Sotsiaalteenuste osutamise kord Mulgi vallas
Vastu võetud 25.02.2025 nr 75
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel ning Mulgi Vallavolikogu 17.12.2024 määruse nr 71 „Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ § 18 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse Mulgi Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) poolt rahvastikuregistri andmetel Mulgi vallas elavatele inimestele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord.
(2) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse teenuste korraldamise põhimõtetes haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.
(3) Määruse eesmärk on tagada sotsiaalteenuste osutamise kaudu abivajajate toimetulek, võrdsete võimaluste loomine ja elukvaliteedi parandamine, lähtudes isiku individuaalsetest vajadustest ning kohalikest oludest.
§ 2. Teenuste liigid
(1) Mulgi Vallavalitsuse poolt korraldatakse alljärgnevate teenuste osutamine:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamine;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) vältimatu sotsiaalabi;
15) täiendavad vajaduspõhised ja vaimset tervist toetavad teenused.
(2) Põhjendatud vajadusel korraldatakse abivajajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata muud teenust, mis toetab tema ja ta perekonna arengut ja toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad juhtumipõhiselt hinnatud teenusvajadusest.
2. peatükk TAOTLEMINE, OTSUSTAMINE JA RAHASTAMINE
§ 3. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile taotluse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse ja abivajaduse väljaselgitamiseks.
(2) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti, kui isikult endalt, võib Mulgi Vallavalitsus sotsiaalkomisjon algatada teenuse vajaduse hindamise isiku teavitamisega ja jätkata menetlust isiku nõusolekul.
(3) Abi saamiseks suuliselt esitatud tahteavaldust protokollitakse.
(4) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonil on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
§ 4. Abivajaduse hindamine ja otsuse tegemine
(1) Sotsiaaltööspetsialistid selgitavad sotsiaalteenuste vajaduse hindamise käigus välja isiku abivajaduse, lähtudes terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sh isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(2) Abivajaduse hindamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel, inimest julgustatakse välja tooma ja sõnastama oma reaalseid vajadusi, seatakse eesmärgid ning arvestataks nende seadmisel inimese suutlikkuse ja võimekusega, inimest julgustatakse tegema valikuid võimaluste vahel.
(3) Teenuse määramisel arvestatakse hindamistulemusi ning teenus on suunatud inimese olukorra parendamiseks. Teenus katab inimese tervikvajadusi.
(4) Teenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon otsusega hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saabumise päevast. Otsus tehakse vastavalt vajadusele ka kiirkorras.
(5) Teenuse osutamisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) teenuse vajadus puudub või on seda võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
2) ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsuse tegemiseks;
3) taotleja ei võimalda teenuse vajadust hinnata.
(6) Teenuse osutamiseks vajalikud toimingud määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist ja määratakse teenuse osutamine kas Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuses, haldusaktis või halduslepingus.
(7) Kui kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.
(8) Kõikide teenuste puhul üks kord aastas tehakse abivajaduse vahehindamine.
(9) Teenuseid pakutakse lähtuvalt nende eesmärgist ja sisust ning on suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele.
(10) Abivajajaid ja teisi huvigruppe kaasatakse vajadusel teenuste planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse.
§ 5. Teenuse osutamise lõpetamine
Teenuse osutamise võib lõpetada, kui teenuse saaja:
1) on esitanud valeandmeid;
2) on rikkunud teenuse saamiseks kehtestatud nõudeid (nt sisekord, leping vm);
3) ei ole mõistliku aja jooksul teavitanud Mulgi Vallavalitsust teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest või nende muutumisest;
4) ei ole kasutanud määratud abi sihipäraselt;
5) abivajadus on ära langenud;
6) on asunud elama teise omavalitsusüksusesse;
7) on asunud teisele teenusele, mis katab tema abivajaduse;
8) ei soovi enam teenust.
§ 6. Tasu teenuse eest
(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu määruses sätestatud juhtudel.
(2) Mulgi Vallavalitsuse poolt osutatava teenuse eest võetava tasu suuruse kehtestab vallavalitsus korraldusega või vallavolikogu määrusega.
(3) Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(4) Kui teenuse saajalt võetava tasu suurus ei kata teenuse kogumaksumust, kaetakse puuduolev osa valla vahenditest.
(5) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonil on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isikute sissetulekuid, muid juhtumiga seotud asjaolusid ja valla eelarvelisi vahendeid.
