SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Kohtla valla täiendavate sotsiaaltoetuste andmise kord

Väljaandja:Kohtla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.04.2016, 17

Kohtla valla täiendavate sotsiaaltoetuste andmise kord

Vastu võetud 29.03.2016 nr 34

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse §-de 5, 8 ja 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Kohtla valla eelarveliste täiendavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimuste ja korra kehtestamise eesmärgiks on toetada puudega inimese ja puudega lapse pere iseseisvat toimetulekut.

§ 2.  Täiendavate sotsiaaltoetuste liigid

 (1) Täiendav sotsiaaltoetus puudega inimesele.

 (2) Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

2. peatükk Täiendavad sotsiaaltoetused 

1. jagu Täiendav sotsiaaltoetus puudega inimesele 

§ 3.  Täiendav sotsiaaltoetus puudega inimesele

 (1) Täiendavat sotsiaaltoetust puudega inimestele on õigus saada 18-aastasel ja vanemal mittetöötaval sügava ja raske puudega isikul, kes vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning seoses sellega on tekkinud lisakulutused.

 (2) Toetuse taotleja toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste või muu abi osutamisega.

§ 4.  Taotluse esitamine

 (1) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse (lisa 1) koos alljärgnevate dokumentidega:
 1) isikut tõendav dokument;
 2) tõend puude määramise kohta.

 (2) Täiendavate dokumentidena esitatakse võimalusel:
 1) puudega isiku rehabilitatsiooniplaan;
 2) puudega isiku geriaatrilise hindamise komisjoni kokkuvõte.

 (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid ja dokumente.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmise tähtaeg on 10 tööpäeva vastava teate saatmisest arvates. Nimetatud nõude tähtpäevaks täitmata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata.

§ 5.  Toetuse vajaduse väljaselgitamine ja hindamine

 (1) Sotsiaalnõunikul on õigus toetuse vajadust hinnata ja vajadusel perioodiliselt ka ümber hinnata. Hindamisel võetakse arvesse järgmised kõrvalabi vajaduse kriteeriumid:
 1) puudega isik vajab kõrvalabi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel;
 2) puudega isik vajab kõrvalabi ja juhendamist psüühilise seisundi tõttu.

 (2) Toetuse vajaduse hindamisel võib hindamise aluseks võtta arstliku ekspertiisi otsuse, rehabilitatsiooniplaani või geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni.

 (3) Sotsiaalnõunikul on õigus toetuse vajaduse hindamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda taotleja lähedasi, naabreid ja teisi isikuid.

 (4) Sotsiaalnõunikul on õigus kasutada perearsti abi, pöörduda eaka puudega isiku puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole, taotleda tööealise puudega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames.

 (5) avaldus vaadatakse läbi ja vallavalitsus teeb otsuse 30 päeva jooksul alates avalduse saamisest.

§ 6.  Toetuse määr

  Toetuse määraks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 5 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaaltoetuse määr :
 1) sügava puudega inimesele 100% sotsiaaltoetuse määrast kuus;
 2) raske puudega ja hooldust vajavale kõrge ea tõttu inimesele 60% sotsiaaltoetuste määrast kuus.

§ 7.  Toetuse määramine ja maksmine

 (1) Sotsiaalnõunik teeb ettepaneku täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks vallavalitsusele ja annab hinnangu teenuse vajaduse kohta.

 (2) Toetus määratakse vallavalitsuse korraldusega ja makstakse välja igakuiselt jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks alates toetuse taotlemise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast arvates. Kui toetuse maksmise kuupäev langeb riigipühale või nädalavahetusele makstakse toetus välja sellele eelneval tööpäeval.

 (3) Isiku kohta, kellele on määratud toetus, vormistab sotsiaalnõunik toimiku, mille alusel vormistatakse toetuse maksedokumendid.

 (4) Toetus kantakse avaldaja või tema esindajana märgitud isiku pangaarvele.

 (5) Erandkorras võidakse toetust määrata 80-aastasele ja vanemale isikule, kellel puue puudub, kuid kes vajab ööpäevaringselt kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ealise tervisliku seisundi tõttu.

