Maardu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 26.11.2019 nr 58
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 alusel.
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Käesolev reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad Maardu linna haldusterritooriumil seoses reovee (sh fekaalid) kohtkäitluse planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, sealhulgas reguleerib reovee kogumismahutitest äraveo ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine ja hooldamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) teostavad reovee kohtkäitlust;
2) osutavad või kasutavad purgimisteenust.
§ 2. Kasutatavad mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid seaduste ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) reovee kohtkäitlus - reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine, sealhulgas kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
2) reovee kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;
3) reovee kohtkäitlusrajatis - reovee kogumismahuti (sh kuivkäimla lampkast) või omapuhasti (sh septik);
4) reovee kogumismahuti - lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks ja ajutiseks hoidmiseks;
5) omapuhasti - kohtpuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;
6) inimekvivalent (edaspidi ie) - ühik, millega mõõdetakse ühe inimese põhjustatud keskmist ööpäevast tinglikku veereostuskoormust. Biokeemilise hapnikutarbe kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
7) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunkti kinnistu poolsed ehitised ja seadmed (sh ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni või kohtkäitlusrajatisse;
8) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga ja/või kinnistu ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
9) purgimisteenus - reovee kohtkäitlusrajatisest ja -süsteemist reovee või -sette väljapumpamine/eemaldamine ja äravedamine purgimissõidukiga ning purgimiskohas ühiskanalisatsiooni purgimine/väljutamine;
10) purgimine - reovee mahapanek purgimiskohta;
11) purgimiskoht - koht, mis on määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks.
12) purgimissõiduk (edaspidi sõiduk) - mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reovee kogumismahutit ja veetakse reovesi/fekaal purgimiskohta;
13) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega ja/või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist;
14) reoveekogumisala - ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee keskkonda juhtimiseks;
15) septik - pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.
§ 3. Reovee kohtkäitluse kasutuse tingimused
(1) Uute reovee kogumismahutite paigaldamine ja olemasolevate kogumismahutite väljavahetamine on Maardu linna haldusterritooriumil lubatud olmereovee tekkekohas nendel maa-aladel, mis on ühiskanalisatsiooniga katmata.
(2) Maardu linnas on omapuhastite (sh septik) kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.
(3) Reoveekogumisaladel sobivaima kohtkäitlusrajatise valiku otsustamine toimub vastavalt veeseadusele ja reostuskoormusele. Maardu linna reoveekogumisalade informatsioon on esitatud Keskkonnaregistris.
(4) Reovee kohtkäitluseks tuleb kohtkäitlusrajatise omanikul taotleda Maardu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) kohtkäitlusluba, mis väljastatakse kuni viieks aastaks.
(5) Reovee kogumismahuti peab olema ehitatud selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning peale ühiskanalisatsiooni rajamist on võimalik kinnistu kanalisatsioon ühendada ühiskanalisatsiooniga.
(6) Peale kohtkäitlusrajatise valmimist tuleb vastavalt ehitusseadustikule esitada kasutusteatis. Juhul, kui enne kasutusteatise esitamist ei ole taotletud kohtkäitlusloa taotlust, siis kasutusteatise esitamisel tuleb taotleda ka linnavalitsuse kohtkäitlusluba.
(7) Olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel samaväärsega, väljavahetamisel ühiskanalisatsiooniga, likvideerimisel/lammutamisel või laiendamisel tuleb esitada ehitusteatis või ehitusluba vastavalt ehitusseadustikule.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele
(1) Lubatud on kasutada sertifitseeritud reovee kogumismahutit, mis vastab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide nõuetele. Uute kogumismahuti mahutavus peab olema vähemalt 10 m³.
(2) Erandina on lubatud linnavalitsuse eelneval kooskõlastusel pädeva isiku poolt katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga vastavalt toote paigaldamise juhisele.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud lokaalne torustik peab olema lekkekindel.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas;
2) reovee kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendatav ning tagatud sõiduki juurdepääs;
3) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
4) tuleb vältida sademe- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
5) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
6) reovee kogumismahuti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades selle liikumatuse;
7) reovee kogumismahuti ja sellega ühendatud lokaalne torustik peab olema külmumiskindel;
8) reovee kogumismahuti peab olema ventileeritav.
§ 5. Reovee kohtkäitlusloa taotlemine
(1) Kinnistu omanik, kes taotleb kohtkäitlusrajatisele reovee kohtkäitlusluba, esitab linnavalitsusele:
1) vormikohase taotluse, mille vormi kinnitab linnavalitsus;
2) asendiplaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, samuti olemasoleva joogivee rajatise paigutusega. Asendiplaan peab haarama kõrval kinnistuid kuni nende paiknevate hooneteni;
3) kinnistul paiknevate ehitiste ehitusprojekti (kehtiv), mis tagastatakse omanikule koos kohtkäitlusloaga või loa väljastamisest keeldumise otsusega.
(2) Enne kohtkäitusloa väljastamist vaatab linnavalitsuse teenistuja reovee kogumismahuti üle, kes võib nõuda rajatiste katsetamist enda juuresolekul. Rajatiste vastavus nõuetele vormistatakse protokollina.
(3) Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab linnavalitsus reovee kohtkäitlusloa ühe kuu jooksul arvestades taotluse esitamisest, tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonnakaitse ja tervisekaitse ohutuse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides. Kohtkäitusluba väljastatakse juhul, kui kohtkäitlusrajatis vastab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide nõuetele.
(4) Kui reovee kohtkäitlusluba pole võimalik väljastada, teatab linnavalitsus sellest taotlejat keeldumise otsusega.
(5) Kohtkäitlusloa väljastamisest on õigus keelduda, kui reovee kohtkäitlusrajatis või selle asukoht ei vasta käesolevas eeskirjas või muudes õigusaktides esitatud nõuetele.
(6) Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee maksimaalne kogus ja reovee käitlusviis.
(7) Reovee kohtkäitlusloa tähtaja saabudes on kinnistu omanikul õigus taotleda loa pikendamist. Loa pikendamiseks tuleb lisaks taotlusele esitada linnavalitsusele ka andmed kasutatud vee ja reovee kohtkäitluse koguste kohta ning kogumismahutite reovee äraveo dokumendid viimase 12 kuu kohta. Luba pikendatakse kuni 5 aastaks, kui on järgitud varasema loa nõudeid ja tingimusi. Varasema loa tingimusi muudetakse, kui see tuleneb seadusest, muust õigusaktist või reovee kohtkäitluse käigus on selgunud selle ohtlikkus keskkonnale või tervisekaitselisele heaolule.
§ 6. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus
(1) Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamisel tuleb järgida ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit, reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma viisil, mil tagatakse ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab tagama reovee kohtkäitlusrajatise korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning kohtkäitlusrajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama linnavalitsust rajatise avariidest, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlusrajatis tuleb likvideerida pärast selle kasutamise lõpetamist või amortiseerumist.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb kümme päeva enne lammutamise alustamist esitada soovitavalt ehitusregistri vahendusel linnavalitsusele ehitusteatis. Kui linnavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjendada § 8 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt. Tühjendusjärgselt tuleb kohtkäitlusrajatis puhtaks pesta;
2) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb üldjuhul likvideerimiseks lammutada ja pinnasest eemaldada;
3) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend või tühjendatud kohtkäitlusrajatis tuleb täita pinnasega;
4) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlusrajatisena võib kasutada sademevee kogumismahutina;
5) likvideerimise käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele.
(5) Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti (sh septik) süvendite täitmine jäätmetega on keelatud.
(6) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks ehitusregistrist tuleb viie tööpäeva jooksul pärast kohtkäitlusrajatise likvideerimist esitada linnavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse teostatud tööde kirjeldus, tööde käigus tehtud fotod ning ehitus- ja lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(7) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel - ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) ülejäänud juhtudel - mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast uue reovee kogumismahuti paigaldamist.
§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ja äraveo teenust osutav isik (edaspidi reovee äravedaja) peab tegutsema reovee äravedajana. Reovee äravedaja peab olema äriregistris registreeritud ning tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus).
(2) Reovee äravedaja peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu (edaspidi purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsilised-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord. Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.
(3) Purgimisteenust tohib osutada sõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad.
(4) Purgimisteenuse osutamisel on reovee äravedaja kohustatud väljastama kliendile iga kord purgimisteenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on toodud vähemalt reovee äravedaja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus teenuse osutamise asukoha aadressiga (kinnistu aadress, kus reovesi pürgimissõidukisse võeti), äraveetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoha andmed.
(5) Reovee äravedaja peab pidama arvestust purgimisteenuse tellijate üle.
(6) Vee-ettevõtja, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni reovesi purgitakse, peab pidama arvestust purgimisteenust osutavate ettevõtjate üle.
(7) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust purgimisteenust osutav ettevõtja.
§ 9. Vastutus
(1) Eeskirja rikkujad kannavad vastutust kehtivates õigusaktides ettenähtud korras.
(2) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.
(3) Vee-ettevõtjad kohustuvad teatama linnavalitsusele vee tarbimiskogused, et võrrelda tarbitud joogivee ning tekkinud reovee koguseid. Kinnistu veevärgile peab olema paigaldatud veearvesti vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele ning veearvestid peavad olema taadeldud vastavalt mõõteseadusele.
§ 10. Järelevalve ja vastutus
(1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab järelevalvet Maardu Linnavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Reovee kohtkäitlusrajatise kontrolli korral peab järelevalve teostaja teatama rajatise omanikule 5 tööpäeva kohtkäitlussüsteemi kontrollist ette, kus toob välja kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on linnavalitsusel õigus rakendada sunniraha või korraldada rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
§ 11. Rakendussätted
(1) Olemasoleva kohtkäitlusrajatise omanik peab hiljemalt 01.01.2021 taotlema linnavalitsuselt kohtkäitlusloa.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter