Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla ühine jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.09.2017 nr 69
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 ja 366 jäätmeseaduse § 66 lg 4 ja § 71 lg 1 ja lg 2, ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel:
1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded
§ 1. Üldsätted
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla haldusterritooriumil.
(2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine omavalitsuse haldusterritooriumil kohustuslik.
(3) Teavet Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla haldusterritooriumil asuvate pakendipunktide, kogumispunktide, jäätmejaamade ning korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate kohta saab omavalitsuste veebilehtedelt.
§ 2. Terminid
(1) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
4) jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
5) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
6) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
7) pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
8) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
9) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
10) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
11) vedaja – jäätmekäitleja, kellele kohalik omavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla haldusterritooriumil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
(3) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.
(4) Mahutite tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja mahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.
(5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud aia- ja haljastusjäätmete, immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata paberi ja kartongi. Sealjuures tuleb kiletamata paberi ja kartongi põletamisele võimalusel eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutuseks üle andmist. Okste ja lehtede põletamine on lubatud hajaasustusega aladel jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil järgides kõiki tuleohutusnõudeid.
§ 4. Jäätmevaldaja
(1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
1) jäätmetekitaja;
2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu. Kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik või korteriomanikud eraldi;
5) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
6) muu isik.
(2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga. Selle puudumisel, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid;
4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, taotlevad selleks omavalitsuselt loa;
5) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepinguga ei sätesta teisiti;
6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
7) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.
(2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
(3) Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.
2. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine
§ 6. Jäätmete kogumine ja sortimine
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16.01.2007 määruses nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused„ paragrahvis 3 toodud jäätmeliigid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.
(3) Tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühistesse kogumismahutitesse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel või viima need jäätmejaama.
(4) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama viie tööpäeva jooksul.
(5) Liigiti kogutavad toidujäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit.
(7) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30ŗ C) tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, fekaale või kogumiskaevude setteid;
5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) ehitusjäätmeid.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratud vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale. Täpsem info jäätmete, s.h. suurjäätmete kogumiskohtade kohta on omavalitsuste veebilehtedel.
§ 7. Paberi ja kartongi ning haljastusjäätmete kogumine
(1) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit mis ei ole puuküttega;
2) kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit (segaolmejäätmetele), rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vähem kui 5 korteriga kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või avalikku kogumispunkti, kui kinnistul asuv ehitis ei ole puuküttega.
(3) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul tuleb haljastusjäätmeid koguda liigiti, kompostida kinnistul või viia kompostimisplatsile.
(4) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldi üle 50 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda ning viia jäätmejaama või paigutada eraldi kogumismahutisse ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.
§ 8. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine
(1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.
(6) Avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon omavalitsusega.
(7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kolme meetri raadiuses kogumispunktist.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.
§ 9. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;
2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
4) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.
(2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid jm tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast litsentsi omavale isikule, sh litsentsi omava isiku paigutatud kogumispunkti. Ravimid tuleb üle anda apteeki. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid tasuta vastu ainult füüsilistelt isikutelt.
(3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast jäätmeluba omavale isikule.
(4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
§ 10. Pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama või lepingu alusel pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti).
(2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(3) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(4) Pakendipunktide asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omavalitsuse organiga.
(5) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.
§ 11. Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded
(1) Tagatisrahaga pakendit peab tagasi võtma iga müügikoht, mille suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.
(2) Müügikoht, mille suurus on alla 200 ruutmeetri, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul.
(3) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.
3. peatükk Biolagunevate jäätmete kompostimine
§ 12. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele või vedada kompostimiseks lähimale kompostimisväljakule või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib toidujäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud suletavas kompostris.
(5) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Biolagunevate jäätmete osakaal prügilasse ladestatavates segaolmejäätmetes peab alates 2020. aastast olema mitte üle 20 massiprotsendi.
§ 13. Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus
(1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
(2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud asjakohase jäätmeloa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena igakuuliselt reovee käitlejale.
(3) Rasvapüüniste jäätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme on keelatud.
(4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).
4. peatükk Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine
§ 14. Vedamise sagedus ja aeg
(1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalalt mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, v.a omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud isikud.
(2) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
(4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22.00–07.00, välja arvatud omavalitsuse eriloa alusel.
(5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.
(6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
§ 15. Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine
(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja.
(2) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(3) Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või selleks volitatud isik vastavalt eeskirja nõuetele.
(5) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.
(6) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsuteed ja platsid, vältima nendel jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(7) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
5. peatükk Nõuded jäätmemahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele ning jäätmeveokile
§ 16. Nõuded jäätmete jäätmemahutile
(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning vajadusel pestav. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.
(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada:
1) ühepereelamu ja suvilate jäätmete kogumiseks jäätmekotti (maksimaalselt 10kg), mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
2) põhiliselt plastist 80–1100-liitriseid kaane ja käepidemega kogumismahutit, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada;
3) põhiliselt metallist 1,5–4,5 m3 suurust kaanega kogumismahutit, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
4) presskonteinerit;
5) süvakogumismahutit, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l ning mida peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.
(5) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
(6) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.
§ 17. Nõuded jäätmete kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele
(1) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama juurdepääsu kogumismahutile tühjenduspäeval. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.
(2) Kogumismahuti tuleks võimaluse korral paigutada selliselt, et mahutit saaks tühjendada liiklust häirimata.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule (va. jäätmete veo päevaks), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse vastavalt eeskirja paragrahvile 18.
(4) Jäätmete kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(5) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.
(6) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.
(7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti.
(8) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(9) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.
(10) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt.
(11) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(12) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
(13) Jäätmevedaja peab tagama mahuti tühjenduse, kui ligipääsutee on piisava kandevõimega ja tasane ning vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ning vajadusel teostatud libedustõrje.
§ 18. Ühismahuti kasutamise nõuded
(1) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.
(2) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama omavalitsust.
§ 19. Nõuded jäätmeveokile
Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
6. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 20. Korraldatud jäätmeveo ulatus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või eeskirja § 30 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.
§ 21. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed;
2) paber ja kartong.
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.
§ 22. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Valga maakonna omavalitsuste haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna.
§ 23. Teenuste kontsessioon
(1) Käesoleva eeskirja § 22 toodud omavalitsused korraldavad ühiselt korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal (edaspidi vedaja) on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.
(4) Jäätmeseaduse § 66 lg 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib omavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle omavalitsuse poolt määratud käitlejale.
§ 24. Vedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu.
(2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni ühe kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Omavalitsusel on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu.
(3) Teenustasude muutmine kontsessiooni perioodi jooksul toimub Pakkuja põhjendatud taotluse ja käesolevas eeskirjas ning hankedokumentides toodud tingimustel. Vedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast kontsessioonilepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid. Täpsemad tingimused sätestatakse hankedokumentides.
(4) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse Hankijale. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Hankijal on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.
(5) Kehtestatud uus teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui omavalitsused on avalikustanud uue teenustasu suuruse omavalitsuse veebilehel ja ajalehe kaudu.
§ 25. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 26. Jäätmeveo kontsessioonilepingu ennetähtaegnelõpetamine
Hankijal on õigus öelda kontsessioonileping enne tähtaja lõppu üles ja sellega vedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui vedaja ei ole täitnud hankelepinguga sätestatud tingimusi.
§ 27. Avalikkuse teavitamine
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitatakse avalikkust veebilehe ja ajalehe kaudu.
§ 28. Jäätmekäitluslepingud
(1) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmekäitlusleping.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses, korraldatud jäätmeveo hankedokumentides ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 16 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele erinevat jäätmemahutit on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu.
(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud esitama omavalitsusele taotluse ühismahuti kasutamiseks, mille alusel on omavalitsusel õigus anda nõusolek ühismahuti kasutamiseks.
§ 29. Jäätmeveo sagedus
(1) Jäätmemahutite tühjendamise miinimumsagedus on kindlaks määratud eeskirja § 14 lõigetes 1 ja 2. Jäätmemahutite tühjendamise täpne sagedus määratakse vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas jäätmekäitluslepingus.
(2) Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimumpaketi (140 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.
§ 30. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada omavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Taotluses tuleb märkida:
1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
2) kinnistu aadress;
3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (ei ela seal või ei kasuta kinnistut ning selgituse);
4) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(3) Omavalitsusel on õigus kehtestada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse vorm.
(4) Omavalitsuse ametnik või volitatud isik kontrollib, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(5) Omavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.
(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 1. veebruarist arvates.
(7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama omavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
(8) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb omavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud alusel.
(9) Omavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:
1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
2) jäätmevaldaja esitab omavalitsusele vastava taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.
§ 31. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja § 21 nõuetele.
(2) Kui paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest, teavitades sellest eelnevalt jäätmevaldajat. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid paberit ja kartongi, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga kuid mitte vähemaga kui üks (1) euro.
(4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (nt: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise ühe nädala jooksul.
§ 32. Jäätmemahutite tühjendamine
(1) Kui vastavalt käesoleva eeskirja § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(3) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.
7. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
§ 33. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoha või –kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete käitlemiseks määratakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides. Omavalitsuse haldusterritooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 34. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
8. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord
§ 35. Ehitusjäätmed
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 100 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
(3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.
(5) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(6) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
§ 36. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.
(5) Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.
(6) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase piisava kandevõimega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise sõidu-, kõnni- või kergliiklusteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;
7) teavitama oma töötajaid omavalitsuses kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
§ 37. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) plastijäätmed (sh kile);
8) ohtlikud jäätmed.
(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.
(4) Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu betoon, kivi jne kõrvaldamine lisaks ametlikele ladestuspaikadele nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või omavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Mineraalsete püsijäätmeid võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult omavalitsusega.
(5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.
§ 38. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni -materjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.
(4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.
(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmise jäätmekäitlejale.
(8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
9. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 39. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning muudele tervishoiuteenust pakkuvatele asutustele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
§ 40. Tervishoiuasutuse olmejäätmete käitlemise nõuded
Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.
§ 41. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette lukustatavas ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 42. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult selleks ettenähtud lukustatavas ruumis või jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.
(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.
(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 43. Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti või konteinerisse, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.
§ 44. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 45. Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja tema osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool tervishoiuasutuse osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena, muudel juhtudel olmejäätmetena.
§ 46. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.
(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.
(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
§ 47. Elavhõbedajäätmed
(1) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(2) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(3) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 48. Kemikaalide jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses omavalitsuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
§ 49. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
5) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
6) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
7) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
8) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuded.
10. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 50. Järelevalve
(1) Järelevalvet jäätmeseaduse ning eeskirja nõuete täitmise üle teostab omavalitsus.
(2) Omavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve ülesannete täitmine.
(3) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse § 1207.
(4) Eeskirjas sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on omavalitsuse poolt määratud isik või isikud.
11. peatükk Rakendussätted
§ 51. Määruste kehtetuks tunnistamine ja määruse jõustumine
(1) Tunnistatakse kehtetuks Valga Linnavolikogu 2012 määrus nr 7 „Valga linna jäätmehoolduseeskiri“.
(2) Tunnistatakse kehtetuks Valga Linnavolikogu 2012 määrus nr 8 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ alates 01.01.2018.
(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.
Ivar Unt
Esimees
Facebook
Twitter