Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 28.04.2021 nr 58
RT IV, 06.05.2021, 2
jõustumine 01.06.2021
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 26.04.2023 | RT IV, 04.05.2023, 14 | 01.07.2023 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, § 22 lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse valla ja riigi eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi abi) andmise tingimused ja kord.
(2) Abi andmise eesmärk on aidata kaasa inimeste toimetulekuhõive toetamisele ning elukvaliteedi säilimisele.
(3) Abile on õigus isikul, kelle rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht on Kadrina vallas välja arvatud vältimatu sotsiaalabi andmine, mida korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.
(4) Abi on valla poolt korraldatav sotsiaalteenus (edaspidi teenus, vastavas käändes) ja rahaline sotsiaaltoetus (edaspidi toetus, vastavas käändes).
(5) Määrusega sätestatud abi andmise menetlusele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja sotsiaalhoolekande seadust ning nende alusel vastuvõetud õigusakte. Vastuolu korral käesoleva määruse ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse vahel kohaldatakse seadustes sätestatut.
§ 2. Abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seadusega, sotsiaalhoolekande seadusega ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega sätestatud Kadrina valla ülesandeid täidab Kadrina Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus), sotsiaalosakonna ametnikud ja vallavalitsus kui täitevorgan.
(2) Kadrina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
(3) Kui isik vajab abi viivitamatult, võib ametiasutus tasuda isiku eest rahalise kohustuse, kasutades hiljem tagasinõudeõigust tehtud kulutuste hüvitamiseks.
(4) Erandjuhul võib ametiasutus üle võtta isikule osutatud teenuse eest tasumise kohustuse, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isikul ei ole võimalik vara puudumisel tagada endale piisavat ülalpidamist;
2) isikul puuduvad võimalused ülalpidamise andmist nõuda ülalpidamiskohustusega isikutelt.
(5) Teenuse eest tasumise kohustuse üle võtmise otsustab vallavalitsus.
(6) Omasteta isiku matmise korraldab ametiasutus.
§ 3. Abi taotlemine
(1) Abi saamiseks esitatakse üldjuhul kirjalik taotlus ametiasutusele. Abi võib taotleda abi vajav isik, tema lähedane isik, pereliige või sotsiaalosakonna ametnik. Abi osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
(2) Teenuse või toetuse taotluses märgitakse:
1) abi vajava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) registrijärgse ja tegeliku elukoha andmed;
3) kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
4) sotsiaalne seisund (töötu, pensionär vms);
5) andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta kalendrikuus;
6) taotletava abi liik;
7) abi taotlemise olulised asjaolud;
8) taotluse esitamise kuupäev ning taotleja allkiri.
(3) Toetuse taotlemisel märgitakse lisaks:
1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
2) panga ülekande korral arvelduskonto number ja konto omaniku nimi.
(4) Taotluse läbivaatamisel on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja muid andmeid, teha kodukülastusi, saada teavet teistelt isikutelt ja asutustelt. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude kaudu.
(5) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab sotsiaalosakonna ametnik taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks.
(6) Teenuste ja toetuse taotluste vormid kehtestab vallavalitsus.
§ 4. Abi määramine
(1) Abi määramisel võetakse arvesse abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamiseks, isiku enda panust toimetuleku tagamiseks ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks.
(2) Abi andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(3) Teenuse osutamise võib delegeerida sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele vastavale juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(4) Abi andmine otsustatakse haldusaktiga. S otsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri STAR väljamakselehed on võrdsustatud haldusaktiga.
§ 5. Abi määramisest keeldumine
Abi määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja on esitanud valeandmeid, jätnud nõutud lisadokumendid tähtajaks esitamata või keeldub muul viisil abi määramiseks vajalikust koostööst;
2) abivajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekud on piisavad, et tagada abivajava isiku abi eest tasumine;
3) tööealine isik, kes ei tööta ega õpi, on mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või ametiasutuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud teenuses;
4) abivajav isik on määratud abi kasutanud mittesihipäraselt;
5) abivajaduse katavad riiklikud toetused ja teenused või muu abi.
