Kihnu valla põhimäärus
Vastu võetud 30.05.2013 nr 7
RT IV, 13.06.2013, 38
jõustumine 16.06.2013
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.02.2018 | RT IV, 06.03.2018, 17 | 09.03.2018 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kihnu valla tegevuse õiguslikud alused
(1) Kihnu vald (edaspidi ka vald) kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, püsiasustusega väikesaarte seadusest, teistest seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.
(2) Kihnu vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kihnu vald teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu.
§ 2. Kihnu valla sümbolid
(1) Kihnu valla sümbolid on Kihnu valla vapp ja Kihnu valla lipp.
(2) Kihnu valla vapil on hõbedasel kilbil sinine kaheksaharuline täht ja laineline must päis, milles hõbedane lamav otsevaatav hüljes. Tähe kaldharud on ristharudest lühemad.
(3) Kihnu valla lipul on ruudukujulisel valgel põhjal sinine kaheksaharuline täht. Lipu normaalsuurus on 1050 x 1050 mm.
§ 3. Kihnu valla sümbolite kasutamine
(1) Kihnu valla vappi kasutatakse:
1) Kihnu Vallavolikogu (edaspidi volikogu), Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) ja valla vallavalitsuse hallatavate asutuste ning äriühingute, mille aktsiate või osa ainuomanikuks on Kihnu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
2) Kihnu valla autasudel, valla meenetel ja ametlikel trükistel;
3) vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste siltidel.
(2) Kihnu valla vapi kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse korraldusega väljastatava loa alusel.
(3) Kihnu valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoonel. Ajutiselt võib Kihnu valla lipu heisata riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega ja muudel avalikel üritustel.
(4) Kihnu valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
(5) Kui Kihnu valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub Kihnu valla lipp lipurivi tagant vaadatuna Eesti riigilipust vasakul.
(6) Kui Kihnu valla lipp heisatakse koos mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipp Kihnu valla lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakul.
(7) Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. Lipp peab olema puhas ja terve.
(8) Kihnu valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel.
(9) Kihnu valla lipu kasutamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse korraldusega väljastatava loa alusel.
§ 4. Kihnu valla autasud
(1) Kihnu valla autasud on Kihnu valla aukodaniku aunimetus, "Aasta tegu" nimetus, elutöö preemia ja vallavalitsuse tänukiri.
(2) Kihnu valla aukodaniku aunimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena Kihnu vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aunimetus võidakse anda postuumselt. Aunimetuse ja rahalise või esemelise preemia andmise otsustab volikogu.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(3) "Aasta tegu" nimetus antakse Kihnus aset leidnud või Kihnuga seotud ettevõtmisele, mis aasta jooksul on Kihnu vallale või kihnlastele olnud olulise tähtsusega. "Aasta tegu" nimetusega võib kaasneda rahaline või esemeline preemia. Nimetuse ja rahalise või esemelise preemia andmise otsustab volikogu.
(4) Elutöö preemia antakse Kihnu elanikule erilise auavaldusena Kihnu vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Elutöö preemia võidakse anda postuumselt. Elutöö preemia andmise otsustab volikogu.
(5) Vallavalitsuse tänukiri antakse vallapoolse tänuavaldusena füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Tänukirjaga võib kaasneda rahaline või esemeline preemia. Tänukirja ja rahalise või esemelise preemia andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.
(6) Kihnu valla aukodaniku, "Aasta tegu" nimetuse, elutöö preemia ning vallavalitsuse tänukirja andmise ettepanekuid on õigus esitada volikogu liikmetel, vallavalitsusel, vallas tegutsevatel juriidilistel isikutel ja Kihnu valla elanikel. Kirjalik ettepanek, milles peavad sisalduma ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht ja sidevahendite andmed, autasustamiseks esitatava isiku nimi või ettevõtmine ning teenete kirjeldus, ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku esitaja allkiri, esitatakse vallavalitsusele 14. veebruariks. Vallavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud ettepanekud ja oma ettepaneku kandidaatide kohta volikogule.
(7) Autasu andmist tõendav tunnistus, millele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem ja mis kinnitatakse vallavalitsuse vapipitsatiga, antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval.
(8) Autasu andmisega kaasneb kanne valla auraamatusse.
2. peatükk VOLIKOGU
§ 5. Volikogu suurus ja selle valimine
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
§ 6. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.
(4) Volikogu liikmel on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;
3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;
5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
6) saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.
7) kasutada vallavalitsuse ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
8) informeerida vallavalitsuse kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja –kohast.
(5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu esimees käskkirjaga. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 7. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab Kihnu valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimehe valimised korraldab Kihnu valla valimiskomisjon. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel.
