Ehitus

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna ehitusmäärus

Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.11.2013, 47

Narva-Jõesuu linna ehitusmäärus

Vastu võetud 29.03.2006 nr 14
jõustumine 03.04.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.08.200611.09.2006
28.03.200703.04.2007
30.01.200808.02.2008
26.02.201025.03.2010

Määrus kinnitatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ehitusmääruse eesmärk

 (1) Narva-Jõesuu linna Ehitusmäärus korraldab ja organiseerib Ehitus- ja Planeerimisseaduse ning nende seaduste alusel vastu võetud ja nendega seotud seadusandlike aktide rakendamist, samuti Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil toimuvat territoriaalset planeerimist, projekteerimist ja ehitust.

 (2) Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil territoriaalset planeerimist, projekteerimist ja ehitust teostades tuleb juhinduda lisaks Looduskaitse seadusele, Ajaloomälestiste kaitse seadusest ning teistest seadustest ja seadusandlikest aktidest, mis on seotud Narva-Jõesuu linna asukoha spetsiifikaga, näiteks loodusvarade, maapõuevarade, veekogude jms. kaitset reguleerivatest seadusandlikest aktidest, sadama-ala ja piiriäärse territooriumi kasutamist reguleerivatest seadustest jne.

2. peatükk Linnavolikogu, linnavalitsuse ja selle ametnike pädevus planeerimise, projekteerimise ja ehituse alal 

§ 2.  Linnavolikogu pädevus
[ - jõust. 11.09.2006]

  Linnavolikogu pädevusse kuulub:
 1) üldplaneeringu ja seda muutvate detailplaneeringute algatamine;
 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamise ja nende tühistamine;
 3) planeeringu kehtestamise otsuse saatmine Ida-Viru Maavanemale, riikliku maakatastri pidajale;
 4) üldsuse informeerimine kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu planeeringute kehtestamisest;
 5) üldplaneeringu projekti kinnitamine, informeerimine selle avalikust väljapanekust ja väljapaneku tulemuste arutelu.
 6) planeeringute inspekteerimise organiseerimine peale järjekordseid kohalike omavalitsuste valimisi, inspekteerimise tulemuste esitamine Ida-Viru Maavalitsusele ning üldsuse informeerimine inspekteerimise tulemustest massiteabevahendite kaudu;

§ 3.  Linnavalitsuse pädevus
[ - jõust. 11.09.2006]

 (1) Territoriaalplaneeringute osas kuulub linnavalitsuse pädevusse:
 1) üld- ja detailplaneeringute koostamise organiseerimine;
 2) detailplaneeringute algatamine (v.a. üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud);
 3) detailplaneeringute projektide kinnitamine ja nende avalikule väljapanekule, avaliku väljapaneku tulemuste arutelu;
 4) planeeringu kehtestamise otsuse saatmine Ida-Viru Maavanemale, riikliku maakatastri pidajale;
 5) otsuse vastu võtmine detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra kohaldamiseks;
 6) kinnisasja omaniku või teiste planeeringu koostamisest huvitatud isikutega lepingu sõlmimine territooriumile detailplaneeringu koostamise organiseerimise ja selle finantseerimise õiguse andmiseks;
 7) planeerimisele kuuluvale territooriumile või selle osale planeeringu koostamise ajaks ajutise ehitamiskeelu määramine juhul, kui algatatud üld- või detailplaneeringuga viiakse sisse muudatused antud territooriumile varem kehtestatud detailplaneeringusse, muudetakse sellega määratud maakasutuse ja ehituse tingimusi või ehitamise õigust antud maatükil;
 8) üldsuse informeerimine kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu planeeringute kehtestamisest.

 (2) Ehitamise ja ehitusjärelvalve alal kuulub Linnavalitsuse pädevusse:
 1) otsuste vastu võtmine ehituslubade väljaandmise, peatamise ja annulleerimise kohta;
 2) otsuste vastu võtmine väikeehitiste püstitamise ja lihtsa konstruktsiooniga väikeehitiste lammutamiseks kirjaliku nõusoleku väljaandmise kohta;
 3) otsuste vastu võtmine ehitise kasutuslubade väljaandmise, peatamise või annulleerimise kohta;
 4) ajutiste ehitiste püstitamiseks loa andmine.
 5) ehitusjärelvalve organiseerimine ja teostamine;
 6) riikliku ehitusregistri pidamine;
 7) projektdokumentide arhiivi pidamine.

 (3) Maakorralduse alal kuulub linnavalitsuse pädevusse:
 1) maa erastamise, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja maa riigi omandisse jätmise korralduste vastu võtmine;
 2) maa dokumentide arhiivi pidamine.

§ 4.  Arhitektuuriosakonda ülesanded

  Linna arhitektuuriosakonna ülesanneteks on:
 1) linna territoriaalse planeerimise organiseerimine;
 2) maakasutuse reguleerimine ja selle kohta arvestuse pidamine;
 3) territooriumi planeerimise, projekteerimise, ehituse ja maakasutuse küsimustes linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide projektide ettevalmistamine;
 4) üldplaneeringu koostamise organiseerimine, selle korrigeerimine ja planeeringu täitmise üle järelvalve teostamine;
 5) detailplaneeringute koostamise organiseerimine ja nende täitmise üle järelvalve teostamine;
 6) ehitusjärelvalve ja -inspektsiooni organiseerimine ja teostamine;
 7) riikliku ehitusregistri pidamine;
 8) projektdokumentide arhiivi pidamine;
 9) maa dokumentide arhiivi pidamine.

§ 5.  Peaarhitekti pädevus


Peaarhitekti pädevusse kuulub:

 (1) Planeerimise osas:
 1) tegevuse juhtimine ja koordineerimine üld- ja detailsel planeerimisel;
 2) detailplaneeringu algatamise taotluste läbi vaatamine ja linnavalitsusele või linnavolikogule arvamuse esitamine;
 3) üld- ja detailplaneeringutele lähteülesande koostamine;
 4) vajaduse korral detailplaneeringu nõudeid täiendavate projekteerimistingimuste väljastamine;
 5) üldplaneeringu ja detailplaneeringute esitamine linnavolikogule kinnitamiseks;
 6) avalikkuse informeerimine massiteabevahendite kaudu algatatavatest üld- või detailplaneeringutest;
 7) planeeringu esitamine linnavalitsusele vastu võtmiseks;
 8) linnavalitsusele ettepaneku tegemine detailplaneeringu avalikule väljapanekule;
 9) planeeringu avaliku väljapaneku organiseerimine;
 10) üldsuse informeerimine massiteabevahendite kaudu detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohast,tutvumise ajast ja selle kestvusest;
 11) detailplaneeringu avaliku arutelu organiseerimine;
 12) detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks arutelu läbiviimine, üldsuse informeerimine selle toimumise ajast ja kohast kohalike massiteabevahendite kaudu;
 13) järelvalvet teostavale isikule lahenduseta jäänud vaidluste ja detailplaneeringud puudutavate ettepanekute teatavakstegemine;
 14) järelvalve organiseerimine kehtestatud detailplaneeringute täitmise üle.

 (2) Projekteerimise osas:
 1) hoonete, ehitiste, mälestusmärkide, haljastuse, arhitektuuriliste väikevormide, reklaami, tänavavalgustuse, piirete jms. projekteerimistingimuste koostamine ja kooskõlastamine;
 2) projektide läbivaatamise ja kooskõlastamise organiseerimine, projektdokumentatsioonile vajalike kooskõlastuste ja üksikjuhtudel täiendava ekspertiisi nõudmine.

§ 6.  Ehitusjärelevalve ametniku pädevus

  Ehitusjärelevalve ametniku pädevusse kuulub:
 1) linna haldusterritooriumil ehitusjärelvalve teostamine;
 2) ehitusloa ja kasutusloa taotluste läbivaatamine, nende esitamine linnavalitsusele otsuse vastu võtmiseks;
 3) linnavalitsuse korralduse põhjal ehitus- ja lammutamislubade vormistamine;
 4) ehitiste vastuvõtukomisjoni töö juhtimine;
 5) linnavalitsusele ettepanekute tegemine välja antud ehitus- ja kasutuslubade peatamise, annulleerimise või nende kehtivuse ennistamise suhtes;
 6) ehitise kasutusloa õiguslike aluste, ehitise seisukorra ja selle kasutamise sihipärasuse kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine kontrolli käigus selgunud puuduste likvideerimiseks;
 7) ettekirjutuste tegemine ehitusalase seadusandluse rikkumise korral;
 8) ehitise ülevaatuse aktide koostamine ja ehituse ekspluatatsiooni lubamine;
 9) ehitusprojektide läbi vaatamine ja vajaduse korral nende ekspertiisi saatmine;
 10) valmis ehituse või selle osa või järgu ülevaatuse teostamine selle ekspluatatsiooni lubamise eesmärgil;
 11) ehitise vastavuse kontrollimine kinnitatud projektile, ehitusloa nõuetele ja muudele ehitusalastele ja ekspluateerimisnormidele;
 12) linna kõrghaljastust puudutavate küsimuste (puude lõikamine ja piiramine) kooskõlastamine;
 13) linna territooriumil toimuvate kaevetööde lubade kooskõlastamine;
 14) ehitisregistri pidamine Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil.

§ 7.  Maakorraldaja pädevus

  Maakorraldaja pädevusse kuulub:
 1) osalemine linna territoriaalplaneeringu teostamises;
 2) Narva-Jõesuu linna territooriumil toimuvate geodeesia-, topograafiliste ja maakorralduslike tööde teostamise lähteandmetega kindlustamine;
 3) maakasutuse arvestus ja reguleerimine;
 4) maakasutuse küsimusi puudutavate linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide ettevalmistamine;
 5) maadokumentide arhiivi pidamine;
 6) maa munitsipaliseerimise otsuste projektide ettevalmistamine;
 7) maa erastamise, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja maa riigi omandisse jätmise korralduste projektide ettevalmistamine.

§ 8.  Keskkonnaspetsialisti-korrakaitseametniku pädevus

  Keskkonnaspetsialisti-korrakaitseametniku pädevusele kuulub:
 1) osalemine Ehitusseaduse ja käesoleva Ehitusmääruse rikkumiste menetlemises;
 2) ettekirjutuste tegemine ja sunniraha määramine Asendustäitmise- ja sunniraha seaduse ning Väärteomenetluse seadusega sätestatud korras.

3. peatükk Territoriaalne planeerimine 

§ 9.  Planeeringud

 (1) Territoriaalse planeerimise ja keskkonna arendamise õiguslikuks põhielemendiks on planeering, mis koosneb tekstist ja kaartidest.

 (2) Planeering jaguneb üldplaneeringuks ja detailplaneeringuteks.

 (3) Planeeringute koostamine alates nende algatamisest kuni kehtestamiseni on avalik. Koostamisprotsess tugineb planeerimise õiguslikele printsiipidele; keskkonna muutmise ja kujundamise küsimuste arutelus võivad osaleda linnaelanikud ja kõik asjast huvitatud isikud.

 (4) Üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvesse võtta Narva-Jõesuu linna asumist Soome lahe 200-meetrises kaldakaitsetsoonis ning Narva jõe 50-meetrises kaldakaitsetsoonis.

 (5) Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000.a. määrusega nr. 33) maakasutuse juhtotstarbega „Liivarand“ märgitud ala on mererand ja supelrand looduskaitse seaduse mõistes (avaldatud RTI, 30.04.2004, 38, 258).
[ - jõust. 25.03.2010]

 (6) Lõikes 5 nimetatud alal on lubatud:
 1) ehitada supelranda teenindavad avaliku kasutusega rajatised nagu kõnniteed, käigusillad, terassid, tehnovõrgud, spordi- ja lastemänguväljakud, matka- ja spordirajad ja muud sarnased ehitised;
 2) püstitada avaliku kasutusega väikeehitised ehitisealuse pindalaga kuni 60 m2 nagu WC hooned, dušid, müügipaviljonid, vetelpääste vaatetornid, lehtlad ja muud sarnased objektid;
 3) paigaldada eraldiseisvad väikevormid nagu infostendid, viidad, pingid, prügikonteinerid, püsiskulptuurid ja muud sarnased objektid;
 4) rajada haljastust.

 (7) Lõikes 6 loetletud objektide ehitamiseks on vajalik ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu millised väljastab linnavalitsus ehitusseaduses määratud korras. Ehitusloa või kirjaliku nõusoleku väljastamise eelduseks on projekteerimistingimustele ja -normidele vastava ehitusprojekti esitamine.

§ 10.  Üldplaneering

 (1) Linna üldplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna territooriumi arengu erinevate suundade määratlemine, detailplaneeringute koostamise aluste ettevalmistamine, nende koostamise vajaduse ja järjekorra ära määramine.

 (2)
[kehtetu - jõust. 25.03.2010]

§ 11.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneeringu eesmärgiks on era- ja avalike huve arvestavate ehitamise ja maakasutuse tingimuste kehtestamine Narva-Jõesuu linna konkreetsele maa-alale.

 (2) Detailplaneering on aluseks ehituste projekteerimisel ja maakorralduslike tööde tegemisel.

 (3) Detailplaneering koostatakse Narva-Jõesuu territooriumi osale.

 (4) Detailplaneeringuga kindlaks määratud tingimused täpsustavad linna üldplaneeringu tingimusi või teevad vajaduse korral ettepaneku seda muuta.

 (5) Detailplaneeringu koostamise protsessi organiseerib Narva-Jõesuu linnavalitsus oma algatusel või asjast huvitatud isiku avalduse põhjal.

§ 12.  Detailplaneeringu algatamine

 (1) Detailplaneeringu algatamise küsimuse läbivaatamise aluseks on asjast huvitatud isiku avaldus.

 (2) Detailplaneeringu algatamise avaldus peab sisaldama planeeringu eesmärki ja vajalikkuse selgitust. Avaldusele lisatakse:
 1) naberkrunte hõlmav geodeetiline plaan;
 2) maakasutuse õigust ja hoone(te) omandiõigust kinnitavad dokumendid.

 (3) Linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vajalikkuse otsustab linnavolikogu.

 (4) Linna üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu algatamise vajalikkuse otsustab linnavalitsus.

§ 13.  Detailplaneeringu koostamine

 (1) Narva-Jõesuu linnavalitsus teatab detailplaneeringu algatamisest.

 (2) Peaarhitekt koostab detailplaneeringu lähteandmed.

 (3) Vajaduse korral võib linnavalitsus anda detailplaneeringu koostamise organiseerimise ja finantseerimise õiguse lepinguga üle asjast huvitatud isikule.

 (4) Detailplaneering koostatakse Planeerimisseaduse ja Ehitusseaduse, planeeringu lähteandmete ja teiste planeeritavat territooriumi puudutavate seadusandlike aktide nõuetega kooskõlas.

 (5) Koostatud ja lähteandmetega määratud kooskõlastustega detailplaneering esitatakse linnavalitsusele kolmes eksemplaris, millest kaks jäävad linnavalitsuse arhiivis.

§ 14.  Detailplaneeringu vastu võtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine

 (1) Kui planeeringu algatamise otsusega ei ole määratud teisiti, esitatakse detailplaneering linnavalitusele läbivaatamiseks mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel lähteülesannete vastuvõtmisest. Linnavalitsusel on asjast huvitatud isiku põhjendatud avaldusele tuginedes õigus pikendada detailplaneeringu projekti esitamise tähtaega. Juhul, kui detailplaneeringu projekti ei esitata tähtaegselt, kaotab planeeringu algatamise otsus oma kehtivuse.

 (2) Detailplaneeringu vastu võtmise otsustab linnavalitsus. Linnavalitsuse otsus detailplaneeringu vastu võtmisest tähendab, et detailplaneeringu koosseis ja selle koostamise käigus saavutatud kooskõlastused on küllaldased.

 (3) Detailplaneeringu vastu võtmise järel organiseerib linnavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku linnavalitsuse kantseleis ja arutelu. Vähemalt nädal enne avaliku väljapaneku ja arutelu algust teatab linnavalitsus läbi kantselei detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumise ajast, kohast ja kestusest.

 (4) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal võivad asjast huvitatud isikud esitada kirjalikult oma ettepanekud ja vastuväited planeeringule.

 (5) Detailplaneeringu avaliku arutelu ajal saavutatakse kokkulepe esitatud paranduste ja täienduste planeeringusse sisse viimises või tagasi kutsumises ja kokkulepe tekkinud vaidlustes. Avalik arutelu kohta peetakse protokolli.

 (6) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste põhjal tehakse planeeringusse parandusi või täiendusi.

 (7) Kui detailplaneeringu osas ei ole vaidlusi või lahendamata küsimusi, esitatakse see linnavolikogule kehtestamiseks.

 (8) Detailplaneeringu suhtes tekkinud vaidluste ja lahendamata küsimuste korral, samuti juhul, kui detailplaneeringuga muudetakse linna üldplaneeringut, saadetakse detailplaneering vastavalt planeerimisseaduse nõuetele Maavanemale kooskõlastamiseks.

 (9) Detailplaneeringu kehtestamise otsuse võtab vastu linnavolikogu.

 (10) Linnavalitsus informeerib üldsust detailplaneeringu kehtestamisest kooskõlas planeerimisseaduse nõuetega.

4. peatükk Ehitiste projekteerimine 

§ 15.  Ehitise omaniku kohustused

 (1) Ehitise omanik või omaniku esindaja on kohustatud enne projekti koostamise alustamist taotlema linnavalitsuselt projekteerimistingimusi.

 (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud, kooskõlastatud ja linnavalitsusele esitatud vastavuses Ehitusseaduse nõuetega.

 (3) Detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste olemasolul peab ehitusprojekt olema nendele vastav.

 (4) Kortermajade ja ühiskondlike hoonete piirde ehitamine üldjuhul on keelatud.

 (5) Üksikelamu krundi piirde ehitamiseks annab loa linnavalitsus esitatud taotluse alusel. Projekti koostamiseks taotletakse linnavalitsuselt projekteerimistingimused. Kruntide piirded peavad olema täpses vastavuses linnavalitsuse poolt kooskõlastatud projektiga. Tänavapoolses osas piirde kõrgus ei tohi ületada tänavakattest mõõtes 1,5 m.

 (6) Kui ehitis paikneb krundipiirile lähemal kui 5 meetrit tuleb projekt kirjalikult kooskõlastada naaberkrundi omanikega.

§ 16.  Ehitiste fassaadikujundus

 (1) Ehitiste fassaadikujunduse või välisviimistluse lahenduse projekti koostamiseks tuleb taotleda linnavalitsusest projekteerimistingimused.

 (2) Ehitiste fassaadikujunduse (s.h. hoone rõdude ja lodžade kinniehitamine ning akende kujundamine) muutmise või välisviimistluse lahenduse muutmise loa saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele taotlus, millele lisatakse ehitusprojekt või välisviimistluse pass ning tasuda riigilõiv.

§ 17.  Ehitustööd korterelamustes

  Kõik ehitus- ja remonditööd korterelamutes, mis on seotud ehituskonstruktsiooni või tehnosüsteemide muutmisega, teostatakse linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel.

5. peatükk Ehitustegevus 

§ 18.  Ehitamine ja ehitusluba

 (1) Ehitamine on:
 1) ehitise püstitamine;
 2) ehitise laiendamine;
 3) ehitise rekonstrueerimine;
 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
 5) ehitise lammutamine.

 (2) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.

 (3) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine

 (4) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:
 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

 (5) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.

 (6) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.

 (7) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

 (8) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.

 (9) Peale vee- või kanalisatsioonitrassi vastuvõtmist läheb see üle Narva-Jõesuu linnale või Narva-Jõesuu linna veeettevõttele (praegu AS Narva Vesi) poolte kokkuleppe alusel, ühtlasi loetakse seda liitumiseks Narva-Jõesuu linna vee- ja kanalisatsiooniteenusega.
[ - jõust. 08.02.2008]

§ 181.  Ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused
[ - jõust. 11.09.2006]

 (1) Elamualadel (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000.a. määrusega nr. 33 kehtestatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringul tähistatud joonisel "Väikeelamute maa") kehtestatakse uute elamute ehitamisel hoonestatud alale ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgmised lisatingimused:
 1) krundi jagamisel on krundi minimaalne suurus 600 m²
 2) hoonestamata uue krundi minimaalne suurus on 800 m²;
 3) Kruntide lubatud täisehitusprotsendid sõltuvalt krundi suurusest on:

Krundi suurus m² Suurim lubatud täisehituse %
600-70030%
701-100025%
1001-1300 20%
1301-160017%
1601-190015%
üle 190013%

 4) lubatud on kuni 2-korruselised üksikelamud, mille lubatud täiskõrgus on kuni 10 m ja väikeehitised, mille lubatud täiskõrgus on kuni 4.5 m. Null (0) punkti arvestatakse krundi pinna viie punkti (nurgad ja keskus) keskmisest kõrgusest.
 41) Maastiku ja krundi pinna algkõrguse muutmine on võimalik ainult linnavalitsuse kirjalikul loal.
[ - jõust. 03.04.2007]
 5) ühel krundil tohib olla üks üksikelamu ja kuni kaks väikeehitist;
 6) väikeehitisi võib rajada kuni 5 m kaugusele naaberkrundi piirist. Lähemale tohib väikeehitist rajada piirinaabriga kokkuleppel;
 7) üksikelamu ja selle juurdeehitus ning väikeehitis peavad järgima tänava väljakujunenud ehitusjoont;
 8) hoonete kuju ja välisviimistlus peavad sobima ümbritseva arhitektuuriga;
 9) tänavapoolne piirdeaed on puitlippidest, horisontaalsest laudisest, sepistatud metallist või võrkaed koos hekiga; vaid aiapostid on lubatud ehitada kivikonstruktsioonis;
 10) tänavaäärse piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,5 m;
 11) kruntidevaheline piirdeaed, mille kõrguse ja materjali lepivad kokku naabrid, ei tohi olla kõrgem kui 1,8 m. Lubatud on võrgust piirdeaiad.
 12) Ehitiste puhul, mis on kahjustatud või hävinud loodusõnnetuse (sealhulgas tulekahju) tulemusena on projekteerimistingimuste koostamise aluseks andmed, mis on kantud riiklikkusse registrisse kui arhitektuuri- või ajaloomälestis, või Narva-Jõesuu puithoonestuse 1991.a uurimistöösse kaitserežiimide kehtestamiseks.
[ - jõust. 03.04.2007]
 13) Korterelamu ja ühepereelamu vahelisele krundipiirile võib rajada kuni 1,5 meetri kõrguse piirdeaia. Materjalina võib kasutada võrkaeda, mis on varjatud sama kõrge hekiga.
[ - jõust. 08.02.2008]

 (2) Korruselamute piirkondades (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000.a. määrusega nr. 33 kehtestatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringul tähistatud joonisel "Korruselamute maa") kehtestatakse järgmised lisatingimused:
 1) suurim lubatud krundi täisehituseprotsent on kuni 30%;
 2) suurim lubatud korruste arv (sealhulgas katusealused korrused ja elamualused parklad, mis asuvad maa pinnal) 4 korrust;
 3) suurim lubatud hoone kõrgus kuni 14 m;
 4) vähemalt 30% hoonestusest vabaks jäävast krundist haljastatakse ja rajatakse puhke- ning mänguväljakud;
 5) kinnistul näha ette vähemalt 1,3 autokoha parkimisvõimalus korteri kohta;
 6) lubatud on üksnes lahtine hoonestusviis;
 7) korruselamute rõdude kinniehitamine on lubatud elamu kohta koostatud ühtse projekti alusel;
 8) akende vahetamisel tuleb lähtuda hoone terviklikust fassaadikujundusest, säilitades aknajaotuse ja suuruse;
 9) akende ja ukseavade kinniehitamine on lubatud tervisekaitse- ning tulekaitsenõudeid järgiva projekti alusel;
 10) krundipiirete rajamine on keelatud. Piirinaabriga kokkuleppel võib krundipiirile rajada madala heki;
 11) kõrghaljastuse rajamine nähakse ette haljastusprojektiga;
 12) eraldiseisva ehitisena maapealsete garaažide ehitamine korruselamute piirkonda on keelatud;
 13) linnavolikogu võib erandkorras muuta lubatud korruste arvu, et hoone kõrgus oleks kooskõlas naaberkinnistutel asuvate hoonete kõrgusega ning see sobiks lähiümbruse arhitektuuriga;

 (3) Väärtusliku kõrghaljastusega maa-alale antakse ehitusluba välja üksikelamu ehitamiseks krundile, mille suurus on minimaalselt 2000 m2. Kõrghaljastuse väärtuslikkuse hindamiseks peab krundi omanik taotlema dendroloogilise hinnangu teostamise.
[ - jõust. 08.02.2008]

§ 19.  Omavoliliselt püstitatud, ohtliku või ajutise ehitise likvideerimine

  Omanik, kellele kuuluv ehitis kujutab endast ohtu elule või tervisele või teiste isikute varale või ümbritsevale keskkonnale või on püstitatud õigusliku aluseta või ajutiselt, on kohustatud viima sellise ehitise vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama selle ehitusjärelevalve ametniku või keskkonnaspetsialisti- ja korrakaitseametniku poolt vastava ettekirjutusega määratud tähtajaks.

