Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 28.01.2019 nr 67
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
Elva valla (edaspidi KOV) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra KOVi haldusterritooriumil (AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas).
§ 2. Mõisted
Eeskirjas ning vee-ettevõtja lepingutes ja tingimustes kasutatakse seadusandluses ja standardites toodud mõisteid järgmises tähenduses:
1) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub tarbijate veega varustamine või reo- või sademevee ärajuhtimine ja vajaduse korral puhastamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava – kava, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja mille alusel piirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine;
3) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale;
4) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta tarbijale esitatakse arve;
5) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
7) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;
8) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
10) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon;
11) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
12) lahkvoolne kanalisatsioon – kanalisatsioonisüsteem, kus reovesi ja sademevesi voolavad eraldi torustikes;
13) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
14) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistuomanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
15) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht;
16) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
17) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
18) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
19) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
20) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
21) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
22) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
23) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
24) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus;
25) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
26) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
27) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühisvoolsesse kanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
28) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
29) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
30) tarbija – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kes kasutab ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
31) tarbija veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbimiskoha veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbija veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
32) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
33) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle kohaliku omavalitsuse üksus on määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks;
34) volitatud isik – isik, kes KOVi volikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
35) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
36) ühiskanalisatsioon – ühiskanalisatsioon võib olla rajatud sõltuvalt asukoha eripärast isevoolse-, survelise või vaakumsüsteemina;
37) ühisvoolne kanalisatsioon – kanalisatsioonisüsteem, kus reovesi ja sademevesi voolavad ühes torustikus;
38) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või mittetoimimine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijate veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) ainult joogivee saamiseks;
2) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
1) reovee kanalisatsioon ainult reovee ärajuhtimiseks;
2) sademevee kanalisatsioon ainult sademevee ärajuhtimiseks;
3) ühisvoolne kanalisatsioon reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse tarbija ja vee-ettevõtja vahel.
(4) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumisleping vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui kinnistul puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatud alustel määratud liitumispunkt. Liitumislepingu puudumisel kehtivad automaatselt kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised kinnistu liitumispunkti tehnilised parameetrid:
1) veeühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 25 mm (plasttorudel DE 32), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m3 päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 liitrit sekundis;
2) kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m3 päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 liitrit sekundis.
3) sademevee kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160), maksimaalne hetke vooluhulk 5 liitrit sekundis.
(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning KOVi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(7) Ühisveevärgist tarbijatele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning selle eest tasumist reguleeritakse KOVi ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(2) Ühisveevärgiga ühendatud tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta kahjutule tõrjumiseks ja vajaduse korral teiste päästetööde tegemiseks. Tuletõrje hüdrandist võib vett võtta muul otstarbel vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Ühisveevärgiga ühendatud hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda KOVi kehtestatud vastavast korrast või selle puudumisel, purgides vee-ettevõtte purgimiskohtadesse, vee-ettevõtte purgimise eeskirjadest. Vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades võib purgida vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse ja tehniliste parameetrite kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt asub üldjuhul avalikult kasutataval ühiskondlikul maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
(3) Ühisveevärgiga on liitumispunktiks üldjuhul peakraan, ühiskanalisatsioonil toru ristumispunkt kinnistupiiril. Kui olemasoleval veetorustikul peakraan puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole poolte vahel teisiti kokku lepitud, on liitumispunktiks ühendustoru ristumispunkt avalikult kasutatava ühiskondliku maaga piirneval kinnistupiiril.
(4) Kui liitumist võimaldav peatorustik asub kinnistu sees, on liitumispunktiks veetorustiku puhul peatorustiku ja ühendustorustiku ristumispunktis paiknev peakraan, selle puudumisel ühendustorustiku ristumiskoht peatorustikuga ning kanalisatsioonitorustikul ühenduskoht peatorul paiknevas kaevus.
(5) Kui kinnistu asukohast ja kinnistul paiknevate kinnistu kanalisatsiooni tehnilisest lahendusest sõltuvalt ei ole võimalik kinnistult reovett isevoolselt ühiskanalisatsiooni juhtida, määratakse kanalisatsiooni liitumispunktiks lähim ühiskanalisatsiooni peatorul olev kaev.
(6) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult liitumislepingus ja selle lisades, sh liitumistingimustes.
(7) Kui kinnistul puudub liitumisleping, loetakse liitumispunktiks käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 4 ja 5 määratud liitumispunkt. Kui kinnistu ei piirne avalikult kasutava ühiskondliku maaga, vaid saab ühenduse läbi ühe või mitme eraõigusliku kinnistu, asub liitumispunkt lähima avalikult kasutatava ühiskondliku maaga piirneva kinnistu piiril. Liitumislepingu puudumisel kehtivad automaatselt kinnistusisestele vee-ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtja üldised tehnilised tingimused ja üldised kinnistu liitumispunkti tehnilised parameetrid:
1) veeühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 25 mm (plasttorudel DE 32), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5m3 päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 liitrit sekundis;
2) kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160), maksimaalne päeva vooluhulk 0,5 m3 päevas, maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 liitrit sekundis.
3) sademevee kanalisatsiooniühenduse korral: toru minimaalne nominaalläbimõõt 150 mm (plasttorudel DE 160), maksimaalne hetke vooluhulk 5 liitrit sekundis
(8) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorul asuvasse kaevu, kui pole kokku lepitud teisiti.
(9) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb tarbijal see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.
§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.
(2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 2 baari (~20m veesammast (edaspidi m H2O)), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 0,4 baari (~4m H2O). Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama tarbija oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.
(3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 1 baari (~10 m H2O) tuletõrje hüdrandist veevõtu korral ega ületada 6 baari (~60 m H2O).
(4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m. Allpool paisutustaset paiknevate reoveeneelude korral peab tarbija korraldama reovee ülepumpamise ja paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse oma seadmetega ja oma kulul.
§ 7. Ajutised torustikud
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarbeks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.
(2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja tarbija kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.
(4) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks peab taotleja oma kulul paigaldama ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 8. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp. Üldjuhul on tagasilöögiklapp paigaldatud vee-ettevõtja paigaldatud veearvestisse.
(2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.
(4) Tarbija on kohustatud:
1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele tarbijatele;
2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala selle kontrollimiseks juurdepääsu ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning neid kontrollida ja hooldada;
4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
5) võimalusel jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.
(5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee üle 60°C või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni.
5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett lahkvoolsesse reovee kanalisatsiooni
(6) Kui tarbija tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab tarbija seadusega ettenähtud korras.
§ 9. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- ja reoveearvesti või liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
3) kinnistu veevärgi sisend- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused tuletõrje veevajaduse rahuldamiseks, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt tarbija vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 10. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrollimise õigus on volikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik).
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 11. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbijat eelnevalt vähemalt kahel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatades, kuid mitte varem kui teises hoiatuses antud tähtajast kolme tööpäeva möödumisel, katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui tarbija on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus tarbijat eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest 7 kalendripäeva möödumisel, katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui
1) tarbija ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, veearvesti vahetamist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist või vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
2) tarbija ei ole rajanud nõuetekohast veemõõdusõlme või keeldub rekonstrueerimast amortiseerunud torustikku või veemõõdusõlme, mille tõttu ei ole võimalik vee-ettevõtjal täita seadustega pandud kohustusi;
3) tarbija ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
4) tarbija ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
5) tarbija ei ole täitnud eeskirja § 8 lõike 4 punktide 1 kuni 4 kohaseid nõudeid või ei ole kinni pidanud nõuete täitmise tähtajast.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva hoiatuseta katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda, sh juhul, kui reovee reoainete reostusnäitajad ületavad eeskirja § 16 lõikes 1 esitatud piirväärtusi;
3) sisendustoru lekke ilmnemisel.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega tarbijat katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada tarbijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel.
(5) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse tarbija kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.
(6) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbija kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest tarbijale või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.
(7) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja tarbija vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja tarbija on arved õigeaegselt tasunud.