(6) Tasumäärad ja tingimused vaadatakse üle vähemalt kord aastas, et tagada nende vastavus teenuse osutamise tegelikele kuludele ja valla eelarvelistele võimalustele.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
§ 7. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenust saavad taotleda isikud toiminguteks, mida nad terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu näiteks kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(3) Koduteenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt Mulgi Vallavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.
(4) Kui koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.
(5) Koduteenuse sisu, osutamise maht ja osutamise kestus määratakse koostöös koduteenuse saaja ja koduteenuse osutajaga vastavalt teenuse vajaduse hindamise tulemustest. Hindamise viib läbi sotsiaaltööspetsialist.
(6) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik koduteenuse osutamise leping (edaspidi leping) koduteenuse saaja ja/või tema seadusjärgse esindaja või eestkostja, koduteenuse osutaja ja Vallavalitsuse (edaspidi lepingupooled) vahel.
(7) Koduteenuse loetelu, maht, kestus on igal konkreetsel juhul ära määratud hooldusplaanis, mis on lepingu lisa.
(8) Lepingus sätestatakse koduteenuse tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva korraga.
(9) Lepingut võib muuta ja lõpetada lepingupoolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, teavitades sellest teisi lepingu osapooli vähemalt 5 tööpäeva ette. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse lepingupoolte allkirjadega.
(10) Teenuse olukorrahinnangut teostatakse hinnates kuidas muutub üldhooldusele suunduvate klientide keskmine vanus.
(11) Kord aastas viiakse läbi tagasisideküsitlus klientide ja nende lähedaste seas teenuse sobivusest, et selgitada välja mida peab teenuse juures arendama ja/või muutma.
(12) Teenuse korraldamisel lähtutakse koduteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Üldhooldusteenuse osutamisel lähtutakse teenuse saaja hooldusvajadusest ja hooldusplaanist.
(3) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel kinnitab teenuse hinna teenuse osutaja.
(4) Üldhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud, mis ületavad Mulgi Vallavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga.
(5) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(6) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.
(7) Vallavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.
(8) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vald teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis), kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(9) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis sotsiaaltööspetsialist viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise.
(10) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jätkuv rahastamine on korraldatud nii, et enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. jaanuariks läbi teenuse rahastamise otsused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majandusliku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on:
1) muutunud, nii et nad on võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, muudab Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma otsusega;
2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.
(11) Teenusel viibival isikul ja/või tema ülalpidamiskohustuslasel on kohustus ühe kuu jooksul teavitada Vallavalitsust oma varaliste võimaluste muutumisest. Sotsiaaltööspetsialist hindab muudatuste mõju teenuse rahastamisele ning vajadusel suurendatakse või vähendatakse või lõpetatakse teenuse osaline rahastamine Mulgi valla eelarvest.
(12) Vallavalitsusel on õigus valla eelarvest enammakstud summad teenust vajavalt isikult või tema ülalpidamiskohustusega isikult tagasi nõuda.
(13) Teenuse korraldamisel lähtutakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 9. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
(3) Tugisikuteenust osutatakse üldjuhul teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.
(4) Tugiisikuteenus on taotlejale ja abivajajale tasuta.
(5) Teenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Vajalikud teenused või tegevused, nende osutamise maht ja kestvus määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist sõlmitavas lepingus tugiisiku ja vallavalitsuse vahel. Teenuse saajale (või tema esindajale) edastatakse Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsus, milles on ära märgitud teenuse maht.
(6) Lepingut saab muuta poolte kokkuleppel.
(7) Teenuse osutamine lõpetatakse Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega:
1) teenuse vajaduse äralangemisel;
2) teenuse saaja avalduse alusel;
3) teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalvaldkonnaga;
4) kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse;
5) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;
6) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.
(8) Teenuse saamiseks esitatud avaldust ei rahuldata, kui teenuse osutamine ei ole põhjendatud. Võimalusel soovitab sotsiaaltööspetsialist isiku toetamiseks teisi sotsiaalteenuseid.
(9) Teenuse korraldamisel lähtutakse tugiisiku teenuse kvaliteedijuhisest.
§ 10. Täisealise isiku hooldus
(1) Hooldus seatakse täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.
(3) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.
(4) Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku, kes on oma tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu võimeline hooldaja ülesandeid täitma.
(5) Hooldajaks määratud isik on kohustatud:
1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
3) teavitama Mulgi Vallavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest või hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest. Samuti on hooldaja kohustus teavitada hoolduse pikendamise vajadusest, kui seda ei ole hooldatav eelnevalt teinud.
(6) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt. Tähtajaks on hooldatavale määratud puude raskusastme kehtivuse viimane päev.
(7) Hooldajatoetuse maksmine on reguleeritud Mulgi valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korras ning hooldajatoetuse määrad kehtestab vallavolikogu.
(8) Toetuse maksmine toimub üks kord kalendrikuus.
(9) Ühele hooldajale võib maksta samaaegselt toetust kuni 3 hooldatava hooldamise eest. Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni põhjendatud otsusega ka enama hooldamise eest, kuid mitte rohkem kui 5.
(10) Hooldus lõpetatakse Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega hooldatava või hooldaja taotluse alusel, hoolduse seadmise aluse äralangemisel või ametiasutuse algatusel kui:
1) hooldaja või hooldatav asub elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile;
2) hooldatava hooldusvajadus on korraldatud teiste sotsiaalteenustega;
3) puuet ei tuvastata;
4) väheneb hooldusvajadus;
5) hooldatav või hooldaja sureb;
6) hooldaja ei suuda hooldust tagada;
7) hooldaja ei täida hooldaja määramise korraldusega talle pandud kohustusi või loobub nende täitmisest;
8) hooldatav on esitanud ametiasutusele teadvalt valeandmeid või on varjanud hoolduse seadmisel tähtsust omavaid asjaolusid;
9) esineb muu põhjendatud asjaolu.
(11) Hoolduse lõpetamine on hooldajatoetuse maksmise lõpetamise aluseks.
(12) Teenuse korraldamisel lähtutakse täisealise isiku hooldusteenuse teenuse kvaliteedijuhisest.
§ 11. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(4) Isikliku abistaja teenus on taotlejale ja abivajajale tasuta.
(5) Kulutused, mis teenuse vahetul osutajal tekivad teenuse saaja saatmisel tasub üldjuhul teenuse saaja.
(6) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(7) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping abivajava isiku või tema seadusjärgse esindaja, isikliku abistaja teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.
(8) Teenuse sisu, maht, kestus on igal konkreetsel juhul ära määratud tegevuskavana lepingu lisana.
(9) Lepingus sätestatakse teenuse tingimused ning poolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva korraga.
(10) Kui isikliku abistaja teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.
(11) Teenuse korraldamisel lähtutakse isikliku abistaja teenuse kvaliteedijuhisest.
§ 12. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.
(3) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab sotsiaaltööspetsialist välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
(4) Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuline. Teenust saama õigustatud isik osaleb teenuse eest tasumisel vastavalt majanduslikele võimetele ning vastavalt teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale.
(5) Vallavalitsus teeb koostööd teiste kohalike omavalitsustega varjupaigateenuse osutaja leidmiseks.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(7) Teenuse korraldamisel lähtutakse varjupaigateenuse kvaliteedijuhisest.
§ 13. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Laste heaolu spetsialisti otsuse alusel võib teenust osutada teenust vajavale isikule koos tema seadusliku esindajaga.
(4) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.
(5) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.
(6) Teenuse osutamist korraldab Vallavalitsus.
(7) Turvakoduteenuse saaja jaoks on teenus tasuta.
(8) Vallavalitsus teeb koostööd teiste kohalike omavalitsustega turvakoduteenuse osutaja leidmiseks
(9) Teenuste korraldamisel lähtutakse nii turvakoduteenus lapsele kvaliteedijuhisest kui ka turvakoduteenus täiskasvanule kvaliteedijuhisest.
§ 14. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Teenuse osutamist korraldab Vallavalitsus.
(3) Isikud, kellele on eluliselt vajalik sotsiaaltranspordi teenuse (nt dialüüsravi) kasutamine
mitmeid kordi nädalas või kuus, otsustab teenuse määramise vallavalitsus ja vormistab sotsiaaltransporditeenuse määramise otsuse korraldusega.
(4) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt vallavalitsuse määrusega kehtestatud hinnakirjale täies ulatuses või soodustingimustel. Soodustingimustel määratakse sotsiaaltransporditeenus vähekindlustatud isikule või perekonnale. Vähekindlustatud isik või perekond on leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2-kordse määra.
