Vändra alevi jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.05.2011 nr 13
jõustumine 01.06.2011
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 22 lg 1 p 365 ja 366 , „Jäätmeseaduse“ § 66 lg-te 2-4, § 71 lg-te 1 ja 2, „Pakendiseaduse“ § 15 lg 1 alusel.
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada ja täpsustada Vändra alevis jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.
(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Vändra alevi haldusterritooriumil.
(3) Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja kohaldatakse kooskõlas Vändra alevi heakorra eeskirjaga, Vändra alevi avaliku korra eeskirja ning teiste õigusaktidega.
(4) Jäätmehooldust Vändra alevis korraldab ning kontrollib Vändra Alevivalitsus (edaspidi alevivalitsus) keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(5) Informatsiooni Vändra alevi haldusterritooriumil asuvate liigiti kogutavate jäätmete (ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide) vastuvõtu/kogumispunktide, lähimate nõuetekohaste käitluskohtade ning jäätmeveo piirkonna ja seda teenindava jäätmekäitleja kohta annab Vändra Alevivalitsus ning alevi kodulehekülg www.vandra.ee.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldavad alevivalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule.
(2) Alevivalitsus korraldab Vändra alevis jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab alevi elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
3) korraldab alevi haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist alevis selleks rajataval kompostimisväljakul;
4) teostab kontrolli alevi territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.
(3) Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Vändra alevis on:
1) korraldatud jäätmeveo hanke ettevalmistamine, läbiviimine ja muud hankega seonduvad tegevused;
2) jäätmevaldajate registri töö koordineerimine ja registri arendamises osalemine;
3) vedajapoolsete registriandmete töötlemine ja registrisse sisestamine.
§ 3. Mõisted
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) aia-jahaljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad;
2) jäätmejaam on sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse alevi ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;
3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
4) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks, termiliseks töötlemiseks (jäätmepõletustehas) või kõrvaldamiseks;
5) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmete kogumise teenust osutava ettevõte vahel sõlmitav leping olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. mille alusel teenuse osutaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega teenuse osutaja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
6) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
7) jäätmevaldajamitteliitunukslugemine on kinnistut mittekasutava/kinnistul mitteelava jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
8) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) on kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja;
9) jäätmeveoteenustasupiirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla;
10) keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht;
11) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev jäätmete kogumiskonteiner, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
12) lisateenus eeskirja 2. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusega seonduv teenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab;
13) jäätmehoolduskeskus on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes on õigusaktidega sätestatud alustel volitatud jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust korraldav ettevõte;
14) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
15) olmejäätmetevedamine eeskirja 2. peatüki tähenduses on avaliku hanke tulemusena asjakohase ainuõiguse omandanud ettevõtja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine konteineritest prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale;
16) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete konteinerite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile alevi haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks vastab vähemalt eeskirja § 13 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
17) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
18) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonika seadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad);
19) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
20) segapakend on pakend või pakendijääde, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi konteinerisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina;
21) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
22) tavajäätmete hulka kuuluvad kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
23) tühisõit eeskirja 2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu;
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele.
(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) pakendid (15 01);
3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid
(16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
8) suurjäätmed (20 03 07);
9) metallid (20 01 40).
Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda korraldatud olmejäätmeveo konkursil ainuõiguse saanud ettevõtjale (edaspidi vedajale).
(4) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.
(5) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(6) Okste, aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast Välikaminas võib oksi, aia- ja pargijäätmeid põletada aastaringselt. Okste, aia- ja pargijäätmete põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.
(7) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.
§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
(2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) jäätmeid liigiti koguma või taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
4) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu alevivalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
5) mitte sõlmima olmejäätmeveolepingut ega andma olmejäätmeid üle isikule, kellel puudub ainuõigus jäätmete veoks Vändra alevis ja jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
6) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid. Ühiskonteineri kasutamise korral peab olema sõlmitud leping ühiskonteineri kasutajate ja jäätmeveofirma vahel;
7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse.
8) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti;
(3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult alevivalitsuse loal ja tingimustel.
(4) Territooriumi haldaja ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.
(5) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi-, haldus- või jäätmeveolepinguga.
(6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja.
(7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi ja kohusterritooriumi korrashoiu.
(8) Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigustekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks. Prügimahutite arv sätestatakse avaliku ürituse korraldamise loas.
3. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
§ 6. Kogumisvahendite tehnilised nõuded
(1) Konteiner peab olema terve ja puhas ning veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Konteineri omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
(2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada:
1) kuni 100 liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks. Jäätmekott peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise;
2) Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
3) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks tingimusel, kui majapidamises on vastavalt käesolevale eeskirjale korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine ja taaskasutatavate jäätmete käitlemine. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
4) põhiliselt plastist 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega konteinerit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
5) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega konteinerit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
6) presskonteinerit;
7) Süvakogumismahutit (mahuti millest 2/3 asub pinnasesse paigutatult), mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust konteinerit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid:
1) Must, hall, roheline – olmejäätmed
2) Pruun – biolagunevad jäätmed
3) Sinine – paberi- ja papijäätmed
4) Kollane – pakendijäätmed
5) Punane – ohtlikud jäätmed
(5) Konteineril, mis on avalikuks kasutamiseks, peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada alevivalitsuse või volitatud esindajaga.
(6) Kui konteineri värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.
(7) Konteineri lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval.
(8) Konteiner, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
§ 7. Nõuded konteineri paiknemiskohale ja juurdepääsuteele
(1) Ratastel teisaldatav kogumiskonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.
(2) Konteiner mida tühjendatakse mehaaniliselt jäätmeveokisse või toimetatakse käitluskohta paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde konteineri tühjendusküljelt.
(3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist.
(4) Jäätmekonteiner (jäätmekott) ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.
(5) Konteiner on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse, aedikusse või varjata hekiga. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmeveolepingule. Koht, kus konteiner paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud.
(6) Ligipääsutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama konteinerit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%.
(7) Konteineri paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Kui konteiner paikneb alevivalitsuse loal riigi- või alevi maal, tagab korrashoiu konteineri omanik või valdaja.
§ 8. Jäätmeveokite tehnilised nõuded
(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
(2) Korraldatud jäätmeveo piirkonna jäätmete, välja arvatud ehitusjäätmete, vedamiseks kasutatava jäätmeveoki registrimass ei tohi ületada 28 tonni ja jäätmeveok peab vastama vähemalt EURO III nõuetele.
Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 15 aastat.
4. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine
§ 9. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse või viia jäätme-, jaama. Jäätmeid ei ole lubatud jätta konteineri lähedusse.
(3) Suurjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale või jäätmejaama.
(4) Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid, sh tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) käimlajäätmeid;
8) kogumiskaevude setteid;
9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
11) ehitusjäätmeid.
(5) Jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna konteinerisse kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.
(6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna konteinerisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida konteinerit.
(7) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(8) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja konteineri säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
§ 10. Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti.
(2) Kui tiheasustusala kinnistul on vähemalt kaheteistkümne korteriga elamu, peab kinnistul olema biolagunevate jäätmete konteiner.
1) kui lepingu alusel kasutatakse ühiskonteinerit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühiskonteinerit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühiskonteineri kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(3) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning paigutada need kinnistul olevasse paberi ja kartongi konteinerisse või viia need avalikku paberi ja kartongi konteinerisse, jäätme-, jaama või anda üle käitlejale.
(4) Kui kinnistul on vähem kui kaheteistkümne korteriga elamu ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi konteinerisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui:
1) kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul;
2) segaolmejäätmete konteinerit tühjendatakse tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul sealjuures biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle jäätmekäitlejale või viiakse nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(5) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel. Eelpoolnimetatud jäätmete eraldi kogumiseks peavad sellisel juhul olema paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid.
