Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.07.2018, 25

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 28.06.2018 nr 29
jõustumine 01.09.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1, § 20 lõige 44 alusel.

1. peatükk Jäätmekäitluse üldised nõuded 

§ 1.  Üldsätted

  Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Tartu linnas.

§ 2.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

 (4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

 (5) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

 (6) Jäätmekäitluskohas tuleb rakendada kõiki meetmeid, et vältida jäätmete käitlemisest keskkonnale ja tervisele tulenevat võimalikku ohtu ja negatiivset mõju.

 (7) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusel peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (8) Jäätmejaamas võetakse vastu koduses majapidamises tekkinud jäätmeid Tartu linna elanikelt ja linnaga vastava koostöölepingu sõlminud teiste kohalike omavalitsuste elanikelt.

 (9) Kogumispunkti võivad eelkõige koduses majapidamises tekkinud jäätmeid viia Tartu linna elanikud.

§ 3.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) tagama jäätmete kogumiseks piisavas mahus kogumismahutite olemasolu, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
 4) korraldama esimesel võimalused selliste jäätmete äraveo, mille hoidmine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.

 (2) Kogumismahuti tuleb paigaldada kõva kattega alusele jäätmeveoki peatuskohaga samale tasandile. Käsitsi teisaldav kogumismahuti peab asuma kuni 10 meetri kaugusel jäätmeveoki peatuskohast, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kogumismahuti juurde, mida ei ole võimalik käsitsi teisaldada, peab olema võimalik pääseda jäätmeveokiga.

 (3) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (4) Kui kogumismahuti paigaldamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas, peab jäätmevaldaja tagama, et ligipääs jäätmeruumi on ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.

 (5) Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb linnavalitsuse loal linna maal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

 (6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Tartu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 4.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong;
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastujäätmed, köögi- ja sööklajäätmed);
 6) pakendid;
 7) puit;
 8) tekstiil;
 9) suurjäätmed;
 10) probleemtoodete jäätmed;
 11) ohtlikud jäätmed;
 12) üle jäävad segaolmejäätmed.

 (2) Jäätmed, mida ei saa tekkekohal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühistesse kogumismahutitesse või viia need jäätmejaama või kogumispunkti. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

 (3) Kinnistul, kus on 5 ja enam korterit, ning muudel juhtudel, kui kinnistul tekib üle 25 kg paberit ja kartongi nädalas, peab olema paberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti.

 (4) Kinnistul, kus on 10 ja enam korterit, ning muudel juhtudel, kui kinnistul tekib üle 80 liitri biolagunevaid jäätmeid nädalas, peab olema biolagunevate jäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti. Muul juhul tuleb biolagunevad jäätmed kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle asjakohast luba omavale isikule. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib viia jäätmejaama. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle asjakohast luba omavale isikule.

 (5) Muud taaskasutatavad jäätmed nagu plastid, metallid, klaas, pakendid, puit, tekstiil, probleemtooted ja ohtlikud jäätmed, mille kogumine kinnistul ei ole korraldatud, tuleb viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või anda üle asjakohast luba omavale isikule.

 (6) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule. Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama nädala jooksul.

 (7) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Linnale kuuluvale kinnistule kogumismahuti paigutamise kooskõlastab linnavalitsuse linnamajanduse osakond. Linna territooriumile paigutatavate kogumispunktide asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga.

 (8) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

 (9) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
 2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 3) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid;
 4) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

 (10) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (11) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

 (12) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaaži omanik on kohustatud andma jäätmed üle asjakohast luba omavale isikule ning tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

§ 5.  Jäätmete vedamine

 (1) Jäätmevedaja on kohustatud:
 1) koguma kokku mahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 2) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 3) korraldama jäätmevedu teisi isikuid ja liiklust vähim häirival viisil.

 (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on lubatud ajavahemikul kella 06.00-22.00.

 (3) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

 (4) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket. Tiheasustusalal tuleb segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga elamu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (5) Paberi ja kartongi ning pakendijäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, viie ja enama korteriga puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Paberi ja kartongi või pakendijäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada kohe, kui see on ületäitunud või levitab haisu.

 (6) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas.

 (7) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (8) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama selle endisesse asukohta nii, et oleks tagatud liiklusohutus.

§ 6.  Kogumismahuti tehnilised nõuded

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840-1:2012 standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
 2) metallist ja kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
 3) presskonteinereid;
 4) süvakogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 13071-2:2008+A1:2013 standardile.

 (2) Üksikelamus, kus on korraldatud jäätmete liigiti kogumine, võib kasutada kuni 50-liitrist jäätmekotti. Jäätmekott tuleb paigutada oma kinnistule nii, et see on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (3) Avalikesse kogumispunktidesse paigutatud kogumismahutid peavad olema varustatud arusaadava infoga vastuvõetavate jäätmete liigi või liikide kohta, kogumismahuti tühjendaja ja omaniku nime ning telefoninumbriga. Avalikud kogumispunktid peavad olema tehniliselt varustatud selliselt, et oleks tagatud nende kasutajate ja keskkonna ohutus. Ohtlike jäätmete kogumispunktid peavad olema varustatud esmase reostustõrje vahenditega.

 (4) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

2. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 7.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Tartu linna haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

 (2) Jäätmevaldajat informeeritakse kirjalikult ajast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud järgmised isikud:
 1) isik, kellel on jäätmeluba või kompleksluba;
 2) isik, kes on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva eeskirja kohaselt.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalik üritus ja koosolek, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ja randades, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine, samuti eritehnikat nõudvate presskonteinerite (komprimaatorite) tühjendamine.

§ 8.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
 1) segaolmejäätmed;
 2) paber ja kartong;
 3) biolagunevad jäätmed.

§ 9.  Korraldatud jäätmeveo piirkonnad

 (1) Tartu haldusterritoorium on jagatud neljaks jäätmeveo piirkonnaks:
 1) piirkond 1 - Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosa;
 2) piirkond 2 - Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka, Ropka tööstuse linnaosa, Ilmatsalu alevik, Märja alevik ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse küla;
 3) piirkond 3 - Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa. Piirkond 3 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn;
 4) piirkond 4 – Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa. Piirkond 4 on piiritletud järgmiselt: Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, Pikk 65 ja Ihaste tee 2C, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2A ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire, Emajõgi, linna piir, Jaama tn.

 (2) Piiritänavatel läheb veopiirkonna piir tänava keskelt (paarisnumbriga majad ühes ja paaritu numbriga majad teises piirkonnas). Jäätmeveo piirkondade kaart on eeskirja lisas 1.

§ 10.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus selgitatakse välja riigihanke korras. Teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest ei tohi sisaldada tasu jäätmete käitlemise eest jäätmekäitluskohas.

§ 11.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoht

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

 (3) Jäätmete kogumiskoht, kuhu jäätmevedaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biolagunevad jäätmed nende edasivedamiseks toimetab, on Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht.

§ 12.  Jäätmekäitluslepingud

 (1) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

§ 13.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotlus tuleb esitada linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.

 (2) Taotluses tuleb märkida:
 1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
 2) kinnistu aadress;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused;
 4) ajavahemik, mille kestel soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveost.

 (3) Taotluse vaatab läbi linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse teenistuja. Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, antakse jäätmevaldajale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotlus jääda läbi vaatamata.

 (4) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas.

 (5) Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse teenistuja teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse tegijal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni viieks aastaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest teavitatakse jäätmevedajat viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsuse linnamajanduse osakonda tema korraldatud jäätmeveoga liitumistest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

 (9) Jäätmevaldaja vabastus korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb otsuses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud alusel.

 (10) Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse teenistuja tunnistab jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
 1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
 2) jäätmevaldaja esitab osakonnale asjakohase taotluse;
 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.

3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine 

§ 14.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, kemikaalid, aerosoolid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid ja muud tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule, sealhulgas asjakohast luba omava isiku paigutatud kogumispunkti. Kõlbmatud ravimid võib üle anda apteeki.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud tagama, et:
 1) ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitatakse originaalpakendis;
 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid on kinnised ja vajadusel lukustatavad;
 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, oleksid enne üleandmist märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korras;
 4) vedelaid ohtlikke jäätmeid säilitatakse kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

§ 15.  Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia probleemtoodete kogumispunkti, jäätmejaama, patareide kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 16.  Biojäätmete kompostimine

 (1) Liigiti kogutud ja linna haljasalade biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid tuleb vedada asjakohase loaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal. Kinnisel territooriumil tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (2) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

 (3) Kompostimisaun ja kompostimisnõu (komposter) peavad paiknema naaberkinnistul asuvast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Kompostida on keelatud jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

§ 17.  Pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide kogumismahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

 (2) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud avalikesse kogumispunktidesse või anda üle tekkekohal, tellides eraldi teenuse jäätmekäitlejalt. Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (3) Pakendijäätmete avalikud kogumismahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (4) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga kogumispunktide asukohad ning sõlmivad osakonnaga lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

 (5) Kui kogumismahutite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega.

§ 18.  Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmine

  Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja antud nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.

§ 19.  Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitus- ja lammutusprahi (ehitusjäätmed) nõuetekohase käitlemise tagab ehitusplatsil jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on oma ehitusplatsil kohustatud:
 1) koguma ehitusjäätmed liigiti;
 2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
 3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
 5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
 6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
 7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

 (3) Jäätmevaldajal tuleb ehitusplatsil liigiti koguda järgmisi jäätmeid:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
 2) puit;
 3) pakend;
 4) metallid;
 5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
 6) plastid;
 7) muud segajäätmed.

 (4) Juhul, kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmekäitlejale.

 (5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

 (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning nende jäägid tuleb kuni üleandmiseni säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

 (7) Saastunud pinnas tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 20.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
 1) koguma jäätmeid liigiti;
 2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks;
 3) tagama vajadusel jäätmehoidla olemasolu, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;
 4) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.

 (3) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
 1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele, pakend peab olema vastupidavast materjalist ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.

 (5) Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.

 (6) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist, põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk.

 (7) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). Jäätmehoidla peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid.

 (8) Jäätmehoidla peab olema ventileeritav ja lukustatav, jäätmehoidlas ei tohi olla jäätmešahti.

4. peatükk Riiklik järelevalve ja vastutus 

§ 21.  Riiklik järelevalve ja väärtegude menetlemine

 (1) Riiklikku järelevalvet jäätmeseaduse ja käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teevad linnavalitsuse poolt volitatud ametnikud.

 (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Tartu Linnavalitsus.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 22.  Määruse rakendamine

 (1) Käesoleva eeskirja paragrahvi 9 lõikes 1 punktis 2 nimetatud piirkond 2 muutub ühtseks pärast kehtiva kontsessioonilepingu lõppemist ning terves piirkonnas 2 ühtse kogu piirkonda hõlmava riigihanke korraldamist.

 (2) Ilmatsalu ja Märja alevikus ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ning paber ja kartong kuni terves käesoleva eeskirja paragrahvi 9 lõikes 1 punktis 2 nimetatud piirkonnas 2 ühtse kogu piirkonda hõlmava riigihanke korraldamiseni.

§ 23.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse järgmised määrused:
 1) Tartu Linnavolikogu 22. jaanuari 2009. a määrus nr 107 „Volituse andmine pakendiseaduses sätestatud nõusolekute andmiseks“;
 2) Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määrus nr 71 „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“;
 3) Tähtvere Vallavolikogu 19. veebruari 2010. a määrus nr 1 „Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
 4) Tähtvere Vallavolikogu 19. veebruari 2010. a määrus nr 2 „Tähtvere valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“;
 5) Tähtvere Vallavolikogu 23. oktoobri 2015. a määrus nr 6 „Tähtvere valla jäätmevaldajate registri pidamise kord“.

§ 24.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2018. a.

Aadu Must
Esimees

Lisa 

/otsingu_soovitused.json