(5) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega võib komisjon osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades eelkõige eelarvelisi vahendeid ja teenuse saaja enda ja tema ülalpidamiskohustusega isikute sissetulekuid.
(6) Teenuse eest tasumine toimub kilomeetrihinna ja/või ootetunnitasu alusel.
(7) Sotsiaaltranspordi kasutamisel muuks eesmärgiks, kui käesoleva korra § 14 lõikes 1 välja toodu, tuleb isikul tasuda sõidu eest täies ulatuses teenusepakkuja poolt kehtestatud hinnakirja alusel.
(8) Sotsiaaltranspordi kasutamisel tekkinud ooteaja tasu tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse määrusega kehtestatud hinnakirjale.
(9) Juhul, kui puudub tasuta parkimise võimalus, tasub teenust kasutav isik ka parkimistasu.
(10) Teenuse osutamisel läbitud kilomeetrite kohta ja kujunenud teenuse maksumuse kohta peab sõidulehel arvestust teenust vahetult osutav isik.
(11) Teenuse osutamisega seotud probleemide ilmnemisel informeerib teenuse saaja või teenuse osutaja koheselt Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti või vallavalitsust, kes kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled ning kaasab vajadusel vastava teenuseala asjatundjaid.
(12) Teenuse korraldamisel lähtutakse sotsiaaltransporditeenuse kvaliteedijuhisest.
§ 15. Eluruumi tagamine
(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Mulgi vald (edaspidi taotleja) järgnevatel juhtudel:
1) lastega pere, kelle sissetulek ei võimalda eluruumi osta või üürida;
2) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
3) isik, kes ei ole võimeline või suuteline endale ega oma perekonnale eluruumi tagama;
4) eestkostja eestkostetavale;
5) asendushooldusteenuselt saabunu, kes suunati asendushooldusele Mulgi vallast ja kellel puudub koht, kuhu elama asuda;
6) koduhooldust sobivamates tingimustes vajav puudega isik, kellel on raskusi endaga toime tulemisega;
7) eakas või eakatest perekond, kelle olemasolev elamispind ei võimalda igapäevast toimetulekut;
8) muudel, käesolevas paragrahvis loetlemata asjaoludel eluruumi vajav isik või perekond.
(3) Eluruumi taotlemiseks esitab taotleja Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile kirjaliku taotluse.
(4) Taotluses märgitakse:
1) taotleja isiku- ja kontaktandmed (nimi, isikukood, telefon, aadressandmed);
2) taotleja andmed perekonnaliikmete, ülalpeetavate ja ülalpidajate kohta (nimi, isikukood, sotsiaalne staatus, täisealise perekonnaliikme kontaktandmed);
3) eluruumi taotlemise vajaduse põhjendus;
4) andmed perekonna sissetulekute kohta;
5) andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta;
6) taotleja nõusolek enda andmete kontrollimiseks.
(5) Eluruumi andmise või andmisest keeldumise otsustab Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega.
(6) Eluruum antakse tähtajaliseks elamiseks ning sõlmitakse kirjalik üürileping järgmiselt:
1) kuni 1 aasta – kriisisituatsiooni sattunud isikutele ja perekondadele;
2) kuni 3 aastat – hävinud või elamiskõlbmatus eluruumis elavatele isikutele, asendushooldusteenuselt tagasisaabunud isikutele;
3) kuni 5 aastat - eakatele või puudega isikutele.
(7) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduses § 272 lg 4 p 4 sätestatust.
(8) Eluruumi määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks (1) järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) taotleja ei esita sotsiaaltööspetsialisti poolt küsitud täiendavaid dokumente;
4) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum;
5) eluruumi andmist on võimalik tagada mõne muu abiga.
(9) Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel ja eluruumi vajaduse säilimisel, võib üürniku avalduse ja Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel isikule eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada. Eluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.
(10) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse Vallavalitsusele vähemalt üks (1) kuu enne kehtiva eluruumi üürilepingu lõppemist.
(11) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus lepingu pikendamise vajadusest, eluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest.
(12) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, eluruumi hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel, üürniku alalisel lahkumisel eluruumist, eluruumi taotlemisel aluseks olnud vajaduse äralangemisel või üürniku surma korral, kui lepingut ei ole varem üles öeldud.
