Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Peipsiääre valla hankekord

Väljaandja:Peipsiääre Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.03.2019, 12

Peipsiääre valla hankekord

Vastu võetud 27.02.2019 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 2 ja riigihangete seaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Peipsiääre valla hankekord (edaspidi kord) sätestab Peipsiääre Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) ja vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi hallatav asutus) riigihangete korraldamise reeglid.

 (2) Käesolevat määrust rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Käesolevas määruses käsitletakse struktuuriüksusena valitsuse osakondi ja hallatavaid asutusi (edaspidi struktuuriüksus).

§ 2.  Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted

  Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, kohelda kõiki pakkujaid võrdselt, tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistada võimaluse korral keskkonna- ja energiasäästlikke lahendusi.

2. peatükk Riigihanke piirmäärad ja planeerimine 

§ 3.  Riigihanke piirmäärad

 (1) Riigihanke piirmäärad on:
 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise hankelepingu korral 60 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot;
 3) ideekonkursi korral 60 000 eurot;
 4) sotsiaalteenuste hankelepingu korral 300 000 eurot;
 5) eriteenuste hankelepingu korral 60 000 eurot.

 (2) Lihthanke piirmäärad on:
 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise hankelepingu korral 30 000 kuni 60 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu korral 60 000 kuni 150 000 eurot.

 (3) Kõik käesoleva määruse maksumused arvestatakse ilma käibemaksuta.

 (4) Lihthankemenetlust ei korraldata ja maksumuse määra ei ole sätestatud ideekonkursile ning sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu korral.

§ 4.  Riigihangete planeerimine

 (1) Riigihangete planeerimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan. Hankeplaani kantakse hanked, mille eeldatava maksumuse piirmäär ületab lihthanke piirmäära.

 (2) Struktuuriüksuse juht esitab kolme nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist ettepaneku planeeritavatest riigihangetest hangete eest vastutavale teenistujale (edaspidi hankespetsialist). Hankespetsialist koostab ettepanekute põhjal hankeplaani. Valitsus kinnitab korraldusega hankeplaani kahe nädala jooksul arvates käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tähtaja möödumisest.

 (3) Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb struktuuriüksuse juht või hankespetsialist.

 (4) Hankeplaani märgitakse:
 1) riigihanke nimetus;
 2) hankemenetluse liik ja hankelepingu eeldatav maksumus;
 3) riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg kalendrikuu täpsusega;
 4) hanget algatav struktuuriüksus ja riigihanke tehnilise kirjelduse koostaja.

 (5) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb kohustuste võtmine üle ühe eelarveaasta, on lepingu sõlmimine ilma Peipsiääre Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsuseta lubatud, kui kohustuste võtmine on sätestatud valla eelarvestrateegias.

3. peatükk Riigihanke korraldamine 

§ 5.  Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamine

 (1) Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamise otsustab valitsus korraldusega.

 (2) Riigihanke korraldamise valitsuse korralduses sätestatakse eelkõige:
 1) riigihanke nimetus;
 2) hankemenetluse liik;
 3) riigihanke eest vastutav isik;
 4) pakkumuse hindamise kriteerium;
 5) vajadusel hankelepingu eeldatav maksumus vm hankelepingu oluline tingimus;
 6) hankekomisjoni koosseis;
 7) ideekonkursi korral hankekomisjoni ja ideekonkursi komisjoni koosseis;

 8) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hanke alusdokumendid;
 9) pakkumuse tagatise nõutavus, liik ja summa.

 (3) Lihthanke korraldamisel tuleb järgida RHS §-s 125 ja käesolevas määruses sätestatut. Juhul, kui lihthankemenetluses võimaldatakse pidada läbirääkimisi, sätestatakse selline võimalus ja läbirääkimiste kord riigihanke alusdokumentides.

 (4) Lihthanke piirmäära ületavad riigihanked viiakse läbi riigihangete registris.

§ 6.  Alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korraldamine

 (1) Riigihanke korraldamise alla lihthanke piirmäära otsustab struktuuriüksuse juht. Hankespetsialist vastutab hankemenetlusega seotud toimingute nõuetekohase teostamise eest ja tagab hankedokumentide vormistamise vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatule.

