Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Meremäe valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine

Väljaandja:Meremäe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.04.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.12.2013, 3

Meremäe valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kinnitamine

Vastu võetud 26.03.2009 nr 5
jõustumine 02.04.2009

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 5, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmehoolduse üldise korra Meremäe valla haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja eesmärk on: puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Meremäe vallas; jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine; jäätmete taaskasutamise soodustamine.

 (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Meremäe valla haldusterritooriumil.

 (4) Jäätmehoolduse arendamist Meremäe vallas korraldab Meremäe Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning teistele Meremäe vallas kehtivatele õigusaktidele.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) Aia- ja pargijäätmed on aedade, haljasalade sh kalmistu hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne
 2) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
 3) Bioloogilise ringlussevõtu all mõistetakse jäätmete biolagunevate osade lagundamist kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.
 4) Bioloogiliselt ohtlikud jäätmed on tervishoiu- ning veterinaarteenuse osutamise käigus ning meditsiini- ja veterinaartarvete kokkupuutel patsiendi kehavedelikega tekkinud jäätmed, samuti loomsed jäätmed
 5) Elektroonikaromude all mõistetakse kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid.
 6) Järelevalve all mõistetakse keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist.
 7) Jäätmete all mõistetakse mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
 8) Jäätmealane nõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase
 9) Jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust.
 10) Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.
 11) Jäätmejaam on suletud territooriumiga, kogumismahutitega varustatud ning administreeritud rajatis taaskasutatavate, ohtlike ning tootjavastutusele kuuluvate jäätmete vastuvõtmiseks ning käitlemisele toimetamiseks
 12) Jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
 13) Jäätmekäitluskoha all mõistetakse tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi.
 14) Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
 15) Jäätmete energiakasutuse all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.
 16) Jäätmete kogumise all mõistetakse jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
 17) Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.
 18) Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut.
 19) Jäätmete ringlussevõtu all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogilist ringlussevõttu, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutust.
 20) Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
 21) J äätmete sortimine on jäätmekäitlustoiming, mille käigustaaskasutatavad ning ohtlikud jäätmed eraldatakse ülejäänud jäätmetest.
 22) Jäätmete töötlemise all mõistetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.
 23) Jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
 24) Jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
 25) Jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine.
 26) Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal määratud kohtades.
 27) Keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus.
 28) Kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid.
 29) Kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris).
 30) Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
 31) Ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
 32) Olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
 33) Olmejäätmete valdaja on korteriühistu või -ühisus, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise kui vallasasja omanik.
 34) Pakendi all mõistetakse mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.
 35) Pakendiettevõtja all mõistetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
 36) Pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
 37) Probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.
 38) Prügila all mõistetakse jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
 39) Püsijäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
 40) Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed.
 41) Suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud.
 42) Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
 43) Taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed.
 44) Tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
 45) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Kõik Meremäe valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.

 (2) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

 (3) Meremäe valla haldusterritooriumil peab segaolmejäätmete mahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Meremäe ja Obinitsa küla tiheasustuse piirkonnas on segaolmejäätmete mahutite tühjendamise sagedus vähemalt üks kord kuus.

 (4) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (5) Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid sorteerida ja koguda liigiti.

 (6) Prügilaladestusele suunatavad jäätmed viia läheduse põhimõtet järgides Räpo prügilasse või Riigi jäätmekavas nimetatud prügilasse. Peale Räpo prügila sulgemist nõuetele vastavasse prügilasse (Torma, Paikuse) ja/või majanduslikult sobivamasse nõuetele vastavasse prügilasse või jäätmekäitluskohta.

 (7) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Edaspidi – territooriumi haldaja.

 (8) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab ja selle eest vastutab jäätmevaldaja.

 (9) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule.

 (10) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. Jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab Keskkonnaamet.

 (11) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud.

 (12) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele.

§ 4.  Jäätmete liigiti kogumine

 (1) Alates 1. jaanuarist 2008. a tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong
 2) pakendid
 3) ohtlikud jäätmed
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed

 (2) Valla kogumispunktis kogutakse:
 1) probleemtoodete jäätmed, (v.a. romusõidukid ja nende osad), vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

 (3) Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Meremäe valla kodulehel ja käesoleva eeskirja §-s13.