§ 11. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, viia jäätmekäitluskohta või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätme-, keskkonnajaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või viia jäätmekäitluskohta.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätme-, keskkonnajaama, viia jäätmekäitluskohta või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon alevivalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse alevivalitsusega.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumispunktist.
§ 12. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(3) Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid peavad olema suletavad ja valvatavad.
(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.
(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas konteineris, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) saab ära anda jäätme-, keskkonnajaama või jäätmekäitluskohta.
(8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning kes omab jäätmeluba.
(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
5. jagu Pakendijäätmete kogumine
§ 13. Pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete konteinerisse (edaspidi pakendikonteiner) või üle anda jäätmejaamas või lepingu alusel jäätmekäitlejale.
(2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumiskonteineris olevaid pakendijäätmeid.
(3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetest ning selliselt, et oleks tagatud eeskirja § 11 lõikes 6 määratud pakendijäätmete kogumisvõrgustiku tihedus.
(4) Pakendikonteineri asukohad määrab alevivalitsus. Nõuded pakendikonteinerile ja pakendikonteineri märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed konteineri valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada alevivalitsusega.
(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.
(6) Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(7) Pakendikonteiner peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile, ning konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Konteineri märgistus tuleb kooskõlastada alevivalitsusega.
(8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire ainult kohaliku alevivalitsuse nõusolekul.
§ 14. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.
(2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses alevivalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.
(4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.
(5) Organisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima aleviga lepingu pakendikonteinerite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks alevi haldusterritooriumil.
(6) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult alevivalitsusega pakendikonteinerite olemasolu tihedusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
(7) Üksikelamute piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, määrab pakendikonteinerite võrgustiku tiheduse ja kogumiskohtade asukohad alevivalitsus.
(8) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendikonteiner tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.
(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma enda hallatava pakendijäätmete kogumiskoha korrastatuna käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumiskoha ümbruse heakorra vähemalt kümne meetri raadiuses kogumiskohast.
6. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine
§ 15. Jäätmeveo nõuded
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja ise.
(2) Segaolmejäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete konteinerit on lubatud tühjendada tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(3) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda alevivalitsuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 01. oktoober kuni 30. aprill juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata ja seal ei elata. Perioodil 01. mai kuni 30. september on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud.
(4) Kui biolagunevad toidujäätmed kinnistul kompostitakse ning liigiti kogutavad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele on jäätmevaldajal võimalus taotleda naaberkinnistuga ühise kogumiskonteineri kasutamist, kui kinnistuomanikud selles kirjalikult kokku lepivad (lisa 4).
Jäätmete veo ajutise peatamise, harvema veosageduse ja ühise konteineri kasutamise õiguse saab taotleda alevivalitsuse poolt määratud ametnikult, kes edastab vastava teabe vedajale.
Ajutiselt peatatud veo ja ühiskonteineri kasutamise korral loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, üldjuhul vähemalt kord kahe nädala kestel.
(6) Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(7) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(8) Elurajoonides ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui alevivalitsus on andnud selleks loa.
(9) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(10) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
§ 16. Jäätmete kõrvaldamise nõuded
(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.
(2) Prügilasse võib viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid. Püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud püsijäätmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
7. jagu Biolagunevate jäätmete kompostimine
§ 17. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele või kompostimisväljaku valmimisel vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule.
(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.
(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus (kompostris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt ühe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(8) Haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid saab üle anda jäätmekäitlejale või kompostida nõuetele vastaval kompostimisväljakul.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldnõuded
§ 18. Korraldatud jäätmeveo eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:
1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
2) korraldatud jäätmeveo piirkond;
3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused;
4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord;
5) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmeveolepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord;
6) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
§ 19. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse eelkõige segaolmejäätmetele (jäätmenimistu jaotisekood 20 03 01);
(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi jäätmeliike;
1) paber ja kartong – 20 01 01;
2) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete konteinerisse) – 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed);
3) suurjäätmed – 20 03 07.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) tänavapühkme jäätmed, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setted;
2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike konteinerite tühjendamine ja nendes konteinerites asuvad jäätmed;
3) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
4) mootorsõidukite osad ja vrakid, ehitus- ja lammutusjäätmed;
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
§ 20. Jäätmeveo piirkond
Vändra alevi haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.
