Väljaandja: Hiiumaa Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 02.03.2019
Avaldamismärge: RT IV, 05.09.2018, 1

Sotsiaalteenuse osutamise ja sotsiaaltoetuse maksmise kord

Vastu võetud 23.08.2018 nr 30
jõustumine 01.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5, § 22 lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk

(1)  Määrusega sätestatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord rahvastikuregistri järgi Hiiumaa valla (edaspidi vald) elanikele.

(2)  Korras reguleerimata küsimuses lähtutakse teenuse ja toetuse osas sotsiaalhoolekande seadusest.

(3)  Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaalteenuse (edaspidi teenus), sotsiaaltoetuse (edaspidi toetus), vältimatu sotsiaalabi ja muu abi määramise või andmisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat töötamist ja toimetulekut ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

(4)  Valitsus võib halduslepinguga volitada teenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 2. Mõisted

(1)  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) rahaline hüvitis – isikule makstav toetus;
2) mitterahaline hüvitis - isikule osutatav teenus;
3) valla elanik - isik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on Hiiumaa vald;
4) isik – isik, kellele osutatakse teenust või makstakse toetust;
5) lapsevanem – lapsevanem, lapse eestkostja või hooldaja, kes on perekonnas hooldamise lepingu alusel lapse esindaja;
6) isiku esindaja – isiku volitatud isik või tema eestkostja;
7) hooldusvajaduse hindamise test - metoodiline vahend, mis võimaldab hinnata isiku tervislikku seisundit, igapäevast toimetulekut teda ümbritsevas keskkonnas, kõrvalabi vajadust ja selle mahtu;
8) perekond – samas eluruumis elavad isikud, nende lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud;
9) ülalpidamiskohustusega isik – perekonna- ja kooseluseaduse järgi seadusjärgne ülalpidaja;
10) toimetulek – isiku või perekonna majanduslik, füüsiline või sotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
11) vallavalitsus – Hiiumaa Vallavalitsus ametiasutusena;
12) valitsus – Hiiumaa Vallavalitsus;
13) volikogu – Hiiumaa Vallavolikogu;
14) ametnik – vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik ja osavalla sotsiaalvaldkonna ametnik;
15) osavalla valitsus – Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Kärdla ja Pühalepa Osavalla Valitsus.

2. peatükk TEENUSE JA TOETUSE MENETLEMINE

§ 3. Teenuse ja toetuse taotlemine

(1)  Teenuse ja toetuse saamiseks esitab isik või tema esindaja (edaspidi taotleja) taotluse vallavalitsusele või osavalla valitsusele, kui määrus ei sätesta teisiti. Erandina võib taotluse esitada haridusasutuse töötaja haridusasutuses õppiva lapse eest.

(2)  Puudega isikule puudest tingitud teenuse või toetuse taotlemisel esitatakse koos taotlusega puuet tõendav dokument.

(3)  Ametnikul on õigus asjaolude väljaselgitamiseks nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente või teha taotleja juurde kodukülastus.

(4)  Taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

(5)  Valeandmete alusel määratud ja väljamakstud toetus tuleb tagastada. Juhul, kui taotleja keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 4. Teenuse ja toetuse andmine või andmisest keeldumine

(1)  Teenuse ja toetuse andmist korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond.

(2)  Teenuse ja toetuse suuruse kehtestab valitsus.

(3)  Sissetulekust mittesõltuva toetuse ja riigieelarvest makstava toetuse sh toimetulekutoetuse, matusetoetuse ning riigieelarvest rakse ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse andmise või sellest keeldumise otsustab ametnik 10 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.

(4)  Täisealise isiku hoolduse, turvakodu, varjupaigateenuse, võlanõustamiseteenuse, vältimatu abi, sotsiaaltransporditeenuse, koduteenuse andmise või sellest keeldumise otsustab ametnik 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

(5)  Otsuse tegemisel lähtutakse valla eelarves sotsiaalseks kaitseks eraldatud vahenditest (edaspidi eelarve), toetuse piirmäärast, isiku ja tema pereliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ja isiku konkreetsest vajadusest.

(6)  Tugiisikuteenuse, asendus- ja järelhooldusteenuse ja isikliku abistaja teenuse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab ametnik ja lepingu teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalosakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(7)  Eluruumi tagamise teenuse andmise või sellest keeldumise otsustab valitsus korraldusega.

(8)  Sissetulekust sõltuva toetuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul valitsus.

(9)  Teenuse või toetuse andmise või sellest keeldumise otsusest teatatakse toetuse taotlejale kas suuliselt või kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, kusjuures teenuse või toetuse mitte andmisel põhjendatakse keeldumise otsust.

(10)  Teenuse või toetuse võib jätta andmata järgmisel põhjusel:
1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmed või andmeid varjanud;
2) taotlejal või tema perekonnal on piisavalt elatusvahendeid oma abivajaduse rahuldamiseks;
3) puudub alus toetuse saamiseks;
4) taotlemine ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 5. Sotsiaalkomisjon

(1)  Valitsus moodustab alatise sotsiaalkomisjoni sissetulekust sõltuva toetuse määramise ning muus teenuse ja toetuse andmist puudutavas küsimuses ettepaneku tegemiseks valitsusele

(2)  Isik võib soovi korral osaleda sotsiaalkomisjoni töös teda puudutava küsimuse arutelul, samuti on sotsiaalkomisjonil õigus kutsuda isik koosolekule ja kuulata ära tema arvamus ning esitada täiendavaid küsimusi.

(3)  Toetuse määramisel hindab sotsiaalkomisjon kaalutlusõiguse alusel toetuse taotleja individuaalset abivajadust, toimetulekuvõimet, majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ning taotlusele lisatud dokumente.

