Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri

Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.09.2019, 55

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 13.09.2018 nr 25
RT IV, 20.09.2018, 4
jõustumine 23.09.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.08.2019RT IV, 05.09.2019, 2208.09.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 p 365, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Väike-Maarja valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil.

  (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine vallas, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (3) Jäätmehooldust korraldab ning järelevalvet valla haldusterritooriumil teostab vallavalitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (4) Eeskiri on kohustuslik kõigile valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
  2) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
  3) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
  4) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
  5) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
  6) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
  7) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  8) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajal on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;
  9) jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  10) jäätmetekitaja – isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;
  11) kogumismahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
  12) komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
  13) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
  14) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
  15) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
  16) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  17) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks;
  18) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
  19) vedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Väike-Maarja valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus 

§ 3.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik.

  (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmete teket. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

  (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

  (4) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.

  (5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (nt oksad, lehed) ning immutamata ja värvimata puidu põletamine. Kiletamata paberi ja kartongi põletamisele tuleb eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutamiseks üle andmist. Põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil, järgides kõiki tuleohutusnõudeid.

  (6) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.

  (7) Jäätmeid tuleb koguda, taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas jäätmekäitluskohas - Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamas. Jäätmekäitluskoht peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Teave jäätmekäitluskohtade kohta avaldatakse valla kodulehel.

  (8) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamas.

§ 4.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
  3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
  4) veenduma, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks;
  5) kasutama piisavas koguses ja suuruses segaolmejäätmete kogumismahuteid (sealhulgas jäätmekotte), liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
  6) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
  7) sõlmima kirjaliku lepingu ühise mahuti kasutamiseks, kui kasutatav jäätmemahuti asub teise haldaja territooriumil;
  8) tagama kogumismahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval (kogumismahutite ümber on tagatud ühe meetri raadiuses vaba maa-ala; kogumismahuti on paigaldatud parkimiskohtadest eemale; ühismahutina kasutatavad kogumiskonteinerid on paigutatult selliselt, et jäätmevedajal on võimalik neid kätte saada, omavoliliselt ei tohi konteinerite asukohta muuta);
  9) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

  (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Munitsipaalmaale kogumismahuti paigutamine on lubatud üksnes keskkonnanõuniku või teda asendava ametniku loal ja tingimustel.

  (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

  (4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

§ 5.   Jäätmete kogumine ja sortimine

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda. Liigiti kogumine peab olema korraldatud, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav.

  (3) Et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet (taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ja sortimise tõhususe parendamiseks), väljanopitud jäätmete kogumine ja liikide kaupa jäätmekäitlejale üleandmine, tuleb tekkekohas esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda.

  (4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas:
  1) korraldatud jäätmeveo raames;
  2) viies jäätmed ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse, sh jäätmemajadesse;
  3) andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmete kogumisringidele või taaskasutusorganisatsioonidele;
  4) andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;
  5) toimetades jäätmed ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

  (6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (paber ja kartong, pakendid jne);
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) aia- ja haljastujäätmeid;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
  8) käimlajäätmeid;
  9) kogumiskaevude setted;
  10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud.

  (7) Väike-Maarja valla haldusterritooriumil paiknevate jäätmejaamade, jäätmemajade ja kompostimisväljakute kohta käiv teave on üleval valla kodulehel.

§ 6.   Jäätmeveo nõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, kahjurite levikut ja haisu ning ümbruskonna reostamist.

  (3) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda vallavalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 01. november kuni 30. aprill juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Perioodil 01. mai kuni 30. oktoober on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud (perioodiliselt liitunud).

  (4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud kella 23.00–7.00 ja teistes piirkondades ajavahemikus kell 23.00–6.00.

  (5) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava teenuse kontsessiooni hankedokumentides.

§ 7.   Jäätmemahutite tehnilised nõuded

  (1) Segaolmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) 30-50 liitriseid jäätmekotte (1-2 elanikuga üksikelamu);
  2) metallist või plastist 80 – 4500 liitriseid standardseid kaanega ning haaratavaid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
  3) süvakogumismahutit, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid.

