Puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamise kord
Vastu võetud 29.11.2023 nr 52
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg 1, § 42, § 14 lõike 1, §-de 15–152 alusel.
§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja sisu
(1) Puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamise kord (edaspidi kord) sätestab puudega isiku eluruumi kohandamisega seotud kulude osalist hüvitamist Narva-Jõesuu linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Eluruumi kohandamise eesmärk on tagada puudega isiku, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku, võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek oma eluruumis, sellesse sisenemisel ja sealt väljumisel.
(3) Eluruumi kohandamisel lähtutakse põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.
§ 2. Õigustatud isikud
Eluruumi kohandamise kulud hüvitatakse Eesti Rahvastikuregistri järgselt (edaspidi registrijärgne) Narva-Jõesuu linnas elavale puudega isikule, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja).
§ 3. Mõisted
Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) eluruum – puudega isiku alalises kasutuses või omandis olev Narva-Jõesuu linna territooriumil asuv eramaja, elukorter või selle osa ja juurdepääs sellele;
2) eluruumi kohandamine – ehituslik tegevus eluruumi ümberehitamiseks käesoleva korra § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil;
3) eluruumi kohandamise kulud – eluruumi kohandamiseks vajalikud (eelkõige materjalid ja ehitustööd) kulud;
4) hüvitis – summa, mis määratakse ja makstakse eluruumi kohandamise kulude katteks.
§ 4. Hüvitamise tingimused
(1) Kulud hüvitatakse, kui eluruumi kohandamise tulemusel:
1) paraneb taotleja iseseisev toimetulek ja tegevusvõime igapäevastes praktilistes tegevustes;
2) väheneb tunduvalt taotleja vajadus kõrvalabi järele liikumisel, hügieenitoimingutes, köögitoimingutes, turvalisuse tagamisel ja suhtlemisel;
3) kõrvalabi vajaduse rahuldamine teenuste või muu abiga ei ole otstarbekas või võimalik.
(2) Kulusid ei hüvitata, kui:
1) taotleja, tema seadus- või lepingujärgsete ülalpidamiskohustusega isikute (edaspidi ülalpidamiskohustusega isikud) varaline seisund võimaldab kulud ise kanda;
2) taotleja või tema esindaja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) eluruumi soovitud viisil kohandamine ei lähtu taotleja vajadustest;
4) eluruumi on võimalik kasutada ebamõistlikult lühikese aja (alla 5 aasta) vältel eluruumi lepingulise kasutusõiguse tähtajast, tehnilisest seisukorrast või muudest asjaoludest tulenevalt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kulude ebamõistlikkuse hindamisel võetakse arvesse eluruumi kohandamise kulude suurust, eluruumi lepingulise kasutusõiguse tähtaega, eluruumi tehnilist seisukorda või muid asjaolusid.
(4) Eluruumi kohandamise kuludeks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulusid, kui tehniline abivahend on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.
(5) Kohandatav eluruum peab olema taotleja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht.
§ 5. Hüvitamise taotlemine
(1) Kulude hüvitamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja linnavalitsuse sotsiaalosakonnale linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohase taotluse.
(2) Taotlus esitatakse enne eluruumide kohandamistööde algust.
(3) Taotleja või tema seaduslik esindaja esitab koos taotlusega:
1) kohandustöödega seonduvad hinnapakkumised (vähemalt 3 pakkumist);
2) eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik;
3) eluruumi kaasomaniku kirjaliku nõusoleku eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi ainuomanik;
4) eluruumi omaniku või kaasomaniku kirjaliku kinnituse puudega isiku (kelle jaoks teostatakse eluruumi kohandamine) eluruumi kasutamisõigus vähemalt 5 aasta jooksul peale eluruumi kohandamist.
5) korteriühistu nõusoleku, kui eluruumi kohandamisega seonduvad tööd teostatakse väljaspool eluruumi;
6) taotleja, tema ülalpidamiskohustusega isikute ja pereliikmete majanduslikku seisundit tõendavad dokumendid.