§ 8.  Toetuse mittemaksmine

  Toetust ei maksta isikule,
 1) kellele on määratud raske puue, kuid kes kõrvalabi vajaduse hindamisakti kohaselt pidevat igapäevast kõrvalist abi ei vaja;
 2) kelle kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve tagab seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isik (abikaasa, vanem, vanavanem, täisealine laps, lapselaps, kasu- ja/või võõraslaps), välja arvatud juhtudel:
2.1) kui isikul on sügav puue;
2.2) kui isik vajab pidevat järelevalvet psüühilise seisundi tõttu;
2.3) kui isikul on raske puue ning tema liikumisvõime on piiratud.

§ 9.  Toetuse maksmise peatamine, ümberarvestamine ja lõpetamine

 (1) Toetuse maksmine peatatakse vallavalitsuse korraldusega teatise põhjal, kui puudega isik viibib haiglaravil järjestikku rohkem kui (30 päeva).

 (2) Toetuse maksmist takistava asjaolu äralangemisel jätkatakse makseid takistuse ära langemise päevast arvates

 (3) Toetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab taotleja vastava avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalnõunikule, kes selgitab suurenenud kõrvalabi vajaduse. Kui toetuse suurendamine on põhjendatud, makstakse toetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastava korralduse jõustumisest.

 (4) Toetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast vallavalitsuse korralduse alusel.

 (5) Toetuse maksmine lõpetatakse:
 1) kõrvalabi vajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
 2) puudega isiku surma korral;
 3) juhul kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada muude sotsiaalteenustega;
 4) puudega isiku kolimisel teise omavalitsusse;
 5) puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse;
 6) kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele muul põhjusel.

 (6) Kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed, maksmine lõpetatakse ja toetus nõutakse tagasi. Kui alusetult toetust saanud isik ei tagasta nõutavat summat vabatahtlikult, esitatakse võlginiku vastu nõue kohtu kaudu.

 (7) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise päevast, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 10.  Teatamise kohustus

 (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (2) Asjaoludest mitteteatamise korral on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus igal ajal tagasi nõuda.

 (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.

2. jagu Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 11.  Paragrahvi pealkiri

 (1) Hooldajatoetust puudega lapse hooldajale on õigus saada 3 kuni 18-aastase lapse mittetöötaval vanemal, hooldajal või eestkostjal puudega lapsele kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve teostamiseks.

 (2) Hooldajaks ei määrata inimest, kellele on määratud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue, kes on piiratud teovõimega või alaealine.

§ 12.  Hooldajatoetuse taotlemine

 (1) Taotleja esitab sotsiaalnõunikule kirjaliku vormikohase avalduse (lisa 2) probleemi kirjeldusega ja alljärgnevad dokumendid:
 1) isikut tõendavad dokumendid ;
 2) puudega lapse Arstliku ekspertiisi otsus;
 3) puudega lapse Rehabilitatsiooniplaan või epikriis.

 (2) Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

 (3) Sotsiaalnõunikul on õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente.

 (4) Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse päev, millal vallavalitsus võtab vastu taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse hooldaja toetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

 (5) Kui taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente nimetatud tähtajaks, otsustab vallavalitsus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise olemasolevate dokumentide alusel.

§ 13.  Hooldajatoetuse vajaduse väljaselgitamine ja hindamine

 (1) Sotsiaalnõunikul on õigus toetuse vajadust hinnata ja vajadusel perioodiliselt ka ümberhinnata. Hindamisel arvestatakse puudega lapse kõrvalabi- ja juhendamise vajadust.

 (2) Sotsiaalnõunikul on õigus kasutada perearsti, eriarsti või spetsialisti abi.

 (3) Sotsiaalnõunikul on õigus toetuse vajaduse hindamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda taotleja lähedasi, naabreid ja teisi isikuid.

 (4) Taotlus vaadatakse läbi ja vallavalitsus annab hinnangu 30 päeva jooksul alates avalduse saamisest.

§ 14.  Hooldajatoetuse määr

  Hooldajatoetuse määraks on vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1 riigieelarvega kehtestatud sotsiaaltoetuse määra suurus.
 1) sügava puudega lapse hooldajale-100 % sotsiaaltoetuse määrast;
 2) raske puudega lapse hooldajale- 60 % sotsiaaltoetuste määrast.