(2) Õigus seada üles volikogu esimehe kandidaate on:
1) volikogu liikmetel;
2) volikogu fraktsioonidel.
(3) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida volikogu esimeheks.
(4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut.
(6) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.
(7) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab enam volikogu istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5minutilist vaheaega.
(8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaatide kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras.
(9) Volikogu esimehe valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Kihnu valla valimiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.
(10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Kihnu valla valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
(12) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, laseb Kihnu valla valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
(13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
1) märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi, või
2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime.
(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Kihnu valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.
(15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(16) Valimistulemused tehakse kindlaks Kihnu valla valimiskomisjoni otsusega. Protestid esitatakse kohe pärast valimistulemuste teatavaks tegemist.
(17) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.
(18) Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(19) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu temale umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu temale umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.
§ 8. Volikogu aseesimehe valimine
Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu esimees ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
§ 9. Volikogu esimehe õigused ja kohustused
Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab Kihnu valda ja volikogu temale seaduse, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
5) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa;
6) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
7) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks volikogu istungi päevakorra kava;
8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegu;
9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
10) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil;
11) täidab teisi temale seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
§ 10. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused
Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
§ 11. Volikogu fraktsioon
(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes kuuluvad samasse erakonda või on valitud sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonnast või valimisnimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda üheaegselt ainult ühte fraktsiooni.
(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe, aseesimehe ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.
(3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.
(4) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(7) Fraktsioonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletusele panekut;
6) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;
7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
§ 12. Volikogu komisjon
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.
(2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon
(3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Revisjonikomisjoni koosseis valitakse volikogu liikmete hulgast, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 21 nimetatud juhul.
(4) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni.
(5) Komisjoni liige võib kirjaliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liige loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(6) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorraküsimuste arutelul;
6) juhatab komisjoni koosolekut ja allkirjastab komisjoni dokumendid;
7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru.
(7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud liige.
(8) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
3) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;
4) kontrollib vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist;
5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
(9) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.
(10) Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse komisjoni liikmeid ja volikogu esimeest 3 päeva ette. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudmisel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees, nende äraolekul komisjoni esimeest asendav komisjoni liige. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.
(11) Komisjonil on õigus:
1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.
(12) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavalitsuses.
(13) Komisjoni ettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta on volikogule soovituslikud.
(14) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
§ 13. Revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid enda poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(4) Revisjonikomisjonil on õigus
1) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente ning saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse.
(5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid, kontrollitavat perioodi ja kontrolli toimumise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
(6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(7) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.
(8) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides, kui seadusest ei tulene teisiti.
(9) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Tulemusi ei avaldata enne akti vormistamist. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
2) vallavara kasutamise õigsust;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.
(10) Aktis peavad sisalduma:
1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) faktilise olukorra kirjeldus;
3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.
(11) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.
(12) Revisjonikomisjon võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(13) Revisjonikomisjoni revisjoni akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
§ 14. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Kihnu valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.
(3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Juulis üldjuhul istungeid ei toimu.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kutsub volikogu esimees volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kokkukutsutud volikogu istungi kutses tuleb näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
(6) Volikogu istungitest võivad osa võtta sõnaõigusega vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Istungist võib sõnaõigusega osa võtta Pärnu maavanem. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
§ 15. Vallavolikogu istungist osavõtmine
(1) Vallavolikogu liige võib vallavolikogu istungist osa võtta elektrooniliste kanalite kaudu. Elektrooniliste kanalite kaudu osavõtmisest tuleb teavitada vallavolikogu esimeest või aseesimeest hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks .Volikogu liige peab arvestama, et juhul kui päevakorrapunkti arutelu on kinniseks kuulutatud või nõuab salajast hääletust ja elektrooniliste kanalite kaudu osaledes pole see tagatud, siis ta päevakorrapunkti arutelust osa võtta/ hääletada ei saa ja kvoorum on selle võrra väiksem.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(2) Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungist osa võtta isiklikult kohal olles ega ka elektrooniliste kanalite kaudu, peab sellest teavitama vallavolikogu esimeest või aseesimeest hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks.
§ 16. Volikogu istung
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees.
(2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kava, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad.
(3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kava. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.
(4) Volikogu istungil tehakse 15-minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed anda üle kirjalikke küsimusi, volikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja teised volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud. Kui volikogu liikmed on esitanud kirjalikke küsimusi ja soovinud neile suulist vastust, kuulatakse enne kinnitatud päevakorra punktide aruatamist ära vastused või selgitused, miks suulist vastust ei ole võimalik istungil anda vastavalt § 21 lõigetele 2 ja 3.