(4)  Valitsus võib kehtestada sotsiaalkomisjoni põhimääruse.

§ 6. Toetuse maksmine

(1)  Sissetulekust sõltuv toetus makstakse välja üks kord kuus valitsuse korralduse alusel ja kantakse taotleja pangakontole või makstakse pangakonto puudumisel sularahas valla kassast või taotleja soovil taotluses nimetatud isikule või teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku pangakontole.

(2)  Sissetulekust mittesõltuv toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul arvates ametniku otsuse tegemisest ja kantakse taotleja pangakontole või pangakonto puudumisel sularahas valla kassast või taotleja soovil taotluses nimetatud isikule või kantakse teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku pangakontole.

§ 7. Järelevalve ja arvestuse pidamine

() Ametnik vastutab teenuse korraldamise ja toetuse määramise üle arvestuse pidamise eest ning sisestab andmed teenuse osutamise või toetuse määramise ja maksmise kasutamise kohta sotsiaalteenuste ja – toetuste andmeregistrisse.

3. peatükk TEENUSED

1. jagu ÜLDSÄTTED

§ 8. Hiiumaa vallas korraldatavad teenused

(1)  Isikule täies ulatuses valla eelarvest finantseeritav teenus on:
1) tugiisikuteenus;
2) täisealise isiku hoolduse teenus;
3) päevakeskusteenus;
4) turvakoduteenus;
5) varjupaigateenus;
6) võlanõustamisteenus.

(2)  Omaosalusega teenus, mis on osaliselt valla eelarvest finantseeritav, mida isik saab valla toetuse tõttu soodsamalt teenuse tegelikust hinnast vastavalt kehtestatud hinnakirjale on:
1) koduteenus;
2) isikliku abistaja teenus;
3) sotsiaaltransporditeenus;
4) saunateenus;
5) päeva- või lapsehoiuteenus;
6) eluruumi tagamise teenus;
7) asendus- ja järelhooldusteenus;
8) muu teenus.

(3)  Täielikult isiku finantseeritav teenus on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.

(4)  Omaosalusega teenust võib mõjuval põhjusel osutada tasuta.

(5)  Täielikult isiku finantseeritavat teenust võib mõjuval põhjusel selle korra § 58 kohaselt toetada.

2. jagu TUGIISIKUTEENUS

§ 9. Tugiisikuteenus

(1)  Tugiisikuteenus on lapsele, tema perele või täisealisele üksikisikule osutatav teenus, mille eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukorras, kus isik vajab sotsiaalse, majandusliku, psühholoogilise või tervisliku probleemi tõttu oma kohustuse täitmisel ja õiguse teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2)  Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine, lapse arengu toetamine, sealhulgas vajadusel puudega lapse hooldustoimingute sooritamine.

(3)  Lapsega peres jälgib tugiisik lapse turvalisust ning juhendab pereliiget lapse kasvatamisel ja õpetamisel.

§ 10. Tugiisikuteenuse hindamine, otsuse tegemine ja osutamine

(1)  Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametnik isiku teenuse ning kõrvalabi vajadust. Kõrvalabi vajadust hinnatakse igal isikul eraldi.

(2)  Isik võib teha ettepaneku, keda ta soovib tugiisiku teenuse vahetuks osutajaks. Kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametnik välja, kas taotlusel märgitud tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi ulatuses isikule tagama. Vajadusel aitab ametnik leida sobiva tugiisiku.

(3)  Sotsiaalosakonna juhataja koostab koostöös teenust saava isiku ja tugiisikuga teenuse osutamiseks lepingu, määrates selles kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, sh teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvalt teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

(4)  Isikul on õigus enne tugiisiku määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(5)  Tugiisik ei ole teenust vajava isiku perekonnaliige.

3. jagu TÄISEALISE ISIKU HOOLDUS

§ 11. Täisealise isiku hooldus

(1)  Täisealise isiku hooldus on hoolduse seadmine ja hooldaja määramine täisealisele raske või sügava puudega isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2)  Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muu teenuse, täiendava toetuse või muu abi osutamisega.

§ 12. Hooldusvajaduse hindamine ja hoolduse seadmine

(1)  Isik või tema esindaja esitab taotluse puudega isiku hooldamiseks kirjaliku nõusoleku andnud isiku andmetega hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks.

(2)  Esitatud taotluse alusel külastab ametnik 10 tööpäeva jooksul puudega isikut tema elukohas hooldusvajaduse väljaselgitamiseks.

(3)  Hooldusvajaduse väljaselgitamisel täidab ametnik hindamistesti, mis sisaldab puudega isiku kõrvalabi vajadust ja tema võimet toime tulla igapäevaelu toimingutega.

(4)  Ametnikul on õigus vajadusel kaasata hindamisprotsessi spetsialiste ja hooldusvajadus hinnatakse üle vähemalt kord kahe aasta jooksul.

(5)  Hooldus seatakse tähtajaliselt kuni puudega isiku arstliku ekspertiisi otsuses märgitud tähtaja lõpuni või tähtajatu otsuse korral mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(6)  Hoolduse seadmisest võib keelduda, kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamisest ei tulene vajadust hooldajat määrata või hooldust on võimalik tagada teise teenusega.

(7)  Hoolduse seadmisel määratakse hooldaja ülesanded ning talle igakuiselt makstav toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulu osaliseks katmiseks.

§ 13. Hooldaja määramine

(1)  Hooldajaks määratakse isik, kelle tegelik elukoht on valla territooriumil, kes on teovõimeline, kellel puudub raske või sügav puue ning kes on ametniku hinnangul sobiv hooldaja ülesandeid täitma.

