Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Järva valla kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 24.03.2022 nr 10
RT IV, 01.04.2022, 23
jõustumine 04.04.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Järva valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Järva valla omandis oleval maa-alal asuvate kalmistute (edaspidi kalmistu) kasutamise korra.

  (2) Eeskiri kohaldub järgmistele kalmistutele:
  1) Kikevere kalmistu (23401:002:0135) Jalametsa külas;
  2) Kirikaia kalmistu (25701:001:0143) Järva-Jaani alevis;
  3) Metsakalmistu (25702:003:0144) Järva-Jaani alevis;
  4) Tornialuse kalmistu (25702:003:0143) Järva-Jaani alevis;
  5) Järva-Peetri kalmistu (28801:004:0126) Peetri alevikus;
  6) Kadastiku kalmistu (28801:001:0120) Peetri alevikus;
  7) Pärnasaare kalmistu (32501:001:0231) Rutikvere külas.

  (3) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatside kasutajatele.

  (4) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel Järva valla heakorraeeskirjast ning muudest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kalmistu – vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
  2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või tuhaurni matmiseks;
  4) kalmistuvaht – kalmistu haldamisega seotud ülesandeid täitma volitatud isik;
  5) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus;
  6) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
  7) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatis (piirdeaed, äärekivi, betoonrant vms);
  8) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi vms;
  9) tuhapuisteala – kalmistul asuv maa-ala, mis on eraldatud surnute tuha puistamiseks;
  10) matus – tseremoonia surnu mulda sängitamiseks või tuha puistamiseks selleks ette nähtud kohta;
  11) Haudi – infosüsteem maetud isikute, hauaplatside ja hauaplatside kasutajate kohta andmete säilitamiseks ja korrastamiseks.

§ 3.   Kalmistu haldamine

  (1) Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid Järva valla ametiasutuse hallatav asutus Järva Teenused (edaspidi kalmistu haldaja).
[RT IV, 06.04.2023, 12 - jõust. 09.04.2023]

  (2) Kalmistu haldaja põhiülesandeks on tagada kalmistu heakord ja korraldada kalmistu kasutamine, sh hauaplatside eraldamine ja hauaplatside üle arvestuse pidamine, kalmistuplaani pidamine, jäätmehoolduse korraldamine, andmete esitamine infosüsteemi Haudi, hauaplatside kasutajate ja hauakohtade arvele võtmine ning kalmistuga seotud teiste õigusaktidest tulenevate ja kalmistu haldamiseks vajalike ülesannete täitmine.

  (3) Kalmistu haldaja tagab kalmistul matmiseks vajalikud tööriistad, parkimisplatside olemasolu ja korrashoiu, konteinerid kalmistujäätmete kogumiseks ning üldkasutatavate alade korrashoiu.

§ 4.   Kalmistu tööaeg

  (1) Kalmistu haldaja osutab kalmistuteenuseid tööpäevadel tema poolt kehtestatud tööaegadel, muul ajal vastavalt vajadusele eelneval kokkuleppel.

  (2) Kalmistu haldaja avalikustab kalmistu infotahvlil ja Järva valla veebilehel kalmistuvahi kontaktandmed ning töö- ja vastuvõtuajad.

2. peatükk Hauaplatsi kasutamine 

§ 5.   Hauaplatsi kasutusse andmine

  (1) Hauaplats antakse kasutusse lähtudes hauaplatsi kasutaja soovitud hauakohtade arvust.

  (2) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistuvaht arvestades kalmistu planeeringut.

  (3) Ühe hauakoha mõõtmed on üldjuhul kirstumatuse korral 2,5 x 1,5 m ning urnimatuse korral 1,0 x 1,0 m.

  (4) Erandjuhtudel, kui juba eraldatud hauaplatside asetus või looduslikud tingimused ei võimalda kasutusse anda hauaplatsi, kuhu on võimalik kaevata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud suurusega hauakoht, võib kasutusse anda väiksema hauaplatsi. Sellisel juhul ei tohi kirstuga matmisel hauakoha pikkus olla väiksem kui 2 m ja laius väiksem kui 1,2 m.

