Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saaremaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.04.2018, 1

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 23.03.2018 nr 13

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Saaremaa valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga ning valla veebilehel asuvate juhendmaterjalidega.

 (3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia keskkonnasäästlik korraldatud jäätmevedu.

 (4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine kohustuslik.

 (5) Jäätmehooldust korraldab ja kontrollib Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi valitsus) ning Keskkonnaamet või Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

 (6) Jäätmehoolduse arendamist valla haldusterritooriumil korraldab valitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

 (7) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab valitsus, juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) biojäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, toiduainetööstuses, toitlustusasutuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
 2) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
 3) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
 5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, samuti vahendaja ja edasimüüja tegevus;
 6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis või vastav maa-ala jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 7) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, jäätmekäitluslepinguna käsitletakse ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise lepingut ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
 8) jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 9) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;
 10) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi looduslikke materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
 11) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse, sealhulgas jäätmete segamise ja eeltöötluse käigus jäätmete olemus või koostis muutub;
 12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
 13) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud hankelepingu(te) alusel korraldatud jäätmeveoteenust;
 14) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;
 15) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
 16) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;
 17) konteiner ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;
 18) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;
 19) korduskasutuseks ettevalmistamine on taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmeteks muutunud tooteid või nende osi kontrollitakse, puhastatakse või parandatakse selliselt, et neid saab kasutada uuesti esialgsel otstarbel ilma muu täiendava eeltöötluseta;
 20) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse ja seda teostab kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja;
 21) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on jäätmenimistus tähistatud tärniga;
 22) olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning nendega koostise ja omaduste poolest samalaadsed kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud jäätmed, sh segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, vanapaber ja pakendid ning pakendijäätmed;
 23) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 24) pakendiorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
 25) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid;
 26) probleemtoode on toode, mille jäätmeteks muutumisega võib kaasneda keskkonnarisk või keskkonnaoht või mis võib põhjustada keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid, põllumajandusplast;
 27) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida vastavalt käesolevale eeskirjale ei tohi sellesse konkreetsesse mahutisse paigutada;
 28) suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 29) tiheasustusala on üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks;
 30) vanapaber ehk paberi- ja kartongijäätmed on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

 (2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.

 (3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

 (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberi- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

 (6) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul olenemata kasutatava mahuti suurusest. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini või tuleb kasutusele võtta suurem mahuti või täiendav mahuti. Tiheasustusalal asuvalt kinnistult, kus biojäätmete kompostimine on tagatud, st kõiki biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid käesoleva eeskirja § 27 kohaselt kompostitakse kinnises kompostris, jäätmevaldaja on valitsusele vastava taotluse esitanud ning valitsus, olles asjaolusid kohapeal kontrollinud, on vastava loa väljastanud, või kinnistult, kust toimub graafikujärgne biojäätmete äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, võib jäätmevedaja olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul või vastavalt jäätmeseaduses kehtestatule.

 (7) Veopiirkonnas, kus puudub kehtiv korraldatud jäätmeveo luba, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta.

 (8) Jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.

 (9) Jäätmete vedu elumajade juurest on lubatud alates kella 6.00-st kuni 22.00-ni, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahu ajal.

 (10) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

 (11) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (12) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtades, välja arvatud aia- ja haljastusjäätmete põletamine või biojäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirja § 8 ja § 27 toodud tingimustel.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjas ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 2) paigutama jäätmed vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, viima need jäätmejaama või andma üle jäätmeid vedavale isikule;
 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 4) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
 5) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
 6) andma jäätmed üle olles veendunud, arvestades asjaolusid, et vastuvõtjal on jäätmeluba, kompleksluba või isik on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud ning ohtlike jäätmete üleandmisel on vastuvõtjal ka ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Jäätmed võib viia nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule;
 7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise lähtuvalt käesoleva eeskirja nõuetest ja sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke või kahjurite leviku ning ümbruskonna reostuse;
 8) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama ühismahuteid vastavalt eeskirja § 7 toodud tingimustel;
 9) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest;
 10) tagama veopäeval mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale. Jäätmemahuti peab veopäeval võimalusel asuma jäätmevedajale nähtaval kohal kinnistu sissepääsu lähedal;
 11) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse;
 12) vajadusel enne jäätmekonteinerisse paigutamist pakkima jäätmed kilekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid;
 13) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid käesoleva eeskirja peatükkides 5 ja 6 toodud nõuete kohaselt.

