Saue valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.09.2019 nr 31
RT IV, 09.10.2019, 15
jõustumine 12.10.2019
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 28.11.2019 | RT IV, 05.12.2019, 20 | 08.12.2019 |
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse1 § 66 lõike 4, § 67 lõike 1 ja § 71 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi määrus) kehtestatakse Saue valla haldusterritooriumil jäätmehoolduse nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle.
(2) Määrus kehtestatakse eesmärgiga tagada Saue vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutust.
(3) Määrust kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes elavad, tegutsevad või viibivad Saue valla territooriumil.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini üldlevinud tähendusest.
(2) Tiheasumiala on maa-ala, mis on valla üldplaneeringutega määratud tiheasustusalaks, kompaktselt asustatud või kompaktselt hoonestatud alaks, sh selgelt piiritletav kompaktse asustusega aiandusühistute maa-ala.
(3) Vallavalitsus on Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue vallavalitsus.
(4) Ametiasutus on Saue valla ametiasutus Saue Vallavalitsus.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED
§ 3. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda käesolevast määrusest, jäätmeseadusest, pakendiseadusest ja nende alamaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Saue valla haldusterritooriumil tegutsevad, elavad ja viibivad juriidilised ja füüsilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket, tagama, et tekkivad jäätmed oleksid nõuetekohaselt käideldud ning kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast võimalikust ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(4) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid, võimaldamaks jäätmete edasist töötlemist ja maksimaalset taaskasutusse võtmist.
(5) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule lähtudes määruses sätestatud nõuetest.
(6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete puhul täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, omavale isikule.
(7) Jäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks üle selleks vastavat õigust omavale isikule.
(8) Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja haljastujäätmed (lehed, okkad, oksad, pinnas ja kivid jms), immutamata puit, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning omal kinnistul tekkinud tellised ja kivid, mida võib käidelda oma kinnistu piires määruses sätestatud korras.
(9) Jäätmete käitlemine, ladestamine ja ladustamine ning põletamine selleks mitte ettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes ja lõkkes võib põletada ainult immutamata ja värvimata kuiva puitu ning kiletamata pappi ja paberit.
(10) Jäätmete jätmine mahutite, sh jäätmemajade ja avalike kogumispunktide kõrvale ja lähedusse neid selleks ette nähtud mahutisse paigutamata on keelatud.
§ 4. Jäätmete sortimise üldnõuded
(1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti ja seeläbi jäätmete paremat taaskasutusse võtmist, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkekohas ja võimaldada liigiti sorteeritud ning kogutud jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale liikide kaupa.
(2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (toodud vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide koodidele):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02 – pinnas ja kivid, 20 02 03 – muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad);
8) pakendid (15 01), sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduses toodud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10 - rõivad, 20 01 11 - tekstiilid);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21* - luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed; 20 01 23* - klorofluorosüsivesinikke (CFC-sid) (osoonikihti kahandavad ained) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed; 20 01 34 – patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33*; 20 01 35* - ohtlikke osi (nt patareid ja akud, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas, muu aktiveeritud klaas jne) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*; 20 01 36 - kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*);
13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid (15 01 10*);
(3) Lõikes 2 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt määruses sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidel, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või viies need vastavatesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetades ise jäätmed vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
§ 5. Jäätmete hoidmise ja kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise, üleandmise jäätmekäitlejale või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemine toimub vastavalt määruses sätestatud nõuetele korraldatud jäätmeveo süsteemina.
(2) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmetega ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(3) Liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat liiki jäätmeid.
(4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada kinnisesse mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid.
(5) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberist või muust biolagunevast või komposteeruvast materjalist kotti pakendatult.
(6) Jäätmete kogumisel, hoidmisel ja jäätmemahutite tühjendamisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning jäätmete hoiukoha korrasolek.
(7) Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui jäätmete hoidmiseks.
§ 6. Kogumismahutisse paigutamise keelud
(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
4) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid;
5) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
6) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
8) suurjäätmeid;
9) aia- ja pargijäätmeid;
10) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
11) muid erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh kuuma küttekolde tuhka.