§ 6. Abi rahastamine
(1) Abi rahastatakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, riigieelarvest või struktuurifondidest.
(2) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(4) Sotsiaalosakonna ametnikul on õigus kaalutletud ja põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
2. peatükk TEENUSED
§ 7. Teenuste liigid
(1) Valla poolt korraldatavad teenused, mille täpne kirjeldus ja sisu on antud sotsiaalhoolekandeseaduses, on järgnevad:
1) koduteenus;
2) sotsiaaltransporditeenus;
3) eluruumi tagamise teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
5) tugiisikuteenus;
6) võlanõustamisteenus;
7) varjupaigateenus;
8) turvakoduteenus;
9) isikliku abistaja teenus;
10) täisealise isiku hooldus;
11) asendushooldusteenus;
12) järelhooldusteenus;
13) lapsehoiuteenus.
(2) Ametiasutus korraldab võimalusel isiku abivajadusest lähtuvalt muid vajaduspõhiseid teenuseid, sh vältimatu sotsiaalabi teenus.
(3) Käesolevas paragrahvis kirjeldatud teenuste loetelu ei ole ammendav ning taotluste menetlemise kord laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või käesolevas määruses kirjeldatud teenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduv ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.
§ 8. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise isiku iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ja võimalusel parandades elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu:
1) toiduainete või valmistoiduga ja esmatarbekaupadega varustamine (üldjuhul lähimast müügikohast);
2) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist;
3) kaugkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine eluruumist;
4) esmase arstiabi kättesaadavuse korraldamine;
5) abistamine ravimite ja abivahendite soetamisel;
6) abistamine erinevates ametiasutustes asjaajamisel;
7) abistamine kommunaal- ja muude maksete tasumisel;
8) vajaliku teabe edastamine, isiku ära kuulamine;
9) muude toetavate teenuste (pesupesemise teenuse, pesemise teenuse jms) korraldamine;
10) vajadusel eluruumi (toa ja köögi) esmane kerge koristamine isikule kuuluvate vahenditega üks kord nädalas või selle korraldamine.
(3) Koduteenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus lähtudes isiku abivajadusest.
(4) Koduteenuse määramise ja lõpetamise otsustab sotsiaalosakonna ametnik haldusaktiga.
(5) Haldusaktis määratakse kindlaks teenuse osutamise tingimused, muu hulgas märgitakse ära kõrvalabi tegevuste loetelu, maht, tähtaeg, teenuse hind ja teenuse osutaja.
(6) Koduteenuse vajaduse muutumisel või teenuse saamise tähtaja möödumisel hinnatakse uuesti isiku abivajadus ja otsustatakse vajadusel teenuse pikendamine. Korduvhindamise võib algatada sotsiaalosakonna ametnik või teenust saav inimene.
(7) Teenuse osutamise võib põhjendatud vajadusel enne tähtaega lõpetada, juhul kui:
1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab toime tulla ilma koduteenuseta;
2) teenuse saaja on asunud elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile;
3) teenuse saaja asub teenusele hoolekandeasutusse.
§ 9. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada isikul, kelle füüsiline või psüühiline erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse määramise otsustab sotsiaalosakonna ametnik.
(4) Teenuse saamiseks esitab isik suulise või kirjaliku taotluse vähemalt 2 tööpäeva ette.
(5) Teenus loetakse määratuks kui sotsiaalosakonna ametnik on kinnitanud teenuse osutaja, teenuse saamise eesmärgi ja marsruudi ning teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.
(6) Sotsiaaltransporditeenus on teenuse kasutajale üldjuhul tasuline.
§ 10. Eluruumi teenus
(1) Eluruumi teenuse eesmärk on kindlustada isikule võimalusel eluruumi kasutamine, kes sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi teenust on õigus saada isikul:
1) kelle suhtes puuduvad ülalpidamiskohustusega isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelist abi või kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest, erivajadusest või varalisest olukorrast ei ole suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumita jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist;
3) kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul samasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
4) kelle elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist oli rahvastikuregistri andmetel Kadrina vald.
(3) Eluruumi teenuse otsustab sotsiaalosakonna ametnik haldusaktiga.
(4) Eluruumi teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele taotlus. Taotluses märgitakse lisaks käesoleva korra § 3 lõikes 2 märgitud andmetele:
1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
2) andmed isiku perekonnaliikmete või leibkonnaliikmete kohta;
3) sotsiaaleluruumi kasutamise aeg kui isik vajab sotsiaaleluruumi kindlaks ajaperioodiks.
(5) Kui isik on vähemalt kaks korda järjest keeldunud talle pakutud eluruumist, võib eluruumi jätta andmata.
(6) Eluruum antakse kasutusse tähtajaliselt, üldjuhul kuni üheks aastaks.
(7) Eluruumi saajaga sõlmitakse üürileping, milles märgitakse eluruumi kasutamise tingimused, teenuse osutamise tähtaeg ja tasumise põhimõtted. Teenuse saaja tasub eluasemekulud ja üüri.
§ 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõime langusest ja/või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei ole suuteline ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulema kodustes tingimustes ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muul viisil.
(2) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ööpäevaringse hooldamise vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik. Abivajaduse, selle ulatuse ning õigustatuse teenuse saamiseks selgitab välja valla sotsiaalosakonna ametnik.
(3) Üldhooldusteenuse saamiseks:
1) saab isik pöörduda otse vabalt valitud teenuspakkuja poole;
2) esitab ametiasutusele taotluse, lisades taotleja võimalused üldhooldusteenuse eest tasumiseks.
(4) Üldhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust.
(5) Valla eelarvest tasutakse isiku taotluse alusel üldhooldusteenuse hoolduskulu ja väiksema sissetuleku hüvitist, kui teenuse saaja sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam.
(6) Isik tasub üldhooldusteenuse maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenusega seotud isiklikud kulud.
(7) Isiku taotlusele lisatakse teenuse osutajaga sõlmitud hooldusleping.
(8) Üldhooldusteenuse tasu maksmise otsustab vallavalitsus korraldusega. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.
(9) Vallavalitsus kehtestab üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Hoolduskulude piirmäära kehtestab vallavalitsus korraldusega.
[RT IV, 04.05.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
§ 12. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut olukorras, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Tugiisikuteenust on õigus saada:
1) lapsel, kes vajab abi arengu toetamisel oma erivajaduse tõttu;
2) last kasvataval isikul, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
3) isikul, kes vajab abi ning juhendamist igapäevaelu korraldamisel;
4) iseseisvalt elama asumisel asendushooldusteenuse või eestkoste lõppemisel.
(3) Tugiisikuteenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga. Haldusaktis määratakse teenuse eesmärk ja vajalikud toimingud; teenuse maht, tähtaeg, koht, hind, osutaja ja tasumise kord.
(4) Lapsele tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusakti alusel teenuse osutamise leping, kus osapoolteks on teenuse saaja seaduslik esindaja, teenuse osutaja ja ametiasutus.
(5) Tugiisikuteenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.
(6) Tugiisikule tasutakse valla eelarvest temaga sõlmitud lepingu alusel. Tugiisik esitab sotsiaalosakonnale kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.
§ 13. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimistel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenust saab isik, kellel on majanduslikud toimetuleku probleemid, võlgnevused või oht võlgnevuste tekkimiseks ning kes ei ole iseseisvalt võimeline tekkinud või tekkivaid rahalisi kohustusi täitma.
(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(4) Teenuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust. Isik võib pöörduda valla sotsiaalosakonda või enda poolt valitud teenuse osutaja poole.
§ 14. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on kindlustada ajutine ööbimiskoht täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kes abivajaduse hetkel viibib Kadrina valla haldusterritooriumil.
(2) Teenuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust. Isikul on õigus pöörduda teenuse saamiseks teenuse osutaja poole.
(3) Ametiasutus korraldab varjupaigateenuse isikule siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema.
(4) Teenust saav isik tasub varjupaigateenuse eest teenuse osutaja hinnakirja alusel. Varjupaigateenuse hinna osa, mille eest ei ole teenuse saaja oma majanduslikust olukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse valla eelarvest vallale esitatud arve alusel.
§ 15. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Vajadusel tagatakse isikule kriisiabi.
(2) Turvakoduteenust on õigus saada:
1) lapsel, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisel isikul, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(4) Teenuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust. Täisealisel isikul on õigus pöörduda teenuse saamiseks teenuse osutaja poole.
(5) Ametiasutus korraldab turvakoduteenuse kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, selgitades välja isiku abivajaduse ja asutuse või isiku, kes saab vastavat teenust osutada.
(6) Turvakoduteenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ja turvakoduteenust osutava asutuse või teenust osutava isiku vahel haldusleping.
(7) Turvakoduteenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.
§ 16. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada täisealise isiku iseseisvat toimetulekut vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete isikute hoolduskoormust.
(2) Teenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele käesoleva korra § 3 lõikes 2 toodud taotlus, lisades tegevused milleks isiklikku abistajat soovitakse ja isikliku abistaja andmed.
(3) Isikliku abistaja teenuse määramise otsustab sotsiaalosakonna ametnik haldusaktiga.
(4) Isikliku abistaja teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.
§ 17. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on tagada isikule, kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi kodustes tingimustes igapäevaseks toimetulekuks.
(2) Hoolduse seadmiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, lisades toimingud milleks hooldajat vajatakse ja hooldaja andmed.
(3) Taotlusele lisatakse hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.
(4) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul tähtajaliselt, maksimaalselt hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
(5) Hooldajaks võib määrata isiku, kes ei ole üldjuhul hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel endal ei ole sügavat või rasket puuet.
(6) Isiku eest, kes ei saa töötada puudega isiku hooldamise tõttu, maksab sotsiaalmaksu Kadrina vald.
(7) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale.
(8) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga, milles määratakse hooldaja ülesanded ja teenuse osutamise tähtaeg.
(9) Täisealise isiku hooldamine on teenust saavale isikule üldjuhul tasuta.
(10) Hooldus lõpetatakse hooldatava või hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluste äralangemisel järgmistel juhtudel:
1) hooldatava hooldus korraldatakse teiste sotsiaalteenustega;
2) hooldatav või hooldaja asub elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile;
3) hooldaja ei täida temale pandud kohustusi.
(11) Hooldus lõpetatakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.
§ 18. Puudega lapse hooldamine
(1) Hooldus seatakse 3-18 aastase raske või sügava puudega suurenenud hooldusvajadusega lapsele, kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet kodustes tingimustes ööpäevaringselt.
(2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava seadusliku esindaja nõusolekul hooldust vajava lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
(3) Hooldajaks võib määrata isiku, kellel endal ei ole rasket või sügavat puuet.
(4) Isiku eest, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu, maksab sotsiaalmaksu Kadrina vald.
(5) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale.
(6) Hoolsuse seadmise ja hooldaja määramise otsustab sotsiaalosakonna ametnik haldusaktiga, milles määratakse hooldaja ülesanded ja teenuse osutamise tähtaeg.
(7) Hooldust ei seata kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega.
(8) Hooldus lõpetatakse hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluste äralangemisel järgmistel juhtudel:
1) hoolduse korraldatakse teiste sotsiaalteenustega;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse haldusterritooriumile;
3) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;
4) hooldaja suutmatusel hooldust korraldada;
5) hooldaja ei täida temale pandud kohustusi.
(9) Hooldus lõpetatakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.
§ 19. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on tagada pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja tema õigused, lapse põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus.
(3) Asendushooldusteenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusakti alusel.
(4) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping teenuse osutajaga.
§ 20. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on toetada asendushoolduselt ja/või eestkostelt lahkuva isiku iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.
(2) Isik määratakse järelhooldusteenusele sotsiaalosakonna ametniku haldusakti alusel lähtuvalt juhtumiplaanist.
(3) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping, kus osapoolteks on teenuse saaja, teenuse osutaja ja ametiasutus.
§ 21. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Käesoleva määruse sätete alusel osutatakse teenust puudega lastele.
(3) Lapsehoiuteenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja käesoleva korra § 3 lõikes 2 toodud taotluse, lisades:
1) andmed teenust vajava lapse kohta;
2) võimalusel andmed teenuse osutaja kohta.
(4) Lapsehoiuteenus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga, milles märgitakse teenuse maht, teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja ning rahastamise alused.
(5) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmib ametiasutus halduslepingu.
(6) Teenuse pakkumise koolieelse lasteasutuse seaduse alusel korraldab vallavalitsus.
§ 22. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutab ametiasutus vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes vajab kiireloomulist abi ning kes abi vajaduse hetkel viibib valla haldusterritooriumil. Edasine abistamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsusega.
(3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(4) Vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab sotsiaalosakonna ametnik.
§ 23. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
Ametiasutus korraldab võimalusel isikule tema abivajadusest lähtuvalt muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust abivajadusest.
3. peatükk Toetused
§ 24. Toetuste liigid
Valla eelarvest makstavad abivajadusest sõltuvad toetuse liigid on järgmised:
1) õppetoetus;
2) ühekordne toetus;
3) hooldajatoetus;
4) toetus raske- ja sügava puudega lapsele;
5) toimetulekutoetus;
6) puudega inimese eluruumi füüsilise kohanduse toetus.
§ 25. Õppetoetus
(1) Õppetoetust makstakse lasteaia- ja koolitoidu ning muude õppekulude osaliseks või täielikuks katmiseks.
(2) Õppetoetuse saamiseks esitab last kasvatav isik või vajadusel pedagoog või sotsiaalosakonna ametnik taotluse.
(3) Õppetoetus määratakse ühekordselt, v.a lasteaia- ja koolitoidu tasumisel.
(4) Õppetoetuse määrab:
1) sotsiaalosakonna ametnik summas kuni 300 eurot;
2) vallavalitsus summas üle 300 euro.
§ 26. Ühekordne toetus
(1) Ühekordset toetust makstakse:
1) isiku või pere ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks;
2) abivahendite soetamiseks kuni 50% ulatuses abivahendi maksumusest kuni kaks korda aastas.
(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele taotluse.
(3) Ühekordse toetuse määrab:
1) sotsiaalosakonna ametnik summas kuni 300 eurot;
2) vallavalitsus summas üle 300 euro.
(4) Erakorraliselt makstakse toetust isikule või perekonnale ootamatu olukorra või õnnetusjuhtumi puhul valla reservfondist vallavalitsuse otsusega.
(5) Ootamatu olukord või õnnetusjuhtum käesoleva paragrahvi mõttes on loodusõnnetus, tulekahju, kuritegu või muu ettenägematu asjaolu.
§ 27. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt isikule, kes on määratud hooldajaks
1) 3-18 aastase raske või sügava puudega lapsele;
2) hooldusvajadusega täisealisele isikule.
(2) Hooldajatoetuse määrad raske ja sügava puudega isiku hooldajale kehtestab vallavalitsus.
(3) Kui isik on määratud mitme isiku hooldajaks on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.
(4) Hooldajatoetus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusakti alusel.
(5) Hooldajatoetus määratakse seatud hoolduse ajaks.
(6) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest täies ulatuses.
(7) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.
(8) Hooldaja on kohustatud teavitama ametiasutust 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) määratud hooldajatoetuse suuruse muutumise või maksmise lõpetamise;
2) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.
§ 28. Toetus raske- ja sügava puudega lapsele
(1) Toetust on õigus taotleda raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal lapse erivajadusest tingitud abivahendite ja osutatud teenuste hüvitamiseks.
(2) Toetust kasutatakse raske ja sügava puudega lapse lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- ja muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.
(3) Toetuse määramise aluseks on lapse juhtumiplaanis märgitud abivajadus või rehabilitatsiooniplaanis märgitud abivahendite vajadus.
(4) Toetus määratakse sotsiaalosakonna ametniku haldusaktiga.
(5) Toetust raske ja sügava puudega lapsele võib kasutada suure hooldus- ja abivajadusega lapse sotsiaalteenuste rahastamiseks.