  (5) Hauaplatsi kasutusse andmisel tuleb üldjuhul jälgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läände) ja hauatähis asetseb peatsis.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust võib erandkorras kõrvale kalduda, kui nimetatud tegevus ei häiri kalmistu üldist väljanägemist, järgmistel juhtudel:
  1) kalmistu varasem planeering ei võimalda hauda kaevata õiges suunas või
  2) matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega.

  (7) Uut hauaplatsi ei anta kasutusse Järva-Jaani alevi Kirikaia kalmistule. Kirikaia kalmistule võivad matta ainult olemasolevate hauaplatside kasutajad, v.a juhul, kui hauaplats tunnistatakse eeskirja kohaselt hooldamata hauaplatsiks ja antakse uuesti kasutusse.

§ 6.   Hauaplatsi kasutusõigus

  (1) Hauaplatsi saamiseks esitab matja või huvitatud isik kalmistuvahile kirjaliku taotluse, mille vormi kehtestab Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Hauaplatsi kasutusse andmine on tasuta, kasutusse andmisel sõlmib hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping) kalmistuvaht. Leping registreeritakse kalmistu haldaja dokumendihaldussüsteemis ning lepingu andmed kantakse infosüsteemi Haudi.

  (3) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus. Kasutuslepingus määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused, lepingu muutmise ja lõpetamise ning kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel, vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus eeskirja tundmise ja täitmise kohta. Kasutuslepingu vormi kinnitab vallavalitsus.

§ 7.   Hauaplatsi kasutusleping

  (1) Hauaplatsi kasutusleping sõlmitakse tähtajatult.

  (2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks ja õigus taotleda kasutuslepingu ülevõtmist. Kasutuslepingu üleandmise vormistab kalmistuvaht kirjalikult hauaplatsi kasutaja surma tõendava dokumendi esitamisel, sõlmides kokkuleppe kasutuslepingu muutmiseks. Kasutuslepingus muudetud andmed kantakse dokumendihaldussüsteemi ning infosüsteemi Haudi.

  (3) Kasutuslepingu sõlmimise eelisõigus on ka maetute omastel hauaplatsi osas, mis ei ole lepingu alusel kasutusse antud, et olemasolevaid hauaplatse põlistada ja laiendada, k.a Järva-Jaani alevi Kirikaia kalmistul.

  (4) Hauaplatsi kasutaja võib soovi korral kasutusõiguse üle anda teisele isikule, teatades sellest kalmistu haldajale kirjalikult. Kasutusõiguse üleandmise vormistab kalmistuvaht ning muudetud andmed kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud infosüsteemidesse.

§ 8.   Hauaplatsi kasutuslepingu lõpetamine

  (1) Kasutusleping lõpeb lepingu üleandmisel või hauaplatsi kasutaja surma korral, kui kasutuslepingut ei võeta üle.

  (2) Kalmistu haldaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt üles öelda, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 18 või kasutaja pole § 18 lõike 4 punktis 1 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.

  (3) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistuvaht arvele kui kasutajata hauaplatsi.

3. peatükk Matmine 

§ 9.   Matmise kord

  (1) Matmine tuleb registreerida kalmistuseaduses sätestatud dokumendi alusel kalmistuvahi juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

  (2) Kalmistu haldaja määratud isik kannab kalmistuvahi teate alusel andmed maetud isiku kohta infosüsteemi Haudi.

  (3) Haua kaevamise ja matmise korraldab matja. Kui matja ei ole hauaplatsi kasutusõigust omav isik, on matmiseks vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek, mille matja peab esitama kalmistuvahile.

  (4) Matmine võib toimuda ainult valgel ajal.

§ 10.   Matmine hauaplatsile

  (1) Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5–2 meetrit maapinnast. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1 meeter.

  (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvale tõstmise ja tagasi paigaldamise korraldab ning kulud kannab matja.

  (3) Kui haua kaevamisel tulevad pinnasest välja varem maetu säilmed, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata ning pealematmist ei toimu. Uus haud kaevatakse säilinud kirstu kõrvale. Matusetalituse ajaks kaetakse säilinud kirst mullakihiga. Haud aetakse kinni mõlema kirstu pealt, kui uus lahkunu on mulda sängitatud. Kui hauaplatsil ei ole ruumi haua kaevamiseks säilinud kirstu kõrvale, antakse hauaplatsi kasutaja kasutusse uus hauaplats.

  (4) Hauakohast välja kaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei rikuks kõrval asuvaid hauakohti ja -platse.

  (5) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauakohtadele ja platsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist.

§ 11.   Tundmatu või omasteta surnu matmine

  (1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab kalmistu haldaja.

  (2) Tundmatu või omasteta surnu maetakse selleks eraldatud hauaplatsile.

§ 12.   Pealematmine

  (1) Kirstuga maetava surnu samale hauakohale pealematmine ei või toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest.

  (2) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek juhul, kui matja ei ole hauaplatsi kasutusõigust omav isik.

  (3) Pealematmise korral tuleb kohapeal säilitada vanad hauatähised või matta haua peatsisse pealemaetavast kirstust alla poole.

  (4) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauakohale peale ei maeta.

§ 13.   Tuha puistamine tuhapuistealale

  (1) Matjal on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale, mille määrab kindlaks vallavalitsus. Sellisel juhul hauaplatsi ei eraldata.

  (2) Tuhapuisteala tuleb kalmistul äratuntavalt piiritleda ning sinna on hauatähiste paigaldamine keelatud. Tuhapuistealal võib surnu mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

  (3) Tuhapuisteala hooldab ja heakorrastab kalmistuvaht.

4. peatükk Heakord 

§ 14.   Heakorra nõuded kalmistul

  (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

  (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
  1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid või -rajatisi;
  2) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
  3) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke väljaspoole kasutusse antud hauaplatsi;
  4) tuua ja maha panna olmejäätmeid ning rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
  5) muuta omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
  6) teostada ükskõik millist omavolilist kaevamist;
  7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistuvahi loata, suusatada või uisutada;
  8) teha lõket;
  9) matta loomi loomakaitseseaduse tähenduses;
  10) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv või häiriv tegevus;
  11) kaasa võtta lemmikloomi.

5. peatükk Hauaplatsi kujundamine ja hooldus 

§ 15.   Hauatähised ja -rajatised

  (1) Hauaplats ja/või hauakoht tähistatakse risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kirjutatud maetu nimi ning soovitatavalt sünni- ja surmakuupäev.

  (2) Hauarajatis peab olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu.

  (3) Hauaplatsi valatavad või paigaldatavad piirded tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistuvahiga ning rajada nii, et külgnevatele platsidele oleks tagatud juurdepääs platside vahele jäetava käiguraja kaudu. Vallavalitsuse korraldusega võib määrata kalmistul piirkonnad, kuhu on keelatud hauaplatsi ääriste rajamine.

  (4) Hauarajatis, mis ei vasta eeskirjas esitatud nõuetele, likvideeritakse pärast hauaplatsi kasutajale tehtud kirjaliku hoiatuse jõustumist. Omavoliliselt püstitatud hauarajatise likvideerimise kulud kannab hauaplatsi kasutaja.

§ 16.   Hauaplatsi kujundamine

  (1) Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Hauaplatsi kujundamiseks on soovitatavad traditsioonilised kujundusvõtted, nt muru, lillepeenar, liivaga kaetud kalm, pügatud hekk (kõrgusega kuni 1,0 m), puude madalakasvulised leinavormid, põõsad ja muud kujunduselemendid (pink, hauavaas, haualatern jne). Puude ja põõsaste võra peab jääma hauaplatsi piiridesse.