§ 15.  Hooldajatoetuse määramine ja maksmine

 (1) Sotsiaalnõunik teeb ettepaneku hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks vallavalitsusele ning annab hinnangu puudega lapsele vajalike teenuste kohta.

 (2) Hooldajatoetus määratakse iga hooldatava kohta Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 sätestatud tingimustel.

 (3) Hooldustoetus määratakse ajaks, mil isik vastab käesolevas korras sätestatud toetuse saamise tingimustele.

 (4) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks alates toetuse taotlemise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast arvates. Kui toetuse maksmise kuupäev langeb riigipühale või nädalavahetusele, makstakse toetus välja sellele eelneval tööpäeval.

 (5) Hooldajatoetust on õigustatud saama 18-aastane ja vanem isik, kes tagab puudega lapsele kõrvalabi, juhendamise, hoolduse või järelevalve igapäevaselt või ööpäevaringselt.

 (6) Ühele hooldajale võib maksta hooldajatoetust mitme hooldatava eest, kuid mitte rohkem kui kahekordes sotsiaaltoetuse määras kuus.

 (7) Isikule, kellele on määratud hooldajatoetus, vormistab sotsiaalnõunik toimiku, mille alusel vormistatakse hooldajatoetuse maksedokumendid.

 (8) Hooldajatoetus kantakse hooldaja pangaarvele.

§ 16.  Toetuse maksmise peatamine, jätkamine, ümberarvestamine ja lõpetamine

 (1) Kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil või hoolekandeasutuses, siis toetuse maksmine ajutiselt peatatakse, asjaolude ära langemisel jätkatakse toetuse maksmist takistuse äralangemise päevast.

 (2) Hooldajatoetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvestatakse toetus ümber. Selleks esitab taotleja avalduse koos vastavate tõenditega sotsiaalnõunikule, kes selgitab suurenenud hooldusvajaduse välja hindamise abil. Kui hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisest või tagasiulatavalt kirjaliku avalduse esitamise päevast. Kui avaldus esitatakse jooksval kuul pärast 20.kuupäeva, arvutatakse toetus ümber avalduse ja tõendite esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

 (3) Hooldajatoetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast vallavalitsuse korralduse alusel.

 (4) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega ühe osapoole põhjendatud soovil, elukoha vahetamisel, kui see mõjutab hoolduse määramist, hooldatava tervise paranemisel, hooldaja või hooldatava surma korral.

 (5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega hooldajatoetuse maksmise lõppemist tingivate asjaolude (välja arvatud surma korral) tekkimise kuule järgnevast kuust.

 (6) Pärast hooldajatoetuse saaja surma välja makstud hooldajatoetus ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärija tagastab nimetatud toetuse vallavalitsuse nõudel.

 (7) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise, hooldajatoetuse saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu või, kui hooldaja ei täida oma kohustusi, sh on korduvalt rikkunud hoolduslepingut, lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine vallavalitsuse korralduse alusel. Korraldus tehakse isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 17.  Teatamise kohustus

 (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (2) Asjaoludest mitteteatamise korral on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus igal ajal tagasi nõuda, enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.

§ 18.  Erisätted

 (1) Teisest omavalitsusest elama asunud hooldust vajav isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamise sotsiaalnõunikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamise. Vajadusel hindab sotsiaalnõunik isiku hooldusvajaduse uuesti.

 (2) Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel.

§ 19.  Maksude tasumine

  Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.

3. peatükk Vaidemenetlus 

§ 20.  Vaidemenetlus

  Kohaliku omavalitsuse korraldusega mittenõustamisel on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie kohaliku vallavalitsuse kaudu maavanemale.

4. peatükk Sotsiaaltoetuste andmete kandmine registrisse 

§ 21.  Sotsiaaltoetuste andmete kandmine registrisse

 (1) Andmed sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kannab riiklikku sotsiaalregistrisse STAR vastavalt ametijuhendile sotsiaalnõunik ja lastekaitsespetsialist lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse nõuetest.

 (2) Andmete registrisse kandmine ja nende väljastamine toimub andmekogude seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega sätestatud alusel ja korras.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 22.  Määruse jõustumine ja rakendamine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Rakendada käesolevat määrust alates 1. aprillist 2016.

Arno Rossman
Volikogu esimees

Lisa puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse avaldus

Lisa puudega lapse hooldajatoetuse avaldus