 (2) Juriidilised isikud (sh korteriühistud) on täiendavalt kohustatud:
 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirjas sätestatud nõuetest;
 2) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 3) valitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb tema tegevusega seotud jäätmehooldust (v.a korteriühistud);
 4) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;
 5) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde vähemalt lahtioleku ajaks, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

 (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid valitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.

§ 5.  Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele

 (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete, sh vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) Ühepereelamutes ja suvilates segaolmejäätmete kogumiseks kuni 100-liitrist jäätmekotti (kuni 10 kg jäätmeid);
 2) 80-, 100-, 120-, 140-, 190-, 240-, 370-, 600-, 800- või 1100-liitriseid ratastel kaanega ning käepidemetega väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse, kusjuures uued kasutusele võetavad konteinerid peavad vastama kvaliteedistandardile EVS-EN 840;
 3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 suuruseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 4) presskonteinereid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid;
 5) pakendite või aia- ja haljastusjäätmete üleandmiseks ka kuni 150-liitrist jäätmekotti (kuni 20 kg jäätmeid).

 (3) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.

 (4) Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott on kaitstud loomade ja lindude eest ning jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

 (5) Kui jäätmekoti kasutamisel eiratakse käesoleva eeskirja nõudeid ja see on tõendatud, on jäätmevaldajal edaspidi kohustus jäätmeid üle anda konteineriga.

 (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, ning jäätmete tekkekoht (kinnistu aadress).

 (7) Kinnistutel võib maaomaniku eelneval nõusolekul ja kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

 (8) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (9) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.

 (10) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

 (11) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.

 (12) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba ja ohutut juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

 (13) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest. Koduloomad ei tohi jäätmevedajat ohustada.

§ 6.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, keskkonnasäästlikult, elanikke kõige vähem häirival viisil;
 2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingu olemasolul selles kokkulepitud ajagraafiku järgi;
 3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;
 4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine;
 5) mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed või toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu mahuti juurde kuhjunud jäätmed;
 6) andma jäätmed üle ainult selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle vähemalt samaväärse eeskirja nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.

 (3) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et jäätmed ega nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

 (4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

 (5) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

§ 7.  Ühismahuti kasutamine

 (1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja ühismahutit kasutavatel kinnistutel täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid.

 (2) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks pärast seda, kui ühismahuti omanik on kirjalikult esitanud ametnikule ühismahutit kasutava isiku nime, kinnistu aadressi ja muud kontaktandmed kinnitades sellega oma nõusolekut ühismahuti kasutamiseks ning ametnik on vastavad andmed kandnud jäätmevaldajate registrisse.

 (3) Ühismahutina ei või kasutada jäätmekotti.

 (4) Ühismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse vastava valitsusele esitatud avalduse alusel või kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine ühismahutit kasutaval kinnistul.

§ 8.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

 (2) Jäätmete tekkekohas võib küttekolletes põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

 (3) ) Kodumajapidamistes tekkinud oksi ja lehti on lubatud põletada lahtises tules jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga ning juhul kui neid pole võimalik taaskasutada (sh kompostida või põletada energia saamiseks), v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri määrusega küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavatele nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse § 15 nõudeid.

§ 9.  Jäätmekäitlus väikesaartel

 (1) Väikesaartel on soovitatav kasutada ühismahutit, mis asub väikesaarel kokkulepitud kohas ja mille tühjendamiseks on sõlmitud jäätmeveoleping.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete transpordi väikesaarelt Saaremaale korraldab ja kulud kompenseerib valitsus.

§ 10.  Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja avalikel kogunemistel

 (1) Avalikul üritusel ja kogunemisel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise eest ürituse korraldaja.

 (2) Avalikul üritusel ja kogunemisel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.

 (3) Avalikel üritustel ja kogunemistel lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte.

§ 11.  Jäätmekäitlus avalikes randades

 (1) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmekonteinereid, sh eraldi konteinerid pakendijäätmetele.

 (2) Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.

 (3) Ranna haldaja paigaldab ranna parklasse jäätmekonteinerid sorteerimata olmejäätmete ja pakendijäätmete jaoks. Pakendijäätmete konteinerit tühjendatakse vastavalt vajadusele, sorteerimata olmejäätmete konteinerit puhkeperioodil vähemalt üks kord kuus.

§ 12.  Jäätmekäitlus kalmistutel

 (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikuks kasutuseks olevad jäätmekonteinerid.

 (2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning segaolmejäätmed.

 (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE 

§ 13.  Jäätmete liigiti kogumise kohustus

 (1) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong;
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid;
 8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit;
 10) tekstiil;
 11) suurjäätmed;
 12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid, CFC-sid sisaldavad seadmed, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, vanarehvid;
 13) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jms.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda hiljemalt käesoleva määruse kehtima hakkamisest alates.

 (3) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (4) Info liigiti kogutud jäätmete kogumiskohtade ja jäätmejaamade kohta on leitav veebilehelt www.saaremaavald.ee.

§ 14.  Segaolmejäätmed

 (1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole vallas korraldatud.

 (2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirja § 13 lõikele 1;
 2) ohtlikke jäätmeid;
 3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 4) üle 40 0C kuuma tuhka;
 5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 6) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
 7) probleemtooteid;
 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja peatükile 5;
 9) suuremõõtmelisi jäätmeid;
 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 11) tervishoiu- ja veterinaarjäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja peatükile 6.

§ 15.  Vanapaber

 (1) Vanapaber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale, viia ise vastavalt tähistatud vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama.

 (2) Haridusasutustes ning tiheasustusalal elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, kus on vähemalt viis korterit ning kaugküte või vedelkütust kasutav lokaalküte, peab olema eraldi jäätmemahuti vanapaberi kogumiseks.

 (3) Segaolmejäätmete ühismahuti kasutamise korral rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustus, kui ühismahutit kasutavate korterite või majapidamiste arv kokku on suurem või võrdne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korterite arvuga.

 (4) Vanapaberi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi.

 (5) Vanapaberimahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

§ 16.  Pakend ja pakendijäätmed

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.

 (2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitatavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud läbipaistmatusse kilekotti.

 (3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja kokkupressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.

 (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.

 (5) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui on tagatud vähemalt sama suur klaaspakendi ringlussevõtu määr ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

 (6) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 17.  Pakendiettevõtja, pakendiorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused

 (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

 (2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses valitsuse nõusolekul ja tingimustel.

 (3) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

 (4) Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima valitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused vallas, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

 (5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja soovitatavalt ka inglise keeles kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendikonteinerit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.

 (6) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab pakendiorganisatsioon tagama vähemalt pakendiseaduses sätestatud nõuetele vastava pakendipunktide tiheduse. Valitsus võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

 (7) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Valitsuse igakordsel nõusolekul võib proportsionaalselt vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja omavalitsuse rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.

 (8) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

 (9) Klaaspakendi kogumismahuti täiteavad peavad olema vähemalt 20 cm läbimõõduga ning segapakendi kogumismahutite täiteavad vähemalt 30 cm läbimõõduga või 20*30 cm küljepikkustega, välja arvatud standardsete avadega plastkonteinerid ja ümmargused klaaspakendi konteinerid.

 (10) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud:
 1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;
 2) tagama, et kaane, luugi vmt abil suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele ning vanuritele;
 3) vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
 4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendikonteinerid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 meetri raadiuses pakendipunktist.

 (11) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

 (12) Pakendiorganisatsioonil, pakendiettevõtjal ja pakendeid tekkekohalt vedaval isikul on kohustus esitada üks kord aastas, 30. jaanuariks, valitsusele andmed eelneva aasta jooksul avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil omavalitsusest kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
 1) omavalitsusest kogutud pakendite mass pakendimaterjali liikide kaupa;
 2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;
 3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa;
 4) omavalitsuses eelneva aasta jooksul tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;
 5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.

§ 18.  Ohtlikud jäätmed

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

 (2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse (näiteks jäätmejaama) või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale (sh ohtlike jäätmete kogumisringi käigus). Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

 (3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa, keskkonnakompleksloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

 (4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

 (5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

§ 19.  Probleemtooted ja nende jäätmed

 (1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m2. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia Kudjape jäätmejaama või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

§ 20.  Suurjäätmed


Suurjäätmed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Suurjäätmete kogumisringid toimuvad kogu valla territooriumil võimalusel kaks korda aastas.

§ 21.  Metalljäätmed


Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia jäätmejaama.

§ 22.  Plastijäätmed


Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

§ 23.  Klaasijäätmed


Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

§ 24.  Puidujäätmed


Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 25.  Tekstiili- ja rõivajäätmed


Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 26.  Biojäätmed

 (1) Biojäätmed, sealhulgas niidetud muru, umbrohi, toidujäätmed, puulehed, oksad jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida omal kinnistul vastavalt eeskirja § 27 nõuetele, anda üle jäätmevedajale või viia ise jäätmejaama.

 (2) Biojäätmed tuleb koguda eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale kinnistutel, mis asuvad 20 km raadiuses Kudjape jäätmejaamast või Salme või Valjala alevikes ning on:
 1) kinnistud, kus pakutakse toitlustusteenust (sh restoranid, kohvikud, lasteaiad, koolid, haigla, hoolekandeasutused jmt);
 2) enam kui 50 ruutmeetri suuruse müügipinnaga kauplused, kus müüakse toidukaupu;
 3) elamumaa sihtotstarbelised kinnistud, kus on vähemalt 5 korterit.

 (3) Lõikes 2 nimetatud kinnistutel tuleb biojäätmed anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 11 ja enam korteriga elamu kinnistul ning vähemalt kord kahe nädala jooksul 5-10 korteriga elamu kinnistul ning teistel kinnistutel vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (4) Lõikes 2 nimetatud kinnistul ei pea biojäätmeid jäätmevedajale üle andma, kui biojäätmed kompostitakse vastavalt eeskirja § 27, kui jäätmevaldaja kasutab toidujääkide purustamisseadet ja saadav suspensioon juhitakse ühiskanalisatsiooni või kui see kinnistu asub väikesaarel.

 (5) Segaolmejäätmete ühismahutit kasutavate kinnistute puhul rakenduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustused, kui ühismahutit kasutavatel kinnistutel on kokku vähemalt 5 korterit.

 (6) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432). Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.

 (7) Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale biojäätmete.

§ 27.  Biojäätmete kompostimisnõuded

 (1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides või samale omanikule kuuluval kinnistul sama asula piires. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloa või keskkonnakompleksloaga jäätmekäitluskohas.

 (2) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

 (3) Köögi- ja sööklajäätmeid võib tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

 (4) Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ja väljaspool sanitaarkaitseala.

 (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 28.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmeveo korraldab valitsus.

 (2) Valitsus korraldab riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks, juhindudes jäätmeseadusest ja riigihangete seadusest.

 (3) Veopiirkonnad, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel, on:
 1) Kuressaare linn;
 2) endiste Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumid ning Muhu vald;
 3) endise Lääne-Saare valla veopiirkond 1 (endise Kaarma valla haldusterritoorium);
 4) endise Lääne-Saare valla veopiirkond 2 (endise Kärla valla haldusterritoorium);
 5) endise Lääne-Saare valla veopiirkond 3 (endise Lümanda valla haldusterritoorium);
 6) endiste Pihtla, Mustjala, Kihelkonna, Salme ja Torgu valdade haldusterritooriumid.

