Väljaandja: Väike-Maarja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.09.2018 Avaldamismärge: RT IV, 05.12.2013, 53 Jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 25.11.2010 nr 28 jõustumine 01.12.2010 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 p 36^5 , jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Väike-Maarja valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil. (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine vallas, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist. (3) Jäätmehooldust korraldab ning järelevalvet valla haldusterritooriumil teostab vallavalitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (4) Eeskiri on kohustuslik kõigile valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed. § 2. Mõisted () Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt kalmistu, aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed; 2) jäätmed on mistahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4) jäätmejaam on suletud territoorium, kus võetakse vastu sorteeritud jäätmeid. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid määrab vallavalitsus; 5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; 7) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 8) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 9) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 10) jäätmemahuti on 30-50liitrine jäätmekott, metallist või plastist 80-4500liitrine standartne, kaanega, tõstemehhanismiga haaratav ja kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse tühjendatav mahuti; 11) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 12) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 13) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu-või äriruum; 14) jäätmevedaja on ettevõte, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 15) kogumisring on valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades; 16) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris); 17) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt; 18) metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest must- või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; 19) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 20) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses-, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 21) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 22) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 23) pakendijäätmed on mistahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 24) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 25) segaolmejäätmed on olmejäätmete liigiti kogumisest üle jäänud jäätmed või nende sortimisjäägid; 26) suurjäätmed on jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse; 27) teenustasu on jäätmete valdaja poolt jäätmevedajale makstav tasu osutatud teenuste eest; 28) tervishoiujäätmed on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed; 29) tootja on isik, kes: 30) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 31) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 32) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 33) tühisõit on vedaja poolt jäätmemahuti juurde tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmevaldajast sõltuval põhjusel jäätmeid ära vedada. 2. peatükk Jäätmete käitlemine § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlemismoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist. (4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (6) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtted või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (7) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. (8) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit, pappi või biokilet. (9) Jäätmevedajal on keelatud samaaegselt kokku korjata liigiti kogutud või sorteeritud eriliigilisi või eri materjalist pakendi- ja muid jäätmeid. (10) Jäätmete, mille käitlemise korda ei ole käesoleva eeskirjaga eraldi kindlaks määratud, käitlemisel tuleb lähtuda muudest kehtivatest õigusaktidest. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused () Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 3) omama või rentima jäätmetekkekohas piisavas koguses eeskirja nõuetele vastavaid jäätmemahuteid; 4) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti; 5) sõlmima kirjaliku lepingu ühise mahuti kasutamiseks, kui kasutatav jäätmemahuti asub teise haldaja territooriumil; 6) kokku koguma avalikul üritusel tekkinud jäätmed ja üle andma jäätmekäitlejale. Ürituse korraldaja on kohustatud tagama territooriumi korrastamise valla heakorraeeskirjas ettenähtud korras; 7) paigutama jäätmemahutid üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm). Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juurde peab nende lahtioleku ajal olema paigaldatud jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja; 8) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. § 5. Jäätmete kogumine ja sortimine (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise ja lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Jäätmete kogumisel tuleb need sortida ehk koguda liigiti selleks ettenähtud mahutitesse. (3) Jäätmete äraveoni peab jäätmevaldaja tagama, et kogutud jäätmed ei lenduks laiali, ei saastaks pinnast ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud. (4) Segaolmejäätmete jäätmemahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) kogumiskaevude setteid; 5) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 6) elektroonikaromusid; 7) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 8) inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmeid; 9) probleemtooteid; 10) suurjäätmeid; 11) kuuma tuhka. (5) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. (6) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta. Nende olemasolust, asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitatakse valla infolehes ja kodulehel. (7) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. (8) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtooted ja nende jäätmed; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (9) Suuremõõdulisi jäätmeid (suurjäätmed) ei või asetada jäätmemahutisse ega selle ümbrusesse vaid tuleb jäätmevaldajal üle anda jäätmekäitluskohta. (10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktis (jäätmejaamas) või vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohas, millest vallavalitsus teavitab vähemalt 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist. § 6. Jäätmeveo nõuded (1) Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. (2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, kahjurite levikut ja haisu ning ümbruskonna reostamist. (3) Paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Mahuteid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon. (4) Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu (23.00 – 7.00). Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. (5) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 7. Jäätmemahutite tehnilised nõuded (1) Segaolmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) 30-50 liitriseid jäätmekotte koduses majapidamises ja kuni 150 liitriseid jäätmekotte avalikes kohtades ja ürituste korraldamisel; 2) metallist või plastist 80 – 4500 liitriseid standardseid kaanega ning haaratavaid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 3) kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m^3 suurusi kogumismahuteid. (2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid. (3) Üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades kasutatavatel jäätmemahutitel peab olema jäätmeliigile vastav tähistus. (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (5) Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele. (6) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt. (7) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. (8) Ühe kinnistu jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmevedaja poolt tarnitavaid kuni 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. (9) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) elamus elab kuni 2 inimest; 2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja § 12 nõuetele; 3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja § 4 ja § 11 lõige 1 nõuetele; 4) jäätmekottide korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. (10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. § 8. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha (jäätmejaam, kompostimisväljak) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele. (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida territooriumi haldaja poolt. (3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. 3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed § 9. Loomsed jäätmed () Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele. § 10. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. (3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised alalises kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (5) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud. (7) Vald korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist jäätmejaamas või kogumisringi(de) ajal eelnevalt teavitatud vastuvõtukohtades ja nende üleandmist ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele v.a probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumine. (8) Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele ja veenduma jäätmete vastuvõtja tegevuslitsentsi olemasolus. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 11. Pakendid ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendiettevõtja on kohustatud korraldama oma kauba pakendijäätmete lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi kogumise igas oma kauba müügikohas või korraldama selle lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu. Pakendid peab vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on üle 20 ruutmeetri. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. § 12. Biolagunevad jäätmed (1) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda valla komposteerimisväljakule, vastavat jäätmeluba omavale kompostimisega tegelevale ettevõttele või kompostida oma kinnistul. (2) Juriidilised isikud peavad oma biolagunevad jäätmed kompostima oma territooriumil või lepingu alusel üle andma vastavat jäätmeluba omavale kompostimisega tegelevale ettevõttele. (3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ja sinna ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. § 13. Metallijäätmed (1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu. (2) Metallijäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule või jäätmejaama. § 14. Ehitus- ja lammutusjäätmed (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti), mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks enam ei kasutata. (2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (4) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed- eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftasaaduseid sisaldavad jäätmed- tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (7) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (8) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks. (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. § 15. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed (1) Tervishoiujäätmed tuleb käidelda eraldi liikide kaupa järgmiselt: 1) teravad ja torkivad jäätmed – inimeste ja loomade tervishoiul tekkivad teravad ja torkivad jäätmed (näiteks süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jms) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas tihedalt sulguva kaanega torkimiskindlatesse plastikanumatesse. Anumale tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Jäätmetega anum tuleb täita kipsiga ja käidelda olmejäätmetena või anda üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 2) nakkusohtlikud jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika protsessist ja patsientide ravist (näiteks Petri tassid, mis sisaldavad elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal jne) tuleb autoklaavida või töödelda desinfitseeriva vahendiga ja käidelda kui olmejäätmeid või põletada vastavat luba omavas ettevõttes. Teravad esemed nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud autoklaavitakse torkekindlas nõus, mis täidetakse seejärel kipsiga ning käideldakse olmejäätmetena või antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 3) ravimijäätmed- ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitada tekkekohal (eelnevalt tuleb esitada taotlus Riigi Ravimiametile) ja/või tagastada tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel; 4) muud ohtlikud jäätmed v.a.ravimijäätmed (näiteks kemikaalid, patareid, elavhõbe jms) tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mida tuleb hoida sobivas ruumis ning anda seejärel üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Tervishoiujäätmed tuleb hoida jäätmekäitlejale üleandmiseni asutuses selleks sobivas ruumis. Ruum peab olema soovitavalt ventileeritav ja lukustatav. § 16. Probleemtoodete jäätmed (1) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või spetsialiseerunud kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (3) Mootorsõidukite, nende osade või rehvide tootja korraldab mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade või vanarehvide kogumise ja edasise käitlemise oma toodetest tekkinud jäätmete osas. (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse või vanametalli kogumispunkti. (5) Vanarehvid tuleb üle anda uute ostmisel kauplusse või rehviettevõtete poolt määratud kogumispunktidesse või jäätmejaama. (6) Romusõidukite või kasutatud osade toimetamisel kogumiskohta või lammutuskotta tuleb vältida nende purunemist, mis takistaks hilisemat osade korduskasutamist ja materjalide taaskasutamist või tekitaks ohtu keskkonnale. (7) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale. (8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale. 4. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 17. Korraldatud jäätmeveo piirkond () Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja valdade haldusterritooriumid moodustavad ühise jäätmeveo piirkonna. § 18. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid (1) Korraldatud jäätmevedu hõlmab kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine. § 19. Jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete regulaarne äravedu Väike-Maarja alevikus peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kõigis teistes alevikes ja külades peab segaolmejäätmete regulaarne äravedu toimuma vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (2) Ühismahuti kasutamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega jäätmevaldajate omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel. (3) Jäätmemahuti suurus sõltub eramute ja kortermajade elanike arvust ja jäätmemahuti tühjendussagedusest. (4) Ettevõtete jäätmemahuti suurus ja tühjendussagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ja tegevusalast, kuid jäätmemahuti tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui eeskirja § 19 lõikes 1 toodud sagedusele. (5) Kümne ja enama korteriga elamu kaasomanikud peavad tagama segaolmejäätmete jäätmemahutite tühjendamise mitte harvemini kui üks kord kuus. (6) Vallavalitsus võib lubada erandkorras jäätmevaldajal kasutada eeskirja §7 lõikes 9 toodud tingimuste täitmisel 30-50l jäätmekotti. (7) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega. § 20. Jäätmevedaja leidmine ja ainuõiguse andmine (1) MTÜ Roheline Paik korraldab käesoleva määruse §17 nimetatud korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevedaja leidmiseks konkursi/hanke vastavalt jäätmeseaduses ja volikogu poolt sätestatud tingimustel. (2) Vallavalitsus annab konkursil/hankel MTÜ Roheline Paik poolt edukaks tunnistatud ettevõtjale vallavolikogu poolt määratud jäätmeliikide osas ja piirkonnas korraldatud jäätmete veoks ainuõiguse kuni 5 aastaks. § 21. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (1) Valla haldusterritooriumil loetakse kõik jäätmevaldajad neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse saanud jäätmevedaja jäätmeloa kehtima hakkamisest. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajad on kohustatud: 1) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. Jäätmemahuti peab olema standartne ning jäätmevedajale tühjendatav; 2) andma tekkinud jäätmed jäätmevedajale üle vastavalt veograafikule; 3) täitma kõiki jäätmekäitluslepingu tingimusi; 4) hoidma puhtana jäätmemahuti ümbruse; 5) teavitama koheselt vallavalitsust muudatustest, mis mõjutavad jäätmete vedu (elukoha muutus, jäätmevaldaja muutus jms). § 22. Jäätmekäitluslepingud (1) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. (2) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju. (3) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas ja jäätmeseaduses sätestatud nõuetest. (4) Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva määruse paragrahv 19 lõikes 1 sätestatud sagedusele. (5) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, esitatakse talle jäätmevedaja poolt arve vastavalt minimaalsele jäätmeveo sagedusele ning minimaalsele mahuti suurusele. Lähtudes kinnistul elavate jäätmevaldajate arvust võib jäätmevedaja kooskõlastatult vallavalitsusega esitada arve vastavalt suurema mahuti suurusele või kahekordses määras. § 23. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (2) Vallavalitsus teeb otsuse jäätmevaldaja esitatud andmete põhjal jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, eelnevalt kohapeal kontrollides, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. (3) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20.jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. (4) Jäätmevaldaja, kes ei esita lõikes 3 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (5) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui mitteliitumise põhjused on muutunud. § 24. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine (1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud kümne tööpäeva jooksul MTÜ-ga Roheline Paik jäätmeveolepingut; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas jäätmete vedamist 5 päeva jooksul alates hankedokumentides sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmetevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt 3 kuud pärast ainuõiguse kehtima hakkamist; 4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või MTÜ Roheline Paik ja jäätmevedaja vahelist lepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest MTÜ Roheline Paik, kes nõuab jäätmevedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt. 5. peatükk Järelevalve ja vastutus § 25. Järelevalve ja vastutus (1) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud ja keskkonnakaitseinspektori õigusi omavad isikud keskkonnajärelevalve seaduses, pakendiseaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. (4) Käesoleva eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. (5) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse paragrahvide 120-126^11 ja pakendiseaduse paragrahvide 29-31 alusel. § 26. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine () Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 28.03.2007. määrus nr 7 “Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri” ja Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2007. määrus nr 11 “Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja muutmine”. § 27. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 01.12.2010. Olev Liblikmann volikogu esimees