Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Kalmistu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Elva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.02.2020, 2

Kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 27.01.2020 nr 95

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja kalmistuseaduse § 7 lg 1 ja 3 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev eeskiri reguleerib Elva valla (edaspidi valla) haldusterritooriumil asuvate valla omandis olevate kalmistute (Rannu kalmistu, Puhja kalmistu, Rõngu kalmistu, Elva kalmistu, Kavilda kalmistu ja Sikamäe kalmistu) haldamist, kasutusse andmist ning kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Kalmistu haldamisel ja kasutamisel lähtutakse lisaks eeskirjas sätestatule kalmistuseadusest ja muudest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.

  (3) Eeskirja kohaldatakse kalmistu territooriumil viibivate isikute ja hauaplatsi kasutajate suhtes.

§ 2.   Terminid

  Lisaks kalmistuseaduses toodud mõistetele kasutatakse eeskirjas järgmisi termineid:
  1) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  2) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või tuhaurni matmiseks;
  3) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
  4) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant vms);
  5) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
  6) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauakoha kasutamise õigus.

§ 3.   Kalmistute haldamine

  (1) Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid Elva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) või vallavalitsuse poolt määratud isik (edaspidi kalmistu haldaja).

  (2) Kalmistu haldaja põhiülesandeks on tagada kalmistu heakord ja korraldada kalmistu kasutamist, sh hauaplatside eraldamist ja hauaplatside üle arvestuse pidamist, kalmistuplaani pidamist, jäätmehoolduse korraldamist, andmete kalmisturegistrisse esitamist, kasutajate ning hauakohtade arvele võtmist ning kalmistuga seotud teistest õigusaktidest tulenevaid ja kalmistu haldamiseks vajalikke ülesandeid.

  (3) Kalmistu kontori tööaja määrab vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsusel on õigus anda juhiseid kalmistute haldamise ja kasutamise põhimõtete täpsustamiseks.

§ 4.   Kalmistute heakorra nõuded

  (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

  (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
  1) kahjustada hooneid, veevõtukohta, hauaplatse, hauakohti, hauapiirdeid, hauatähiseid ja -rajatisi;
  2) teostada omavolilist kaevamist;
  3) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning ilma raieloata raiuda puid;
  4) istutada kalmistu haldaja nõusolekuta puid ja põõsaid väljapoole hauaplatse;
  5) panna maha jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid (sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohti);
  6) tuua kalmistu jäätmete mahapaneku kohtadesse ja konteineritesse olmejäätmeid;
  7) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
  8) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
  9) teha lõket;
  10) viibida rihmastamata koertega;
  11) matta loomi;
  12) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

  (3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

  (4) Hauaplatsi omavolilisel laiendamisel peab platsi kasutaja taastama selle endistesse piiridesse.

§ 5.   Hauaplatsi kasutusse andmine

  (1) Hauaplatsi eraldamiseks tuleb kalmistu haldajale esitada taotlus.

  (2) Hauaplatsi võib taotleda kirstus või urnis matmiseks.

  (3) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja taotlejaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping).

  (4) Taotlejale eraldatakse ühe või kahe hauakohaga hauaplats. Rohkem kui kahe hauakohaga matmisplats eraldatakse erandkorras põhjendatud taotluse alusel.

  (5) Hauaplatsi looduses eraldamisel ja platsi kujundamisel tuleb arvestada, et säiliks juurdepääs teistele piirnevatele hauaplatsidele.

  (6) Kasutuslepingu alusel teeb kalmistu haldaja kande kalmisturegistrisse ja kalmistu plaanile.

§ 6.   Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimine

  (1) Kasutusleping sõlmitakse 25 aastaks.

  (2) Kasutuslepingus märgitakse järgmised andmed:
  1) hauaplatsi kasutaja andmed;
  2) hauaplatsi asukoht kalmistul (kvartali number, hauaplatsi number);
  3) hauaplatsi suurus (mitme hauakohaga);
  4) lepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused;
  5) lepingu kehtivuse tähtaeg;
  6) lepingu muutmise, lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord;
  7) hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded;
  8) täiendava kontaktisiku andmed;
  9) muu asjakohane info.

