Puhja Kooli põhimäärus
Vastu võetud 28.06.2017 nr 7
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja Puhja valla põhimääruse § 41 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
(1) Kooli nimetus on Puhja Kool (edaspidi Kool).
(2) Kool on Puhja vallavalitsuse ametiasutuse (edaspidi Vallavalitsus) hallatava asutusena tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest. Kooli tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.
(3) Kooli juriidiline aadress on: Viljandi tee 28, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond.
(4) Kooli tegutsemise vorm on põhikool.
(6) Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.
(7) Koolil on Puhja Vallavolikogu (edaspidi Volikogu) poolt kehtestatud Kooli vastuvõtutingimused ja kord.
2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID
§ 2. Tegevuse eesmärgid
(1) Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, Eesti elukestva õppe strateegiast, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidest, Volikogu ja Puhja Vallavalitsuse (edaspidi Valitsus) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(2) Kool tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõikidele koolis õppida soovivatele õpilastele.
(3) Kooli eesmärk on luua tingimused iga õppija arenguks.
(4) Koolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete arenguks ja eneseteostuseks ning adekvaatse maailmapildi kujunemiseks.
§ 3. Kooli ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) aidata kaasa põhikooli õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;
2) luua põhikooliõpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
§ 4. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse Kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks.
(2) Kooli arengukavas määratakse:
1) kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad;
2) Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
3) tegevuskava kolmeks aastaks;
4) arengukava uuendamise kord.
(3) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab Volikogu. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(4) Kooli arengukava avalikustatakse Kooli veebilehel.
§ 5. Kooli sisehindamine
(1) Koolis tehakse pidevat sisehindamist, mille eesmärgiks on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja Kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja Kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse Kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse Kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord Kooli arengukava perioodi jooksul.
(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
3. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 6. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Kooli direktor tagab kooli häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani, kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja Valitsusega.
§ 7. Kooli direktori ülesanded
(1) Kooli direktor:
1) esindab Kooli ning tegutseb Kooli nimel;
2) organiseerib õppe- ja kasvatustegevust ning vastutab õppekavade täitmise, õpetamise ja teadmiste kvaliteedi eest;
3) kehtestab Kooli õppekava;
4) vastutab Kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
5) kehtestab Kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks Valitsusele;
6) kinnitab koolitöötajate koosseisu käskkirjaga, arvestades Volikogu poolt kinnitatud eelarvet;
7) kehtestab Kooli sisehindamise korra;
8) sõlmib õpetajate ja teiste töötajatega töölepinguid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;
9) teeb oma pädevuse ja õiguste piires tehinguid, mis on vajalikud õigus- ja haldusaktides, Kooli põhimääruses, töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmiseks;
10) juhib õppenõukogu esimehena Kooli õppenõukogu tegevust;
11) esitab Valitsusele õigusaktidega sätestatud korras Kooli eelarve eelnõu;
12) tagab Kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele;
13) kinnitab käskkirjaga töökorralduse reeglid, asjaajamise ning teised koolielu puudutavad korrad;
14) esitab Kooli tegevust kajastavad andmed, dokumendid ja aruanded Valitsusele või Volikogule ning riiklikule järelevalve teostajale;
15) annab oma pädevuse piires Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju ning võtab vastu otsuseid ning kontrollib nende täitmist;
16) täidab ja lahendab talle ametijuhendi ja töölepinguga pandud muid kohustusi ja ülesandeid;
(2) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi läbiviimine korraldatakse ja direktor kinnitatakse ametisse Volikogu kehtestatud korras.
(3) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.
(4) Kooli demokraatlikuks juhtimiseks tegutsevad direktori nõuandvate organitena õppenõukogu, hoolekogu, õpilasesindus, vanematekogu, arenduskogu, tervisenõukogu, vajaduspõhised töörühmad (nt tugikomisjon, aineühendused, õpiringid).
§ 8. Kooli õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piirides Kooli õppe- ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on Kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori poolt nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees.
(3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
§ 9. Kooli hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on Kooli õpilaste, õpetajate, Volikogu, õpilaste vanemate, vilistlaste ja Kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, Kooli direktori käskkirjaga kinnitatud töökorra ja teiste õigusaktidega sätestatu alusel.
(3) Hoolekogu moodustatakse Volikogu kehtestatud korras.
§ 10. Kooli õpilasesindus
(1) Kooli õpilastel on õigus valida õpilasesindus.