 (4) Alates 1. jaanuarist 2020 on Saaremaa vallas kolm jäätmeveopiirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel:
 1) Kuressaare linna ja lähiümbruse veopiirkond (hõlmab linna ja Kudjape alevikku);
 2) Lääne-Saarema veopiirkond (hõlmab endiste Torgu, Salme, Lääne-Saare, Kihelkonna, Mustjala ja Pihtla valdade territooriume);
 3) Ida-Saarema veopiirkond (hõlmab endiste Leisi, Orissaare, Pöide, Valjala, Laimjala valdade territooriume).

 (5) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid:
 1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01);
 2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
 3) biojäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse) (20 01 08, 20 02 01).

 (6) Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht, kus on tagatud jäätmete maksimaalne taaskasutamine vastavalt jäätmehierarhiale, määratakse Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) vastava otsusega või leitakse parim teenusepakkuja riigihanke korras.

 (7) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (8) Asjaolu, kas valitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

 (9) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle isikule, kes ei ole tema piirkonnas jäätmevedaja.

 (10) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (11) Korraldatud jäätmeveoga ei ole üldjuhul hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, parklates, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

 (12) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

 (13) Jäätmevedaja on kohustatud osutama korraldatud jäätmeveo teenust kõigile jäätmevaldajatele, kes vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud.

 (14) Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesoleva eeskirja nõuetest. Jäätmemahutina kasutatakse sel juhul eeskirja § 5 nõuetele vastavat standardset jäätmemahutit ja selle tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 3 lõikes 6 sätestatud minimaalsest jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

 (15) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

 (16) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab valitsus avalikkust veebilehel www.saaremaavald.ee ja vallalehe kaudu.

 (17) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% vastava mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (18) Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel või jäätmeliigi, mille üleandmine tekkekohas on jäätmevaldajale kohustuslik, puudumisel lepingus arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust.

 (19) Kui segaolmejäätmete mahutis on ohtlikud jäätmed või elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil ära, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega.

 (20) Kui segaolmejäätmete, vanapaberi, biojäätmete või pakendimahutis on sobimatud jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil ära, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega. Segaolmejäätmete osas rakendub see õigus alates 1. jaanuarist 2020.

 (21) Kui segaolmejäätmete, vanapaberi, biojäätmete või pakendimahutis on sobimatud jäätmed, siis on jäätmevedajal õigus tühjendada mahuti eraldi veoringil, rakendades kahekordset teenustasu. Segaolmejäätmete osas rakendub see õigus alates 1. jaanuarist 2020.

 (22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 17-21 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude või kahekordse teenustasu küsimise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates nimetatud asjaolude ilmnemisest ning tagama käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud eraldi veoringil tühjendatava mahuti tühjendamise hiljemalt kolme päeva jooksul Kuressaare linna ja lähiümbruse veopiirkonnas ning hiljemalt 14 päeva jooksul ülejäänud veopiirkondades. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu.

 (23) Kõik korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate ja jäätmekäitlusettevõtete vahel sõlmitud lepingud loetakse alates käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kuupäevast kehtetuks selles osas, mis puudutab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu.

 (24) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud mahutivälised pakendatud segaolmejäätmed eelnevalt teada antud veopäeval ja jäätmevaldaja esitatud tellimuse korral hiljemalt kolme päeva jooksul Kuressaare linna ja lähiümbruse veopiirkonnas ning hiljemalt 14 päeva jooksul ülejäänud veopiirkondades alates tellimuse saamisest.

 (25) Valitsusel on õigus hankeleping enne tähtaja lõppu üles öelda ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allpool nimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on teatavaks tehtud valitsuse korraldus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse hankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole objektiivselt põhjendatav;
 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valitsuse ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

 (26) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud asjaolu, teavitab valitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates sellekohase nõude saamisest.

