Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Luunja valla jäätmehoolduseeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Luunja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.12.2012, 9

Luunja valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.06.2012 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 3, § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1-2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel, kooskõlas jäätmeseaduse § 12 lõikega 2, § 65 lõikega 2, § 66 lõikega 11 ja 2, § 67 lõigetega 1, 2, 5 ja 6, § 68, § 69 lõigetega 1 ja 41 ja § 70, keskkonnajärelevalve seaduse § 6 lõigetega 1 ja 2 ning eesmärgiga rakendada Luunja vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktide nõuded ning säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ja soodustada jäätmete taaskasutamist.

§ 1.  Üldsätted

  (1) Luunja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Luunja valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.
(2) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Luunja valla haldusterritooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Luunja valla heakorraeeskirja (edaspidi heakorraeeskiri) ja teiste valla õigusaktidega.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) segaolmejäätmed ehk prügi on olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud, või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
 2) taaskasutatavad jäätmed jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biojäätmed, metallijäätmed, klaasijäätmed, plastijäätmed ja puidujäätmed;
 3) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete või kaalu tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);
 4) vanapaber on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber, kartong või papp;
 5) jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete ning probleemtoodete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks;
 6) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev asjakohaselt märgistatud kogumismahuti või kogumiskonteiner liigiti kogutud jäätmete nagu vanapaberi, pakendijäätmete, ohtlike jäätmete või probleemtoodete jäätmete üleandmiseks;
 7) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;
 8) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks;
 9) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks;
 10) ühismahuti on jäätmevaldajate kokkuleppel ühiselt kasutatav kogumismahuti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, vastutab jäätmete nõuetekohase kogumise ja veo korraldamise eest kinnistul selle omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (4) Jäätmete käitlemine või põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast jäätmeluba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit.

 (5) Jäätmekäitluskoha käitamisel tuleb rakendada kõiki meetmeid, et vältida jäätmete käitlemisest keskkonnale ja tervisele tulenevat võimalikku ohtu ja negatiivset mõju. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta ning säilitama kahe aasta jooksul arvates jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu pädeva ametniku nõudel kontrollimiseks.

 (7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid taaskasutusorganisatsioon, tootjavastutusorganisatsioon, vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustused

 (1) Jäätmevaldaja peab korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele.

 (2) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust.

 (3) Keelatud on anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud jäätmete vedamiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

 (4) Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja peab tagama kinnistul tekkivate jäätmete kogumiseks piisavas mahus kogumismahutite olemasolu ning hoidma kogumismahuteid terve ja puhtana. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja.

 (5) Kogumismahuti tohib paigaldada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Vallale kuuluvale kinnistule kogumismahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus. Valla territooriumile paigutatud muude kogumispunktide asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

 (6) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, kooskõlastavad selle vallavalitsusega. Vallavalitsuse nõusolekul sõlmivad ühismahuti kasutajad omavahel kokkuleppe ja määravad ühe lepingupoole, kes vastutab ühismahuti kasutamise eest vastavalt eeskirja nõuetele, jäätmekäitluslepingule ja ühismahuti kasutajate vahel sõlmitud ühismahuti kasutamise kokkuleppele. Tiheasustusalal on ühismahutit lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis või suvila- või aiandusühistutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Hajaasustusalal on ühismahutit lubatud kasutada jäätmevaldajatel, kelle kinnistule juurdepääs võib hooajaliselt olla takistatud või millelt jäätmete vedamine ei ole majanduslikult ega keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

 (7) Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja peab korraldama oma kinnistul jäätmete liigiti kogumise.

 (8) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest, sealhulgas jäätmete kogumise, sortimise ja korraldatud jäätmeveo korrast.

 (9) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral või kõrvutiasetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine kooskõlastatult vallavalitsusega.

§ 5.  Jäätmete liigiti kogumine

 (1) Jäätmetekitaja on kohustatud koguma jäätmete tekkekohas liigiti taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed. Olmejäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) vanapaber;
 2) pakendid;
 3) ohtlikud jäätmed;
 4) biojäätmed (biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, toidu- ja köögijäätmed, toiduainetetööstuses tekkinud samalaadsed jäätmed);
 5) probleemtoodete jäätmed (patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid);
 6) põlevjäätmed, sealhulgas plastid ja puit;
 7) suurjäätmed;
 8) metallid.