 (2) Struktuuriüksuse juht määrab käskkirjaga vajadusel riigihanke läbiviimiseks vastutava isiku või moodustab hankekomisjoni.

 (3) Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on 3000 eurost kuni 30 000 euroni ja ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 8000 eurost kuni 60 000 euroni, tuleb konkurentsi ära kasutades teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele pakkujale. Juhul kui pakkumuse esitab ainult üks pakkuja, tuleb pakkumuste puudumist vajadusel põhjendada.

 (4) Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on alla 3000 euro ning ehitustöö tellimisel maksumusega alla 8000 euro, samuti avariitööde teostamisel, võib asjaolusid (eelkõige konkurentsi antud valdkonnas ja ajalist raami) arvesse võttes teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks kolmele pakkujale.

 (5) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

 (6) Juhul kui hinnapakkumised ületavad hanke eeldatavat maksumust, alustatakse vajadusel hankija otsuse alusel pakkujatega läbirääkimisi hanke maksumuse, hanke eseme või muu hankelepingu tingimuse üle. Hanke eeldatava maksumuse ületavate hinnapakkumuse esitamine on pakkumuse tagasilükkamise aluseks.

 (7) Kui hankelepingu maksumus jääb alla 20 000 euro, tuleb hange dokumenteerida kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul (näiteks leping, hankija tellimus, pakkuja hinnapakkumine, hankija nõustumus, teostatud ehitustöö või teenuse või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, arve).

§ 7.  Sotsiaal- ja eriteenuste hanke korraldamine

 (1) Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korda kohaldatakse teenuste suhtes, mille loetelu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas.

 (2) Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korraldamisel tuleb järgida RHS §-des 126, 127 ja 144 ning käesolevas määruses sätestatut. Alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel lähtutakse käesoleva määruse paragrahvis 6 sätestatust.

4. peatükk Riigihanke menetlemise toimingud 

§ 8.  Riigihanke eest vastutava isiku ja hankekomisjoni esimehe toimingud

 (1) Riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud toimingud teostab struktuuriüksuses määratud riigihangete eest vastutav isik.

 (2) Riigihanke eest vastutav isik:
 1) korraldab hanketeate ja riigihanke alusdokumentide koostamise;
 2) teostab toimingud riigihanke väljakuulutamiseks, sh esitab riigihangete registrile hanketeate ning vajadusel eelteate ja vabatahtliku teate;
 3) koostab hankemenetluses kõik vajalikud valitsuse või vajadusel volikogu eelnõud;
 4) valmistab ette hankekomisjoni otsuste tegemiseks vajalikud materjalid, vormistab hankekomisjoni protokollid;
 5) väljastab riigihanke alusdokumendid ja annab teavet ning selgitusi hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele;
 6) tagab riigihangete registri ja hankemenetluses osalejate teavitamise riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest;
 7) tagab hanketeate, hankelepingu sõlmimise teate, lepingu lõppemise andmete ja muude dokumentide ning andmete õigeaegse esitamise riigihangete registrile;
 8) tagab riigihanke kohta teabe avaldamise valla veebilehel;
 9) täidab muid riigihangete seadusest ja käesolevast määrusest tulenevaid riigihanke eest vastutava isiku ülesandeid.

 (3) Hankekomisjoni esimees, keda määratakse struktuuriüksuse otsusega:
 1) kutsub kokku hankekomisjoni koosolekud ja juhib hankekomisjoni tööd;
 2) tagab riigihanke eseme tehnilise kirjelduse koostamise ja hankekomisjoni poolt kinnitatavate hanketingimuste vastavuse valitsuse või hallatava asutuse kui hankija vajadustele ja eesmärkidele;
 3) tagab riigihanke õigeaegse läbiviimise vastavalt hankeplaanile ja RHS-s sätestatud nõuetele.

§ 9.  Hankekomisjoni toimingud

 (1) Hankekomisjon kinnitab riigihanke alusdokumendid enne hanketeate riigihangete registrile esitamist ja riigihanke alusdokumentide väljastamist. Riigihanke alusdokumentides hilisemate muudatuste tegemise peab eelnevalt kooskõlastama hankekomisjon.