 (4) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused:
 1) oma kinnistul tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja koguda liigiti ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest. Biolagunevad jäätmed on soovitatav võimalusel kompostida oma kinnistul, kasutades spetsiaalseid kompostreid või kompostimiskasti;
 2) omada või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid;
 3) korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga;
 4) võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel;
 5) kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

 (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest.

 (6) Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab:
 1) jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil;
 2) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil;
 3) tuleohu vältimist;
 4) võimaliku lekke vältimist.

 (7) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a. jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (8) Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav.

 (9) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (10) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid jm. Vallavalitsus korraldab suurjäätmete veo vastavalt vajadusele.

 (11) Olmejäätmete ja segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
kuuma tuhka
vedelaid jäätmeid;
ohtlikke jäätmeid;
käimlajäätmeid;
kogumiskaevude setteid;
radioaktiivseid jäätmeid;
nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
elektroonikaromusid;
probleemtooteid;
erikäitlust vajavaid jäätmeid;
aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
suurjäätmeid;
taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
ehitus- ja lammutusjäätmeid;
aia- ja haljastujäätmeid.

 (12) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (13) Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (14) Elektroonikaromud tuleb üle anda Meremäe külas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.

 (15) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

 (16) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt eeskirja § 10 sätestatule.

 (17) Vanad autorehvid tuleb üle anda Meremäe külas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.

§ 5.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

 (3) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (4) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumismahuti peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

 (6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (8) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse (Meremäe külas asuv ohtlike jäätmete kogumispunkt) või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus.

 (9) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (11) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 6.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused tuleb taaskasutusorganisatsioonil kooskõlastada Meremäe Vallavalitsusega. Taaskasutusorganisatsiooni paigaldatud kogumismahutid asuvad Meremäe külas ja Obinitsa külas.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (3) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega.

 (4) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

§ 7.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Räpo prügilasse või Võru maakonna jäätmekavas nimetatud prügilasse. Peale Räpo prügila sulgemist nõuetele vastavasse prügilasse (Torma, Paikuse) ja/või majanduslikult sobivamasse nõuetele vastavasse prügilasse või jäätmekäitluskohta

 (2) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

 (3) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (4) Jäätmete veoettevõte on kohustatud:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele;
 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid;
 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
 7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil.
 8) jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu.

§ 8.  Jäätmete käitlemine

 (1) Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete käitlemine:
 1) kuivkäimla sisu, mida tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Keelatud on käimla sisu laialilaotamine;
 2) inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega;
 3) risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada;
 4) liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning kiletamata paber ja papp, mida võib põletada küttesüsteemides;
 5) sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ning kaetud.

 (2) Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete kompostimine

 (1) Aia- ja haljastusjäätmeid tuleb kompostida omal kinnistul või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

 (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (3) Omal kinnistul võib kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud, kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (4) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb võimalikult suures koguses eraldi koguda ja kompostida valla poolt määratud kohas või Vastseliina kompostimisväljakul.

 (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust ning põhjaveevoolu suunas allavoolu (järgib üldjoontes maapinna kallakut).

 (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis.

 (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 10.  Ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne).

 (3) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 7) jäätmevaldaja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendajana teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (4) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal.
Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall;
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) bituumenit mittesisaldav asfalt;
 7) kiled;
 8) ohtlikud ehitusjäätmed.

 (5) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (6) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatult.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid jne;
 4) saastunud pinnas.

 (8) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (9) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

 (10) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Võrumaa Tööinspektsiooni luba.

 (11) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (12) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (13) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vallavalituse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

 (14) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (15) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

§ 11.  Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate riskijäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekkivad jäätmed, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena” tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Riskijäätmed on jäätmed, mis vahetu kontakti puhul põhjustavad teatud riski ( nt. teravad, torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, bioloogilised jäätmed jne.)

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigustekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.

 (4) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga „Nakkusohtlikud jäätmed“. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (5) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”

 (6) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmetekitaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

 (7) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustatakse ja kõrvaldatakse vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavas käitlusettevõttes.