(8) Erakorraliste asjaolude korral on KOVil õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
§ 12. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab tarbijate veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes KOVi antud korraldustest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub plaaniliste remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 12 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde ajal vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse tarbijaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.o e-posti või SMSi teel) vähemalt kolm päeva enne tööde algust.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud tarbija kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja tarbijale kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud tarbija kirjaliku taotluse alusel.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud vajumise korral tähistab vee-ettevõtja vajadusel rikkekoha ja likvideerib purunemise või vajumise.
(7) Vee-ettevõtja hoiab korras ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste kaaned. Kruusateedel paiknevad kaevukaaned peavad paiknema nii sügaval, et ei takistaks teede hooldamist. Asfaltteedel paiknevad kaevukaaned peavad olema tee asfaltkattega samas tasapinnas.
4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 13. Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus
Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, millal:
1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhul;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirjaga lubatud eemaldamised;
3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit rajatud veevõttu võimaldav ühendus;
6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirjas sätestatud juhul;
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
§ 14. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine
(1) Omavolilise veevõtu ilmnemisel tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru siseläbimõõt 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.
(2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmnemisel tasub tarbija vee-ettevõtjale hüvitist:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) tarbija kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 30 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.
(3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ning sellel rakenduva ettevõtte tulumaksu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.
(4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasiulatuvalt päevani kuid mitte kauem kui 6 kuud, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise õiguse puudumises ja selle dokumenteerida.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.
(6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, millised ei ole reguleeritud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3, määrab hüvitise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA
§ 15. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete kontsentratsioonid peavad vastama igal ajahetkel ega tohi ületada käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi.
(3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke.
(4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 60°C.
(5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms.
(6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.
(7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(8) Kõvakattega kinnistutel peab olema lahendatud nõuetekohane sademevee ärajuhtimine.
(9) Üle 50 auto parkimiskohaga platside, bensiinijaamade, autoremonditöökodade, garaažide, autopesulate, õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumilt enne sademevee ärajuhtimisel sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õlipüüdurit ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.
§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
1) üldreostusnäitajate piirväärtused (Lisa 1, Piirväärtused)
2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks ning vee-ettevõtja võib keelduda sellise reovee vastuvõtmisest.
§ 17. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev või kanalisatsiooni peatorustikul asetsev kaev, millest on võimalik võtta proovi.
(2) Tarbija sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Tarbija, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja tarbija esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis. Proove võtab vee-ettevõtja omal kulul kord kvartalis. Kui analüüsi tulemusel selgub, et reovesi ületab I grupi piirväärtusi, võetakse proove kord kuus nii kaua kuni reoainete piirväärtused ei ületa enam I grupi piirväärtusi. Tarbija soovil tellitavate täiendavate proovide eest tasub tarbija.
(5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.
(6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega tarbijale.
(7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.
(8) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või tarbija ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud reostusnäitajate piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
6. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 18. Vee mõõtmise üldtingimused
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja poolt kehtestatud veemõõdusõlme üldistele tehnilistele tingimustele.
(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlme ruum peab reeglina asuma võimalikult tänava jaotusvõrgu lähedal torusisenduse poolt esimese seina taga. Ruum peab võimalusel olema ventilatsiooniga, kuiv ja veearvesti asukoht peab olema valgustatud ning küllaldaselt soojustatud (minimaalselt 4°C), et vältida veearvesti külmumist. Võimalusel näha ette põrandasse sulgemisvõimalusega trapp. Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike.
(4) Kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, tuleb kinnistuomanikul rajada vee-ettevõtja juhiste järgi veekindel mõõdukaev, mis asub kinnistul võimalikult kinnistu piiri lähedal. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) kinnistul paiknevaid torustikke ja nende kulgemist enne veemõõdusõlme ei ole võimalik kontrollida;
4) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.
(5) Kinnistu omanik rajab oma kuludega nõuetekohase veemõõdusõlme arvestades käesolevaid tingimusi ja liitumislepingus näidatud tarbimiskoguseid.
(6) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(7) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul tarbija kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme kümne tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.