 (2) Hankekomisjon avab riigihanke pakkumused või taotlused hanketeates, riigihanke alusdokumentides või pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas.

 (3) Hankekomisjon kontrollib pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni, pakkumiselt kõrvaldamise aluseid ja pakkumuste vastavust hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, vajadusel valib välja riigihankes osalevad taotlejad ning peab pakkujatega ja taotlejatega läbirääkimisi, hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi.

 (4) Põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse korral otsustab hankekomisjon pakkujalt asjakohase kirjaliku selgituse nõudmise, kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid ning põhjendatud juhtudel teeb valitsusele ettepaneku pakkumus tagasi lükata.

§ 10.  Hankekomisjoni koosolek

 (1) Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa enam kui pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Hankekomisjoni koosoleku võib läbi viia kirjalikult.

 (2) Hankekomisjonil on õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega spetsialiste või eksperte.

 (3) Hankekomisjoni koosolekutel teostatavad hankemenetluse toimingud ning vastuvõetud otsused vormistatakse hankekomisjoni protokollis. Hankekomisjoni koosoleku protokolli allkirjastavad kõik komisjoni koosolekul osalejad. Hankekomisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma eriarvamus.

§ 11.  Valitsuse otsused riigihanke menetlemisel

  Valitsuse korraldusega lisaks käesoleva määruse §-s 5 nimetatud juhtudel otsustatakse:
 1) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;
 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine;
 3) pakkumuse vastavaks tunnistamine või pakkumuse tagasilükkamine;
 4) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine;
 5) kõigi pakkumuste tagasilükkamine;
 6) pakkumuse edukaks tunnistamine;
 7) hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine;
 8) hankemenetluse lõpetamine;
 9) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.

§ 12.  Hankelepingu sõlmimine

 (1) Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis ja loetakse sõlmituks pärast lepingupoolte poolt lepingu allkirjastamist, välja arvatud käesoleva määruse § 6 lõikes 7 sätestatud juhul.

 (2) Hankelepingu, mille maksumus ületab riigihanke piirmäära, allkirjastab vallavanem.

§ 13.  Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

 (1) Riigihanke korraldamise eest vastutaval isikul ja riigihanke komisjoni liikmel ei tohi esineda seoses riigihanke korraldamisega huvide konflikti.

 (2) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma vahetut juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisega riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti. Vajadusel peab vastava isiku riigihanke korraldamisest taandama.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 14.  Riigihanke dokumendid

 (1) Riigihanke alusdokumendid ja hankekomisjoni protokollid registreeritakse ja arhiveeritakse elektroonilises dokumendiregistris vastavalt valitsuses või hallatavas asutuses kinnitatud asjaajamiskorrale.

 (2) Kui riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena, ei pea riigihanke alusdokumente dokumendiregistris registreerima.

§ 15.  Järelevalve

  Järelevalvet sõlmitud hankelepingu täitmise üle teostab hankelepingu täitmise eest vastutav isik. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled täidavad kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, pretensioonide esitamise tähtaegsust, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist.

§ 16.  Avaldatav teave

 (1) Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamise kohta avaldatakse teave riigihangete registris ja valla veebilehel.

 (2) Hankeplaan koos üldise ajakavaga avalikustatakse valla veebilehel.

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine moodustus haldusreformi tulemusel Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Peipsiääre vald, mis Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.

Arvestades eelmärgitut ning arvestades haldusreformi § 16 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikeid 41‒42 tunnistada kehtetuks:
1) Vara Vallavolikogu 29.01.2014 määrus nr 2 „Vara valla hankekord“;
2) Pala Vallavolikogu 06.12.2016 määrus nr 13 „Pala valla hankekord“;
3) Kallaste Linnavolikogu 18.01.2012 määrus nr 2 „Kallaste linna hankekord“;
4) Peipsiääre Vallavolikogu 29.04.2014 määrus nr 8 „Peipsiääre valla hankekord“.

Jaako Lindmäe
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json