2. jagu Teenuse osutaja valik
§ 21. Teenuse osutaja valik
(1) Hanke korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Vändra alevivalitsus. Hanke korraldamise korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks võib volitada õigusaktidega sätestatud alustel Jäätmehoolduskeskusele.
Hange korraldatakse juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.
(2) Ainuõiguse andja on alevivolikogu või volituse alusel jäätmehoolduskeskus.
Hanke korraldaja otsuse alusel annab hanke korraldaja hankel edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist Vändra alevi haldusterritooriumil.
(3) Korraldatud jäätmeveo hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras.
(4) Lisaks jäätmeseaduse § 67 lõige 2 sätestatud andmetele tuleb avaliku hanke väljakuulutamise teates esitada ühe kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena.
(5) Lisaks jäätmeseaduse § 67 lõige 2 sätestatud andmetele peavad avaliku hanke pakkumiskutse dokumentides sisalduma:
1) ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu projekti;
2) pakkumuse maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
3) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas;
4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;
5) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid.
(6) Hanke pakkumiste hindamiseks moodustatakse komisjon. Juhul, kui hanke korraldab volituse alusel Jäätmehoolduskeskus, moodustatakse jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega komisjon, millesse kuulub vähemalt kolm liiget. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.
(7) Hange korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:
1) jõuaks enne eelmise ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu ning
2) oleks eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
§ 22. Avalikkuse teavitamine
Hanke tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning piirkonnast, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab alevivalitsus või hanke korraldanud Jäätmehoolduskeskus ajalehes „Vändra Teataja“ ja alevi veebilehel www.vandra.ee. Hanke korraldaja (alevivalitsus või Jäätmehoolduskeskus) võib jäätmevaldaja kirjaliku informeerimise delegeerida hankel ainuõiguse saanud vedajale juhul, kui vastav tegevus oli hankedokumentides ette nähtud.
§ 23. Ainuõiguse andja ja vedaja vaheline leping
Ainuõiguse andja ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 24. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline lepingute sõlmimise kord
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.
(3) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Konteineritena kasutatakse sel juhul sõltuvalt jäätmetekkekohast 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 15 lõigetes 3 ja 4 ning lisas 3 sätestatud tingimustest ja konteinerite tühjendamise sagedustest.
(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat konteinerit või kelle konteinerit tühjendatakse harvemini, kui kord nelja nädala jooksul või erinevalt eeskirja lisas 3 sätestatust, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmeveolepingu.
(5) Kui naaberkinnistute jäätmevaldajad soovivad kasutada koos ühist kogumiskonteinerit, on nad kohustatud sõlmima vastava kirjaliku kokkuleppe ning taotlema vastava loa alevivalitsuse poolt määratud ametnikult. Luba on võimalik taotleda 1 aastaks. Ühist kogumiskonteinerit kasutavad kinnistud loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 25. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada alevivalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks kui jäätmevaldajale kuuluval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Avalduses märgitakse:
1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost;
3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(3) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud:
1) esitama järgmise aasta 20. jaanuariks alevivalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
2) teavitama alevivalitsust tema korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest.