 (8) Kõik loomaomanikud on kohustatud oma lõpnud loomad saatma selleks tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.

 (9) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

 (10) Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või –purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (11) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendid elavhõbedajäätmetega tuleb edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (12) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu.

 (1) Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdade piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või-ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu-või äriruum või suvila.

 (2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid ning vanapaberit ja pappi. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

 (3) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo eri-või ainuõiguse andmiseks korraldab Värska Vallavalitsus koostöös Meremäe, Veriora, Orava ja Mikitamäe Vallavalitsustega.

 (4) Jäätmeveo rakendamise veopiirkonna, jäätmeliigid, vedamise sageduse, jäätmekäitluskohad ja jäätmeveo piirhinnad, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse Meremäe Vallavolikogu määrusega.

 (5) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu-või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (6) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses sätestatud sagedusele. Juhul kui kogumismahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral.

 (8) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus.

 (9) Vallavalitsus võib erandkorras jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitte-liitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise.

 (10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlemiseks esitab juriidilisest isikust jäätmevaldaja vallavalitsusele avalduse, millele on lisatud jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus jäätmekava.

 (11) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

§ 13.  Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise tähtajad jäätmeliikide kaupa

  1) paber ja kartong (20 01 01) 2007 aastast kogumispunktides (kortermajad, millistel on katlamajad, põletavad paberi- ja kartongijäätmed katlamajas; Meremäe vallas ei ole kaugküttega elamuid); kuna kaugkütmist ei toimu ja kortermajadel on oma katlamajad ning jäätmed, mida võib põletada küttesüsteemides, põletatakse katlamajas;
 1) paber ja kartong (20 01 01) 2007 aastast kogumispunktides (kortermajad, millistel on katlamajad, põletavad paberi- ja kartongijäätmed katlamajas; Meremäe vallas ei ole kaugküttega elamuid); kuna kaugkütmist ei toimu ja kortermajadel on oma katlamajad ning jäätmed, mida võib põletada küttesüsteemides, põletatakse katlamajas;
 2) pakendid (15 01) 2007 aastast pakendiorganisatsioonide kogumisvõrgustiku kogumispunktides;
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed) ohtlike jäätmete kogumisring 1x aastas, ohtlike jäätmete kogumispunkt Meremäe alevikus 2007.aastast;
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01) komposteeritakse valla poolt määratud kohas või Vastseliina kompostimisväljakul; vallavalitsus korraldab veo vastavalt nõudlusele;
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06) - ohtlike jäätmete kogumisring 1x aastas, ohtlike jäätmete kogumispunkt Meremäe alevikus 2006.aastast, romusõidukite kogumiskoht Võru linnas 2007.aastast;
 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
 7) suurjäätmed (20 03 07) suurjäätmete kogumine organiseeritakse valla poolt vastavalt vajadusele 2008.aastast;
 8) metallid (20 01 40) kokkuostukoht Võru linnas 2007.aastast.

§ 14.  Meremäe valla haldusterritooriumil asuvate jäätmehooldus-ja käitluskohtade järelhoolduse nõuded.

  ( 1) Kõik valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmete tekitajad ja käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejatele kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.

§ 15.  Saastetasu

 (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt keskkonnatasude seadusele.

 (2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja.

 (3) Valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks.

§ 16.  Aruandlus

 (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

 (3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või Jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.

 (4) Meremäe Vallavolikogu asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise põhimääruse.

§ 17.  Vastutus

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida käesoleva eeskirja § 17 sätestatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 17 sätestatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (5) Käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja Meremäe Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud keskkonnajärelevalve seaduse ja valla põhimääruse alusel.

 (6) Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kantakse vastutust jäätmeseaduse ja pakendiseaduse järgi väärteomenetluse seadustikus ja karistusseadustikus sätestatud korras.

§ 18.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 19.12.2007.a määrus nr 11 „Meremäe valla jäätmehoolduseeskiri”.

 (2) Määrus jõustub 02. aprillil 2009.a.

Margus Palok
Volikogu esimees