§ 29.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt või aastaringselt kuni kolmeks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (2) Jäätmevaldaja esitab vallavalitsuse keskkonnaosakonnale kirjaliku taotluse, milles on märgitud:
 1) taotleja nimi, e-posti aadress, elukoht, telefoninumber;
 2) kinnistu, mille kohta taotletakse jäätmeveost vabastust, aadress ja katastrinumber;
 3) põhjused, miks jäätmeveost vabastust taotletakse;
 4) periood, mille jooksul kinnistul ei elata või seda ei kasutata ja mille kestel soovitakse jäätmeveost vabastust;
 5) kinnistu elektritarbimise andmed eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.

 (3) Vallavalitsuse keskkonnaosakonna ametnik (edaspidi ametnik) vaatab taotluse läbi. Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele, annab ametnik jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitab puudused ja teavitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (4) Ametnikul on õigus nõuda muid asjakohaseid tõendeid kinnistu kasutamises või mittekasutamises veendumiseks.

 (5) Ametnik kontrollib kohapeal, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (6) Ametnik teeb valitsuse nimel otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või mittevabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Erandkorras võib ametnik otsuse tegemise tähtaega pikendada. Otsuses märgitakse vabastamise või mittevabastamise põhjus, vabastuse kestus ning jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja kohustused.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, valitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Valitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (8) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

 (9) Jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

 (10) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui ametniku otsuses märgitud tähtaeg on möödunud või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud alusel.

 (11) Ametnik tunnistab jäätmeveost vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
 1) otsuse aluseks olnud taotlus sisaldas valeandmeid või
 2) jäätmevaldaja esitab keskkonnaosakonnale asjakohase taotluse või
 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või
 4) kinnistul on tuvastatud jäätmete väärkäitlemine.

 (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja kuni määratud tähtaja lõpuni.

§ 30.  Jäätmekäitlusalased lisateenused

 (1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

 (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 31.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahule ja tühjendussagedusele ning ei sõltu sellest, kas mahuti on täis. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

 (3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.

 (4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo perioodi teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu renditeenuse osutamise lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

 (5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

 (6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse valitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab valitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

 (7) Valitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast alates valitsuse vastava korralduse avalikustamisest valitsuse veebilehel.

 (8) Jäätmevedaja teavitab kirjalikult jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutumisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

 (9) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo hankelepingus ja jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

 (10) Jäätmevaldajal on õigus mitte maksta jäätmevedajale talle osutatud mittekvaliteetse teenuse eest. Vaidluse tekkimisel jääb määravaks valitsuse seisukoht.

5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 32.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava, milles sisalduvad:
 1) andmed ringlussevõetavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel;
 2) ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirja § 33 lg 3 punktile 2;
 3) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad;
 4) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
 5) muud asjakohased selgitused.

 (2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

 (3) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusteatisele või kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (4) Jäätmeõiendis sisaldub:
 1) ehitusobjekti aadress ja nimetus;
 2) ehitise omanik;
 3) ehituse peatöövõtja;
 4) ehitusobjektil jäätmekäitluse eest vastutav isik ja tema kontaktandmed;
 5) ehitamise alustamise ja lõpetamise kuupäevad;
 6) tekkinud jäätmete kogused liikide kaupa ning isikud, kellele need jäätmed üle anti või jäätmete käitluskohad;
 7) kui tegelikult tekkinud jäätmeliigid ja kogused erinevad jäätmekavas toodud liikidest või kogustest, siis selgitus erinevuste tekkimise kohta;
 8) andmed ringlussevõetavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel.

 (5) Kinnistu, mille kohta esitatakse kasutusloa taotlus või kasutusteatis, peab vastama käesolevas määruses sätestatud korraldatud jäätmeveo nõuetele.

 (6) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada valitsusele kooskõlastamiseks käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastav jäätmeõiend.

 (7) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

 (8) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed vaheladustada, taaskasutada või kõrvaldada selleks ettenähtud kohas.

