ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Sõmeru Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.05.2014, 1

Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 23.04.2014 nr 12

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

  Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi: eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõudeid ja tingimusi ning teenuste osutamise ja kasutamise korda Sõmeru vallas.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Sõmeru vallavolikogu (edaspidi: vallavolikogu) kinnitatud Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mis on fikseeritud kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingus (edaspidi teenusleping) ja mille kohta kliendile esitatakse arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 6) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
 7) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 8) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
 9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
 10) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
 11) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- või sademeveest;
 12) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 13) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 14) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 15) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 16) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 17) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele.
 18) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks
 19) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 20) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
 21) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
 22) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee- ettevõtja hallatav;
 23) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee- ettevõtja.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee- ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Sõmeru vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele müüdava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee- ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt teenuslepingule. Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku või valdajaga.

 (5) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
 1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
 2) ainult joogivee saamiseks.

 (6) Sõltuvalt ehitusviisist on ühine:
 1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks;
 2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks;
 3) ühisvoolne kanalisatsioon ette nähtud reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

§ 4.  Veeteenuse hind ja selle tasumine

 (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja kooskõlastab hinnad ennem nende kehtestamist Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 141 ja § 142 alusel Vallavalitsuse või Konkurentsiametiga.

 (2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt eeskirja §-le 25.

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.

 (2) Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) valla territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel.

 (3) Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

2. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 6.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru).

 (3) Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

 (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.

§ 7.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Mõõdetuna maapinna kõrgusel on vähim nõutud veerõhk 2,5 baari, rõhk ei tohi ületada 6 baari.

 (2) Kui kinnistul vajatakse vähimast nõutud veerõhust suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

 (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 8.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Tähtajalise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse eest tasumise tingimused määratakse tähtajalises teenuslepingus.

 (3) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooninõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur.

 (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 9.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

 (1) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

 (3) Klient on kohustatud:
 1) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee- ettevõtjale;
 2) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning neid vajadusel vahetada või demonteerida;
 3) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove.

 (4) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist või nende kasutajaid. Keelatud ühendus on:
 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetu ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
 5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

 (5) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis hüvitab klient kahju seaduses ettenähtud korras.

§ 10.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide taaspaigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 11.  Kontrolliõigus

 (1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

 (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostab volitatud isik kahes eksemplaris akti, millest üks jääb kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avariiolukorras 

§ 12.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Kliendile vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole 10 tööpäeva jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reo-ning sademee ärajuhtimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta on veeettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine sulgeda, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
 4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
 3) sisendustoru lekke ilmnemisel;
 4) keelatud ühenduse ilmnemisel.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

 (4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

§ 13.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 8 tundi, tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja teavitab oma koduleheküljel ja kohalikus ajalehes ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee- ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui veeettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

 (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk Omavoliline veevõtt ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 14.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 10 lõikes 4 sätestatud juhul;
 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse vastavad lepingukokkulepet omamata sademevett.

 (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik rikkumist määratleva akti.

§ 15.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee- ettevõtjale hüvitist:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 5-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

 (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee- ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

 (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta 

§ 16.  Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel võib purgida vee- ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

 (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C.

 (5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

 (6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

 (7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 17.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused on järgmised:
 1) üldreostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused:
 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
 3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.
 4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral maksab klient vee-ettevõtjale ülenormatiivset reostustasu V reostusgrupile vastava viiekordse tasumäära alusel.

§ 18.  Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

 (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile.

 (7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee- ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a. ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk Vee mõõtmine ning reo- ja sademevee arvestus ning teenuste eest tasumine 

§ 19.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud mõõdusõlmega vee mõõtmiseks, mille paigaldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kliendi poolt paigaldatud mõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Klient teostab tema poolt paigaldatud mõõdusõlme veearvesti hooldust ja taatlust. Vee-ettevõtja poolt paigaldatud mõõdusõlm on vee-ettevõtja omandis ja kliendi poolt paigaldatud mõõdusõlm on kliendi omandis

 (2) Mõõdusõlm ei ole kinnistu veevärgi osa.

 (3) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes mõõdusõlmes. Enam kui ühe mõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (4) Mõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (5) Mõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

 (6) Mõõdukaev rajatakse vee-ettevõtja tehniliste nõuete alusel kliendi kulul.

 (7) Juhul, kui vee-ettevõtja ei ole kliendiga teisiti kokku leppinud, paigaldab vee-ettevõtja omal kulul mõõdusõlme kliendi kinnistu tarbeks viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja tema poolt paigaldatud mõõdusõlme.

§ 20.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) vee-ettevõtja poolt mõõdusõlme paigaldatud plommide säilimise;
 3) juurdepääsu mõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient koheselt vee- ettevõtjale teatama.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud klient, asendab vee-ettevõtja arvesti omal kulul.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

 (5) Vee-ettevõtja võib kirjalikult nõuda kliendile kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud vee-ettevõtja, vastasel juhul klient.

§ 21.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile müüdava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole seda põhjustanud, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamise arvestusperioodile eelnenud kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi.

 (3) Kui eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

§ 22.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

 (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23.  Reo- ja sademevee arvestus

 (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kliendil on õigustaotleda vee-ettevõtjalt reovee mõõtmist arvestiga. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ning on välistatud muu vee sattumine kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Kliendil on õigustaotleda sademevee mõõtmist arvestiga. Kõik sademevee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi: Q sv arv = A * H emhi, kus Q sv arv – sademevee arvutuslik vooluhulk (m3/a),
A – kinnistu kõvakattega pindade (katusepinnad, betoon, asfalt, kõnniteeplaat kogupindala (m2), H emhi – aastane keskmine sademete summa (m/a).

 (4) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reo- või sademevee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

 (5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee- ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 24.  Reo- ja sademevee mõõtmine

 (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, mõõdetakse kliendi nõudel reoveearvestiga või määratakse arvestuslikult lahutades ühisveevärgist tarvitatud vee kogusest kastmiseks kasutatud vee koguse. Kastmiseks kasutatava vee mõõtmiseks paigaldab veearvesti klient. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ning on välistatud muu vee sattumine kanalisatsiooni. Kõigi reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamist ning arvestite paigaldamist, taatlemist ja hooldust korraldab ja sellega seotud kulud kannab klient.

 (3) Klient peab täitma eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo– ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

 (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 25.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee- ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

 (3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

 (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve 14 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

 (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada 14 kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse 14 kalendripäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

7. peatükk Teenuslepingu sõlmimine ja lõpetamine 

§ 26.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused.

 (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee- ettevõtjale vormikohase avalduse ja eeskirjast ning muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 27.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee- ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 28.  Teenuslepingu ülesütlemine

 (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest 14 päeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud 14 päeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul on veekasutus või reo- ning sademetevee ärajuhtimine omavoliline.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
 4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 29.  Uue teenuslepingu sõlmimine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

 (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Sõmeru Vallavolikogu 13.03.2001 a. määrus nr.10 Sõmeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

§ 31.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Maido Nõlvak
Volikogu esimees