6. peatükk Ehitiste kasutamine 

§ 20.  Ehitiste kasutusele võtmise lubamine

 (1) Ehitise kasutusluba antakse välja hoone omaniku taotluse alusel pärast hoone ülevaatust ja tehnilise kontrolli teostamist (vastavate seadustega ettenähtud juhtudel), vajaliku dokumentatsiooni esitamist, riigilõivu tasumist ja kooskõlastamist eelprojekti autoriga.
[ - jõust. 03.04.2007]

 (2) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas märgitud eesmärgil.

 (3) Ehitise ülevaatusele kaasatakse ehitise omanik (ehitaja), ehituse töövõtja ja projekteerija esindajad; vajaduse korral kaasatakse riiklikku järelvalvet teostavate asutuste esindajad - tervisekaitse, päästeameti, keskkonnakaitse, ajaloomälestiste kaitse jms.

 (4) Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elumajade abihoonete, väikevormide (alajaamad, pumbajaamad, estakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusele võib ehitusettevõtja ja projekteerija esindajaid mitte kaasata.

 (5) Ehitise vaatavad üle ja tunnistavad nõuetele vastavaks tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, ajaloomälestiste kaitse jms. osas riiklikku järelvalvet teostavate asutuste ametiisikud.

 (6) Ehitise vastavust riikliku järelvalvet teostavate asutuste nõuetele kinnitab vastav tõend või ametiisiku allkiri ehitise ülevaatamise aktil.

 (7) Ehitise ülevaatamise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusest osa võtnud isikud.

 (8) Valminud ehitise kohta koostatakse vajalikud teostusjoonised, mis lisatakse kasutusloa taotlusmaterjalidele.

7. peatükk Ehitiste korrashoid 

§ 21.  Ehitise välisilme

 (1) Ehitis peab vastama projektile, olema terve, hooldatud, korras hoitud, ei tohi ohustada ehitises viibivate või selles elavate inimeste elu ja tervist, ei tohi rikkuda ümbritsevat keskkonda ja ehitist ümbritseva maastiku ilmet.

 (2) Haljastus, arhitektuurilised väikevormid, reklaam, tänavavalgustus, kruntide piirded peavad olema korrastatud ja hooldatud vastavalt projektile.

 (3) Ehitisi tuleb kasutada väljastatud kasutusloaga määratud otstarbeks ja kooskõlas ehitise ekspluateerimist reguleerivate määrustega (tuleohutuseeskirjad, elektri-, gaasi-, veekasutuseeskirjad, liftide ja tõstemehhanismide kasutamise ohutusnõuded, tootmiseeskirjad ja muud ehitise kasutamist reguleerivad eeskirjad).

 (4) Vastutust ehitise ja selle juures oleva krundi korras ja ohutuna pidamise eest ehitustegevuse ajal, ehitise kasutamise ajal või selle lammutamisel kannab ehitise omanik, ehitustööd teostavad isikud, samuti ehitise rentnik.

 (5) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.

 (6) Ehitise välisfassaadi värvitoon peab sobima linnapildi värvigammaga ja kruntide piirdeaiad peavad olema ehitatud sobilikult linnapildi disaini. Vastavad nõuded peavad olema täidetud linnavolikogu poolt määratud tähtajaks, so 01.01.2011.
[ - jõust. 08.02.2008]

§ 22.  Ehitise omaniku kohustused

 (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitise ja selle juurde kuuluvad elemendid korras hoidma.

 (2) Tegema korda või lammutama linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks lagunevad ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ehitised, mis oma väljanägemisega rikuvad ümbruse väljanägemist ja linna üldpilti.

 (3) Ehitise/kinnisvara omanik on kohustatud kindlustama:
 1) ehitusloa või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu enne ehitustegevuse algust;
 2) seaduse nõuetele vastava ehitusprojekti esitamise;
 3) krundi ja sellel asuva ehitise korrashoiu ning ümberkaudse territooriumi ohutuse ehitustegevuse ajal ja ehitise kasutamise käigus;
 4) kasutama ehituseks selleks kompetentsi ja õigust omavat isikut;
 5) ehitise sihtotstarbelise ekspluateerimise.
 6) Ehitusplats peab olema piirdega piiratud kogu ehitusaja jooksul.
[ - jõust. 03.04.2007]

 (31) Hoone katusekatte renoveerimiseks (s.h. ka korteriühistus) tuleb saada linnavalitsuselt kirjalik nõusolek ja katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks tuleb saada linnavalitsuselt ehitusluba.
[ - jõust. 03.04.2007]

 (4) Ehitise omanik on kohustatud teostama pidevat ehitusjärelvalvet ehitustööde teostamise ajal;

 (5) Omanik on kohustatud teatama linnavalitsusele ehitustegevuse algusest mitte hiljem kui kolm päeva enne tööde algust, v.a. väikeehitiste ehitamise korral.

