ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus

Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.11.2015, 13

Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus

Vastu võetud 29.10.2015 nr 22
jõustumine 09.11.2015

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 ning „Kaugkütteseaduse“ § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja mõisted

 (1) Määruse eesmärk on määrata Saue valla Laagri aleviku kaugküttepiirkonna piirid ning sätestada kaugküttevõrguga liitumise, kaugküttevõrgust eraldumise ja kaugkütte korraldamise tingimused ja kord ning kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustused.

 (2) Käesolevat määrust tuleb rakendada koos kaugkütteseadusega.

 (3) Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduses toodud mõisteid.

§ 2.  Kaugküttepiirkonna piirid

  Kaugküttepiirkond on Saue valla üldplaneeringu kaardimaterjali alusel piiritletud maa-ala Laagri alevikus, millise asukoht ja välispiir on määratletud ja märgistatud määruse lisas toodud skeemil Laagri aleviku kaugküttepiirkonnana.

2. peatükk Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 

§ 3.  Võrguga liitumine

 (1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust, välja arvatud lõikes 2 toodud ehitised.

 (2) Soojusettevõtja ei ole kohustatud ühendama võrguga ehitisi, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 MWh.

 (3) Võrguga liitumine on kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev, ehitatav või rekonstrueeritav ehitis, välja arvatud lõigetes 2 ja 4 ning §-s 5 nimetatud erandjuhud.

 (4) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

 (5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

§ 4.  Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks

 (1) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

 (2) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
 1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kohaselt ei kasuta kaugkütet;
 2) ajutised ehitised;
 3) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 30 kW;
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

 (3) Loa lõikes 2 loetletud erisuste kasutamiseks annab Saue Vallavolikogu üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kehtestamisega või Saue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) projekteerimistingimuste määramisega ja ehitusloa väljaandmisega. Loa andmine tuleb vajadusel või õigusaktidest tulenevalt eelnevalt kooskõlastada soojusettevõtjaga.

§ 5.  Võrgust ja kaugküttesüsteemist eraldumine

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

 (2) Kahe ja enama korteriga ehitise puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist ega võrgust lubatud.

 (3) Ehitise võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimise tagajärjel muutub selle soojuse vajadus selliselt, et selle varustamist ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu või selle soojusega varustamine soojusega seaks ohtu teiste ehitiste soojusvarustuse kindluse;
 3) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama üksnes kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

 (4) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse. Kui võrgust eraldumist taotlevaks tarbijaks on kahe- ja enama korteriga ehitis, peab võrgust eraldumise taotlus olema põhjendatud ja vormistatud kõigi ehitises asuvate korteriomanike ühisotsusena.

 (5) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (6) Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused võrgust eraldumisel;
 3) põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (7) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (8) Juhul kui tarbija on soojusettevõtjaga ja vallavalitsusega kooskõlastamata muutnud ehitise küttesüsteemi selliselt, et lisaks kaugküttele kasutatakse teisi soojusallikaid, mis muudavad võrgust tarbitava soojuse vajaduse prognoosimatuks, seades sellega ohtu võrgu säilivuse või teiste tarbijate varustuskindluse, siis on soojusettevõtjal õigus selle ehitise soojusvarustus lõpetada ja võrguühendus katkestada ning nõuda tarbijalt selle ehitise võrgust eraldamisega seotud põhjendatud kulude katmist.

3. peatükk Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus 

§ 6.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsevad ja soojust müüvad soojusettevõtjad on kohustatud tagama nende omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate varustamise soojusega, mis vastab kaugkütteseadusele, tegevusloa tingimustele ja sõlmitud lepingutega ettenähtud tingimustele.

 (2) Soojusettevõtja, kelle omandis või valduses oleva võrguga on ühendatud tarbijapaigaldis, peab tarbijapaigaldise liitumispunktis tagama kaugkütte kvaliteediga, mis on vastavuses nii tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tingimustele.

§ 7.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja arendab oma võrgupiirkonnas ja tema omanduses või valduses olevaid kaugküttesüsteeme selliselt, et kaugküttes saaks maksimaalselt ära kasutada nii soojuse ja elektri koostootmist kui ka kütuseid, milliste kaugküttesüsteemita kasutamine iga üksiku ehitise soojusega varustamiseks ei ole tarbijal võimalik või ka majanduslikult otstarbekas.

 (2) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab oma võrgupiirkonnas arendama võrke selliselt, et oleks tagatud nende kuluefektiivne kasutamine ja mis tagaks kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamise ja võrguga liitunutele kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepingute kohase kaugkütte soojavarustuse.

§ 8.  Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord

  Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 9. novembril 2015.

Eero Kaljuste
Vallavolikogu aseesimees

Lisa Laagri aleviku kaugküttepiirkonna piir