 (9) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (10) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

 (11) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte valitsuse kooskõlastatud projektist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

 (12) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

§ 33.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused

 (1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava kokkuleppega.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
 2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 3.2.1 puit, 3.2.2kiletamata paber ja kartong, 3.2.3 metall, 3.2.4 mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms), 3.2.5 klaas, 3.2.6 pinnas, 3.2.7 kile ja muud plastijäätmed, 3.2.8 ohtlikud jäätmed liikide kaupa, 3.2.9 korduskasutuseks sobivad materjalid,
3.2.10pakendid; 3.2.11 ehitus- ja lammutussegapraht;3.2.12 segaolmejäätmed.



 3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
 4) andma eeskirja § 33 lõike 3 punkti 2 alapunktides 3.2.1 kuni 3.2.10 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
 5) säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või vastava lepingu valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
 7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
 8) kooskõlastama valitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
 9) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 34.  Ohtlikud ehitusjäätmed

 (1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
 2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
 4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
 5) saastunud pinnas.

 (2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

 (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

 (4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARJÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 35.  Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele valla haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on sätestatud jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

 (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selle eest vastutava isiku.

 (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
 1) bioloogilised jäätmed;
 2) teravad-torkivad jäätmed;
 3) nakkusohtlikud jäätmed;
 4) laboratooriumide jäätmed;
 5) ravimijäätmed;
 6) radioaktiivsed jäätmed;
 7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
 8) eeskirja § 13 lõikes 1 nimetatud jäätmed;
 9) diskreetne vanapaber.

 (4) Ohtlike jäätmete ja eeskirja § 13 lõikes 1 nimetatud jäätmete käitlemisel lähtutakse eeskirjas toodud üldistest nõuetest.

 (5) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

 (6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 36.  Bioloogilised jäätmed


Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

§ 37.  Teravad ja torkivad jäätmed


Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 38.  Ohtlikud tervishoiujäätmed

 (1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

 (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

 (4) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

 (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 39.  Diskreetne vanapaber


Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS 

§ 40.  Jäätmekäitluskoha järelhooldus

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Valitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 41.  Järelevalve teostamine

 (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab valitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja valitsus.

 (3) Valitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.

 (4) Valitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

 (5) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

 (6) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 42.  Eeskirja rikkumine


Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120–12611 ja pakendiseaduse § 29–30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 43.  Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või valitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 44.  Hankelepingute kehtivus


Kõik enne käesoleva jäätmehoolduseeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ja vastaval territooriumil.

§ 45.  Valitsuse pädevus


Eeskirjaga seotud muude dokumentide kinnitamine on valitsuse pädevuses.

§ 46.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:
 1) Orissaare Vallavolikogu 19. juuni 2014. a määrus nr 16 „Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“;
 2) Valjala Vallavolikogu 19. juuni 2014. a määrus nr 8 „Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“;
 3) Leisi Vallavolikogu 16. juuni 2014. a määrus nr 14 „Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“;
 4) Laimjala Vallavolikogu 27. mai 2014. a määrus nr 8„Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“;
 5) Pöide Vallavolikogu 12. juuni 2014. a määrus nr 14 „Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“;
 6) Mustjala Vallavolikogu 20. juuni 2016. a määrus nr 5 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 7) Kihelkonna Vallavolikogu 30. mai 2016. a määrus nr 8 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 8) Salme Vallavolikogu 15. märsi 2016. a määrus nr 11 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 9) Torgu Vallavolikogu 1. aprilli 2016. a määrus nr 14 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 10) Kuressaare Linnavolikogu 24. märtsi 2016. a määrus nr 8 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 11) Pihtla Vallavolikogu 25. veebruari 2016. a määrus nr 7 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 12) Lääne-Saare Vallavolikogu 17. veebruari 2016. a määrus nr 4 „Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri“;
 13) Mustjala Vallavolikogu 20. aprilli 2007. a määrus nr 10 „Mustjala valla jäätmeveo rakendamise ja tingimuste korra kehtestamine“;
 14) Pihtla Vallavolikogu 29. augusti 2008. a määrus nr 8 „Pihtla valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord“.

§ 47.  Määruse jõustumine


Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tiiu Aro
Volikogu esimees