  (3) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Vähemalt kolm kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates sellekohase kirjaliku teate kasutuslepingus toodud aadressile.

  (4) Hauaplatsi senisel kasutajal on eelisõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks, esitades kalmistu haldajale kirjaliku avalduse vähemalt üks kuu enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist.

  (5) Kasutusõigusest loobumiseks teavitab hauaplatsi kasutaja kirjalikult kalmistu haldajat. Loobumise korral on kalmistu haldajal õigus hauaplatsi vaba osa uuteks matusteks välja anda.

§ 7.   Hauaplatsi lepingu üleandmine ja üleminek

  (1) Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmija võib lepingu üle anda kolmandale isikule. Lepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult.

  (2) Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmija surma korral läheb hauaplatsi kasutusõigus üle tema omastele.

  (3) Hauaplatsi kasutaja võib lepingusse märkida isiku, kellel on eelisõigus sõlmija surma korral astuda matmisplatsi kasutuslepingusse.

  (4) Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 8.   Hauaplatsi suurus

  (1) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
  1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25x 2,50 m;
  2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50x 2,50 m;
  3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75x 2,50 m jne.

  (2) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on üldjuhul 1,25 x 1,25 m.

§ 9.   Matmise korraldamine

  (1) Matmine toimub surmatõendi alusel.

  (2) Kõik matmised tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

  (3) Registreeringus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatõendi või surmateatise number, selle väljaandja, samuti andmed matja, matmise korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta.

  (4) Matmine toimub valgel ajal. Riiklikel pühadel matusetalitusi ei korraldata. Nimetatud nõuetest võib erandkorras kalmistu haldaja kirjalikul loal kõrvale kalduda juhul, kui matuse korraldajad soovivad matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike matmistavadega.

§ 10.   Matmine hauaplatsile

  (1) Haua kaevamise ja matmise korraldab matja. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub üldjuhul matja osavõtul.

  (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

  (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab olema vähemalt 2m. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1m.

  (4) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

  (5) Haua kaevamise ja matmise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab haldaja tekitatud kahjustused matja kulul.

  (6) Kalmistu haldaja kannab matuse kalmisturegistrisse.

  (7) Kalmistu haldaja kannab haua kalmistu või kalmistu kvartali plaanile.

  (8) Tundmatu või omasteta surnu maetakse selleks eraldatud hauaplatsile või hauakohale.

§ 11.   Pealematmine

  (1) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 25 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale.

  (2) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui kalmistu haldaja on tunnistanud hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek vajalik.

  (3) Pealematmise korral tuleb kohapeal säilitada vanad hauatähised või hauarajatised.

  (4) Kultuurimälestiseks tunnistatud haual pealematmist ei toimu.

§ 12.   Ümbermatmine

  Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid seadustes ettenähtud juhtudel ja korras kokkuleppel kalmistu haldajaga.

§ 13.   Hauaplatsi kujundamine

  (1) Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduse põhimõtteid. Vallavalitsus võib kalmistule kehtestada täpsemad kujunduse põhimõtted.

  (3) Hauaplats või hauakoht peab olema tähistatud surnu andmetega (ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surmaaeg) risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega.

  (4) Hauatähised, mille üks külg on suurem kui 1 meeter, tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.

  (5) Hauarajatised peavad olema paigaldatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu.

  (6) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside, teede ja kalmistut ümbritseva kiviaia kasutamist ja korrastamist.

  (7) Valatud hauaplatside äärised tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistu haldajaga ning paigaldada nii, et külgnevatele platsidele oleks tagatud juurdepääs platside vahele jäetava käiguraja kaudu. Kalmistu haldaja võib määrata kalmistul piirkonnad, kuhu on keelatud hauaplatsi ääriste rajamine.

  (8) Hauaplatsil oleva haljastuse valikul tuleb eelistada madalaid vorme.

  (9) Hauaplatsile paigaldatud hauarajatised ja -tähised loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

  (10) Kalmistu haldajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 7 sätestatud kooskõlastusest, kui kujundus ei vasta kalmistul väljakujunenud kujunduse põhimõtetele ja kalmistu looduslikule eripärale.

