Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 29.06.2023 nr 45
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ja punkti 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Lüganuse valla haldusterritooriumil.
(2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on eeskirja täitmine omavalitsuse haldusterritooriumil kohustuslik.
(3) Teavet Lüganuse valla haldusterritooriumil asuvate pakendipunktide, kogumispunktide, jäätmejaamade ning korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitlejate kohta saab kohaliku omavalitsuse veebilehelt.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise ning käesolevas eeskirjas sätestatud jäätmehoolduse korraldamisega seotud muid küsimusi otsustab Lüganuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Vallavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesanne on käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmine.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
4) jäätmetekkekoht – jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad;
5) jäätmejaam – üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
6) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
7) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
8) ehitus- ja lammutusjäätmed – puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
9) kompostimine – biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
10) pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Lüganuse valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
11) probleemtoode–toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
12) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
13) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
14) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
15) vedaja – jäätmekäitleja, kellele kohalik omavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Lüganuse valla haldusterritooriumil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata termini kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
(3) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.
(4) Mahutite tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs. Jäätmeveoki peatumiskoha ja mahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid või muid takistusi.
(5) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Jäätmete põletamine on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
§ 4. Jäätmevaldaja
(1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
1) jäätmetekitaja;
2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu;
5) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
6) muu isik.
(2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga. Selle puudumisel korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.
(3) Pakendijäätmete jäätmevaldaja on pakendiettevõte või tema poolt volitatud taaskasutusorganisatsioon
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) hoiduma sõlmimast jäätmete käitlemiseks lepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmekäitleja registreering, keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba;
4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmemahuti piisav kogus ja suurus vastab tekkivale jäätmekogusele, mis ei ületa valitud regulaarsel tühjendamisel 80% mahuti nominaalsest täituvusest. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit, teavitavad sellest kirjalikult vallavalitsust ja vastav kanne tehakse jäätmevaldajate registrisse;
5) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepinguga ei sätesta teisiti;
6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
7) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.
(2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
(3) Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise, s.h. jäätmete liigiti kogumise, jäätmemahutite soetamise või jäätmete regulaarse üleandmise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik või vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
3. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine
§ 6. Jäätmete kogumine ja sortimine
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*
(2) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Lüganuse valla jäätmekavas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele. Tootmistegevuses tekkinud jäätmete üleandmine olmejäätmete mahutis ei ole lubatud.
(4) Jäätmete kogumisel ja säilitamisel enne jäätmekäitlejale üleandmist, tuleb vältida nende segunemist muude jäätmetega, saastumist või märgumist. Biolagunevate jäätmete kogumisel tuleb vältida liigse vaba vedeliku tekkimist jäätmete äraveo päevaks (näiteks suure osa puuviljade, vedelate toidujäätmete kogumisel)
(5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
(6) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse jäätmeveole eelneval päeval ja anda üle korraldatud jäätmeveo puhul vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus. Täpsem informatsioon suurjäätmete kogumise kohta on omavalitsuse ja jäätmekäitleja veebilehel.
(7) Biolagunevaid jäätmeid võib kogumismahutisse paigutamisel pakendada üksnes paberist või muust biolagunevast materjalist kotti või vooderduskotti. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna bioloogilist käitlemist takistavaid või jäätmete purustamist takistavaid jäätmeid, nagu suured kondid, oksad, rasv.
(8) Haisu levitavad, mahutit määrivad või jäätmete mahuti tühjendamise käigus kergesti lenduvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult nii, et need ei põhjustaks häiringuid keskkonnale ega inimestele.
(9) Olmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mis ei kuulu mahuti märgistuse järgi sama jäätmeliigi hulka,, v.a. juhul kui need on määrdunud sellisel määral, et rikuvad liigiti kogumise korral kokkupuutuva puhta materjali või takitstavad materjali käitlemist ja asetatakse sellisel juhul segaolmejäätme mahutisse;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) ohtlikke või erikäitlust vajavaid jäätmeid, sealhulgas probleemtooteid, fekaale või kogumiskaevude setteid;
5) tootmise käigus tekkinud jäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukoht, pakendijäätmete kogumiskoht, jäätmejaam või muu eraldi määratud vastuvõtukoht) või andma üle asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale jäätmetekke kohas. Täpsem info jäätmete, s.h. suurjäätmete kogumiskohtade kohta, on omavalitsuse veebilehel.