(2)  Hooldajaks võib määrata isiku, kellel on perekonnaseaduse kohane ülalpidamiskohustus hooldatava suhtes.

(3)  Hooldajal võib olla kuni kaks hooldatavat.

(4)  Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

§ 14. Hooldajatoetuse määramine ja maksmine

(1)  Hooldajatoetuse määramise ja maksmise alus on arstliku ekspertiisi otsus hooldatavale puude raskusastme määramise kohta ja väljaselgitatud hooldusvajadus.

(2)  Hooldajatoetust makstakse toetuse määramise päevale järgneva kuu 1. kuupäevast.

(3)  Hooldajatoetus kantakse hooldaja pangakontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu 25. kuupäevaks.

(4)  Hooldajatoetust võib maksta tööl käivale hooldajale, kui on võimalik tagada hooldus.

(5)  Hooldajatoetusest maksustatavad maksud tasub vallavalitsus vastavalt seadusandlusele.

§ 15. Hoolduse peatamine ja lõpetamine

(1)  Isiku hooldus peatatakse:
1) hooldatava soovil;
2) muul hooldust takistaval asjaolul.

(2)  Isiku hooldus lõpetatakse:
1) hooldatava soovil;
2) hooldaja soovil;
3) kui hooldaja ei täida ülesandeid nõuetekohaselt;
4) kui hooldatava hooldusvajadus on muutunud nii, et puudub selle teenuse vajadus;
5) hooldatava elukoha vahetumisel teise omavalitsusüksuse territooriumile;
6) hooldatava või hooldaja surma korral;
7) kui hooldaja on hoolduse seadmiseks teadlikult andmeid varjanud või esitanud valeandmeid;
8) muu hooldamist takistava asjaolu korral.

§ 16. Hooldajatoetuse maksmise peatamine ja lõpetamine

(1)  Hooldaja on kohustatud viivitamata teavitama ametnikku asjaolu tekkimisest, mis toob kaasa isiku hoolduse peatamise või lõpetamise.

(2)  Hoolduse peatamisel või lõpetamisel peatatakse või lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine.

(3)  Hooldajatoetuse maksmine peatatakse või lõpetatakse seda põhjustava asjaolu tekkimise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast alates.

4. jagu PÄEVAKESKUSETEENUS

§ 17. Päevakeskuseteenus

(1)  Päevakeskuseteenus on teenus, mille eesmärk on edendada ja säilitada sotsiaalsel sihtrühmal suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise, huvitegevuse, vabatahtliku töö, toimetuleku toetamise ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamise.

(2)  Päevakeskusteenus puudega isikule hõlmab lisaks selle paragrahvi lõikes 1 nimetatule ringitöö integreerimist tegevus- ja loovteraapiavõtetega ning individuaaltööd vastavalt vajadusele.

5. jagu TURVAKODUTEENUS

§ 18. Turvakoduteenus

(1)  Turvakoduteenus on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2)  Esmase abina tuleb isikule vajadusel tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3)  Teenuse osutamise maht ja kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

(4)  Turvakodu vajavale lapsele osutatakse teenust kuni lapsele turvalise elu ja kasvukeskkonna tagamiseni bioloogilises, eestkoste- või hooldusperekonnas või muus asendushoolduse vormis.

(5)  Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega.

(6)  Vajadusel osutatakse abivajajale teenust vältimatu sotsiaalabina koheselt.

6. jagu VARJUPAIGATEENUS

§ 19. Varjupaigateenus

(1)  Varjupaigateenus on ajutise ööbimiskoha pakkumine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2)  Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.

(3)  Teenust osutatakse isikule ametniku otsusega või erandjuhul vältimatu sotsiaalabina.

(4)  Teenust vajavale isikule teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislik seisund, iseseisva toimetuleku võime ning muu isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolu.

(5)  Vajadusel osutatakse abivajajale teenust vältimatu sotsiaalabina koheselt.

(6)  Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

7. jagu VÕLANÕUSTAMISTEENUS

§ 20. Võlanõustamisteenus

(1)  Võlanõustamisteenus on isiku aitamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(2)  Võlanõustaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses teenust vahetult osutavale isikule kehtestatud nõuetele.

(3)  Ametnik teeb kindlaks teenuse vajaduse ning suunab vajadusel isiku teenusele.

(4)  Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega.

8. jagu KODUTEENUS

§ 21. Koduteenus

(1)  Koduteenusega tagatakse täisealise isiku iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes ja väljaspool kodu, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2)  Koduteenus on teenus isikule, kellel on tuvastatud tervislikust seisundist, funktsioonihäirest või elukeskkonnast tingitud kõrvalabi vajadus ning kellele sobivaks teenuseks on hinnatud koduteenus või ei ole ülalpidamiskohustusega isikut või ülalpidamiskohustusega isik ei saa mõjuvatel põhjusel oma kohustust täita.

§ 22. Koduteenuse vajaduse hindamine ja määramine

(1)  Koduteenuse vajaduse hindamiseks teeb ametnik koduteenust taotleva isiku juurde kodukülastuse, mille käigus hindab ta hooldusvajaduse hindamise testi ja vestluse abil teenust taotleva isiku toimetulekuvõimet ja kõrvalabi vajadust.

(2)  Hindamisel selgunud koduteenust taotleva isiku kõrvalabi vajaduse ulatuse alusel sõlmitakse leping koduteenuse osutamiseks teenust vajava isiku või tema esindaja ja teenuse osutaja vahel.

(3)  Kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes, loetletakse isiku hoolduskavas, mis on lepingu lisa.