§ 26. Avalduse menetlemine
(1) Eeskirja § 25 lõikes 1 nimetatud avaldust menetletakse järgmiselt:
1) kui alevivalitsus on saanud eeskirja § 25 lõikes 1 nimetatud avalduse, kontrollib alevivalitsuse poolt määratud ametnik, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabasatamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kui avalduses esitatud asjaolud ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale teada, et avaldust edasi ei menetleta.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab alevivalitsus tuues korralduses välja:
1) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjused;
2) korraldatud jäätmeveost vabastamise kestuse;
3) tähtaja, millal korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja peab esitama alevivalitsusele kirjaliku kinnituse selle kohta, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(3) Alevivalitsuse poolt määratud ametnik teeb korralduse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamisest või tema avalduse rahuldamata jätmisest taotlejale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(4) Alevivalitsuse poolt määratud ametnik teavitab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamisest ja korraldatud jäätmeveost vabastamise tähtajast vedajat hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(5) Eeskirja § 25 lõikes 1 nimetatud avalduse menetlemise tähtaeg alates avalduse laekumisest alevivalitsusse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alevivalitsuse otsuse teatavakstegemiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib alevivalitsuse poolt määratud ametnik avalduse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(6) Alevivalitsus loeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks, kui:
1) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
2) kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise keskkonnaohutult ja esitab selgituse jäätmete käitlemise kohta hiljemalt 01. novembriks alevivalitsusele.
(7) Mõjuvad põhjused, mis võivad õigustada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveos vabastatuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks konteinerit, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 250 eurot ning mida ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;
3) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;
4) muud põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemist selliselt, et on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.
§ 27. Korraldatud jäätmeveost vabastamise lõppemine
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb järgnevatel juhtudel:
1) Korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneva aasta 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole elatud või kinnistut ei ole kasutatud;
2) alevivalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel;
3) Korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel.
(2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost vabastamise tähtaja möödumist alevivalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist korraldatud jäätmeveost vabastatuks.
§ 28. Korraldatud jäätmeveost vabastamise ennetähtaegne lõpetamine
Alevivalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost vabastamise avalduses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi alevivalitsusele;
3) korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei esita õigel ajal eeskirja § 27 lõikes 1 nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.
5) korraldatud jäätmeveost vabastatuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust.
4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 29. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja käitlevad need vastavalt eeskirja §-de 6, 7 ja 9 nõuetele.
(2) Olmejäätmed, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud, antakse üle korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu konteinerile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast konteinerist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud konteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise.
§ 30. Konteinerite tühjendamine
(1) Konteineri tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja § 15 lõigetes 2 ning eeskirja lisas 3. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja § 9 lõikes 3.
(2) Vedaja on kohustatud tühjendama konteinerid hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.
(3) Vedaja on kohustatud koristama konteineri tühjendamise ajal nende vahetusse lähedusse paigutatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 9 lõikes 3 ning toimub eraldi kogumisringiga). Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või konteinerite arvu ja suurusi, et vältida konteinerite ümbruse reostamist.
(4) Üksikelamute konteiner tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et konteiner ei takista liiklust ega jalakäijaid.
5. jagu Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
§ 31. Jäätmeveo teenustasu.
(1) Jäätmeveo teenustasu on kindlaksmääratud toimingute eest jäätmevedajale makstav tasu.
(2) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Teenustasu suuruse määramise aluseks on avaliku konkursi pakkumuste hindamise kriteeriumid.
§ 32. Jäätmeveo teenustasu muutmise kord
(1) Volikogul on õigus muuta teenustasu. Teenustasu saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.
(2) Kui volikogu suurendab või vähendab teenustasu määra, ei muuda see automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.
§ 33. Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid.
(2) Vedaja poolt avalikule hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete konteinerite teenustasu arvestatakse lähima suurusega konteineri ühikhinna järgi.
(3) Vedajal ei ole õigustaotleda teenustasu muutmist enne, kui lepingu sõlmimisest on möödunud üks aasta.
(4) Vedaja võib taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid).
(5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas.
(6) Vedaja esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
2) eelnenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes;
4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus esitatakse alevivalitsusele, kes valmistab ette volikogu eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise või mittesuurendamise kohta. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 60 päeva.
(8) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui alevivalitsus või ainuõiguse andja avalikustab uued teenustasud ajalehes, milles alevivalitsus avaldab oma ametlikke teadaandeid.