§ 7. Paberi ja kartongi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete, haljastusjäätmete ning pakendijäätmete kogumine
(1) Kasutuses oleval kinnistul tuleb paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid koguda liigiti ja anda üle regulaarselt jäätmekäitlejale;
(2) Jäätmeveosagedus peab vastama jäätmete tekkekogusele ja säilitustingimustele. Kuivade ja puhaste hoiutingimuste korral on lubatud kuivi jäätmeid üle anda minimaalse sagedusega. Biolagunevate jäätmete puhul peab jäätmeid üle andma nii tihti kui võimalik, üldjuhul iga 14 päeva järel või iga 28 päeva järel talveperioodil. Liigiti kogutud jäätmed viib jäätmevaldaja võimaluse korral ise jäätmejaama või vastavasse jäätmekogumispunkti (nt pakendijäätmed), kui jäätmeveokile on ajutiselt kinnistule ligipääs raskendatud.
(3) Olme,- ja pakendijäätmete arvestuslik üleantav minimaalne kogus on 140 liitrit ühe leibkonna või asutuse kohta 28 päeva jooksul. Kui kinnistul elab või tegutseb rohkem leibkondi või asutusi, arvutatakse nende arvu järgi tekkiv olme- ja pakendijäätmete kogus.
(4) Kui olme- ja pakendijäätmete teke lõikes 3 kirjeldatud arvestuse järgi ületab 600 liitrit, peab jäätmevaldaja omama eraldi biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutit. Kui kinnistul kogutakse olme-ja pakendijäätmeid rohkem, arvestatakse minimaalseks biolagunevate jäätmete kogumismahuks 1/5 olme- ja pakendijäätmete mahust.
(5) Kui olme- ja pakendijäätmete teke lõikes 3 kirjeldatud arvestuse järgi ületab 1500 liitrit, peab jäätmevaldaja omama eraldi paberi ja kartongi mahutit. Paberi- ja kartongimahuti minimaalne suurus on 600 liitrit, et lihtsustada mahuti kasutamist ja tühjendamist.
(6) Pakendijäätmete kogumine kinnistul asuvasse mahutisse on vabatahtlik, kuid pakendijäätmeid ei ole lubatud koguda olmejäätmete konteinerisse. V.a. puhtaid paber- ja kartongpakendeid paberi ja kartongi mahutisse.
(7) Biolaguneval meetodil käitlemiseks sobivate jäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse on keelatud. Kui kinnistul tekib vähem olme- ja pakendijäätmeid kui on kirjeldatud lõikes 4 ja biolagunevaid jäätmeid ei soovita kinnistult regulaarselt mahutiga üle anda, peab jäätmed kompostima või kasutama ühismahutit naabritega.
(8) Segaolmejäätmete ja segapakendite kogumiseks kinnistutel ei tohi kasutada suuremaid kui 1100 liitriseid peamiselt plastikust mahuteid.
§ 8. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine
(1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete kogumisjaama, jäätmeluba omavale isikule või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia ohtlike jäätmete kogumisjaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumisjaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.
(6) Avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon omavalitsusega.
(7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja jäätmehoolduseeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.
§ 9. Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlike jäätmete kogumise nõuded:
1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis;
2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad;
3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist asjakohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruses nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korrale;
4) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.
(2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, asbesti sisaldavad tooted, rehvid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid, tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Erra Jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult Lüganuse valla füüsilisest isikust jäätmevaldajatelt, isikut tõendava dokumendi alusel.
(3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni asjakohast luba omavale isikule.
(4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat luba omavale ettevõtjale.
§ 10. Pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendijäätmete kogumise, veo ja taaskasutuse eest vastutavad pakendiettevõtted või nende poolt volitatud taaskasutusorganisatsioonid.
(2) Pakendiettevõttele üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele.
(3) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus,. Avalikus pakendikogumise punktis peavad olema vähemal kahe erinevat liiki pakendi kogumise võimalus.
(4) Pakendipunktide asukohad ja mahud kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omavalitsuse organiga. Täpsemat informatsiooni pakendipunktide asukoha kohta saab kohaliku omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide või pakendiettevõtja veebilehelt.
(5) Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja tagab pakendikonteinerite tehnilise varustatuse ja jäätmete äraveo selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.
(6) Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja vastutab pakendikogumise mahutite tehnilise korrasoleku eest nii, et avalik pakendikogumine ei tekitaks keskkonnahäiringuid ega põhjustaks ohtu inimestele.