(4)  Kõrvalabi vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib ametnik läbi korduvhindamise.

(5)  Korduvhindamine viiakse läbi lähtuvalt isiku vajadusest, kuid mitte harvemini kui vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selle tulemusel muudetakse vajadusel isiku hoolduskava.

§ 23. Koduteenuse sisu

(1)  Teenus on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel ja sisaldab:
1) toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite ja valmistoiduga varustamist;
2) poe ja apteegi külastamist;
3) majapidamistoiminguid isikule kuuluvate vahenditega;
4) eluaseme kütmist ja veega varustamist;
5) vestluse ja teabe edastamist;
6) asjaajamist ametiasutustes;
7) transporditeenuse osutamist või korraldamist ravi- või mõne muu asutuse külastamisel;
8) riiete ja jalanõude hooldust, pesupesemise, suurpuhastuse korraldamist;
9) küttematerjali soetamise korraldamist;
10) muruniitmise ja lumelükkamise korraldamist;
11) abistamist remont- ja teenustööde korraldamisel;
12) suitsuanduri olemasolu ja korrasoleku kontrollimist ja küttekollete töökorras oleku visuaalset hindamist;
13) abistamist hügieenitoimingutel ja pesemisel või pesemise korraldamist.

(2)  Koduteenuse paketid kehtestab valitsus korraldusega.

§ 24. Koduteenuse osutamine

(1)  Koduteenust osutatakse isikule üldjuhul tööpäeviti.

(2)  Koduteenuse osutamisel on maksimaalne hooldatav eluruumi pind ühe isiku kohta 51m2.

§ 25. Koduteenuse osutamise lõpetamine

(1)  Ametnik lõpetab koduteenuse osutamise:
1) isiku soovil;
2) isiku kõrvalabi- või hooldusvajaduse vähenemisel;
3) koduteenuse asendamisel teiste teenustega;
4) isiku elukoha vahetumisel teise omavalitsusüksuse territooriumile;
5) kui isiku käitumine teeb võimatuks teenuse osutamise (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootilise ainete kuritarvitamine vms);
6) isiku surma korral;
7) muul koduteenuse osutamist takistaval asjaolul.

(2)  Ametnik peatab koduteenuse osutamise:
1) isiku soovil;
2) kui isik ei ole tasunud kahe kuu teenuse eest;
3) muul koduteenuse osutamist takistaval asjaolul.

9. jagu VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS

§ 26. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1)  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tuleneval põhjusel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teise teenuse või muu abi osutamisega.

(2)  Teenuse vajaduse väljaselgitamisel täidab ametnik hindamistesti, mis sisaldab täisealise isiku kõrvalabi vajadust.

(3)  Osaliselt valla eelarvest finantseeritavale väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele paigutatakse isik, kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik või ta ei suuda põhjendatult talle seadusega pandud kohustust täita.

(4)  Sotsiaalosakonna juhataja sõlmib väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse lepingu juhtumipõhiselt teenuse osutaja ja isikuga, kui isikul puudub ülalpidamiskohustusega isik arvesse võttes teenust saava isiku majanduslikku olukorda, teenuse mahtu ja teenuse maksumust.

10. jagu ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS

§ 27. Isikliku abistaja teenus

(1)  Isikliku abistaja teenusega suurendatakse raske või sügava liikumis- või nägemispuudega täisealise isiku, iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

(2)  Isikliku abistaja teenus on eelkõige isiku abistamine nendes igapäevaelu tegevustes, milles isik vajab tulenevalt oma puudest füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingus, majapidamistöödes ja muus toimingus, milles isik vajab kõrvalabi.

§ 28. Õigustatud isik

(1)  Isik peab olema võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt oma vajadusest lähtuvalt isiklikku abistajat juhendama, välja õpetama ja andma tööjuhiseid.

(2)  Esmajärjekorras on isikuks koolis või tööl käiv puudega isik.

(3)  Teenust ei osutata tugeva sõltuvusprobleemiga isikule, lamajale haigele ega isikule, kes viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel või kellele on määratud hooldaja.

§ 29. Isikliku abistaja teenuse vajaduse hindamine ja otsuse tegemine

(1)  Teenuse vajaduse väljaselgitamisel täidab ametnik hindamistesti, kaasates vajadusel teenuse taotleja olukorra selgitamiseks spetsialiste.

(2)  Kõrvalabi vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib ametnik läbi korduva hindamise.

(3)  Hindamisel võib tugineda spetsialisti ning rehabilitatsiooniplaani järgseid teenuseid osutava meeskonna soovitustele.

(4)  Isik otsib endale isikliku abistaja ning esitab ametnikule kirjaliku nõusoleku andnud isiku andmed. Vajadusel ja võimaluste piires aitab isikliku abistaja leidmisel ametnik. Isikul on õigus enne teenust vahetult osutava isikliku abistaja määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(5)  Isiklik abistaja ei ole teenust vajava isiku perekonnaliige või ülalpidamiskohustusega isik, või isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis isikuga.

(6)  Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu füüsilise abistamisega mitteseotud tegevused, mida tavapäraselt osutab eriväljaõppe ja -ettevalmistusega isik.

(7)  Sotsiaalosakonna juhataja koostab koostöös isiku ja isikliku abistajaga teenuse osutamiseks lepingu, määrates selles kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, sh teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvalt teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

(8)  Isikliku abistaja väljaõppe eest vastutab isik.