(2) Küttekolde tuhka võib paigutada olmejäätmete mahutisse, vaid täielikult mahajahtunud olekus ja kui see on jäätmevedaja poolt lubatud, vastab jäätmekäitlusettevõtte poolt kehtestatud tingimustele ja on paigutatud suletud kilekotti.
(3) Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid ja bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.
§ 7. Kogumismahutitele esitatavad nõuded
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid.
(2) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut ja lendumist takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise.
(3) Kogumismahutina võib kasutada vastupidavast materjalist valmistatud:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) süvakogumismahuteid (molok-tüüpi mahutid), pressmahuteid ja muid suletavaid, sh tõstesüsteemiga kogumismahuteid (näiteks 1500, 2500, 4500 liitriseid), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) erandkorras kuni 150-liitrist jäätme- või kilekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral eramutes ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus.
(4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis on kooskõlas jäätmevedaja poolt kogumismahutitele esitatavate nõuetega, ei põhjusta prügistamist, ohtu keskkonnale või inimese tervisele ja vastab määruse nõuetele.
(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas silt, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Jäätmevedaja poolt paigaldatud renditavatel mahutitel peab olema kirjas ka mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.
(6) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs.
(7) Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
(8) Kogumismahuti ja selle ümbruse puhtuse ja mahuti õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
§ 8. Kogumismahutite paigutamine ja juurdepääs mahutitele
(1) Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(2) Jäätmemahuti peab olema paigutatud tasasele kõvakattega pinnasele või alusele.
(3) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema piisavalt valgustatud.
(4) Kuni 1100 liitrised ja suuremad käsitsi teisaldatavad ratastel mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms) pinnale või alusele, jäätmemajja või -aeda, mis ei jää jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemale kui 10 meetrit.
(5) Suuremad mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt selle paiknemiskohal.
(6) Mahutitele peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs.
(7) Mahutite, jäätmemajade või muude hoiukohtade lukustamisel või juurdepääsu tõkestamisel peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise ja ligipääsu tühjenduspäeval.
(8) Süvakogumismahutid või muud tõstesüsteemiga mahutid tuleb paigutada asukohta, kus jäätmeveokil oleks tagatud vahetu juurdepääs kõikidele mahutitele ning ei oleks takistatud nende tühjendamine spetsiaalse tõstuksüsteemiga varustatud jäätmekogumisveokiga. Mahutid ei tohi paikneda elektriliinide, puude või muude varjualuste all või nende vahetus läheduses.
(9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased ning võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi ja masinaga. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt neli meetrit laiad ja vaba kõrgus sõidutee kohal peab olema vähemalt neli meetrit.
(10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja.
(11) Üldkasutavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jne) paigutab jäätmemahutid ametiasutus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
§ 9. Jäätmete liigiti kogumise eritingimused
(1) Korterelamutes, kus asub üle nelja korteri, peab korterelamu elanikele olema võimaldatud jäätmete tekkekohas korterelamu teenindamiseks mõeldud jäätmekogumiskohas vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu:
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
3) paber ja kartong (20 01 01);
4) segapakendid (15 01 06), piirkondades, kus tootjavastutusorganisatsioonid või korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja seda teenust korteriühistutele ja -elamutele tasuta võimaldavad.
(2) Erakinnistutel eramutes ja ridaelamutes peab olema tekkekohas liigiti kogutud ja võimaldatud liigiti kogutud jäätmete äravedu korraldatud jäätmeveo raames kinnistult vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08), v.a. juhul, kui toimub biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete nõuetekohane kompostimine omal kinnistul.
(3) Erakinnistutel eramutes ja ridaelamutes tekkiv paber ja kartong (20 01 01) ning segapakendid (15 01 06) tuleb omal kinnistul liigiti koguda ja üle anda korraldatud jäätmeveo ettevõttele või tootjavastutusorganisatsioonile või viia jäätmed selleks ette nähtud avalikesse jäätmekogumispunktidesse vastava jäätmeliigi konteinerisse.