§ 11. Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded
(1) Tagatisrahaga pakendit peab tagasi võtma iga müügikoht, mille suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.
(2) Müügikoht, mille suurus on alla 200 ruutmeetri, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.
(3) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid.
(4) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda pakendiseaduse nõuetest.
4. peatükk Biolagunevate jäätmete kompostimine
§ 12. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded
(1) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele, või anda üle jäätmekäitlejale.
(2) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tohib tihe- ja kompaktse asustusega alal kompostida kinnises anumas viisil, et oleks välditud keskkonnahäiringud ja kahjurite ligipääs jäätmetele.
(3) Biolagunevaid aja- ja haljastusjäätmeid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, nendega koos töötlemata taimse päritoluga toidujäätmeid (puu- ja köögiviljad).
(4) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(5) Valla haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmed kompostitakse kohapeal või antakse üle jäätmekäitlejale.
§ 13. Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus
(1) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
(2) Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtu sõlme (purgimissõlm). Fekaale ning kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada maapinnale, välja arvatud asjakohase loa olemasolu korral. Teenuse (kogumiskaevude setete ja reovee äravedu) osutaja peab pidama arvestust kogutud jäätmete koguste ja päritolu kohta ning esitama need aruandena igakuuliselt reovee käitlejale.
(3) Rasvapüüdjast kogutud äätmete ning biokütuse jäätmete juhtimine ühiskanalisatsiooni, sh purgimissõlme, on keelatud.
(4) Õlipüüniste jäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Õlipüüniste valdaja vastutab püüniste korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise eest ning peab asjakohast päevikut (aruandlust).
5. peatükk Jäätmete vedamine ja taaskasutamine
§ 14. Vedamise sagedus ja aeg
(1) Jäätmete äraveo sagedus peab olema optimaalne jäätmete taaskasutuse võimaldamiseks ja liigse energiakulu vältimiseks.
(2) Kuivade jäätmete (paber, kartong, plast, klaas, suurjäätmed, ehitusjäätmed) äraveosagedus kinnistutelt ja jäätmejaamast peab toimuma minimaalse sagedusega üks kord 12 nädala jooksul, kui kogumisvahendite maht ja tehniline varustatus võimaldavad materjalide hoiustamist ja välistavad keskkonnahäiringute tekkimise.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
(4) Segaolmejäätmete äravedu peab toimuma vähemal üks kord 4 nädala jooksul või tihedamini. Hajaasustusalal paikneval kinnistul, kus biojäätmed ja pakendijäätmed antakse üle tekkekohal, võib segaolmejäätmete mahutit tühjendada üks kord 12 nädala jooksul. Segaolmejäätmete mahuti ületäitumist tuleb vähendada jäätmetekke vähendamise ja jäätmete liigiti kogumise abil.
(5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 22.00–07.00, välja arvatud omavalitsuse eriloa alusel.
(6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.
(7) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise kuupäeva(de)st kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele vallavalituse ja jäätmevaldajaga.
§ 15. Jäätmete vedamine ja taaskasutus
(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed annab jäätmevaldaja võimaluse korral üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale, järgides eeskirjas kehtestatud nõudeid ja taaskasutuse eemärke, või viib oma jäätmed ise jäätmejaama või jäätmekogumispunkti.
(2) Jäätmete vedamisel on kohustuslik:
1) veenduda enne jäätmete mahutisse laadimist, et nad on sobilikud veoks, vastavad jäätmeliigile ja ei põhjusta veo käigus keskkonnahäiringuid;
2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutada kogumismahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus;
3) likvideerima jäätmete laadimise ja veo ajal tekkinud reostuse ja muud tekkinud kahjud (nt jäätmevaldaja vara kahjustumine);
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(3) Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed tuleb vedada määratud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või selleks volitatud isik vastavalt eeskirja nõuetele.
(5) Ehitusjäätmed kogutakse liigiti ja veetakse jäätmekäitluskohta vastavalt ehitusloa ja eeskirja tingimustele.
(6) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsuteed ja platsid, vältima nendel jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(7) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda.
(8) Jäätmetest vabanemine või nende ümbertöötlemine muul viisil kui kordus- või taaskasutamiseks oma tarbeks, on keelatud: jäätmeid ei tohi põletada, matta ega hoiustada ei enda ega teiste kinnistul. Biojäätmete kompostimine peab toimuma eesmärgil toota mulla rikastamiseks materjali, hõlmates endas auna segamist ja valmiskompostmulla kasutamist.
