Ehitus

Teksti suurus:

Alatskivi valla ehitusmääruse kehtestamine

Väljaandja:Alatskivi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.09.2015
Avaldamismärge:RT IV, 06.07.2012, 5

Alatskivi valla ehitusmääruse kehtestamine

Vastu võetud 10.09.2006 nr 17

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” § 22 lõige 1 punkt 29, “Planeerimisseadus” § 5 ja ,, Ehitusseadus” § 19 lõige 4 alusel.

§ 1.   ÜLDSÄTTED

  (1) Käesolev ehitusmäärus sätestab planeerimis- ja ehitusseaduse rakendamiseks Alatskivi valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamisel ning täpsustab ehitus- ja planeerimisseadusega kehtestatud nõuded.

  (2) Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine ning ehitiste kasutamise reguleerimine Alatskivi valla haldusterritooriumil kuulub vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevusse.

  (3) Ehitusmääruses sätestamata küsimusi lahendab vallavolikogu või vallavalitsus lähtudes planeerimis-, ehitus-, muinsuskaitse- ja looduskaitseseadustest ning Alatskivi maastikukaitseala eeskirjast.

§ 2.   VALLASISENE ÜLESANNETE JAOTUS

  (1) Alatskivi valla ehituspoliitika kujundajaks on vallavolikogu. Volikogu ülesanneteks on:
  1) Valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
  2) Üld-, detail-ja teemaplaneeringute algatamine, vastuvõtmine, avalikustamise väljakuulutamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine.
  3) Üld- ja teemaplaneeringute ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kirjalik kooskõlastamine.
  4) Riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine.
  5) Kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks.
  6) Põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

  (2) Alatskivi valla ehituspoliitika elluviijaks on vallavalitsus. Vallavalitsuse ülesanneteks on:
  1) Üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine.
  2) Kinnisvara õiguskäibe reguleerimine, kontroll ja registreerimine.
  3) Projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine.
  4) Ehitus-, lammutus- ja kaevelubade, kirjalike nõusolekute ja kasutuslubade väljastamine.
  5) Ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine.
  6) Ehitus- ja projekteerimistöödega seonduvate ettevõtjate nõuetele vastavuse kontrollimine.
  7) Ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine.
  8) Ettekirjutuste tegemine (ehitusinsener).
  9) Ehitise käigu dokumenteerimisega seonduvate dokumentide säilitamine.
  10) Kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse teostamine ja vajadusel pädevate isikute kaasamine.
  11) Riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine, ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine.
  12) Üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine ning avalikkuse informeerimine.
  13) Lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine.
  14) Ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maa kasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust.
  15) Planeeringu kavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.
  16) Planeeringute koostamise lepingute sõlmimine.
  17) Üld- või detailplaneeringu alusel katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine.

§ 3.   MÕISTED

  (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

  (2) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja tehnosüsteemide muutmine.

  (3) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.

  (4) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

  (5) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga kuni viie meetrise kõrgusega hoone, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.

  (6) Ajutine ehitis on ehitis, mis on püstitatud omavalitsuse poolt määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastat.

  (7) Avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis.

  (8) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

  (9) Ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on koostatud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise andmete alusel, tehnosüsteemide teostusjoonistest, seletuskirjast ja ehitise tehnilistest andmetest.

  (10) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusnormide kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul.

  (11) Hoone projekteerimisel ja väikeehitise püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud päästekeskuse ametnikud.

  (12) Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt.

  (13) Kirjalik nõusolek on kohalikult omavalitsuselt saadav nõusolek 20-60 m2 väikeehitise ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.

  (14) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitustööde tegemiseks vastavalt ehitusprojektile.

  (15) Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kasutuse otstarbele.

  (16) Ehitise kasutamine peab toimuma vastavalt kasutusloas märgitud kasutusotstarbele.

  (17) Miljööväärtuslik ala on ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva terviku.

  (18) Üksikelamu on ühe korteriga elamu.

  (19) Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusega määratletud veekogu äärne maa-ala, kus uute ehitiste püstitamine on keelatud.

§ 4.   PLANEERINGUD

  (1) Üldplaneering on planeerimise käigus valmiv dokument mille eesmärgiks on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.
  1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava.
  2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel.
  3) Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikud alad.

  (2) Detailplaneering on planeerimise käigus valmiv dokument mille eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneering on kohustuslik detailplaneeringu kohustusega aladel:
  1) Uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitised, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks.
  2) Olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks.
  3) Miljööväärtuslikel aladel on detailplaneering kohustuslik.
  4) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis võib ilma detailplaneeringuta olemasolevat ehitist, kaasa arvatud ükikelamu, suvila, aiamaja ning nende kõrvalhooned, esmakordselt laiendada 33 protsenti olemasoleva ehitise kubatuurist.

§ 5.   PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

  (1) Projekteerimistingimused on arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega.
  1) Projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel.
  2) Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on taotleja poolt esitatud
  3) Lähteülesanne on dokument, mis sisaldab tellija nägemust kavandatavast ehitisest.
  4) Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitise ja ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste parameetrid ja põhiliste piirdekonstruktsioonide materjalid, määratakse ehituskujad, muinsuskaitselised ja arhitektuursed ning kujunduslikud tingimused.
  5) Projekteerimistingimustega määratakse asutused kellega projekt tuleb kooskõlastada.
  6) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat.

  (2) Projekteerimistingimused on avalikud ja nendega saab tutvuda vallamajas.

§ 6.   ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED

  (1) Vastavalt ,, Ehitusseadus” § 19 lõige 4 punkt 1 määrab vallavalitsus ehitistele arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, millised täpsustavad ja täiendavad detailplaneeringutes seatud tingimusi.

  (2) Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse vajadusel igale detailplaneeringule eraldi.

§ 7.   EHITUSPROJEKT

  (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

  (2) Ehitusprojekt peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele nr. 70 27.12.2002.a. ,,Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” ja standardile EVS 811:2002 a.

  (3) Ehitusprojekti, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekti, koostaja peab vastama ,,Ehitusseadus” § 18 lõige 4 esitatud nõuetele.

  (4) Ehitusprojekti, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekti, koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või hajaasustuses projekteerimistingimused.

  (5) Ehitise, välja arvatud väikeehitiste ja üksikelamu kõrvalhoonete, asukoha maaüksuse iseärasustest tulenevalt tuleb ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti koostamisel kasutada maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde andmeid.

§ 8.   EHITAMINE

  (1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba.

  (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile.

  (3) Ehitada võib ehitusettevõtja kes on registreeritud majandustegevuse registris.

  (4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, nende kõrvalhoonete ja väikeehitiste oma tarbeks ehitamisel ei pea ehitaja olema registreeritud majandustegevuse registris ettevõtjana.

  (5) Hiljemalt kolm päeva enne ehitustöödega alustamist tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane ehitamise alustamise teatis, kus tuleb ära näidata omanikujärelevalve tegija.

  (6) Ehitustööd tuleb dokumenteerida.

§ 9.   VÄIKEEHITISTE EHITAMINE

  (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.

  (2) Väikeehitise kavandamisel tuleb valla ehitusinsenerilt võtta arhitektuur-

  (3) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2
ehitusaluse pinnaga väikeehitist.

  (4) Elamispinnaga väikeehitise (elamu, suvila, aiamaja) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku taotlemisel tuleb vallavalitsusele esitada ehitusprojekt mis on koostatud vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele nr. 70 27.12.2002.a. "Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile”.

  (5) Elamispinnata väikeehitise ehitamiseks kirjaliku nõusoleku taotlemisel tuleb esitada vallavalitsusele kavandatava hoone põhiplaan, lõige, kaks vaadet ja asendiplaaniline lahendus.

  (6) Põhjendatud juhtudel võib vallavalitsus nõuda projekti ka elamispinnata väikeehitiste ehitamisel.

  (7) Väikeehitise ehitamisel ei pea esitama ehitamise alustamise teatist.

  (8) Väikeehitistele, välja arvatud elamispinnaga väikeehitised, ei ole kasutusluba kohustuslik.

  (9) Kui väikeehitisele ei taotleta kasutusluba, siis esitatakse peale ehitise ( kaasaarvatud kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitised) valmimist viie tööpäeva jooksul vallavalitsusele vormikohane ehitise teatis ja asendiplaan.

  (10) Väikeehitiste, kaasa arvatud kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitised, ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitistele esitatavaid nõudeid ja norme.

§ 10.   AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD

  (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis.

  (2) Ajutise ehitise püstitamiseks kehtivad samad nõuded kui püsiehitistele.

  (3) Ajutine ehitis püstitatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud ajaks.

  (4) Ajutise ehitise ehitamise ala kooskõlastatakse vallavalitsusega.

  (5) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks.

  (6) Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks,võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul.

§ 11.   EHITUSLUBA

  (1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele projektile vastavat ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada, rekonstrueerida ja lammutada ehitist või selle osa ning muuta ehitise tehnosüsteeme.

  (2) Ehitusluba väljastatakse taotlejale (taotlejatele).

  (3) Ehitusloa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vormikohase taotlus ja ehitusprojekt ning riigilõivu tasumist tõendav dokument.

  (4) Ehitusluba ei anna õigust kinnistule ehitada ilma maaomaniku (maaomanike) nõusolekuta.

  (5) Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid.

  (6) Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis.

  (7) Ehitise lammutamiseks taotletakse ehitusluba ehitise lammutamiseks; selleks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus, asendiplaan kus on näidatud lammutatav ehitis või projekt ehitise lammutamiseks (projekti vajalikkuse otsustab valla ehitusinsener), riigilõivu tasumist tõendav dokument.