(4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus asub kaubandus- või toitlustusasutus ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus on üle 20 töötaja ja neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas peab olema võimaldatud lisaks segaolmejäätmetele vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu:
1) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
2) paber ja kartong (20 01 01).
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatus ja veopiirkond
Saue valla haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.
§ 11. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liikidele:
1) 20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed);
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
4) 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
5) 20 03 07 – suurjäätmed.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikel tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides ja haljasaladel ning avalikel üritustel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.
§ 12. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus
(1) Olmejäätmemahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine:
1) tiheasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
2) tiheasustusalal, kus biolagunevate jäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) hajaasustusalal – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
4) hajaasustusalal, kus biolagunevate jäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas tagatud – vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Jäätmekonteineri suurus ja jäätmete äraveo sagedus peab tagama jäätmetemahutite optimaalse tühjendamise, vältimaks ületäituvust ja jäätmete laialikandumist keskkonda.
§ 13. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja valimine
(1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale.
(2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkujale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.
(3) Teenuste kontsessioonilepingu menetluse läbiviimiseks moodustab vallavalitsus komisjoni, kuhu võib vajadusel kaasata sõltumatuid eksperte.
(4) Teenuste kontsessioonilepingu menetlus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine jäätmevedaja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas, jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu, teostada kliendibaasi ülevõtmise ja lepingute sõlmimised, oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
(5) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentide koostamise kooskõlas riigihangete seadusega ning arvestades käesolevas määruses sätestatud tingimusi.
(6) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas vähemalt järgmised tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
(7) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes ja veebilehel.
§ 14. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ja jaotumine erinevate jäätmeliikide vahel ning soovi korral teenustasu muutmise tingimused ja kord määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides, arvestades jäätmeseadust, riigihangete seadust ja käesolevat määrust.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakirjas kajastatakse vähemalt järgmised komponendid:
1) kogumismahuti regulaarne graafikujärgne tühjendushind (segaolmejäätmed, paber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed);
2) graafikuväline tellimusel tühjendushind (vastavalt kliendi tellimusele);
3) konteineri laenutuse hind (vastavalt kliendi konteineri suurusele eurot/kuus);
4) tühisõit objektile;
5) kordusarve;
6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud konteinerite mahtu ületavate jäätmete või konteineriväliste, vahetult konteineri kõrval asuvate pakendatud jäätmete äraveo hind;
7) hüvitus rikutud paberi ja papi eest;
8) hüvitus rikutud biolagunevate jäätmete eest.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenustasud määrab vallavalitsus korraldusega korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuse alusel.
(4) Korraldatud jäätmeveo teenustasud kehtivad Saue valla korraldatud jäätmeveo piirkonnas.
(5) Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada korraldatud jäätmeveo teenustasusid. Teenustasude muutmine kontsessioonilepingu kehtivuse ajal on võimalik vaid õigusaktides ja kontsessioonilepingu menetluse riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras vallavalitsuse korraldusega.
(6) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmisel rakenduvad muudetud teenustasud mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest valla ajalehes ja valla veebileheküljel.
§ 15. Lisateenused
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Sealjuures ei tohi vedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 16. Jäätmekäitluskoha määramine
Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides või korraldab vallavalitsus riigihanke jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 17. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
§ 18. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.
(2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest, vallavalitsuse kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasudest ja korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu menetluse riigihanke alusdokumentidest.
§ 19. Ühiste kogumismahutite kasutamine
(1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut, mitut kinnistut või korterit, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.
(2) Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada ametiasutusele vabas vormis taotlus, kus on toodud, millist liiki jäätmeid ühise kogumismahutiga soovitakse koguda, kõikide ühise kogumismahutiga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kogumismahuti paiknemise asukoha aadress ja mahuti valdaja nimi. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühise kogumismahutit taotlevate jäätmevaldajate poolt või taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad.
(3) Kui ühist kogumismahutit soovitakse võtta kasutusse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi kogumiseks, siis peab ühiste kogumismahutitega olema kaetud kõik korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, mis on mahutitega kogutavad.