(6) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Mitmele lugemisele
pannakse valla eelarve kinnitamise eelnõu ja valla põhimääruse vastuvõtmise ja muutmise eelnõu.
(7) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu esitaja, otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, mis kantakse istungi protokolli. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.
(8) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavasse esimestena.
(9) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.
(10) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletusele panemist. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa tagasi võtta.
§ 17. Päevakorraküsimuste ettevalmistamine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) vallavalitsusel;
5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(3) Volikogu esimees saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele ja volikogu komisjonide liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit.
(4) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul volikogu istungi kokkukutsumisel esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. Volikogu esimees saadab eelnõud viivitamata koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele.
(5) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema või tema esindaja
allkirjaga. Määruse eelnõule lisatakse seletuskiri. Juhul kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale.
(6) Seletuskiri peab sisaldama:
1) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva;
2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;
3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja
finantseerimisallikaid;
4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete
tagajärgede prognoosi;
5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;
6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel;
7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.
(7) Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutavad komisjonid. Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks vähemalt ühe komisjoni.
(8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil.
(9) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallavalitsusele, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.
(10) Eelnõu algataja võib teha eelnõus muudatusi kuni selle lõpphääletusele panemiseni, esitades istungi juhatajale muudatuse teksti või parandatud või täiendatud eelnõu.
§ 18. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15-minutilise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kuni 10-minutilised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.
(2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast ilmselt kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.
(3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2-minutiliseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5-minutiliseks kõneks.
(4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.
(5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3-minutiliseks lõppsõnaks.
(6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsiooni esimees nõuda 5-minutilist vaheaega nõupidamiseks.
§ 19. Hääletamine volikogu istungil
(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Volikogu liige hääletab isiklikult.
(5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, elektroonilise osavõtu ja avaliku hääletamise korral annab volikogu liige selgelt ja üheselt märku oma eelistusest. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega 2-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist hääletussedelid.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja.
(7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid.
(8) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Kui üksteist välistavad ja vastassuunalised muudatusettepanekud leiavad võrdset toetust, suunatakse eelnõu uuele lugemisele ja võidakse moodustada redaktsioonitoimkond.
(9) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut 1 minuti jooksul kommenteerida.
(10) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.
(11) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.
(12) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
§ 20. Umbusalduse avaldamine
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.
(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.
(4) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.
(5) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.
(6) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(7) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise alus.
§ 21. Volikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine
(1) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Kirjalikule küsimusele vastatakse vormis, milles kirjalik küsimus on esitatud, st paberkandjal esitatud kirjalikule küsimusele paberkandjal, elektrooniliselt esitatud kirjalikule küsimusele elektrooniliselt, kui kirjaliku küsimuse esitaja ei ole taotlenud teistsugust vastamise vormi.
(2) Kirjaliku küsimuse esitaja võib taotleda vastamist suuliselt, kui volikogu istungini ei ole rohkem kui 10 tööpäeva. Suuline vastus antakse volikogu istungil pärast päevakorra kinnitamist enne päevakorra arutamist vastavalt § 16 lõikele 5 ning kantakse istungi protokolli. Kui volikogu istungini on rohkem kui 10 tööpäeva vastatakse kirjalikule küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
(3) Kui kirjalik küsimus on esitatud vähem kui 10 tööpäeva enne volikogu istungi toimumist ja taotletakse suulist vastust, võib kirjalikule küsimusele vastaja keelduda suulisest vastusest kui kirjalikule küsimusele vastamine nõuab mahukat analüüsi või muud materjali läbitöötamist ning seda ei ole võimalik teha istungini jäänud tööpäevade jooksul. Kirjalikule küsimusele vastaja annab sellekohase selgituse volikogu istungil ja see kantakse istungi protokolli. Sellisel juhul vastatakse kirjalikule küsimusele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul kirjaliku küsimuse esitamise päevast arvates.
§ 22. Volikogu istungi lõpetamine
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud".
(2) Kui istungi tööaja (neli tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.
(3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavasse.
§ 23. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestisi säilitatakse kuus kuud. Helisalvestisi võib protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata vallavalitsuses. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega vallavalitsusest välja viia.
(2) Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või helisalvestist, välja arvatud vallavolikogu istungi protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, otsustab selle vallavolikogu poolthäälte enamusega.
(3) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.
(4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid.
(5) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(6) Volikogu istungite protokollid on vallavalitsuses ja Kihnu valla veebilehel kättesaadavad
tutvumiseks igaühele.
3. peatükk VALLAVALITSUS
§ 24. Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.