§ 12.   KIRJALIK NÕUSOLEK

  (1) Kirjalik nõusolek on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitada väikeehitist ehitusaluse pinnaga 20-60 m2 või muuta ehitise tehnosüsteeme.

  (2) Kirjalik nõusolek väljastatakse taotlejale ( taotlejatele).

  (3) Kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus ja § 9 loetletud vajalikud dokumendid.

  (4) Kirjalikul nõusolekul riigilõivu ei ole.

  (5) Kirjalik nõusolek ei anna õigust kinnistule ehitada ilma maaomaniku (maaomanike) nõusolekuta.

§ 13.   EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE

  (1) Ehitamise käigus tehtavaid töid dokumenteerib ehitamist teostav isik.

  (2) Ehitamise tehnilised dokumendid on:
  1) Ehitusprojekt ja selle muudatused.
  2) Ehitustööde päevik.
  3) Kaetud tööde aktid.
  4) Töökoosolekute protokollid.
  5) Teostusjoonised.
  6) Ehitustoodete vastavussertifikaadid.

  (3) Väikeehitiste, välja arvatud elamispinnaga väikeehitised, ehitamist ei pea dokumenteerima.

  (4) Üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende kõrvalhoonete ehitamist dokumenteeritakse ehitustööde päeviku pidamisega, kus kirjeldatakse ka kaetud töid.

§ 14.   JÄRELEVALVE

  (1) Ehitusjärelevalve teostamine kuulub vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Ehitusjärelevalve ehitusseaduse tähenduses on:
  1) Ehitusprojekti ja mõõdistusprojekti kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine.
  2) Ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele.
  3) Ehituslubade ja kirjalike nõusolekute taotluste vastuvõtmine ja väljaandmine.
  4) Ehitustööde ehitusprojektile vastavuse kontrollimine.
  5) Ehitustööde teostaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja nõuetele vastavuse kontrollimine.
  6) Ehitise kasutuslubade taotluste vastuvõtmine ja kasutuslubade väljaandmine.
  7) Ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
  8) Ehitisregistri pidamine.
  9) Ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine.

  (3) Omanikujärelevalve teostaja on ehitise omaniku poolt enne ehitustöödega alustamist määratud omanikujärelevalve tegemise õigusega ettevõtja, kes esindab ehitise omanikku ehitamise ajal.
  1) Omanikujärelevalve tegemise eesmärgiks on tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
  2) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.
  3) Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, nende kõrvalhoonet, väikeehitist, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud ehitist või riigikaitselist ehitist.

§ 15.   VALMINUD EHITISE ÜLEVAATUS, VASTUVÕTMINE

  (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist.

  (2) Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid:
  1) Vormikohane kasutusloa taotlus.
  2) Valminud ehitise mõõdistusprojekt.
  3) Ehitustööde päevik.
  4) Kaetud tööde aktid.
  5) Tehnosüsteemide teostusjoonised ja kontrollmõõdistamise aktid.
  6) Tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid.

  (3) Ehitise ülevaatuse korraldab valla ehitusinsener ehitise omanikuga kokkulepitud ajal.

  (4) Ehitise ülevaatusel osalejad määrab vallavanem ehitusinseneri ettepanekul.

  (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ülevaatuse akt kahes eksemplaris, kus fikseeritakse puudused, tehtud märkused, otsus vastuvõtmise kohta ja kasutusloa väljastamise kohta.

§ 16.   KASUTUSLUBA

  (1) Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

  (2) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust, nõuetele vastavaks tunnistamist, ehituse dokumentatsiooni üleandmist ja riigilõivu tasumist.

  (3) Ehitist või selle osa võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada kasutusloas näidatud otstarbel.

  (4) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb vallavalitsuselt taotleda uus kasutusluba.

§ 17.   KAEVETÖÖD

  (1) Kaevetöid reguleerib Alatskivi valla haldusterritooriumil Alatskivi valla kaevetööde eeskiri.

  (2) Kaevetöid võib teha kaevamisloa alusel.

  (3) Kaevamisluba on vallavalitsuse luba Alatskivi valla kaevetööde eeskirjas sätestatud kaevetööde tegemiseks.

§ 18.   TÄHTAJAD

  Vallavalitsuse ülesandeks on
  1) Väljastada kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
  2) Dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul arvates kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumisest.
  3) Väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates.
  4) Tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
  5) Väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise päevast.
  6) Tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
  7) Ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
  8) Ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelvalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
  9) Projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
  10) Projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast alates.

§ 19.   RIIGILÕIVUD

  Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele.

§ 20.   RAKENDUSSÄTTED

  (1) Alatskivi vallavolikogu 21. augusti 2003.a määrus nr12 ,, Alatskivi valla ehitusmääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesolev määrus jõustub 15. septembril 2006. a.

Janno Tomson
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json