(9) Vallavalitsusel on õigus anda hinnang jäätmete koostisele ja nõuda jäätmevaldajalt nende käitlemise korraldamist.
6. peatükk Nõuded jäätmemahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele ning jäätmeveokile
§ 16. Nõuded jäätmemahutile
(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning vajadusel pestav. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms. Vahetult enne jäätmemahuti tühjendamist, tuleb jäätmemahuti kaas ja ümbrus puhastada lumest.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumiseks võib mahutina kasutada:
1) kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega või taaskasutusorganisatsiooniga vastava märgistusega jäätmekotte;
2) kaherattalisi plastist mahuteid (80, 140, 240 ja 360 liitrit), varustatud kaane ja käepidemega, juhul kui käsitsi teisaldamiseks kogumismahutini on tasane pinnas. Mahuti ei tohi olla ületäitunud, et seda oleks võimalik veeretada ja auto tõstemehhanismiga tühjendada;
3) neljarattalisi plastist mahuteid (660, 770 ja 1100 liitrit), varustatud kaane ja käepidemega, juhul kui käsitsi teisaldamise teekond on kõva ja sileda pinnasega.
4) metallist 2,5–4,5 m3 suurust kaanega kogumismahutit liigiti kogutud kuivade materjalide kogumiseks. Mahuti tühjendamiseks on vajalik tagada jäätmeveoki vahetu ligipääs piisav ohutu ala mehaaniliseks tühjendamiseks.
5) biolagunevate jäätmete kogumiseks sobivad kuni 240 liitrised mahutid jäätmete raskuse tõttu. Paberi ja kartongi kogumiseks sobivad suuremad kui 660 liitrised mahutid jäätmete suurte mõõtmete tõttu.
(3) Olme- ja pakendijäätmete kogumiseks üksnes jäätmekäitlejaga eelneval kirjalikul kokkuleppel võib kasutada:
1) presskonteinerit;
2) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
3) kokkuleppel jäätmekäitlejaga või oma veovahendite olemasolul võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(4) Eri jäätmeliikide kogumiseks on vajalik jäätmemahuti selge märgistamine jäätmeliigi järgi või erivärvi mahutite kasutmine järgmiselt:
1) hall või must– segaolmejäätmed;
2) sinine – paber ja kartong
3) kollane – plast-, metall- või segapakend;
4) roheline – klaaspakend:
5) punane – ohtlikud jäätmed;
6) pruun – biojäätmed.
(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas suurte tähtedega selgelt loetav ja üheselt mõistetav kiri või märk, mis annab teavet kogutava jäätmeliigi kohta ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.
(6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab mahuti kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.
§ 17. Nõuded jäätmete kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele
(1) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral peab tühjenduspäeval jäätmevaldaja tagama juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.
(2) Kogumismahuti tuleb paigutada selliselt, et mahutit on võimalik tühjendada liiklust häirimata.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule (va. jäätmete veo päevaks), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse vastavalt eeskirja paragrahvile 18.
(4) Jäätmete kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti.
(5) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest. Jäätmekott tuleb eeskirja §16 lg 7 nõuete kohaselt.
(6) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.
(7) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.
(8) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama üritusel vähemalt segaolmejäätmete, pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete mahutid ning ürituse korraldaja vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(9) Avalikel üritustel on keelatud serveerida toitu ja jooki ühekordselt kasutatavates nõudes ning keelatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid söögiriistu, mis sisaldavad plasti. Samas on lubatud kasutada muude loodussõbralike toodete (bambus, papp, suhkruroog) kõrval biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on EVS-EN 13432 standardile või sellega samaväärsele standardile vastavust tõendav sertifikaat.
§ 18. Ühismahuti kasutamise nõuded
(1) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.
(2) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama omavalitsust.
§ 19. Nõuded jäätmeveokile
Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
7. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 20. Korraldatud jäätmeveo ulatus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Lüganuse valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid andma üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed, v.a. juhul kui neid tühjendatakse regulaarselt ja need vastavad tehniliselt §16 lg 2 kirjeldatud mahutitele ja muudele korraldatud jäätmeveo teenuse tingimustele;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on kehtiv keskkonnakaitseluba või eeskirja § 29 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.