(2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras,kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon.
§ 25. Vallavanem
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.
(2) Vallavanem:
1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;
2) esindab Kihnu valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;
3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
7) nimetab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse ametnikud ja sõlmib töölepingud töötajatega;
8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti;
9) juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.
10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.
(3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.
§ 26. Vallavanema puhkusele lubamine ja lähetusse suunamine
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Vallavanema puhkus vormistatakse vallavanema käskkirjaga ja sellest teavitatakse vallavolikogu.
(3) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega.
(4) Vallavanemal on õigus ise minna riigisisesele lähetusele.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(5) Vallavanema lähetuskulud hüvitatakse volikogu kehtestatud korras.
§ 27. Vallavanema volituste lõppemine
(1) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumise korral;
2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisel;
5) tema surma korral.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
§ 28. Vallavanema asendamine
(1) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.
(2) Kui vallavanemale kohaldub toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse tähenduses asendab teda vastavas toimingus volikogu poolt määratud isik.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(3) Kui vallavanema asendajat ei ole määratud või asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(4) Vallavanem või tema asendaja on ära, kui ta viibib puhkusel, haiguslehel või eeluurimise ajal kinnipidamisasutuses ning sellest on vallavalitsust teavitatud.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
§ 29. Vallavalitsuse ülesanded ja liikmete arv
(1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kihnu vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.
(2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide
andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
(3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.
(4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(5) Vallavalitsuses on peale vallavanema 2 kuni 6 liiget.
§ 30. Vallavalitsuse moodustamine
(1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamise (palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise) kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.
(2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutilise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutilise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.
(3) Vallavanemal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb
istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.
(4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul
hääletusel poolthäälteenamusega.
(5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.
(6) Kui mõni vallavalitsuse liige astub tagasi või vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 31. Vallavalitsuse volituste tähtaeg
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.
(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast
lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse
kinnitamiseni.
§ 32. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemine
(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumisel;
2) vallavanema ettepanekul;
3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
6) tema surma korral;
7) vallavalitsuse tagasiastumisel.
(2) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile.
(3) Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.
(4) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab
volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.
(5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena. Tagasiastumisavalduse esitamisel loetakse vallavalitsuse liige tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
§ 33. Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse määrustest ja korraldustest, samuti Kihnu valla ja vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest.
(2) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungist võib osa võtta elektrooniliste kanalite teel. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina kaks korda kuus .
(3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:
1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
2) vallavalitsuse seisukoha andmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, samuti volikogule otsustamiseks esitatavad vallavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;
3) informatsioon.
(4) Vallavalitsusele otsustamiseks saadetud materjalid koosnevad:
1) eelnõust;
2) volikogu ja valitsuse määruste eelnõude puhul seletuskirjast, millel peab olema märgitud koostaja nimi ja allkiri;
3) muudest dokumentidest, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks.
(5) Seletuskiri peab sisaldama käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 6 loetletud andmeid.
(6) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtavad osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Vallavanema või tema asendaja kutsel võivad istungil viibida ka teised isikud.
(7) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. Kui ükski vallavalitsuse liige ei väljenda otsuse kohta eriarvamust ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
(8) Vallavalitsuse istungite protokollimise korraldab vallasekretär. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(9) Vallavalitsuse õigusaktide ja istungite protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) vallavalitsusest ei väljastata. Vallavalitsusest väljastatavate vallavalitsuse õigusaktide ja vallavalitsuse istungite protokollide ärakirjade ning nende väljavõtete õigsust kinnitatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
§ 34. Vallavalitsuse komisjonid
(1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). Kui komisjoni moodustamine ei ole ette nähtud seadusega, teeb ettepaneku komisjoni moodustamiseks vallavanem, vallavalitsuse liige või vallasekretär.
(2) Komisjoni põhimääruse kinnitab vallavalitsus määrusega.
(3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni moodustamine, komisjoni koosseis, komisjoni ülesanded, komisjoni töökord ja komisjoni lõpetamise kord.
(4) Komisjonil ei pea olema põhimäärust, kui komisjoni ülesanded on sätestatud muus õigusaktis.
(5) Komisjoni tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus.
§ 35. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:
1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3) tunnistada akt kehtetuks.
(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.
(4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.
(6) Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega.
(7) Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(9) Käesoleva põhimääruse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.
4. peatükk MAJANDUS JA EELARVE
§ 36. Maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks.
(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.
(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.
(5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.
(6) Koormist ei või asendada maksuga Kihnu valla eelarvesse.
(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.
§ 37. Valla arengukava
(1) Valla arengukava koostatakse ja seada menetletakse seaduses sätestatud korras.