(4) Ametiasutus registreerib ja menetleb ühise kogumismahuti taotlusi ning määrusega kooskõlas oleva taotluse alusel annab nõusoleku ühise kogumismahuti kasutamiseks või põhjendatult keeldub sellest.
(5) Kui ametiasutus annab nõusoleku ühise kogumismahuti kasutamiseks, siis sõlmivad jäätmevedaja ja jäätmevaldajad ühise kogumismahuti kasutamise jäätmekäitluslepingu.
(6) Kui jäätmevaldaja liitub ühise kogumismahuti kasutamise jäätmekäitluslepinguga, mis hõlmab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliike, siis loetakse, et ta on jäätmevedajaga korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluslepingu sõlminud ja ta ei pea sõlmima vedajaga eraldi lepingut.
§ 20. Mitteliitumine korraldatud jäätmeveoga
(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse alaliselt kinnistul. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine on võimalik korraga üheks kuni kaheaastaseks perioodiks.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse kinnistul ajutiselt, sh talveperioodil, siis korraldatud jäätmeveoga mitteliitumist ei võimaldata. Erandkorras võib vallavalitsus kuni kolme aasta talveperioodiks lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks aiandusühistu maa-alal asuvad kinnistud kogumis, kui kõik ühe aiandusühistu moodustavad korraldatud jäätmeveoga liitunud kinnistud on ühinenud ühise kogumismahuti kasutamise jäätmekäitluslepinguga korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas ning mitteliitunuks lugemise perioodil ei kasutata või elata ühelgi eelnimetatud kinnistul.
(3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks tuleb esitada vallavalitsusele põhjendatud avaldus.
(4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastav kinnistus tuleb esitada kirjalikult kas posti või e-maili teel.
(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale.
§ 21. Mitteliitunuks lugemise avalduse menetlemine
(1) Mitteliitunuks lugemise avalduste menetlemisel ametiasutus:
1) registreerib mitteliitunuks lugemise avalduse;
2) kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust määruse nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
3) kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt elektriarved) ja selgitusi;
4) kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine jms).
(2) Juhul, kui avaldus vastab määruses toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad määruses esitatud tingimustele, otsustab vallavalitsus, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.
(3) Vallavalitsus teeb otsuse avaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse rahuldamata jätmise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korraldatud jäätmeveoga otsustab vallavalitsus oma korraldusega.
(5) Ametiasutus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse mitterahuldamisest.
(6) Ametiasutus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
(7) Mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus.
(8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
1) jäätmevaldaja esitatud kinnitus kinnistul mitteelamise või kinnistu mittekasutamise kohta sisaldab valeandmeid;
2) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;
3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;
4) jäätmevaldaja ei võimalda järelevalveametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
5) mitteliitunuks lugemiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.
(9) Ametiasutuse järelevalveametnikul on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.
4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 22. Sätete kohaldamine
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemisel lisaks määruse 1., 2. ja 3. peatükis sätestatule.
§ 23. Biolagunevate jäätmete käitlemine
(1) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(2) Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket.
(3) Elamiseks kasutataval kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad.
(4) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(5) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
(7) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitse- või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning matmine tuleb viia läbi keskkonda võimalikult vähe kahjustades.
§ 24. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või viia jäätmejaama või üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(3) Pakendijäätmete kogumise ja veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud pakendimahutite ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.
(4) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõte või tema volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(5) Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad ametiasutusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(6) Pakendijäätmete avalikus kogumispunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Võimalusel tuleb kogumispunktis koguda eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki, milleks on paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend.
(7) Kui pakendimahuti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest pakendimahutist kolme meetri raadiuses taaskasutusorganisatsioon.
(8) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt, loetavalt, suurte tähtedega, eesti ja vene keeles pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber. Kogumismahutite täiteavad peavad olema piisavalt suured ja selgelt eristatavad.
(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama jäätmete liigiti kogumise nõuetest ja võimalustest.
§ 25. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.
(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad.
(4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(5) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmekäitlejale.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.