§ 34. Lisateenused
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada konteinerite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
6. jagu Ainuõiguse äravõtmine
§ 35. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord
(1) Ainuõiguse andjal on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §-s 23 nimetatud tähtaja jooksul ainuõiguse andja poole korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimiseks;
2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates ainuõiguse andja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) vedaja ei ole varustanud konteinereid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid konteineritega jäätmevaldaja ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
4) vedaja on kolmel korral jätnud konteinerid õigel ajal tühjendamata;
5) vedaja on kolmel graafikujärgsel päeval või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või ja vedaja vahelist lepingut;
6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.
(2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab alevivalitsus või ainuõiguse andja sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest.
(3) Kui vedaja ei esita lõikes 3 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab ainuõiguse andja vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu.
(4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku hanke tulemusena selgunud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 36. Ehitusjäätmed
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljakaevatav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid alla 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada alevivalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada alevivalitsuse kinnitatud jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on käesoleva eeskirja lisa 1.
(3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud alevivalitsusega. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see alevivalitsuses.
(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.
(6) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
§ 37. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse vajadusel jäätmeveolepinguga.
(5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna konteinerite paigutamiseks;
6) kooskõlastama alevivalitsusega konteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
7) kooskõlastama alevivalitsusega konteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
9) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
§ 38. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) kiled.
(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
(4) Mahukad ehitusjäätmed mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
(5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või alevivalitsusega kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult alevivalitsusega.
(6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult alevivalitsusega. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.
§ 39. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni‧materjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded”.
(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(7) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti, alevivalitsuse ja Keskkonnaameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel.
(9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 40. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.
§ 41. Olmejäätmete käitlemise nõuded
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Konteinerid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete konteinerisse.
§ 42. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 43. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.
(4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.
(5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 44. Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond, perearst) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitse‧inspektsiooni korraldusi.
§ 45. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
§ 46. Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond või perearst, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 47. Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.
(3) Tsütostaatikumid pakitakse ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.
(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
§ 48. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 49. Kemikaalide jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses alevi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.
§ 50. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
5) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
6) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
7) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
8) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 51. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud konteinerid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(4) Jäätmekäitluskoht alevis on Vändra jäätmejaam.
§ 52. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Alevivalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid alevi haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk VASTUTUS
§ 53. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine
Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–128 ja pakendiseaduse § 29–31 alusel.
§ 54. Väärtegude menetlejad
Paragrahvis 53 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 nimetatud isikud.
§ 55. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse alevivalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud alevivalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või väärteomenetluse korras.
(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või alevivalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 56. Järelevalve
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele.
(2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab alevivalitsus vastavalt eeskirja §-s 2 antud pädevusele.
(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(4) Kui saastaja käesoleva eeskirja § 56 lg 3 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 56 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
7. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 57. Eeskirja rakendamine
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast Jäätmeseaduse § 67 kohase korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena selgunud jäätmevedajale Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamist.
(2) Alevivalitsus teavitab avalikkust jäätmehoolduseeskirja rakendamise algusest alevi koduleheküljel, www.vandra.ee ja ajalehes „Vändra Teataja“
§ 58. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Vändra Alevivolikogu 19.04.2007. a määrus nr 12 „Vändra alevi jäätmehoolduseeskiri”;
2) Vändra Alevivolikogu 20.04.2006. a määrus nr 9 „Vändra alevi korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord”;
3) Vändra Alevivolikogu 19.04.2007. a määrus nr 14 „Vändra Alevivolikogu 20.04.2006. a määruse nr 9 „Vändra alevi korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“ muutmine“.
§ 59. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. juunil 2011.
Tiit Kangert
Volikogu esimees
Lisa 1 Jäätmeõiend
Lisa 2 Avaldus korraldatud jäätmeveo tähtajalise vabastuse/erisuse saamiseks
Lisa 3 Soovituslik konteinerite suuruse määramine ja tühjendamise sageduse tabel
Lisa 4 Kokkulepe ühise jäätmemahuti kasutamiseks
Facebook
Twitter