(2) Aregukava eelnõu koostab vallavalitsus ja esitab selle vastuvõtmiseks volikogule.
(3) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.
(4) Arengukava eelnõu avalikustatakse Kihnu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.
(5) Volikogu kinnitab arengukava määrusega enne eelarve eelnõu esitamist volikogule.
(6) Arengukava ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse Kihnu valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava vastuvõtmisest arvates.
§ 38. Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(4) Kihnu valla eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine ja muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
5. peatükk KIHNU ÜLDKOGU
§ 39. Kihnu Üldkogu
(1) Kihnu Üldkogu on Kihnu hääleõiguslike isikute (edaspidi üldkogu liikmed) üldkogu, kuhu kutsutakse kõik vähemalt 15-aastased isikud, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Kihnu vald.
(2) Kihnu Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine järgmistes küsimustes:
1) valla üldplaneeringule;
2) valla arengukavale;
3) ühistranspordi arendamisele;
4) maakasutuse üldistele põhimõtetele;
5) üldkogu reglemendile;
6) korrakaitse ja päästeteenistuse arengukavale.
(3) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud.
(4) Üldkogu kutsub vajadusel kokku volikogu.
[RT IV, 06.03.2018, 17 - jõust. 09.03.2018]
(5) Kihnu Üldkogu istungi päevakorra kava valmistab ette vallavalitsus. Päevakorra kava lisatakse Kihnu Üldkogu kokkukutsumise otsusele.
(6) Küsimusi esitavad päevakorda vallavalitsus ja volikogu ning üldkogu liikmed. Üldkogu liikmete algatatud küsimus lülitatakse päevakorra kavasse, kui selle taotlemist on allkirjaga kinnitanud vähemalt 10 protsenti üldkogu liikmetest.
(7) Kihnu Üldkogu istungi kokkukutsumisest teavitab vallavalitsus valla veebilehe ning Kihnu Lehe kaudu vähemalt nädal enne istungi toimumist.
(8) Kihnu Üldkogu istungit juhatab volikogu esimees, istungi protokollimist ja tehnilist teenindamist korraldab vallavalitsus.
(9) Päevakorrapunkti arutelu algab küsimuse algataja(te) esindaja kuni 15-minutilise ettekandega. Ettekandja taotlusel ja koja liikmete nõusolekul annab istungi juhataja ettekandjale lisaaega. Pärast ettekannet on igal üldkogu liikmel õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust ning esineda kuni 5-minutilise sõnavõtuga.
(10) Hääletamine on avalik ja toimub käe tõstmisega.
(11) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 istungil osalevatest üldkogu liikmetest, välja arvatud päevakorra kinnitamise otsus, mis võetakse vastu istungil osalevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega.
(12) Päevakorraküsimuste arutelu ja otsused kajastatakse istungi protokollis. Istungite protokollid säilitatakse vallavalitsuses.
(13) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 sätestatud küsimustes vastuvõetud otsuseid kajastavate protokollide väljavõtted lisatakse volikogu ja vallavalitsuse vastavat teemat puudutava määruse eelnõu juurde.
6. peatükk VALLA AMETIASUTUSED
§ 40. Valla ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded
(1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused,kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Kihnu valla ametiasutuseks on Kihnu Vallavalitsus.
(2) Vallavalitsuse töökord kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ametiasutuse sisekorra eeskirjas.
(3) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestab volikogu.
7. peatükk VALLA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED
§ 41. Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.
(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.
(3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID
§ 42. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus võtta üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.
(4) Vastuvõetud volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Kihnu valla veebilehel ja väljapanekuga tutvumiseks vallavalitsuses, välja arvatud aktid mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(6) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. Teatavakstegemist korraldab vallavalitsus.
§ 43. Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus.
(2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavalitsus.
9. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE
§ 44. Valla esindusfunktsiooni täitmine
Kihnu valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
§ 45. Valla esindamine kohtus
(1) Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.
(2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Kihnu valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(3) Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada:
1) seadusjärgse esindajana vallavanem;
2) vallavanema poolt volitatud ametnik;
3) vallasekretär või tema poolt volitatud ametnik;
4) vallavalitsuse nimel vallavanema poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(4) Vallavallavalitsuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
§ 46. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.
(2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.
§ 47. Lepingute sõlmimine
(1) Kihnu valla nimel sõlmivad lepinguid:
1) volikogu esimees;
2) vallavanem.
(2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:
1) vallavanem;
2) vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel.
(3) Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(4) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ning lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallavalitsuses.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 48. Kihnu Vallavolikogu määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 49. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Facebook
Twitter