 (2) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul, või kokkuleppe alusel kasutatavasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse või kogumispunkti. Pakendamata jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse. Ajutiselt kogumismahuti vahetusse lähedusse paigutatud pakendatud jäätmed tuleb ära vedada hiljemalt kolme päeva jooksul.

 (3) Vanapaberi kogumiseks peab olema eraldi kogumismahuti elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on kolmteist ja enam korterit ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 50 kg nädalas. Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigaldada eraldi kogumismahuti või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (4) Biojäätmeid tuleb koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad toidu- ja köögijäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (5) Muud taaskasutatavad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted, mille kogumiseks kinnistul puuduvad eraldi kogumismahutid ja mille äravedu kinnistult ei ole korraldatud, tuleb koguda liigiti ja viia jäätmejaama või kogumispunkti või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule.

 (6) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või ettenähtud kogumispunkti või anda üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule. Ajutiselt kogumismahuti vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed tuleb ära vedada hiljemalt kolme päeva jooksul.

 (7) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40°C) tuhka;
 2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 3) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, käimlajäätmeid või kogumiskaevude setteid;
 4) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 5) jäätmeid, mille liigiti kogumine ja äravedu on samal kinnistul korraldatud.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, jäätmejaam või muu eraldi määratav vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

 (9) Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või pakendatuna biolagunevast materjalist pakendisse (nt biolagunev kott). Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 6.  Jäätmete vedamine

 (1) Jäätmete nõuetekohase veo jäätmekäitluskohta tagab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) koguma kokku mahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 2) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kell 22:00-06:00.

 (4) Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja peab tagama kinnistul olevate kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja ümbruse reostumist, järgmiselt:
 1) segaolmejäätmete mahutit tuleb tühjendada tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal üks kord kaheteistkümne nädala jooksul;
 2) biojäätmete mahutit tuleb tühjendada üks kord nädalas;
 3) taaskasutatavate jäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu teket või muul viisil ümbruskonna reostust.

 (5) Kogumismahuti tuleb tühjendada ühe ööpäeva jooksul kui see levitab haisu või on ületäitunud või võib muul viisil põhjustada ümbruskonna reostust või ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

 (6) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama valla teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

§ 7.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Luunja valla haldusterritooriumil on kohustuslik jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses veopiirkonnas.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud üle andma oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed jäätmevedajale, kellele on antud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha järgses veopiirkonnas. Jäätmevaldajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle muule jäätmekäitlejale või vedada neid jäätmeid ise.

 (3) Veopiirkonna kirjeldus, jäätmeveo tingimused ning sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, korraldatud jäätmeveoga liitumise ja liitumise kohustusest vabastamise kord, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskoht või –kohad, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, jäätmevedaja valikuks teenuste kontsessiooni riigihanke korraldamise ning jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord kehtestatakse Luunja vallavolikogu määrusega.

§ 8.  Kogumismahutite ja kogumispunktide tehnilised nõuded

 (1) Kogumismahutid peavad vastama antud kogumismahuti tüübile kehtestatud standardile. Olmejäätmete, sealhulgas taaskasutatavate jäätmete kogumiseks võib kogumismahutina kasutada:
 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1 100 liitriseid ratastel kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 2) metallist ja kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m2 ratasteta kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 3) presskonteinereid;
 4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 5) ühe leibkonna segaolmejäätmete kogumiseks jäätmevedaja poolt tarnitavad kuni 50 liitriseid jäätmekotte, kuhu tohib jäätmeid paigutada maksimaalselt 10 kg.

 (2) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Korterelamutega aladel tohib vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel paigutada kogumismahuteid ka väljapoole oma kinnistut.

 (3) Kogumismahuti juurdepääsu tagamise ning paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

 (4) Kuni 1 100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse mahuti tühjendamise tingimused jäätmekäitluslepinguga.

 (5) Suurem kui 1 100 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendamise küljelt.