(13) Üürilepingu võib üürnik erakorraliselt üles öelda, esitades vastava avalduse Vallavalitsusele.
(14) Vallavalitsus võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 päeva, kui üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu või ei kasuta eluruumi sihipäraselt. Ülesütlemistähtaega ei pea järgima, kui üürnik kahjustab eluruumi tahtlikult.
(15) Üürilepingu erakorralise ülesütlemise otsustab Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon otsusega.
(16) Õigus eluruumi kasutada tekib isikul pärast vastavasisulise üürilepingu sõlmimist lepingus nimetatud kuupäevast ning eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist.
(17) Eluruumi üürnik võib majutada temale üürile antud eluruumi teisi isikuid ainult erandkorras Vallavalitsuse kirjalikul loal.
(18) Eluruumi üürnik võib temale kuuluvad lemmikloomad üüripinnale kaasa võtta vaid erandkorras Vallavalitsuse kirjalikul loal.
(19) Eluruumi üürnik on kohustatud:
1) kasutama eluruumi vastavalt otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega;
2) pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
3) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi või selles asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahjud;
4) rakendama eluruumi rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust vastavatele Vallavalitsustele ja üürileandja esindajale;
5) lubama üürileandja esindajal siseneda avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi;
6) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (va arvestades normaalset kulumist);
7) vajadusel sõlmima eraldi lepingud kõrvalkulude tasumiseks teenuse osutajatega;
8) vabastama eluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt üks kuu enne üürilepingu lõppemist selle pikendamist.
(20) Eluruumi üürnikul on keelatud:
1) anda eluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele;
2) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(21) Üürnik tasub üüri ja kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni, interneti ning valveteenuse kasutamine jms) vastavalt esitatud arvetele.
(22) Teenuse korraldamisel lähtutakse eluruumi tagamise teenuse kvaliteedijuhisest.
§ 16. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Teenuse sihtgrupiks on võlaprobleemidega isikud või isikud, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma.
(3) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.
(4) Teenuse osutamine korraldatakse koostööpartneri kaudu.
(5) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kirjalik leping abivajava isiku või tema eestkostja, teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.
(6) Lepingus sätestatakse:
1) teenuse tingimused;
2) teenuse osutamise maht ning teenuse sisu vastavalt teenuse eesmärgile;
3) poolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva korraga.
(7) Teenuse saajal on õigus teenuse saamine peatada, teavitades sellest sotsiaaltööspetsialisti kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva ette.
(8) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonil on õigus leping lõpetada juhul kui:
1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab toimetuleku ilma teenuseta;
2) teenuse saaja elama asumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile;
3) teenus ei täida oma eesmärki ning teenuse saaja olukord ei muutunud hoolimata teenuse osutamisest.
(9) Teenuse korraldamisel lähtutakse võlanõustamisteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 17. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Mulgi Vallavalitsus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel.
(3) Soovi esitamise korral nõustab Mulgi Vallavalitsuse ametnik teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4) Mulgi Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.
(5) Puudega lapsele on lapsehoiuteenus tasuta.
(6) Mulgi Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
(7) Teenuse korraldamisel lähtutakse lapsehoiuteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 18. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenus on Vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Vallavalitsus tagab lapsele asendushoolduse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
1) lapse vanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
4) laps on vanemast eraldatud.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse:
1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.
(5) Asendushooldusteenuse korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksus:
1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust;
2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse;
3) katab lapse ülalpidamisega seotud kulud ja tasub teenuseosutajale teenuse eest;
4) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas;
5) kogub ja säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale;
6) tagab lapse sidemete säilimise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.
(6) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
(7) Asendushooldust rahastatakse vallaeelarvest ning vajadusel ülalpidamiskohustusega isiku sissetulekutest, kui kohus on elatise välja mõistnud.
(8) Asendushooldusteenuse muud nõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.
(9) Teenuse korraldamisel lähtutakse asendushooldusteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 19. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Sotsiaaltööspetsialist vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas.
(3) Mulgi Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
(4) Mulgi Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes järelhooldusele suunamise ajal jätkab § 459 lõikes 2 nimetatud õppevormis õppimist.
(5) Mulgi Vallavalitsus võib isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni.
(6) Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.
(7) Teenuse korraldamisel lähtutakse järelhooldusteenuse kvaliteedijuhisest.