11. jagu SOTSIAALTRANSPORDITEENUS

§ 30. Sotsiaaltransporditeenus

() Sotsiaaltransporditeenus on sõiduki kasutamise võimaldamine tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks puudega isikul, kes puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot või eakal, kes ei saa kasutada ühistransporti või kellel puuduvad võimalused kasutada isiklikku transporti.

§ 31. Teenuse taotlemine ja osutamine

(1)  Teenuse saamiseks esitab teenusele õigustatud isik ametnikule taotluse, milles tellib sõidu, esitades kuupäeva, kellaaja ja sõidu alguspunkti ning sihtkoha.

(2)  Isik või tema esindaja esitab tellimuse teenuse saamiseks maakonna piires vähemalt 3 tööpäeva, väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

(3)  Teenuse andmise või teenuse andmisest keeldumise otsustab ametnik vastavalt teenuse osutamise võimalusele, teavitades taotlejat esimesel võimalusel.

(4)  Taotluse teenuse saamiseks võib esitada ka telefoni teel, mil ametnik ise täidab kirjaliku taotluse.

(5)  Isikut teavitatakse otsusest suuliselt teenuse osutamisest või keeldumisest hiljemalt taotluse esitamisele järgneval päeval.

(6)  Teenuse osutamisest võib keelduda, kui teenuse osutajal ei ole võimalik teenust osutada muu sõidutellimuse täitmise tõttu.

(7)  Teenuse saajate üle peab arvestust ametnik.

(8)  Teenust osutatakse üldjuhul tööpäeval ja tööaja raames.

(9)  Teenuse osutamise algus ja lõpp on teenuse osutaja ja isiku vahel kokku lepitud koht.

(10)  Erandjuhul võib teenust osutada paragrahvis 1 nimetamata isikutele.

§ 32. Teenuse finantseerimine ja selle eest tasumine

(1)  Tasuta teenust on õigus saada:
1) puudega lapsel ja tema saatjal;
2) raske või sügava nägemis- või liikumispuudega isikul ja tema saatjal;
3) riiklikul erihoolekandeteenusel oleval isikul;
4) erandjuhul muul abivajaval isikul.

(2)  Soodustingimustel teenust on õigus saada:
1) eakal, kes ei saa kasutada ühistransporti või kellel puudub võimalus kasutada isiklikku transporti;
2) puudega isikul;
3) erandjuhul muul abivajaval isikul.

(3)  Isik on kohustatud teenuse eest tasuma sularahas teenuse osutajale teenuse saamist kinnitava kviitungi alusel või vallavalitsuse arve alusel vallavalitsuse kassasse või ülekandega vallavalitsuse pangakontole.

(4)  Väljaspool maakonda lisanduvad teenuse hinnale üleveokulu praamil.

(5)  Teenuse osutaja esitab osavalla ametnikule iga kuu viimaseks tööpäevaks sõidutabeli. Sõidutabeli alusel väljastab raamatupidamine teenust saanud isikutele arved.

12. jagu SAUNATEENUS

§ 33. Saunateenus

(1)  Saunateenusele on õigus eakal, puudega isikul, töötul ja paljulapselisel perel.

(2)  Teenust osutatakse isiku suulise pöördumise alusel.

(3)  Saunateenuse osutamise aeg ja koht avaldatakse Hiiumaa Teatajas ja valla kodulehel.

13. jagu PÄEVA- VÕI LAPSEHOIUTEENUS

§ 34. Päeva- või lapsehoiuteenus

(1)  Päeva- ja lapsehoiuteenusega pakutakse arengut ning toimetulekut toetavat igapäevategevust ning toetatakse puudega last kasvatavat perekonda ja antakse võimalus lapsevanemale tööl käimiseks.

(2)  Päeva- või lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega või liitpuudega lapsel Lapsehoiuteenust on õigust taotleda raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks ja kelle elukoht on valla territooriumil.

(3)  Teenuse osutaja tagab teenuse ajal lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(4)  Teenuse osutaja sõlmib isiku seadusliku esindajaga lepingu, määrates selles muu hulgas teenuse vajadusest tuleneva toimingu ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

14. jagu ELURUUMI TAGAMISE TEENUS

§ 35. Eluruumi tagamise teenus

(1)  Eluruumi tagamine on teenus millega tagatakse eluruumi kasutamise võimalus isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2)  Isikliku taotluse alusel hindab ametnik eluruumi tagamise vajadust ning edastab oma hinnangu valitsusele otsustamiseks.

(3)  Valitsus jätab taotluse rahuldamata kui:
1) taotleja majanduslik või sotsiaalne olukord on paranenud enne otsuse tegemist;
2) taotleja või tema pereliige on oma teadliku tegevusega võõrandanud neile kuulunud vara.

(4)  Eluruumi tagamine antakse üürilepinguga kasutamiseks kuni viieks aastaks.

(5)  Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada:
1) üürniku avalduse alusel;
2) poolte kokkuleppel;
3) eluruumi tagamise vajaduse äralangemisel;
4) kui üürnik või tema pereliikmed rikuvad üürilepingu tingimusi või majaelanike rahu;
5) kui üürnik on jätnud ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest;
6) kui üürnik ilma mõjuva põhjuseta ei ole kolme kuu vältel eluruumi kasutanud.

(6)  Valitsus kehtestab eluruumi kasutamise tingimused ja korra.

§ 36. Puudega isikule eluruumi tagamine

(1)  Puudega isikul, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, toimetuleku või suhtlemisega, aitab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(2)  Eluruumi kasutamise võimaluse tagamisel lähtutakse põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

15. jagu ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUS

§ 37. Asendus-ja järelhooldusteenus

(1)  Asendushooldusteenus on teenus millega tagatakse pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, võimaldatakse lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused, luuakse lapsele turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning laps valmistatakse ette võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2)  Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.

(3)  Järelhooldusteenus on teenus millega toetatakse asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva isiku iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.

(4)  Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 38. Teenuse osutaja

() Asendushooldusteenust osutab hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuse osutaja).

§ 39. Asendus- ja järelhoolduse teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

(1)  Asendushooldusteenusele suunamisel hindab ametnik lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut ja põhjendab oma valikut.

(2)  Asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

(3)  Järelhooldusteenust korraldav ametnik hindab koos isikuga teenuse vajadust juhtumikorralduslikul põhimõttel.

(4)  Isik ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

(5)  Otsuse teenusele suunamise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja lastekaitsespetsialisti ettepanekul.

§ 40. Asendushooldus- ja järelhooldusteenuse rahastamise alused

(1)  Asendushooldus rahastatakse valla eelarvest ja asendushooldusel oleva isiku sissetulekutest ning tema isiklike kulude katmisel tuleb teha kulutusi sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras.

(2)  Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamisest ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

(3)  Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast.

(4)  Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(5)  Isiku isiklike kulude katteks peab valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule. Isiku isiklike kulude katmisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud summa ulatusest.

(6)  Teenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku osakonna juhataja ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

(7)  Teenuse osutaja muu kulu kokkuleppimisel arvestatakse isiku teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, isiku spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi- või valla eelarvest.

§ 41. Lepingu sõlmimine

(1)  Sotsiaalosakonna juhataja sõlmib teenuseosutajaga lepingu enne isikule teenuse osutamise alustamist.

(2)  Lepinguga sätestatakse vähemalt isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

(3)  Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

(4)  Järelhooldusteenuse lepingu sõlmimisel peab isik olema lepingupooleks.

§ 42. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

(1)  Leping lõpetatakse:
1) teenuse vajaduse äralangemisel;
2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või muul seadusest tuleneval alusel.

(2)  Leping lõpeb:
1) tähtaja saabumise korral;
2) lepingupoole või isiku surma korral.

16. jagu MUU TEENUS

§ 43. Muu teenuse korraldamine

() Vallavalitsus võib korraldada isikule muu teenuse (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine; tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine; rehabilitatsiooniteenusel osalemine; erihoolekandeteenusel osalemine; toiduabi; tõlketeenus, viipekeele teenus ja muud toetavad teenused) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

4. peatükk TOETUSED

1. jagu Üldsätted

§ 44. Toetused

(1)  Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekust sõltuvateks toetusteks.

(2)  Sissetulekust mittesõltuvad toetused on universaalse iseloomuga toetused konkreetselt määratletud sihtrühmale:
1) sünnitoetus;
2) täiendav lapsetoetus;
3) esimesse klassi astuja toetus;
4) eaka sünnipäevatoetus;
5) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale;
6) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
7) hooldusperetoetus;
8) matusetoetus.

(3)  Sissetulekust sõltuvale toetusele tekib õigus, kui isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust jääb peale eluasemekulude tasumist ühe isiku kohta kätte vähem kui kahekordne kehtestatud riiklik toimetulekupiir.

(4)  Sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks esitatakse taotlus vallavalitsusele hiljemalt 15. kuupäevaks.

(5)  Sissetulekust sõltuvad toetused on toimetulekuraskustes isikule ja perekonnale makstav:
1) sõidutoetus;
2) tervisetoetus;
3) hooldekodu toetus;
4) huvialategevuse toetus;
5) muu ühekordne toetus.
6) riigieelarvest raske või sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetus.

(6)  Õnnetusjuhtumi ja muu ettenägematu asjaolu korral on õigus määrata toetus perekonnale, kes ei ole toimetulekuraskuses.

2. jagu SÜNNITOETUS

§ 45. Sünnitoetus

(1)  Sünnitoetust makstakse taotluse alusel valla elanikuks sündinud isiku lapsevanemale.

(2)  Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta.

(3)  Sünnitoetust on õigus saada ühel lapsevanemal, kes on vähemalt 6 kuud enne lapse sündi rahvastikuregistris valla elanik ning tingimusel, et laps on rahvastikuregistris valla elanik.

(4)  Sünnitoetust makstakse mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast lapse sündi.

3. jagu TÄIENDAV LAPSETOETUS

§ 46. Täiendav lapsetoetus

(1)  Täiendavat lapsetoetust lapse ühe ja kahe aastaseks saamisel makstakse taotluse alusel lapsevanemale tingimusel, et laps on valla elanik.

(2)  Mitmike puhul makstakse täiendavat lapsetoetust iga lapse kohta

(3)  Täiendavat lapsetoetust makstakse mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast lapse sünnipäeva.

4. jagu ESIMESSE KLASSI ASTUJA TOETUS

§ 47. Esimesse klassi astuja toetus

(1)  Toetus makstakse rahvastikuregistri järgselt vallas elavale esimese klassi õpilasele, kes alustab õppetööd valla koolis või mujal asuvas erivajadusega laste õppeasutuses.

(2)  Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem avalduse augustis.

(3)  Teised toetuse maksmiseks vajalikud andmed kogutakse koostöös koolidega.

(4)  Toetus makstakse lapsevanemale algava õppeaasta 15. septembriks.

5. jagu EAKA SÜNNIPÄEVATOETUS

§ 48. Eaka sünnipäevatoetus

(1)  Eaka sünnipäevatoetust makstakse 70-nda, 75-nda, 80-nda, 85-nda, 90-nda ja iga järgneva sünnipäeva puhul.

(2)  Sünnipäevatoetus makstakse üldjuhul ülekandega isiku pangakontole. Eaka soovil võib toetuse kanda mõnele muule pangakontole või pangakonto puudumisel maksta sularahas.