  (3) Üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades kasutatavatel jäätmemahutitel peab olema jäätmeliigile vastav tähistus.

  (4) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

  (5) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb keskkonnanõuniku või teda asendava ametniku loal munitsipaalomandis oleval maal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel.

  (6) Juurdesõidutee mahutini peab olema:
  1) piisava kandevõimega;
  2) võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada;
  3) vähemalt 3,0 meetrit lai;
  4) vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 meetrit;
  5) puhastatud lumest ning vajadusel tähistatud ja teostatud libedustõrje.

  (7) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (8) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitleja või jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.

  (9) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

  (10) Jäätmemahuti või jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

  (11) Üksikelamu kogumismahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavaga külgnevale alale tingimusel, et kogumismahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

  (12) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Kuni 30. aprillini 2021 on Väike-Maarja valla korraldatud jäätmeveo piirkonnaks MTÜ Roheline PAIK tegevuspiirkond. Alates 1. maist 2021 moodustab Väike-Maarja valla haldusterritoorium ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).

  (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

§ 10.   Segaolmejäätmete vedamise sagedus ja aeg

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord 4 nädala jooksul tiheasustusalalt ja mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalalt.

  (2) Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

  (3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 23.00 õhtul kuni 7.00 hommikul, välja arvatud vallavalitsuse eriloa alusel.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveo periood

  Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

§ 12.   Teenustasu suuruse määramine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.

  (2) Hankijal on õigus riigihanke algatamisel koostatud hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

  (3) Teenustasu muutmine kontsessiooni perioodi jooksul ilma uut riigihanget korraldamata toimub riigihangete seaduses sätestatud korras.
[RT IV, 05.09.2019, 22 - jõust. 08.09.2019]

  (4) Teenustasu muutmise õigus on vallavalitsusel.
[RT IV, 05.09.2019, 22 - jõust. 08.09.2019]

§ 13.   Teenustasu suuruse muutmine
[Kehtetu RT IV, 05.09.2019, 22 - jõust. 08.09.2019]

§ 14.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma vedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

  (4) Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle vallavalitsuse poolt määratud käitlejale.

§ 15.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Väike-Maarja valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (3) Asjaolu, kas jäätmevaldajat on kirjalikult informeeritud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 16.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (2) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmevedajaga lepingu, kui jäätmevaldaja soovib eeskirjas nõutust sagedamat veograafikut, rendib vedajalt konteineri või kui jäätmevaldajad kasutavad ühist konteinerit. Minimaalse nõutud sagedusega teeninduse korral ning juhul kui jäätmevaldaja ei soovi lisateenuseid, sõlmitakse jäätmeveoleping ainult jäätmevaldaja soovil.

  (3) Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine eeskirja § 10 lõigetes 1 ja 2 määratud sagedusega. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt eeskirja § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete vedamise sagedusele. Tasu tühisõidu eest on 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust.

§ 17.   Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (2) Jäätmevaldaja, kes kasutab kinnistut hooajaliselt (suvila), võib esitada taotluse kinnistu vabastamiseks korraldatud jäätmeveost talveperioodiks, milleks on 1. november kuni 30. aprill.

  (3) Ühismahuti kasutamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega jäätmevaldajate omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel.

  (4) Vallavalitsus teeb otsuse jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, eelnevalt kohapeal kontrollides, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

  (5) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

  (6) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (7) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui mitteliitumise põhjused on muutunud.

§ 18.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja § 5 nõuetele.

  (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

  (3) Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude esinemisel, mis ei võimalda jäätmevaldajal kehtestatud nõudeid täita.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

§ 19.   Kogumismahuti tühjendamine

  (1) Kogumismahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja § 10 lõigetes 1 ja 2.

  (2) Kui eeskirja § 10 lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

  (4) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett.