(8) Rajatud veemõõdusõlme paigaldab vee-ettevõtja tasuta peaveearvesti. Kui veemõõdusõlm ei vasta tingimustele, annab vee-ettevõtja tähtaja (kuni 1 kuu) mõõdusõlme nõuetega vastavusse viimiseks või kinnistu omaniku soovi korral teostab kohapeal veemõõdusõlme ümberehituse teenustööna. Vee-ettevõtja ja tarbija võivad kirjalikult kokku leppida ka teiste arvestite paigaldamise.
(9) Tarbija vastutab hoone veevärgi sh veemõõdusõlme korrasoleku ning sinna paigaldatud plommide eest.
§ 19. Veemõõdusõlme üldised tehnilised tingimused
(1) Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei tohi ühendustorul olla ühtegi hargnemist ega lahtikeeratavat toruühendust. Erandiks võib olla tuletõrjeveevõrk, kuid sellel peab olema eraldi sulgarmatuur (plommimise võimalusega suletud asendis) ning nõutavat vooluhulka võimaldav veearvesti, mis paigaldatakse kinnistuomanike kuludega lähtudes veearvesti tootja nõuetest. Tuletõrjevee veearvesti plommitakse vee-ettevõtja poolt.
(2) Veemõõdusõlme rajamisel tuleb arvestada veemõõtja tootja juhiseid ja nõudeid ning vee-ettevõtja tingimusi veemõõdusõlmele.
(3) Veemõõdusõlm (ka tuletõrjeveearvesti korral) algab ja lõpeb sulgarmatuuriga.
(4) Vee-ettevõtja paigaldab peaarvestina ühisveevärgi vee mõõtmiseks ainult kaugloetavaid tagasilöögiklapiga varustatud veearvesteid. Kaugloetav arvesti ei vaja tarbija elektriühendust. Kaugloetava veearvesti andmesidet pärssivas ruumis peab tarbija lubama vee-ettevõtjal paigaldada veearvestile andmeid edastava täiendava antenni väljapoole andmeedastust pärssivat ruumi.
(5) Pärast veearvestit peab olema paigaldatud tühjenduskraan. Vee-ettevõtjal on õigus kasutada tühjenduskraani veeproovide võtmiseks ja survekontrolliks.
(6) Kui tarbija soovib või nõuab seda tootmisprotsess, võib tarbija omal kulul paigaldada eranditult peale veemõõdusõlme täiendavaid veepuhastusfiltreid. Vee-ettevõtja müüdav vesi vastab joogivee nõuete ja ei vaja täiendavat puhastamist. Täiendavatele veepuhastusfiltritele teostab tarbija omal kulul veepuhastusfiltri tootja juhiste järgset hooldust.
(7) Veearvesti peab olema kinnitatud. Arvestikandur peab olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. Keelatud on paigaldada veearvesti kandurid liitmikute külge (sest see takistab hiljem veearvesti õigusaktide kohast hooldamist). Kandurid võib paigaldada kas sulgarmatuuri külge või torustiku külge.
(8) Kui tarbija soovib kasutada kastmisvett, tuleb kinnistuomanikul selleks paigaldada kastmisveearvesti pärast veemõõdusõlme kastmisveetorule ning see peab olema plommitud vee-ettevõtja poolt. Kastmisveearvestiga seotud teenustööd, kaasa arvatud veearvesti soetamine, taatlemine ja selle plommimine, on tarbijale tasulised.
(9) Kinnistuomanikud, kes soovivad kasutada kinnistul isikliku kaevu vett, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peavad rajama omal kulul veetorule käesolevatele tingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Selline veemõõdusõlm plommitakse vee-ettevõtja poolt. Kõik isikliku kaevu vee mõõtmiseks tehtavad vee-ettevõtja poolsed teenustööd, kaasa arvatud veearvesti, taatlemine ja selle plommimine, on tarbijale tasulised. Isikliku kaevu veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.
§ 20. Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri (välja arvatud veearvesti) töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab tarbija esimesel võimalusel vee-ettevõtjale teatama.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastasel juhul vee-ettevõtja.