[RT IV, 04.05.2023, 14 - jõust. 01.07.2023]
§ 29. Toimetulekutoetus
(1) Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse üksi elavale isikule või perekonnale sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(2) Toetuse määramise otsustab sotsiaalosakonna ametnik haldusakti alusel.
§ 30. Puudega inimese eluruumi füüsilise kohanduse toetus
(1) Puudega inimesele eluruumi kohanduse toetust makstakse puudega isiku eluruumi või sellele juurdepääsu kohanduseks viisil, mis leevendavad või kõrvaldavad puudust tingitud takistused eluruumi kasutamiseks. Eluruumi kohandust on õigus taotleda puudega isikul:
1) kes kasutab Kadrina vallas asuvat eluruumi alaliseks ja aastaringseks elamiseks ning kes on kohandatava eluruumi omanik või on kohandatav eluruum temaga samas eluruumis elava perekonnaliikme kaasomandis;
2) kes kasutab üürilepingu alusel Kadrina valla omandis olevat eluruumi.
(2) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles on muu hulgas märgitud:
1) eluruumi kohanduse põhjendus ja toetavate tegevuste üksikasjalik kirjeldus;
2) toetuse suurus (eluruumi kohanduse maksumus või eeldatav eelarve);
3) taotleja omafinantseeringu suurus.
(3) Õigus taotluse menetlemisele tekib juhul, kui taotleja või taotleja perekond on nõus lubama ametnikku oma eluruumi paikvaatluseks, asjaolude hindamiseks ja kohanduse jäädvustamiseks. Keeldumisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(4) Puudega isik saab toetust taotleda üks kord ühe Kadrina vallas asuva ja tema kasutuses oleva eluruumi kohanduseks.
(5) Taotluse vaatab läbi sotsiaalosakonna ametnik 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. Mitme taotluse olemasolul koostatakse kohanduste pingerida.
(6) Toetus määratakse vallavalitsuse korraldusega.
(7) Toetuse saajaga või tema seadusliku esindajaga ning ehitustööde tegijaga sõlmitakse kolmepoolne leping hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vallavalitsuse otsuse tegemisest.
(8) Kui toetuse saaja kuue kuu jooksul arvates toetuse määramise otsuse kättesaamisest lepingut ei sõlmi loetakse taotleja toetusest loobunuks.
(9) Toetuse suurus on maksimaalselt 1800 eurot ühe eluruumi kohanduse kohta. Kui tööde tegelik maksumus ületab valla toetust, peab kohanduse saaja katma ülejäänu omaosalusena. Fondidest eluruumi kohanduseks raha taotlemisel võib käesolevas lõikes nimetatud toetust suurendada ja sel juhul taotlejalt omaosalust ei nõuta.
(10) Toetus makstakse töö tegija pangakontole 10 tööpäeva jooksul pärast töö nõuetekohast üle andmist ja vastu võtmist.
(11) Ametiasutus ei hüvita:
1) eluruumi kohanduse taotlemisega seotud kulutusi;
2) eluruumi kohandusega seotud kulutusi, mis ei tulene taotleja erivajadusest (nt aurusaun, tünnisaun) ja ei ole vajalikud eluruumi ehituseelse väljanägemise taastamiseks;
3) kulusid ehitusmaterjalidele ja abivahenditele, millele on olemas soodsam ja erivajadusi arvestav alternatiiv;
4) tahtlikult vääralt arvestatud kulusid;
5) kohanduse tegija lohakusest või tegemata jätmise tagajärjel tekkinud kulusid;
6) teisaldatavate abivahendite soetamist.
§ 31. Järelevalve ja kaebuste lahendamine
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise ja abi kvaliteedi sealhulgas sotsiaalvaldkonna haldusaktide õiguspärasuse ja sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab haldusjärelevalvet sotsiaalkindlustusamet.
(2) Isikule tehtud otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada vaie 30 päeva jooksul Kadrina Vallavalitsusele või pöörduda kaebuse esitamisega kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
§ 32. Määruste kehtestuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Facebook
Twitter