§ 17.   Hauaplatsi hooldamine

  (1) Hauaplatsi hooldamist korraldab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma hauaplatsi, hauaplatside vahed ja hauaplatsiga piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana.

  (3) Hauaplatsi kasutajal tuleb plast-, klaas- ja metalljäätmed paigutada selleks ettenähtud konteineritesse. Biolagunevad jäätmed (lehed, oksad jms) tuleb viia selleks ettenähtud kohta.

  (4) Omasteta surnu hauaplatsi ja -koha hoiab korras kalmistuvaht.

6. peatükk Hooldamata hauaplats 

§ 18.   Hooldamata hauaplatsi arvele võtmine

  (1) Hooldamata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

  (2) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
  1) hauaplatsi pinnasest on läbi kasvanud rohi või võsa, millest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud (on tekkinud kulu);
  2) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

  (3) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvele võtmiseks korraldab kalmistuvaht selle ülevaatamise.

  (4) Hauaplats vaadatakse üle kahel korral:
  1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata, märgistatakse see sildiga, millel on kiri „hooldamata hauaplats“. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse eeldatav kuupäev ja kalmistuvahi kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale, kui see on võimalik kindlaks teha, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettekirjutuse hauaplatsi korrastamiseks;
  2) teine ülevaatus toimub mitte varem, kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda. Kui hauaplats on ka teise ülevaatuse käigus hooldamata, on kalmistuvahil õigus teha vallavalitsusele ettepanek tunnistada hauaplats kasutajata hauaplatsiks.

  (5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal fikseeritakse hauaplatsi seisukord, teise ülevaatuse akt lisatakse esimese ülevaatuse protokollile.

  (6) Hauaplatsi tunnistab kasutajata hauaplatsiks või jätab tunnistamata kalmistuvahi ettepanekul vallavalitsus.

§ 19.   Hooldamata hauaplatsi taaskasutusse andmine

  Hooldamata hauaplatsi võib kalmistuvaht eraldada uuesti kasutamiseks, kui hauaplats on tunnistatud kasutamata hauaplatsiks ning samale hauaplatsile on viimasest kirstuga matmisest möödunud vähemalt 20 aastat või tuhaurniga matmisest vähemalt 10 aastat.

7. peatükk Mälestised 

§ 20.   Mälestistena kaitse all olevad objektid

  (1) Järva-Jaani alevi Kirikuaia kalmistu, Järva-Peetri kalmistu ning Kadastiku kalmistu ja nendega kaasnevad objektid on kultuurimälestiste registrisse (https://register.muinas.ee/) kantud muinsuskaitsealuste kinnismälestistena, millele kohaldatakse muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja kitsendusi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalmistutel on Muinsuskaitseameti kirjaliku loa või kooskõlastuseta kalmistu piiranguvööndis keelatud:
  1) rajada kõrghaljastust ning teha raie-, kaeve- ja muid pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töid;
  2) ehitada ehitisteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist.

  (3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauatähis, piire või sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 21.   Enne eeskirja jõustumist sõlmitud või sõlmimata lepingud

  (1) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud tähtajatud hauaplatsi kasutuslepingud jäävad kehtima.

  (2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud tähtajalised hauaplatsi kasutuslepingud jäävad kehtima kuni lepingus määratud tähtaja lõpuni. Pärast lepingu lõppemist sõlmitakse senise hauaplatsi kasutaja või sooviavaldajaga uus leping vastavalt eeskirjale.

  (3) Senine hauaplatsi kasutaja, kes on eeskirja jõustumiseni hauaplatsi kasutanud, kuid kellel puudub kehtiv hauaplatsi kasutusleping, peab sõlmima kasutuslepingu viie aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimata jätmise korral ei kaota senine kasutaja hauaplatsi kasutamisõigust.

§ 22.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 23.   Määruse rakendamine ja jõustumine

  (1) Eeskirjas tuhapuisteala kohta käivad sätted jõustuvad tuhapuisteala määramisel vallavalitsuse poolt.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.