  (5) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
  1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
  2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama mahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus ning konteinerile vaba ligipääs;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed 

§ 20.   Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

  (2) Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kogumispunktis. Sellistel pakendiettevõtjatel ja tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid.

  (3) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

  (4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vajalik enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ja need ei tohi sisaldada väljavalguvaid jäätmeid.

  (5) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

  (6) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahuga, millega ta tagab vähemalt 25 m3 ühekordset kogumismahtu arvestades veosageduseks 14 päeva.

  (7) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi kohtkogumine ehk pakendikoti teenus). Kohtkogumisteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ja kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ning mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.

  (8) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
  1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldikogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
  2) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
  3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed.

§ 21.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.

  (3) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (4) Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (5) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m.

  (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis või karstilehtrite vahetus läheduses.

  (7) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 22.   Ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

  (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates jäätmemahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

  (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule. Vallavalitsus võib kehtestada tasuta üleandmise piirmäärad.

  (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need tuleb pakkida plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud ja neid tuleb hoida eraldi hoiukohas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (6) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

  (7) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).

§ 23.   Probleemtoodete jäätmed

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või anda üle kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega.

  (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse või jäätmejaama kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (3) Rehvid tuleb viia jäätmejaama, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule.

  (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (6) Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Tootja peab korraldama vastavalt jäätmeseaduse § 26 lõikele 1 põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

  (8) Probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

§ 24.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sh ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon jne), plastijäätmed (sh kile).

  (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

  (4) Liigiti sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (6) Ehitusjäätmed tuleb koguda jäätmemahutisse ja kergesti lenduvaid jäätmeid sisaldav jäätmemahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki ratastega teedele ja tänavatele.

  (7) Kui ehitamise või ehitusmaterjalide hoidmise käigustekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada ametnikuga. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) pinnasetööde mahud;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

  (8) Ehitamise käigustekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend, milles on toodud käideldud jäätmete kogus ja jäätmekäitluskoht.

  (9) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse ehitusnõunikuga ning ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes vallavalitsusele.

  (10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

§ 25.   Tervishoiu riskijäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (4) Liigiti tuleb koguda:
  1) teravad-torkivad jäätmed;
  2) bioloogilised jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;
  7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  8) taaskasutatavad jäätmed.

  (5) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse mahutisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.

  (6) Nakkusohtlikke jäätmeid, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed" ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel.

  (7) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (8) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: „Ravimijäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (9) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (10) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (11) Tervishoiuasutustes diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, mis purustatakse kohapeal, pannakse vanapaberi ja papi konteinerisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (12) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
  1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
  2) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  3) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (13) Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1774/2002/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele.

  (14) Oma kinnistul või krundil võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

§ 26.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Majade küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning paberit ja kartongi, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (3) Jäätmevaldaja kinnistu piires võib põletada aiajäätmeid tingimusel, et järgitakse Eesti Vabariigis kehtestatud tuleohutusenõudeid ja ei häirita naabreid.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omava jäätmekäitleja poolt. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava jäätmekäitleja poolt.

§ 27.   Jäätmete kogumiskohad

  (1) Väike-Maarja valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmed üle anda Väike-Maarja, Rakke ja Simuna jäätmejaamades või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

  (2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks vastavuses pakendiseaduses pakendijäätmete kogumiskohtadele sätestatud nõuetele.

  (3) Jäätmejaamade, jäätmemahutite ja avalike kogumispunktide asukohad ning informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või jäätmemahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus ja avaldab sellekohase informatsiooni valla kodulehel.

5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded 

§ 28.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha (jäätmejaam, kompostimisväljak) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

  (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida territooriumi haldaja poolt.

  (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 29.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Vallavalitsusel on õigus:
  1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle;
  2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
  3) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

  (2) Vallavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

  (3) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

  (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete või saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel kinnistu omanik, kellele kuuluval kinnistul jäätmed või saastus asub.

§ 30.   Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja

  (1) Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

  (2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
  1) vallavalitsus;
  2) muu seadusega määratud isik.

§ 31.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 32.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json