 (6) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (7) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitleja või jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmehoidlasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

 (8) Jäätmekott tuleb paigutada oma kinnistule nii, et see on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (9) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja tühjenduspäeval tagama luku avamise ning jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (10) Kogumismahuti peab olema terve ja puhas ning ei tohi ohutstada tervist ega põhjustada keskkonnareostust. Kogumismahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms vastavalt jäätmekäitluslepingule. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

 (11) Avalikesse kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud arusaadava infoga vastuvõetavate jäätmete liigi või liikide kohta ning kogumismahuti haldaja tähise, nime ja telefoninumbriga.

 (12) Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas selge ja arusaadava kirjaga silt, millist liiki jäätmeid antud kogumismahutiga kogutakse.

 (13) Kogumismahutid peaksid eelistatavalt olema järgmist värvi:
 1) segapakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – kollane;
 2) vanapaberi või papp- ja paberpakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – sinine;
 3) klaaspakendi kogumismahuti avalikus kogumispunktis – roheline.

§ 9.  Pakendijäätmed

 (1) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse või jäätmejaama või anda üle tekkekohal, tellides eraldi teenuse jäätmekäitlejalt.

 (2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.

 (3) Pakendijäätmete kogumisviisid Luunja vallas on avalike kogumispunktide ja jäätmejaamade kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

 (4) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigaldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (5) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid määrab vallavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sõlmib vallavalitsusega lepingu, millega sätestatakse kogumispunktide paigaldamise, märgistuse, tühjendamise ja vahetu ümbruse heakorraga seonduvad tingimused, õigused ja kohustused.

 (6) Pakendijäätmete kogumiskohtades peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaas, paber ja segapakendile.

 (7) Pakendijäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud mahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Kui kogumispunktide tühjendamise sagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon täiendama veograafikut lisatühjendustega.

 (8) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Müügikohas, mis paikneb tiheasutustalal ja mille suurus on alla 20 ruutmeetri, ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

§ 10.  Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted

 (1) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast litsentsi omavale isikule.

 (2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, kemikaalid, aerosoolid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid jm tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle asjakohast litsentsi omavale isikule, sh litsentsi omava isiku (operaatori) paigutatud kogumispunkti.

 (3) Kasutuskõlbmatud ravimid ja ravimijäätmed tuleb üle anda jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või apteeki. Apteek on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma ravimid ja ravimijäätmed vastavalt ravimiseadusele ja selle § 37 lg 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

 (4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma asjakohast litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitama nende originaalpakendis;
 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast litsentsi omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt jäätmeseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusele;
 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav jäätmekäitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;
 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

 (6) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (7) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti.

 (8) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia probleemtoodete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumispunkti või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (9) Kasutatud rehvid tuleb üle anda rehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

 (10) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tagama avaliku kogumispunkti vahetu ümbruse heakorra.

§ 11.  Biojäätmete kompostimine

 (1) Liigiti kogutud biojäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb vedada kompostimiseks asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal. Kinnisel territooriumil tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida tekkekohas lahtiselt aunas.

 (2) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid toidu- ja köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

 (3) Lahtine kompostiaun ja –nõu (komposter) peavad paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kompostimiskoht ei tohi reostada keskkonda ega ohustada tervist või põhjavett.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

§ 12.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Valla haldusterritooriumil asuva jäätmekäitluskoha haldaja kooskõlastab vallavalitsusega jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või kõrvaldamise tingimused, seire ja järelhoolduse korra.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

§ 13.  Keskkonnareostuse likvideerimineKeskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (2) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 14.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet teostavad Luunja vallavalitsuse töötajad.

 (2) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvides 120 kuni 128 ja pakendiseaduse paragrahvide 30 ja 31 alusel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 punktis 3 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 6 nimetatud isikud.

§ 15.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Luunja vallavolikogu 24. jaanuari 2008 määrusega nr 2 8 kehtestatud “Luunja valla jäätmehoolduseeskiri”.

 (2) Määrus jõustub 2. juulil 2012. a.

Heino Saar
Volikogu esimees

Lisa Ehitusjäätmete käitlemise nõuded

Lisa Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord