Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva vallas
Vastu võetud 29.11.2018 nr 63
RT IV, 06.12.2018, 13
jõustumine 01.01.2019
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
28.02.2019 | RT IV, 06.03.2019, 29 | 09.03.2019, rakendatakse alates 01.03.2019 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Jõgeva valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.
(2) Korda kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.
(3) Korras reguleerimata juhtudel korraldab Jõgeva Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalhoolekande seaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud teiste ülesannete täitmist.
§ 2. Sotsiaalhoolekandelise abi saajad
(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema Jõgeva vallas elav isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna või kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata. Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud taotlema ka isik, kes ajutiselt viibib Jõgeva valla haldusterritooriumil.
(2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Jõgeva vald.
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi liigid
(1) Jõgeva vald korraldab järgmisi sotsiaalteenuseid, mille täpne kirjeldus, eesmärk ja sisu on antud sotsiaalhoolekande seaduses:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus.
(2) Vald osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, milleks võivad olla (loetelu ei ole ammendav):
1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
2) perenõustamisteenus;
3) kriisiabi;
4) tugirühmad ja tugiprogrammid;
5) rehabilitatsiooniteenus;
6) sõltuvusravi;
7) toiduabi;
8) viipekeeleteenus;
9) häirenuputeenus.
(3) Vald maksab järgmisi sissetulekust sõltuvaid toetusi:
1) toimetulekutoetus;
2) vajaduspõhine toetus;
3) tervisetoetus.
(4) Vald maksab järgmisi sissetulekust mittesõltuvaid toetusi:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) hooldajatoetus;
4) eestkostetoetus;
5) matusetoetus.
2. peatükk Abi andmise korraldus
§ 4. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine
(1) Abi saamiseks esitab abi vajav isik vallavalitsuse sotsiaalosakonnale sellekohase taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.
(2) Sotsiaalteenuste taotlemisel tuuakse taotluses ära abivajaduse kirjeldus ning isiku võime sotsiaalteenuse eest ise tasuda.
(3) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel ja juhul, kui isik ei ole võimeline sotsiaalteenuste eest täies ulatuses ise tasuma, tuleb taotlusele lisada taotleja sissetulekut ja varalist seisu tõendavad dokumendid.
(4) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid ning kontrollida esitatud andmete õigsust.
(5) Sotsiaalosakond avaldab valla veebilehel taotluste ja muude vajalike dokumentide vormid ja nende täitmise juhendid.
§ 5. Abivajaduse väljaselgitamine
(1) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab sotsiaalosakond isiku abivajadust ning selgitab välja parima asjakohase abi.
(2) Vajadusel külastab sotsiaaltöötaja abi vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.
(3) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(4) Abivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse abivajaduse hindamise instrumenti ja/või juhtumiplaani. Nendest dokumentidest peab selguma teenuse vajadus ja põhjendus. Abivajaduse määra muutumisel ja juhul, kui teenusele suunatakse kauemaks kui üheks aastaks, tuleb teenuse osutamise ajal viia läbi korduvhindamine.
(5) Abivajadusele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks tehakse isiku nõusolekul koostööd perearsti, eriarsti või teiste spetsialistide ja ametiasutustega.
(6) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.
§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine
(1) Sotsiaalteenuse osutamise ja sotsiaaltoetuse maksmise otsustab üldjuhul sotsiaalosakonna juhataja.
(2) Lapsele turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna lastekaitse valdkonna peaspetsialist.
(3) Toimetulekutoetuse ja sissetulekust mittesõltuva toetuse määramise otsustab sotsiaalosakonna sotsiaaltöö spetsialist.
(4) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse maksmise toimetulekupiirist suuremas ulatuses otsustab sotsiaalosakonna juhataja.
§ 7. Sotsiaalteenuse eest tasumine
(1) Sotsiaalteenus on üldjuhul tasuline ning selle eest tasub teenuse saaja.
(2) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatavate sotsiaalteenuste hinnad kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Juhul, kui sotsiaalhoolekandelist abi osutatakse Jõgeva vallas isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on mõnes teises kohalikus omavalitsusüksuses, tasub teenuse eest täies ulatuses kas isik ise või tema rahvastikuregistri järgne omavalitsus.
(4) Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib vallavalitsus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.
§ 8. Sotsiaalhoolekandelise abi suurus
(1) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse suurus sõltub isiku abivajadusest.
(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuste mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(3) Toimetulekutoetuse arvestamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab vallavolikogu määrusega.
(4) Sotsiaalteenuse eest tasumiseks võib isikule määrata sotsiaaltoetust.
(5) Sotsiaaltoetus kantakse taotluses märgitud arvelduskontole või makstakse välja sularahas. Sotsiaaltoetuse võib isiku soovil kanda teenuse osutaja arvelduskontole.
§ 9. Abi andmisest keeldumine ja abi andmise lõpetamine
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi ei osutata, kui isik ei vasta abi saamise tingimustele.
(2) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise lõpetamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.