§ 6. Hüvitise vajaduse sisuline hindamine
(1) Kohanduse vajaduse sisuliseks hindamiseks teeb sotsiaalosakonna ametnik kodukülastuse (kodukülastusi), mille käigus kaardistab koostöös isikuga tema elukeskkonnast tulenevad takistused ja võimalikud lahendused puudest tulenevate personaalsete tegevuspiirangute vähendamiseks eluruumis. Vastutaval ametnikul on õigus teha elukeskkonnast tulenevatest takistusest fotod.
(2) Vastutav ametnik kaasab vajadusel hindamisprotsessi majandusosakonna eest vastutava teenistuja või muu eksperdi.
(3) Sotsiaalosakond hindab kogutud andmete põhjal kohandamise vajadust, võimalikkust ja põhjendatust.
(4) Eluruumi kohandamise kulude hüvitamise taotlused vaatab läbi sotsiaalosakond.
(5) Sotsiaalosakonnal on õigus nõuda lisadokumente, kaaluda eksperdi hinnangut ning töö ja materjali hinnapakkumisi ning teha säästlikumate lahenduste kasutamise ettepanekuid.
§ 7. Kulu hüvitamine
(1) Kulude hüvitamise taotlused vaatab läbi linnavalitsuse sotsiaalosakond ja kulu hüvitamist otsustab Narva-Jõesuu Linnavalitsus sotsiaalosakonna juhataja ettepanekul.
(2) Kulude hüvitamisel lähtutakse puudega isiku puudest lähtuva eluruumi kohandamise vajadusest, arvestades tema ja tema ülalpidamiskohustusega isikute ning pereliikmete sissetulekuid.
(3) Linnavalitsuse korralduses märgitakse:
1) taotleja isikuandmed;
2) eluruumi asukoht ja kasutamise alus;
3) kulu hüvitamise õiguslik alus ja põhjendus;
4) eluruumi kohandamise eesmärk ja viis;
5) hüvitise maksimaalne suurus suhtarvuna planeeritud ja põhjendatud kuludest, mis ei või olla suurem kui hüvitise maksimaalne summa;
6) otsuse kehtivuse tähtaeg;
(4) Otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta teeb linnavalitsus 10 tööpäeva jooksul viimase nõutud dokumendi saamisest või dokumendi esitamise tähtaja möödumisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul selle tegemisest.
(5) Hüvitise suurus on üldjuhul maksimaalselt 65% kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui linnavalitsuse poolt kehtestatud hüvitise maksimaalne summa.
(6) Linnavalitsusel on õigus taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute ja pereliikmete majanduslikust olukorrast lähtuvalt anda hüvitist punktis 5 sätestatud määrast erinevalt.
(7) Üks ja sama puudega inimene ei saa kohandatud eluruumi võõrandamisel taotleda uue elukoha kohandamiskulude hüvitamist viie aasta jooksul eelneva eluruumi kohandamisest.
(8) Hüvitis makstakse jooksva aasta eelarve rahaliste vahendite piires.
(9) Juhul, kui hüvitist ei saa välja maksta jooksval aastal, siis hüvitise maksmine võib toimuda järgmisel aastal rahaliste vahendite olemasolu korral.
§ 8. Hüvitise väljamaksmine
(1) Hüvitise väljamaksmiseks esitab taotleja pärast kohanduste teostamist sotsiaalosakonnale vastavat pädevust omava juriidilise isikuga ehitustööde lepingu ja kulu tõendavad dokumendid.
(2) Pärast kulu tõendavate dokumentide saamist teostavad sotsiaalosakond koostöös majandusosakonnaga 10 tööpäeva jooksul kohandatud eluruumi ülevaatuse, koostades vastavasisulise akti, milles märgitakse muu hulgas eluruumi kohandamiseks tehtud tööd, hinnang tehtud tööde ja kuludokumentide vastavusele.
(3) Hüvitis makstakse pärast akti koostamist taotleja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul.
§ 9. Hüvitise tagasinõudmine
Linnavalitsusel on õigus hüvitis tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja või tema seaduslik esindaja või hüvitise saaja on esitanud hüvitise taotlemisel valeandmeid.
§ 10. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.06.2019 määrus nr 66 „Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused ja kord“.
(2) Määrus jõustub 01.01.2024.
Aare Objartel
linnavolikogu esimees
Facebook
X.com