 (6) Kui püstitatakse ehitist, mis ei ole väikeehitus, eramu, suvila, aiamaja, taluhoone, on omanik kohustatud kogu ehitustegevuse kestmise ajal hoidma nähtaval kohal infotahvlit andmetega ehituse, tööde teostamise kestuse ning tööde teostamise eest vastutava isiku kontaktandmetega.

 (7) Ehitustegevuse lõppemisel on ehitise omanik kohustatud taotlema ehitise kasutusluba.

 (8) Kinnistu omanik on oma kinnisasjale kohustatud lubama ehitada maapealseid, maa- aluseid ja õhus olevaid insenervõrke ja -rajatisi (kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooni torujuhtmeid, telekommunikatsiooni- ja elektriliine, madalpingeseadmeid, küttegaasi juhtmeid, pinge all töötavaid seadmeid), samuti muid kommunikatsioonide teenindamiseks vajalikke ehitisi, kui nende ehitamine on ilma kinnisasja kasutamata võimatu.

 (9) Kinnistu omanik on kohustatud lubama teostada tema kinnisasjal seaduslikult asuvate insenervõrkude ja kommunikatsioonide teenindamiseks vajalike tööde teostamist.

 (10) Avariilisi töid kinnisasjal on õigus teostada ilma eelneva kokkuleppeta kinnisasja omanikuga.

8. peatükk Vastutus 

§ 23.  Ettekirjutus ja sunniraha

 (1) Juhul, kui ehitise omanik ei täida vabatahtlikult käesoleva määruse § 20 punkte 1 ja 2, on linnavalitsuse poolt määratud isikutel õigus teha omanikule ettekirjutus ehitis korrastada või lammutada. Ettekirjutuse tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta.

 (2) Ehitised, mis ei ole määratud tähtajaks korrastatud või lammutatud, kuuluvad sundvõõrandamisele kinnisvara sundvõõrandamise seaduse järgi .

 (3) Linnavalitsuse poolt määratud isikute käesoleva määruse järgi tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise korral kohaldatakse sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadusega sätestatud korras.

 (4) Sunniraha suurus sätestatakse Ehitusseaduses.

§ 24.  Menetlus

 (1) Õigust käesoleva määruse sätte rikkumise korral ettekirjutusi teha ja määrata sunniraha omavad Narva-Jõesuu linnavalitsuse määrusega määratud isikud.

 (2) Esitatud kaebusi isiku tegevuse peale ettekirjutuse tegemisel või trahvi määramisel, vaatab läbi kohtuväliselt Narva-Jõesuu linnasekretär või teda asendav isik.

§ 25.  Sunniraha laekumine

  Käesoleva ehitusmääruse sätete alusel määratud sunniraha laekub Narva-Jõesuu linna eelarvesse.

§ 26.  Riigilõiv

 (1) Riigilõivud ehitus- ja kasutuslubade, samuti Riikliku Ehitusregistri kinnitatud andmete koopiate väljastamise eest sissenõutav riigilõiv laekub Narva-Jõesuu linna eelarvesse.

 (2) Riigilõivud ehitus- ja kasutuslubade, samuti Riikliku Ehitusregistri kinnitatud andmete koopiate väljastamise eest sissenõutava riigilõivu piirmäär on sätestatud Riigilõivu seaduses.

§ 27.  
[käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 28.  Rakendussätted
[ - jõust. 11.09.2006]

 (1) Linnavalitsus võib teha käesoleva määruse § 181 nimetatud lisatingimustest erandeid põhjendatud taotluse alusel.

 (2) Käesoleva määruse sätted kehtivad kõikide ehitusprojektide suhtes, millele ei ole väljastatud projekteerimistingimused käesoleva määruse jõustumise päevaks.