§ 20. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
1) kelle tegelik Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht on Mulgi vallas;
2) kes viibib Mulgi vallas, kuid kelle elukoht ei asu Mulgi vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Mulgi vallas;
5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Mulgi valla haldusterritooriumil.
(3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.
(4) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(5) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Mulgi valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.
(6) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.
§ 21. Täiendavad vajaduspõhised ja vaimset tervist toetavad teenused
(1) Täiendavate vajaduspõhiste ja vaimset tervist toetavate sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.
(2) Täiendavad vajaduspõhised ja vaimset tervist toetavad teenused on näiteks psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, paari- või perenõustamine, mänguteraapia ja muud vaimset tervist toetavad teenused, mida osutatakse abivajajale lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest. Abivajadust hinnatakse vastavalt käesolevas määruses sätestatule.
(3) Teenuste osutamisel arvestatakse vallaeelarves nimetatud otstarbeks ettenähtud vahenditega.
(4) Vallavalitsus ostab teenust sisse teenusepakkujalt, kes vastab abivajajale määratud teenuse osutamise nõuetele.
(5) Teenuseid pakutakse veebivahendusel, eelneval kokkuleppel kohapeal kui ka teenusepakkuja tegevuskohas (nt mänguteraapia). Kohtumise koht lepitakse kokku teenusepakkuja ja abivajajaga. Kohtumisteks saab kasutada eelneval etteteavitusel Vallavalitsuse vabu ruume.
(6) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega on võimalik täiendavaid vajaduspõhiseid ja vaimse tervise toetavaid teenuseid katta toetusena, kuid toetuse määr ei tohi ületada 200 eurot vähekindlustatud leibkonna kohta. Toetuse taotlemisel peab esitama teenusepakkuja- ja/või asutuse nime ning peab saama kontrollida teenuse osutamise luba/kvalifikatsiooni.
(7) Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuses tuuakse täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste kohta välja muuhulgas teenuse kirjeldus, teenusepakkuja, maht ning finantseerimine.
(8) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste puhul määratakse abivajajale teenust maksimaalselt 5 teenuskorda/tundi, mille eest tasutakse vallaeelarvest. Edasise teenuse eest tasub abivajaja.
(9) Erandkorras on võimalik vallaeelarvest tasuvate teenuskordade või tundide arvu suurendada Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega. Otsuse tegemisel peab arvestama eelkõige vallaeelarveliste vahenditega. Vallaeelarveliste vahendite lõppemisel teenuseid ei määrata.
§ 22. Järelevalve
Haldusjärelevalvet ja riiklikku järelevalvet sotsiaalhoolekande seadusega pandud ülesannete täitmise, sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
§ 23. Vaidemenetlus
(1) Kui taotleja leiab, et käesoleva korra alusel Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile esitada vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud erisust 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Mulgi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile.
§ 24. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 määruse nr 15 „Lapsehoiuteenuse osutamise kord Mulgi vallas“;
2) Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 määruse nr 16 „Täisealise isiku hoolduse tagamise kord Mulgi vallas“;
3) Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 määruse nr 17 „Varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kord Mulgi vallas“;
4) Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 määruse nr 18 „Vältimatu sotsiaalabi ja täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste kord Mulgi vallas“;
5) Mulgi Vallavolikogu 18.04.2018 määruse nr 20 „Asendushooldus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Mulgi vallas“;
6) Mulgi Vallavolikogu 18.04.2018 määruse nr 21 „Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja kord Mulgi vallas“;
7) Mulgi Vallavolikogu 23.05.2018 määruse nr 37 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Mulgi vallas“;
8) Mulgi Vallavolikogu 23.05.2018 määruse nr 38 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord Mulgi vallas“;
9) Mulgi Vallavolikogu 23.05.2018 määruse nr 39 „Võlanõustamisteenuse osutamise kord Mulgi vallas“;
10) Mulgi Vallavolikogu 23.05.2018 määruse nr 40 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Mulgi vallas“;
11) Mulgi Vallavolikogu 16.10.2019 määruse nr 107 „Üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord Mulgi vallas“;
12) Mulgi Vallavolikogu 23.09.2021 määruse nr 154 „Mulgi valla sotsiaaleluruumi üürile andmise ja kasutamise kord“.
§ 25. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Mati Ilisson
Volikogu esimees
Facebook
X.com