  (11) Kujunduspõhimõtete eiramisel on kalmistu haldajal õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu kujunduspõhimõtete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Ettekirjutuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kalmistu haldajal õigus korraldada ettekirjutuse täitmine hauaplatsi kasutaja kulul.

  (12) Hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale teisaldatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised selleks ettenähtud hoiukohta.

§ 14.   Hauaplatsi hooldamine

  (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
  2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
  3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
  4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
  5) hauaplats on hooldatud;
  6) hauaplatsilt ja selle vahetust ümbrusest on ära riisutud lehed ja muu praht;
  7) hauaplatsi ääre- ja katteplaadid on terved.

  (2) Hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud jäätmemahutisse.

  (3) Hauaplatsil asuvate puude ja suuremõõtmeliste põõsaste raie tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistu haldajaga.

  (4) Hooldusnõuete eiramisel on kalmistu haldajal õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu hooldusnõuete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hauaplatsi kasutaja poolsel ettekirjutuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kalmistu haldajal õigus korraldada ettekirjutuse täitmine hauaplatsi kasutaja kulul.

  (5) Hauaplatsi kasutajal on õigus tellida hauakoha hooldus- ja korrashoiutöödega seotud teenuseid vastavate teenuste osutajatega, tasudes teenuse eest ise.

  (6) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud hauakohtade hooldamist korraldab kalmistu omanik.

§ 15.   Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

  (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
  1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud umbrohi või võsa;
  2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud;
  3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

  (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvele võtmiseks võib kalmistu haldaja moodustada ajutise komisjoni.

  (3) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
  1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata ja märgistatakse see sildiga, millel on kiri „Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise kasutuslepingus toodud aadressile;
  2) teine ülevaatus toimub aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

  (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

  (5) Hooldamata hauaplatsid märgistatakse, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse märgisel oleva tähtaja jooksul võtta ühendus kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja sõlmitud kasutusleping üles öelda.

§ 16.   Kasutajata hauaplatsi arvele võtmine ja taaskasutusse võtmine

  (1) Peale kahekuulise tähtaja möödumist, eeskirja paragrahvi 15 lõikes 5 nimetatud teate avaldamisest, loetakse hauaplatsi kasutusõigus lõppenuks ning hauaplats võetakse arvele kasutajata hauaplatsina.

  (2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 25 aastat.

  (3) Kasutajata hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale teisaldatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised selleks ettenähtud hoiukohta.

§ 17.   Mälestistena kaitse all olevad objektid

  (1) Kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

  (2) Kalmistul võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele mälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.

  (3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, -rajatis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (4) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (5) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

  (6) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse on kantud Rõngu kalmistu (registrinumber 4275), Sikamäe (Tõnise) kalmistu (registrinumber 4281), Elva Metsakalmistu (registrinumber 4234), Rannu kalmistu (registrinumber 4271), Puhja kalmistu (registrinumber 4266) ja Kavilda kalmistu (registrinumber 4265).

§ 18.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle korraldab vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmine.

§ 19.   Rakendussätted

  (1) Senine hauaplatsi kasutaja, kes on käesoleva eeskirja jõustumiseni hauaplatsi kasutanud, kuid kellel puudub kehtiv hauaplatsi kasutusleping, peab sõlmima kasutuslepingu viie aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimata jätmise korral ei kaota senine kasutaja hauaplatsi kasutamisõigust.

  (2) Tunnistada kehtetuks:
  1) Rannu Vallavolikogu 13.06.2013 määrus nr 57 „Rannu kalmistu kasutamise eeskiri”;
  2) Rõngu Vallavolikogu 10.09.2009 määrus nr 9 „Rõngu kalmistu eeskiri“;
  3) Puhja Vallavolikogu 26.06.2013 määrus nr 10 „Puhja valla kalmistute kasutamise eeskiri“;
  4) Elva Linnavolikogu 16.06.2014 määrus nr 8 „Elva linna kalmistu eeskiri“.

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2020.

Maano Koemets
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json