(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalgustuslambid jne) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(8) Juriidiliste isikute tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
(9) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma ametiasutuse poolt määratud informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 26. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avaliku kogumispunkti või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(4) Rehvid tuleb viia avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega, vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ametiasutusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse ametiastusega. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad Saue valla veebilehelt.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva määruse ja Saue valla heakorraeeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra.
(9) Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (välja arvatud romusõidukid ja nende osad) saab füüsiline isik tasuta üle anda valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale.
§ 27. Kodumajapidamises tekkivate ravimijäätmete käitlemine
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Pakitud ravimijäätmed kogutakse suletud kotti ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, või saab viia apteeki või jäätmejaama.
(3) Ravimijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
§ 28. Suurjäätmete käitlemine
Suurjäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmekäitlusettevõttele ehk suurjäätmete kogumiskohaks on korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja asukoht või toimetada ise Pääsküla jäätmejaama.
§ 29. Metallijäätmete käitlemine
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
5. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 30. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas, puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).
(2) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas.
(3) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest eraldi.
(4) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), raudbetoon ja betoondetailid, muud jäätmed.
(5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.
(6) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(7) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(8) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist.
(9) Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.
(10) Kui ehitamise või lammutamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise ehitus- või lammutusprojekti seletuskirjas tuua ehitus- ja lammutusjäätmete kohta jäätmekava, kus on toodud eeldatavalt tekkivad jäätmed jäätmeliigi kaupa, nende kogused ning edasisse käitlusesse suunamise võimalused ja kohad.
(11) Ehitise kasutusloa taotlusele tuleb lisada seletuskiri tekkinud jäätmete edasise käitlemise viisi, koha ja koguste kohta, jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale tõendavad dokumendid ning kui ehitus- ja lammutusjäätmeid on tekkinud enam kui 10 m3, siis tuleb lisada ka ametiasutuse kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
(12) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud ametiasutusega. Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes ametiasutusele.
(13) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab:
1) omama jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ning
2) ohtlike ehitusjäätmete puhul omama täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(14) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
§ 31. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed- eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed, tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.
(5) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(6) Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma ametiasutuse poolt määratud ametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 32. Tervishoiu riskijäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse tähenduses on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20°C. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu.
(4) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti, millel on peal markeering: ,,Nakkusohtlikud jäätmed”. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja.
(5) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”.
(6) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis, mis peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(7) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(8) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks üle anda vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale käitlusettevõttele.
(9) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale.
(10) Kohapeal purustatud muud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse.
§ 33. Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda radioaktiivsete jäätmete jäätmekäitlejale.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 34. Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 35. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 36. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet käesoleva määruse nõuete täitmise üle teostab ametiasutus ja Keskkonnainspektsioon määruses ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab või nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vabatahtlikult või järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel.
(3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(4) Kui saastaja ei ole teada või ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.
(5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva lõikes 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 37. Määruse rakendamine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Määruse §-i 10 rakendatakse käesoleva määruse alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud ja nende alusel antud ainuõigused ja jäätmeload kehtivad kuni vastavate kontsessioonilepingute lõppemiseni. Lõikes 1 loetletud määruste alusel ühinenud kohalike omavalitsuste haldusterritooriumite piires moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkonnad kehtivad kuni vastavates piirkondades korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingute lõppemiseni, mille järel vastav piirkond liitub automaatselt määruse §-iga 10 moodustatud Saue valla korraldatud jäätmeveo piirkonnaga.
(21) Määruse § 20 lõike 2 rakendamisel kehtestada 2019/2020 aasta talveperioodiks üleminekuperiood, mille jooksul võib vallavalitsus põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugeda aiandusühistute maa-alal asuvaid kinnistuid ühekaupa alates avalduse esitamise kuust kuni 30. aprillini 2020. Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla vaid asjaolu, et jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse talveperioodil kinnistul. Käesolevat lõiget rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. oktoobrist 2019 ja see kehtib kuni 30. aprillini 2020.
[RT IV, 05.12.2019, 20 - jõust. 08.12.2019]
Facebook
Twitter