(3)  Lisaks rahalisele toetusele õnnitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud eakat sünnipäeval lillede ja õnnitluskaardiga.

6. jagu HOOLDAJATOETUS TÄISEALISELE ISIKU HOOLDAJALE

§ 49. Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale

(1)  Hooldajatoetus määratakse ja makstakse selle määruse § 12 lg 7 alusel isikule, kes on selle korra alusel määratud hooldajaks puudega isikule.

(2)  Hooldajatoetus määratakse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise perioodiks.

(3)  Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks alates haldusakti jõustumisele järgnevast kuust.

7. jagu HOOLDAJATOETUS PUUDEGA LAPSE HOOLDAJALE

§ 50. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

(1)  Hooldajatoetus määratakse ja makstakse raske ja sügava puudega 3-18 aastase lapse hooldamise tõttu lapsevanemale.

(2)  Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
2) otsus puude raskusastme määramise kohta;
3) eestkostja määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping.

(3)  Ametnik hindab puudega lapse kõrvalabi vajadust kümne tööpäeva jooksul.

(4)  Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapse puude raskusastme lõppemiseni.

(5)  Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks alates haldusakti jõustumisele järgnevast kuust.

(6)  Isik on kohustatud teavitama ametnikku asjaolust, mis toob kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise 10 päeva jooksul asjaolu ilmnemisest.

§ 51. Hooldajatoetuse mittemääramine

() Hooldajatoetust ei määrata ametniku haldusaktiga, kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenusega, täiendava toetuse või muu abi osutamisega.

§ 52. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

() Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) isiku või puudega lapse elama asumisel teise omavalitsusse;
2) hoolduse korraldamisel muul viisil;
3) puudega lapse või hooldaja surma korral;
4) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse.

8. jagu HOOLDUSPERETOETUS

§ 53. Hooldusperetoetus

(1)  Toetust makstakse hooldusperes viibiva lapse hooldamise ning ülalpidamis- ja isiklike kulude katteks hoolduspere vanemale, kellega sotsiaalosakonna juhataja on sõlminud hoolduspere lepingu.

(2)  Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel valla elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on valla territooriumil.

(3)  Kui hooldusperes viibiva lapse ülalpidamiskulud ja lapse erivajadusest tulenevad lisakulutused on toetuse määrast suuremad, võib osakonna juhataja otsusega suurendada hoolduspere toetust vastavalt tegelikule vajadusele.

(4)  Toetust makstakse igakuiselt hoolduspere lepingu kehtivuse ajal, määratud toetus kantakse taotluses näidatud pangakontole.

9. jagu MATUSETOETUS

§ 54. Matusetoetus

(1)  Matusetoetus on ühekordne toetus matuse korraldamise kulu osaliseks hüvitamiseks.

(2)  Matusetoetust makstakse isikule, kes kannab matuse korraldamise kulu rahvastikuregistri järgi valla elaniku surma korral.

(3)  Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ja kannab matuse korraldamise kulu valitsus.

(4)  Kui surm on registreeritud väljaspool Eestit, lisatakse taotlusele isiku surma tõendav dokument, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus.

(5)  Kui isik sündis surnult, lisatakse taotlusele arstlik surmateatis.

(6)  Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast või surma registreerimisest arvates.

(7)  Otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta teeb ametnik hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike andmete saamise päevale järgneval tööpäeval.

(8)  Matusetoetus makstakse matuseid korraldava isiku pangakontole või tema soovil sularahas kolme tööpäeva jooksul matusetoetuse määramise otsuse tegemisest arvates.

10. jagu SÕIDUTOETUS

§ 55. Sõidutoetus

() Sõidutoetus määratakse raske või sügava puudega isikule, toimetulekuraskuses isikule haridus-, meditsiini- või rehabilitatsiooniasutusse või riiklikule erihoolekande teenusele sõiduks vaid juhul, kui põhjendatud juhul ei ole võimalik saada vallavalitsuse osutatavat transporditeenust.

11. jagu TERVISETOETUS

§ 56. Tervisetoetus

(1)  Tervisetoetust makstakse toimetulekuraskuses isikule:
1) prillide ostmiseks;
2) retseptiravimi ostmiseks;
3) abivahendi ostmiseks või laenutamiseks;
4) haigla voodipäeva eest tasumiseks;
5) mähkmete jt hooldusvahendite ostmiseks;
6) ravikindlustuseta isikule esmaseks arstiabiks ja uuringuks vastavalt arvele.

(2)  Tervisetoetuse maksmisel arvestatakse eelmise kahe kuu kuludokumente.

(3)  Tervisetoetust makstakse mitte rohkem kui 30% isiku tasutavast summast. Põhjendatud juhul võib komisjon toetuse protsenti suurendada.

12. jagu HUVITEGEVUSE TOETUS

§ 57. Huvitegevuse toetus

() Huvitegevuse toetust makstakse taotluse alusel lapsevanemale toimetulekuraskustes pere lapse huvikooli õppemaksu või huvialaringi ringitasu tasumiseks.

13. jagu HOOLDEKODUTOETUS

§ 58. Hooldekodutoetus

(1)  Hooldekodutoetus makstakse hooldekodu kulu osaliseks tasumiseks ülalpidamiskohustusega isikule, kes ei ole suuteline oma tervisliku seisundi, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu täies mahus katma hoolekandeasutuses üldhooldekoduteenust saava isiku ülalpidamisega seotud igakuist kohamaksu.