(2) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor.
(3) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori poolt määratud kooli töötajatega.
(4) Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks õpilaskond lihthäälte enamusega.
(5) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
§ 11. Kooli arenduskogu
(1) Koolil on arenduskogu, mis on direktorile kooli arendustegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.
(2) Kooli arenduskogu koosseisu ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
§ 12. Kooli tervisenõukogu
(1) Koolis tegutseb tervisenõukogu, mille ülesandeks on tervisealase tegevuse juhtimine ja koordineerimine.
(2) Tervisenõukogu koosseisu ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
§ 13. Vanematekogu
(1) Vanematekogu on koostööpartner ning nõuandja Kooli direktorile ja õpetajaskonnale arengusuundade väljatöötamisel, õpilastele soodsate arengutingimuste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ning tugiteenuste võimaluste mitmekesistamisel, õpilasi puudutavate oluliste otsuste langetamisel.
(2) Vanematekogu liikmed ja asendusliikmed valitakse iga õppeaasta alguses kooli kõikide klasside lastevanemate koosolekutel iga klassi esindajana üheks õppeaastaks.
4. peatükk ÕPPE JA KASVATUSTÖÖ KORRALDAMINE KOOLIS
§ 14. Hariduse liik ja tase
Põhikoolis omandatav hariduse liik on põhiharidus.
§ 15. Õppe ja kasvatustöö korraldus
(1) Kooli õppe- ja kasvatustöökorraldus vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning Kooli õppekavale.
(2) Kooli õppetegevus on korraldatud klassipõhiselt kooliastmeti:
1) I kooliaste 1.-3. klass;
2) II kooliaste 4.-6. klass;
3) III kooliaste 7.-9. klass.
(3) Koolis toimub statsionaarne õpe.
(4) Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 16. Õppekava
(1) Kool koostab põhikooli riikliku õppekava alusel kooli õppekava. Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele.
(3) Andmed Kooli õppekava kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(4) Kooli õppekava avalikustatakse Kooli veebilehel.
§ 17. Individuaalne õppekava
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes Kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
(3) Kõikidele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.
(4) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava kehtestab põhihariduse standardi õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud õppes.
(5) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(6) Individuaalse õppekava kinnitab direktor.
§ 18. Koduõpe
(1) Põhiharidust omandav õpilane, kelle vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotlusel Kooli päevakava ja õppekorralduse kohaselt õppe- ja kasvatustegevusest. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool Kooli toimuva õppe osas vanem, kes vastutab õpitulemuste saavutamise eest.
(2) Terviseseisundist tulenev koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist, vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.
(3) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 19. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse Kooli õppekavas.
(2) Haridusliku erivajadusega õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab direktori poolt määratud Kooli töötaja.
(3) Valitsuse nõusolekul moodustab direktor hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse:
1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele;
3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele;
4) klasse õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis;
5) klasse tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele;
6) klasse liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele;
7) klasse lihtsustatud õppel olevatele õpilastele.
(4) Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmades ja klassides õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste rühma või klassi vastuvõtmise, üleviimise ning rühmast või klassist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt.
(6) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
(7) Lihtsustatud õppe korraldamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.
(8) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(9) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.
§ 20. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele
(1) Valitsuse otsusel võib Koolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule.
(2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma.
(3) Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse selle õpilase konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ja vanema soove ja vajadusi ning Kooli võimalusi.
§ 21. Õppekeskkond
(1) Kool tagab füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvalise õppekeskkonna.
(2) Õpikeskkond toetab kooli eesmärke ja õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja kooli vaimsust ning loob, säilitab ja arendab edasi kooli ja valla traditsioone.
(3) Kool korraldab õpet Koolis ja väljapool Kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale kehtestatud nõuetele.
§ 22. Õppekirjandus
(1) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(2) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib Kool Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.
(3) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse Raamatukogu korras, mille kinnitab Kooli direktor.
§ 23. Õppeaasta
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest.
(3) Trimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on trimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva.
(4) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Valitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
§ 24. Õppepäev
Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
§ 25. Õppetund
(1) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on Kooli määratud viisil toimuv õpe, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.
(2) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.
(3) Õppetund vaheldub vahetunniga.
(4) Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta. Söögivahetunni pikkus on vähemalt 15 minutit.
§ 26. Õppekoormus ja päevakava
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(2) Trimestri jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks trimestri alguses.
(3) Õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja ringides korraldatavate tegevuste, järjestust ja ajalist kestust reguleerib kooli päevakava.
(4) Kooli päevakava kehtestab direktor.
§ 27. Õpilaste arv klassis ja õpperühmas
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm klassis ja õpperühmas on 24 õpilast.
(2) Klassi täitumise piirnorm hariduslike erivajadustega õpilaste rühmades ja klassides on vastavuses seaduses toodud normidele.
(3) Valitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
§ 28. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine
(1) Õpilase vastuvõtt kooli, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaarvamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Volikogu poolt kehtestatud tingimustele ja korrale.
(2) Õpilane arvatakse Koolist välja:
1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem või eestkostja on Koolile esitanud sellekohase taotluse;
2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud taotlust õpilase Kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal;
3) kui Koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
4) kui õpilane on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
5) kui koolikohustusliku ea ületanud õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda;
5) kui koolikohustusliku ea ületanud õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia;
5) õpilase surma korral.
(3) Õpilase Koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.
§ 29. Õpilase hindamine
(1) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega lähtuvalt õppimist toetava hindamise põhimõttest.
(2) Õppimist toetava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Õppimist toetav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
(3) Hindamise, hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse Kooli õppekavas riiklike õppekavade alusel.
(4) Hindamisest teavitamine sätestatakse Kooli kodukorras.
§ 30. Kooli raamatukogu
Kooli raamatukogu on õppehoones asuv raamatukogu, või õppehoones asuv rahvaraamatukogu, mis täidab kooli raamatukogu ülesannet põhikogu osas.
§ 31. Tervishoiuteenuse osutamine
Õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust perearstikeskuses.
§ 32. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis
(1) Kool tagab õpilase Koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
(2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse Kooli kodukorras.
(3) Direktor korraldab Kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
5. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS
§ 33. Õppekavaväline tegevus
(1) Kool võib oma põhitegevuse kõrval tegeleda õppekavavälise koolituse, huvitegevuse, võistluste, kontsertide ja näituste korraldamise, õppematerjalide valmistamise, koostamise ja kirjastamise, ruumide üürimise ja ajutisse kasutusse andmisega.
(2) Koolil on õigus moodustada huviringe ja treeninggruppe. Huviring ja treeninggrupp võib olla lapsevanemale tasuline. Tasu suuruse kehtestab Valitsus kooli direktori ettepanekul.
(3) Koolil on õigus korraldada lastevanemate finantseerimisel huvialaõpet. Kool koostab iga koolis õpetatava huviala kohta huviala õppekava, mis vastab huviharidusstandardile ja huviala riikliku raamõppekava olemasolul ka sellele. Huvialaõppe töökorra ja õppekava kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks kooli direktor käskkirjaga.
(4) Kooli koosseisu kuulub noortekeskus, mis pakub Puhja valla noortele kultuurialast teenust, võimalusi huvitegevuse harrastamiseks, aktiivseks puhkuseks, vaba aja veetmiseks ja isiksuse arenguks vastavalt soovidele ja eeldustele. Noortekeskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Kooli töökorraldusest, Puhja valla õigusaktidest ning direktori poolt kinnitatud noortekeskuse põhimäärusest.
§ 34. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor moodustab hoolekogu ettepanekul ja Valitsuse nõusolekul pikapäevarühma.
(2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel ning huvitegevuses ja huvide arendamisel.
(3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.
(4) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel.
§ 35. Ettevalmistusrühm esimesse klassi astujatele
(1) Koolis tegutseb vastavalt vajadustele ja võimalustele ettevalmistusrühm koolieelikutele.
(2) Ettevalmistusrühm koolieelikutele võib olla lapsevanemale tasuline. Tasu suuruse kehtestab Valitsus kooli direktori ettepanekul.
(3) Kooli direktor moodustab hoolekogu ja Valitsuse nõusolekul ettevalmistusrühma koolieelikutele.
§ 36. Huvitegevus
(1) Huvitegevus on Koolis toimuv või Kooli korraldatud Kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringe, stuudioid ja spordiklubisid.
(3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta Kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, ja spordivahendeid Kooli kodukorras sätestatud korras.
§ 37. Õppekavavälisest tegevusest saadavad tulud
(1) Kool võimaldab luua täielikult või osaliselt vanemate kulul tegutsevaid spordi- ja huviringe ning võimaldab Kooli ruumides tegutseda ka teiste era- ja juriidiliste isikute spordi- ja huviringidel.
(2) Kool saab tulu erinevatel fondide ja sihtasutuste projektikonkurssidel osalemisest.
(3) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, milleks on osalemine huviringide, huvialaõppe, pikapäevarühmade, koolieelikute ettevalmistusrühmade ja laagrite tegevuses, stuudiote töös ning klasside üritustel, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel.
(4) Koolil on õigus saada üüri- ja renditulu, projektide korraldamisega ja täiskasvanute koolitusega seotud tulu ning eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisest ja heategevusüritustest saadavat tulu.
6. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 38. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilase õigused ja kohustused tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud korrast ning sätestatakse täpselt kooli kodukorras.
(2) Õpilasel on õigus:
1) õppida õppeaineid Koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri kehtestatud korras;
2) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta Kooli rajatisi ja ruume;
3) saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
4) pöörduda oma õiguste kaitseks Kooli direktori, Valitsuse, Volikogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole;
5) teha Kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavaväliste tegevuste kohta;
6) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras täiendavat õpiabi;
7) võtta osa õppekavavälisest tegevusest mis on ette nähtud kooli päevakavas;
8) kuuluda õpilasesindusse.
(3) Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks Kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;
4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
5) täitma Kooli kodukorda;
6) hoidma Kooli head mainet, käituma väärikalt nii Koolis kui ka väljaspool Kooli;
7) järgima tervislikke eluviise;
8) hoidma heaperemehelikult Kooli kasutuses olevat vara;
9) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi.
§ 39. Õppes osalemine ja Koolis korraldatavast õppest puudumine
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale Kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel.
(3) Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks.
(4) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning sätestab Kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
§ 40. Õpilase ja vanema teavitamine
(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada Koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale või eestkostjale juurdepääsu Kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.
(2) Kool avalikustab oma veebilehel Kooli põhimääruse, õppekava, arengukava, kodukorra, Kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning Kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed.
(3) Trimestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast trimestri algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
(4) Õpilasele ja vanemale tehakse Kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
(5) Kool teavitab õpilast ja tema vanemat õpilase hinnetest õppeinfosüsteemi kaudu ja õppeperioodi lõpul tunnistuse kaudu.
§ 41. Õpilase tunnustamine ja mõjutamine
(1) Kooli tunnustusmeetmed sätestatakse Kooli kodukorras.
(2) Eesmärgiga mõjutada õpilasi Kooli kodukorra kohaselt käituma võib õpilase suhtes rakendada tugi- või mõjutusmeetmeid.
(3) Tugi- ja mõjutusvahendite rakendamisest teavitamise kord sätestatakse Kooli kodukorras.
§ 42. Õpilaspileti väljastamine
(1) Õpilasele väljastatakse Koolis õppimise perioodiks tasuta õpilaspilet.
(2) Õpilaspileti kasutamise kord sätestatakse Kooli kodukorras.
§ 43. Vanema õigused ja kohustused
(1) Vanemal on õigus:
1) nõuda Koolis vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, samuti pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes õpetajate, direktori või hoolekogu poole;
2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
3) taotleda Koolilt või Valitsuselt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist;
4) taotleda õigusaktidega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;
5) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele Kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
6) osaleda vanemate koosolekul;
7) kandideerida Kooli hoolekogusse;
8) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks Kooli juhtkonna, hoolekogu ning Valitsuse poole.
(2) Vanem on kohustatud:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused ja võimaldama õpilasel koolikohustuse täitmist;
2) õpilase puudumise korral teavitama Kooli puudumise esimesel õppepäeval selle põhjustest;
3) esitama Koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
4) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega ning nendega arvestama;
5) tegema Kooliga koostööd;
6) kasutama Kooli või vallavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;
7) pöörduma Kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
8) osalema vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku õpilase edasises õppes ja arengu eesmärkides.
§ 44. Vanemate koosolek
(1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul.
(2) Kui vähemalt üks viiendik (1/5) õpperühma või klassi vanemaid nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma rühma või klassi vanemate koosoleku.
(3) Kooli tööd puudutavate küsimuste parimaks lahendamiseks on direktoril õigus kutsuda kokku vanemate erakorraline (üld)koosolek, teavitades sellest vanemaid Kooli veebilehe ja elektrooniliste vahendite kaudu vähemalt kolm päeva ette.
§ 45. Arenguvestlused
(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse iga lapsega Koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
(2) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab Kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.
7. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 46. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor arvestades Volikogu poolt kinnitatud eelarvet ja Kooli vajadusi.
(3) Direktori, õppejuhi, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded vastavad haridus- ja teadusministri kehtestatud määrusele.
§ 47. Õpetajad
(1) Õpetajad on Koolis töötavad klassiõpetajad ja ühe või mitme õppeaine õpetajad.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, tuginedes õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele ja üksteisemõistmisele ning koostööle õpilaste ja vanematega.
(3) Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
§ 48. Koolitöötajate õigused ja kohustused
(1) Koolitöötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud Kooli direktor vastavuses töölepingu seadusega ja teiste töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(2) Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses, töökorraldusreeglites, ametijuhendites ja töölepingutes, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ning õpetajate töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(3) Koolitöötaja vastutab tema hoolde usaldatud Kooli vara säilimise ja õige kasutamise eest.
(4) Koolitöötajate ülesandeks on tagada Kooli häireteta töö, Kooli majanduslik teenindamine ning vara korrasolek ja säilimine.
(5) Koolitöötajatel on õigus:
1) anda soovitusi ja teha ettepanekuid Kooli töö paremaks korraldamiseks, töötajate tunnustamiseks ja uuenduste algatamiseks;
2) osaleda Kooli arendustegevuses;
3) saada tööks vajalikke vahendeid;
4) saada täiendkoolitust vastavalt kooli eesmärkidele;
5) koostöövestlusele.
(6) Koolitöötajal on kohustus:
1) teha töölepinguga kokku lepitud ja ametijuhendis näidatud tööd ning täita erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust;
2) hoida saladuses talle töö tõttu teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid;
3) kasutada tema kätte usaldatud Kooli vara säästlikult ja heaperemehelikult;
4) pidada kinni ettenähtud tööajast ja töödistsipliinist;
5) täita töökaitse ja tuleohutusnõudeid.
§ 49. Konkursi korraldamine
(1) Õppejuhi, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
(2) Konkursi läbiviimise korra kehtestab Kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja korraldada aasta jooksul uus avalik konkurss.
8. peatükk MAJANDAMINE, ASJAAJAMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
§ 50. Kooli vara ja eelarve
(1) Kooli vara moodustavad talle Puhja valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli vara haldamine toimub Volikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Koolil on oma eelarve Puhja valla eelarve osana. Kooli eelarve tuludeks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumised fondidest, vanematelt ning juriidiliste ja füüsiliste isikute sihtannetused ja õppekavavälised tasulised teenused.
(3) Kooli eelarve eelnõu esitab kooli direktor vastavalt Valitsuse ja Volikogu õigusaktidega kehtestatud korrale, kuulates eelnevalt ära Kooli hoolekogu arvamuse.
(4) Kooli eelarve valla eelarve osana kinnitab Volikogu.
(5) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 51. Kooli asjaajamine ja aruandlus
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid.
(2) Kooli asjaajamiskord ja koolis peetavate toimikute loetelu kinnitab direktor.
(3) Kooli dokumentatsiooni korrasoleku eest vastutavad töökorraldusreeglite ning ametijuhenditega volitatud isikud.
(4) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub Kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.
(5) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava ja kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.
§ 52. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad haridus- ja teadusministeerium ja maavanem õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Kooli ja Kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet Valitsus.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 53. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Volikogu otsuse alusel Valitsus, kuulates eelnevalt ära hoolekogu ja õpilasesinduse.
(2) Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilasi, vanemaid, õpetajaid ja teisi töötajaid ning maavanemat hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(4) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab Volikogu kooli õpilastele võimaluse jätkata õppimist teises koolis.
§ 54. Rakendussätted
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Volikogu.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks Kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Määrus avaldatakse Riigi Teatajas, Kooli ja Puhja valla veebilehel.
(4) Puhja Vallavolikogu 23.03.2016 määruse nr 12 „Puhja Gümnaasiumi põhimäärus“ alusel vastu võetud dokumendid tuleb viia vastavusse Puhja Kooli põhimäärusega kuue kuu jooksul alates määruse kehtestamisest.
§ 55. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Puhja Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 12 „Puhja Gümnaasiumi põhimäärus“.
§ 56. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2017.
Vahur Jaakma
volikogu esimees
Facebook
Twitter