4) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks.

 (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

 (6) Ehitus- ja lammutusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 29.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab
jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omanik.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (5) Ehitusjäätmete valdajad on kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 30.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong:
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavalt jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna.

 (3) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks tarnsportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne.).

 (4) Saastumata pinnast ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kasutada oma kinnistu heakorratöödel (territooriumi planeerimisel jne.) või mujal kinnistu omaniku nõusolekul. Muudel juhtudel kooskõlastatakse saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutamine vallavalitsusega.

 (5) Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide või tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

 (6) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

§ 31.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne.;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne.;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne.;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Mahutid peavad olema lukustatud või valve all. Ohtlike ehitusjäätmete mahutitesse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne. ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse nõusse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

7. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord  

§ 32.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Ülenurme valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

 (2) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

 (3) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

§ 33.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateedrid jt. patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda..

 (3) Bioloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 34.  Loomsed jäätmed


Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1069/2009/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlejale. Oma kinnistul võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

§ 35.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb pakkida tekkekohas raskesti läbitorgatavasse pakendisse (plastnõud). Jäätmepakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakend tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

 (3) Teravate ja torkivate jäätmete pakendid tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 36.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimijäätmeid peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ja koguma eraldi. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest.

 (3) Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki ja märgitakse peale jäätmeliik. Pakitud ravimijäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või tagastatakse tarnijale.

§ 37.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest.

 (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Jäätmed pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Pakendile märgitakse jäätmeliik ja jäätmetekitaja nimi. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni
jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 38.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi mittepurunevasse anumasse, mida saab tihedalt sulgeda. Anumale tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmetekitaja nimi.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks vastavat luba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.

§ 39.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale.

  Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks, mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning
seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi
siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrje-
vahendite kasutamist;
 4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.

8. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 40.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitleja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Vallavalitsusel on õigusteha keskkonnaametile ettepanekuid Ülenurme valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuetele ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

9. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 41.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus.

 (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsuse poolt määratud ametnik, keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur.

§ 42.  Vastutus

  Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse, pakendiseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku sätteid.

§ 43.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul.

 (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse vallavalitsuse poolt määratud ametnik. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib eelpoolnimetatud ametnik ettekirjutuse tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise vallavalitsuse poolt määratud ametniku ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib eelpoolnimetatud ametnik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 44.  Rakendussätted

 (1) Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta.
Juhul kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast.

 (2) Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 06. märtsi 2006 määrus nr 4 „Ülenurme valla jäätmehoolduseeskiri” ja Ülenurme Vallavolikogu 06. märtsi 2006 määrus nr 6 „Ülenurme valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.

 (3) Määrus jõustub 25. aprillil 2011.

Heiki Sarapuu
vallavolikogu esimees