(2)  Hooldekodutoetuse arvestamisel võetakse perekonna sissetulekute arvutamisel arvesse ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulek juhul, kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevat isikut.

(3)  Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikul on rahalisi vahendeid, vallas- või kinnisasju, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.

14. jagu MUU ÜHEKORDNE TOETUS

§ 59. Muu ühekordne toetus

() Muu ühekordne toetus makstakse:
1) erakorralise eluasemekulu osaliseks hüvitamiseks;
2) õnnetusjuhtumi, tulekahju või veekahjustuse likvideerimisega seotud kulu osaliseks hüvitamiseks;
3) majanduslikult raske olukorra puhul, kuid määratud toetus ei või ühel eelarveaastal ületada kehtivat perekonna toimetulekupiiri;
4) muu põhjendatud kulu hüvitamiseks.

15. jagu RIIGIEELARVEST RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA LASTELE ABI OSUTAMISEKS ERALDATUD TOETUS

§ 60. Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetus

(1)  Riigieelarve toetusfondist eraldatud toetust makstakse raske ja sügava puudega laste kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muuks teenuseks, mis aitab vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

(2)  Riigieelarve toetusfondi kaudu eraldatavaid vahendeid kasutatakse raske ja sügava puudega lapse ja tema pere seotud toetava teenuse osutamiseks ja arendamiseks.

(3)  Toetav teenus on:
1) lapsehoiuteenus;
2) isikliku abistaja või tugiisikuteenus;
3) psühholoogiteenus;
4) logopeediteenus;
5) transporditeenus haridus-, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse;
6) eluruumi kohandamine, mis on vajalik lapse erivajaduse tõttu;
7) abivahendi täiendav rahastamine;
8) rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine;
9) laagrituusiku rahastamine;
10) erinevad teraapiad;
11) teenus või toetus, mis soodustab raske ja sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitab vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

§ 61. Toetuse taotlemine ja määramine

(1)  Toetuse saamiseks esitab lapsevanem taotluse koos järgmiste lisadokumentidega:
1) lapse rehabilitatsiooniplaan või erialaspetsialisti kirjalik soovitus;
2) otsus lapse puudeastme määramise kohta;
3) eestkoste puhul kohtumäärus ja/või perekonnas hooldamise leping;
4) kuludokument.

(2)  Teenuse vajadust hinnatakse iga lapse puhul eraldi arvestades lapse ja tema pere vajadusi ning see otsustatakse juhtumipõhiselt.

(3)  Toetav teenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Tasu suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest, teenust saava isiku perekonna majanduslikust olukorrast ning riigieelarve toetusfondi rahalisest võimalusest.

5. peatükk MUU SOTSIAALABI

1. jagu VÄLTIMATU SOTSIAALABI

§ 62. Vältimatu sotsiaalabi

(1)  Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

(2)  Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.

2. jagu VALLA EELARVEST RAHASTATAV TEGEVUS

§ 63. Vallavalitsuse poolt korraldatav või osutatav muu tegevus

() Valla eelarvest finantseeritakse eelarveliste vahendite piires muud tegevust, mille eesmärk on toetada valla erinevaid sihtrühmasid koolituste, infopäevade, jõulupakkide ja tunnustamisüritustega (beebipäevad, koolitused, tänuüritused, eakate üritused jms).

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 64. Teenuste ja toetuste taotluste vormid

() Määrusele vastavad teenuste ja toetuste taotluste vormid töötab välja vallavalitsuse sotsiaalosakond.

§ 65. Määruste kehtetuks tunnistamine

() Kehtetuks tunnistatakse:
1) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 määrus nr 47 „Koduteenuste loetelu, osutamise tingimused ja kord“;
2) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 nr 41 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Emmaste vallas“;
3) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 määrus nr 40 „Sotsiaalkaitseks ettenähtud hüvitiste määramise ja maksmise kord Emmaste vallas“;
4) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 määruse nr 44 „Emmaste valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise, lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord“;
5) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 määrus nr 46 „Emmaste valla eelarvest makstavate toetuste määrade kehtestamine“;
6) Emmaste Vallavolikogu 26.02.2016 nr 45 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“;
7) Hiiu Vallavolikogu 17.03.2016 määruse nr 61 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“;
8) Käina Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 47 „ Sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise kord“;
9) Käina Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 52 „Koduteenuse osutamise kord“;
10) Käina Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 49 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
11) Käina Vallavolikogu 15.12.2016 määrus nr 68 „Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord“;
12) Pühalepa Vallavolikogu 17.12.2013 määruse nr 3 „Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord“;
13) Pühalepa Vallavolikogu 22.02.2010 määruse nr 3 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
14) Pühalepa Vallavolikogu 17.12.2013 määruse nr 4 „Pühalepa valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ja soodustustega sotsiaalteenuste ning vältimatu sotsiaalabi osutamise kord“;
15) Pühalepa Vallavolikogu 28.10.2008 määruse nr 47 „Pühalepa valla sotsiaaleluruumide taotlemise, eraldamise ja kasutamise kord“;
16) Pühalepa Vallavolikogu 27.11.2012 määruse nr 44 „Täiendava lapsetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
17) Pühalepa Vallavolikogu 30.06.2008 määruse nr 45 „Koolimineku toetuse maksmise kord“;
18) Pühalepa Vallavolikogu 29.02.2016 määruse nr 5 „Pädevuse delegeerimine“;
19) Hiiumaa Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 7 „Matusetoetuse määramise ja maksmise kord“;
20) Hiiumaa Vallavolikogu 19.04.2018 määruse nr 18 „Riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse kasutamise kord“.

§ 66. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub alates 1. jaanuarist 2019.

Aivar Viidik
vallavolikogu esimees