3. peatükk Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus
§ 10. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
§ 11. Vajaduspõhine toetus
Vajaduspõhist toetust on võimalik taotleda järgmiste hädavajalike põhjendatud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks:
1) eluruumi alalised kulud;
2) küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi ja muu) soetamine autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale kuni 300 eurot kalendriaastas;
3) dokumentide (dokumendifoto, isikutunnistus, elamisluba) taotlemisega seotud kulud juhul, kui riigilõivu vabastuse taotlemine ei ole võimalik;
4) koolieelses lasteasutuses ja lapsehoius käiva lapse kohamaksu ja toidupäeva maksumus;
5) kutseõppes osaleva õpilase ühiselamu või õpilaskodu igakuine elamiskulude tasumine õppeperioodil;
6) muude hädavajalike kulude katmine, mille on põhjustanud ettenägematu sündmus, õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus jm;
7) sotsiaalteenuse eest tasumine.
§ 12. Tervisetoetus
(1) Tervisetoetuse maksmise eelduseks on inimese terviserike, krooniline haigus või muu tervislikust seisundist tulenev erivajadus.
(2) Tervisetoetuse maksmisega hüvitatakse osaliselt või täielikult kulutused, mida ei rahastata Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahenditest, järgmiselt:
1) retseptiravimid;
2) laste prilliklaasid;
3) tehniliste ning muude abivahendite ostmine ja rentimine;
4) transpordiga seotud kulud;
5) muud erivajadusest tulenevad põhjendatud kulud.
§ 13. Vajaduspõhise toetuse ja tervisetoetuse taotlemise tingimused
(1) Toetust on võimalik taotleda põhjendatud kulutuste hüvitamiseks, kui taotleja ja tema pereliikmete sissetulek jääb alla 2,5-kordset riiklikult kehtestatud toimetuleku piiri, arvestades maha makstud elatis ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud.
(2) Üldjuhul makstakse toetust ühekordselt.
4. peatükk Sissetulekust mittesõltuv toetus
§ 14. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus määratakse lapse vanemale kui laps on rahvastikuregistri andmetel Jõgeva valla elanik sünnist alates ja elab toetuse taotlejaga samal aadressil.
(2) Sünnitoetuse taotluse võib esitada kolme kuu jooksul arvates lapse sündimise päevast ja lapse üheaastaseks saamise päevast.
(3) Sünnitoetuse suurus on 600 eurot, mida makstakse järgmiselt:
1) pärast lapse sündi 300 eurot;
2) pärast lapse üheaastaseks saamist 300 eurot tingimusel, et laps ja tema üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Jõgeva valla elanik alates lapse sünnist kuni lapse üheaastaseks saamiseni.
(4) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale lapsele.
§ 15. Ranitsatoetus
(1) Toetus määratakse lapse vanemale või eestkostjale tingimusel, et laps ja vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel Jõgeva valla elanik.
(2) Toetuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus 1. klassi minemise aastal ajavahemikul 1. septembrist kuni 15. oktoobrini.
(3) Ranitsatoetuse suurus on 260 eurot.
§ 16. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetust makstakse raske või sügava puudega isiku hooldajale või isikule, kes hooldab raske või sügava puudega last.
(2) Toetust makstakse igakuiselt hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole.
(3) Toetust makstakse alates hooldajaks määramisele järgnevast kalendrikuust kuni hoolduse seadmise lõppemiseni, puudega lapse puhul alates taotluse esitamisele järgnevast kalendrikuust kuni puude raskusastme lõpptähtajani. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.
(4) Sügava puudega lapse hooldajale makstava toetuse suurus on 200 eurot kuus, raske puudega lapse hooldajale makstava toetuse suurus on 100 eurot kuus.
(5) Sügava puudega isiku hooldajale makstava toetuse suurus on 50 eurot kuus, raske puudega isiku hooldajale makstava toetuse suurus on 30 eurot kuus.
§ 17. Eestkostetoetus
(1) Eestkostetoetust saab taotleda füüsiline isik, kes on kohtu poolt määratud eestkostjaks.
(2) Toetust makstakse igakuiselt hiljemalt kuu viimasel kuupäeval taotleja arvelduskontole.
(3) Toetust makstakse alates taotluse rahuldamisele järgnevast kuust kuni eestkoste lõppemiseni. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.
(4) Eestkostetoetuse suurus on 25 eurot kuus.
§ 18. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna kantud inimese surma korral matuse korraldamise kulude katmiseks isikule, kes kannab matuse korraldamisega seotud kulud.
(11) Erandkorras võib Jõgeva valla elanikule maksta matusetoetust matuse korraldamise kulude katmiseks, kui lahkunu ei olnud kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna ja tema eest ei ole võimalik saada matusetoetust ühestki teisest omavalitsusest.
[RT IV, 06.03.2019, 29 - jõust. 09.03.2019, rakendatakse alates 01.03.2019]
(2) Matusetoetuse maksmise aluseks on matusekulude kandja poolt vallavalitsusele surma registreerimisest kolme kuu jooksul esitatud taotlus.
(3) Matusetoetuse suurus on 450 eurot.
5. peatükk Järelevalve ja rakendussätted
§ 19. Järelevalve ja kaebuste lahendamine
(1) Sotsiaalteenuste nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus.
(2) Kui sotsiaalhoolekandelise abi määramisel on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada Jõgeva vallavalitsusele vaide või Tartu Halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama.
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]