§ 21. Veearvestus
(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbija tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui veearvesti erakorralisel taatlemisel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 14 lõikest 3 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
§ 22. Vee eritarvituste arvestus
(1) Vee, mida võetakse ühisveevärgiga seotud avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee kasutaja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.
(2) Ühekordset veetarbimist (läbipesuks, katsetusteks, õppusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 23. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.
(3) Tarbija peab täitma eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.
(4) Sademevee vooluhulk arvutatakse kehtivas Eesti Vabariigi standardis „Ühiskanalisatsioonivõrk“ sätestatud metoodika alusel.
(5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 24. Reovee arvestus
(1) Reovee kogus, mille tarbija juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui tarbija seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(3) Kui tarbija juhib osa ühisveevärgi veest mujale selliselt, et seda ei juhita tagasi ühiskanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovett ei mõõdeta reoveearvestiga, võib vee-ettevõtja nõusolekul paigaldada ühiskanalisatsioonist möödajuhitava vee veetorustikule veearvesti, mille vee-ettevõtja arvestab maha käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud kogusest, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks. Kõik täiendava veearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.
(5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 25. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Tarbija tasub veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus. Arvestusperiood on üks kalendrikuu.
(3) Sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.
(4) Kui tarbija kasutab lisaks vee-ettevõtja paigaldatud kaugloetavale peaarvestile veel alamarvestina või isikliku kaevu vee mõõtmiseks arvesteid, on ta kohustatud paigaldama vee-ettevõtja kaugloetava süsteemiga ühilduva kaugloetava arvesti. Kuni lisaarvesti taatlustähtaja saabumiseni võib olemasolevatel süsteemidel kasutada mehaanilisi arvesteid. Mehaanilise lisaarvesti näidu teatab tarbija hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks. Reoveearvesti näidu teatab tarbija vee-ettevõtjale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. kuupäevaks. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(5) Vee-ettevõtja esitab tarbijale igakuiselt arve kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest.
(6) Tarbija on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud tarbija posti- või e-posti aadressile või e-arvena panka ja postitamisest on möödunud viis päeva. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole arvel näidatud, on tarbija kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub tarbija vee-ettevõtjale viivist. Maksmisega viivitamisel tasub tarbija viivist 0,2% tasumata summalt päevas.
(7) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.
(8) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse tarbijat kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse tarbijale või arvestatakse tarbija soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE
§ 26. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab tarbija esitama vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu. Korteriomanik võib olla vee-ettevõtja kliendiks juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava eraldi liitumispunkti kaudu. Täiendava liitumispunkti rajamise ja kinnistusiseste süsteemide ümber ühendamisega kaasnevad kulud kannab täiendava liitumispunkti soovija.
(4) Tarbija peab vee-ettevõtjat teavitama esimesel võimalusel kontaktandmete ja kinnistu omaniku muutusest.
§ 27. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine
(1) Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping. Tarbija esitab taotluse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Taotluse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.
(2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi taotluse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.
§ 28. Teenuslepingu ülesütlemine ja uuesti sõlmimine
(1) Tarbijal on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus tarbija jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama taotluse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda tarbijaga sõlmitud teenusleping:
1) kui tarbija ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
2) kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole tarbija enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse tarbijale kirjalikult, välja arvatud punktis 4 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
(4) Tarbijal on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid liitumispunkte on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb taotlejal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
(5) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 29. Vaidluste lahendamine
Eeskirja täitmisel tarbija ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 30. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Rannu Vallavolikogu 26.03.2013 määrus nr 53 „Rannu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, Rõngu Vallavolikogu 06.06.2013 määrus nr 7 „Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, Puhja Vallavolikogu 30.08.2017 määrus nr 9 „Puhja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas“, Palupera Vallavolikogu 13.06.2017 määrus nr 5 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas“, Elva Linnavolikogu 17.12.2012 määrus nr 45 „Elva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.
§ 31. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Maano Koemets
vallavolikogu esimees
Lisa 1 Piirväärtused
Facebook
Twitter