§ 21. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmenimistu jaotiskoodi 20 all toodud olmejäätmed:
1) segaolmejäätmed (prügi), jäätmekood 200301;
2) paber ja kartong (papp), jäätmekood 200101;
3) suurjäätmed, jäätmekood 200307;
4) biolagunevad jäätmed (köögi- ja sööklajäätmed), jäätmekood 200108 ning aia- ja haljastujäätmed, jäätmekood 200201, ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse;
5) pakendijäätmed, jäätmekood 1501;
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.
(3) Regulaarselt veetakse kõikidelt kinnistutelt ära segaolmejäätmed, paber ja kartong ning biolagunevad jäätmed.
(4) Pakendijäätmete üleandmine on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud üksnes kinnistutel, mille valdajad on selleks soovi avaldanud. Pakendijäätmed saab ära anda ka avalikes kogumispunktides.
(5) Suurjäätmete äravedu toimub eelneva registreerimise alusel korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja poolt vähemalt kaks korda kuus.
1) Suurjäätmete äraveo soovist annab jäätmevaldaja teada jäätmevedaja klienditeenindusse, teatades täpselt suurjäätmete nimetuse, mõõtmed, arvu ja üleandmise koha.
2) Suurjäätmed on lubatud üle anda kokkulepitud kohas jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale. Eelnev hoiustamine väljaspool enda kinnistut on keelatud.
3) Suurjäätmetega tohib jäätmevedajaga kokkuleppel anda üle ka muid üksikuid esemeid, kui neid on võimalik ära viia nii, et jäätmeliigid omavahel ei segune ja ei kahjustu, nt suured elektroonikaseadmed.
(6) Suurjäätmete äraveo eest tasub jäätmevaldaja järgmise korraldatud jäätmeveoteenuse arvega.
§ 22. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Lüganuse valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.
§ 23. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik
(1) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud riigihankel edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja vastavalt hankedokumentides sätestatud ajaks, kuid mitte rohkem kui viis aastat.
(2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma jäätmevedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.
(4) Jäätmeseaduse § 66 lg 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib omavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle omavalitsuse poolt määratud käitlejale.
(5) Pakendijäätmed annab kontsessionäär üle taaskasutusorganisatsioonile või pakendiettevõttele, teavitades sellest kirjalikult hankijat.
§ 24. Vedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu, kuid ei tohi sisaldada pakendijäätmete käitlemise kulusid.
(2) Jäätmeveoteenuse tasu muutmine toimub riingihangete seasuses sätestatud korras.
(3) Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstav teenustasu sõltub jäätmete kogusest ja jäätmete liigiti kogumisest.
(4) Kui jäätmevaldaja poolt segaolmejäätmete mahutisse paigutatud jäätmed sisaldavad korduvalt sobimatuid jäätmeid, näiteks puhtad pakendid, biojäätmed, paberid ja kartong, ehitusjäätmed, on jäätmevedajal õigus teha vallavalitsusele ettepanek tõsta jäätmevaldajalt võetavat segaolmejäätmete äraveo- ja käitlemise tasu kuni kaks korda. Sobimatute jäätmete sisaldus raskendab jäätmete taaskasutust ja raskendab jäätmekäitlusettevõtetel keskkonnakaitselubadel seatud normide täitmist.
(5) Kui segaolmejäätmete mahuti sisaldab sobimatuid jäätmeid määral ja sisalduses, mis takistab nende üleandmist jäätmekäitlusettevõttes (nt ehitusjäätmed või biojäätmed), on jäätmevedajal õigus jätta mahuti tühjendamata, rakendada tühisõidutasu ja nõuda jäätmete sorteerimist enne järgmist jäätmeveopäeva.
(6) Kui olmejäätmete liigiti kogumise mahutid sisaldavad veopäeval sobimatuid jäätmeid või on täitunud alla 20%, on jäätmevedajal õigus jätta jäätmemahuti tühjendamata, nõuda jäätmete eelnevat sorteerimist enne uut katset liigiti kogutud jäätmed ära viia või lisada tühjendamine segaolmejäätmete veoringi. Rakendub tühisõidutasu.
(7) Tühisõidu tasu suurus on mahuti suurusele vastav hinnakirjajärgne segaolmejäätmete äraveo ja käitlemise tasu, sõltumata jäätmeliigist või jäätmevaldaja poolsest põhjusest, miks jäätmed jäid jäätmevedajal oodatud mahus kättesaamata.
(8) Tühisõidu tasu ei rakendata jäätmevaldaja suhtes kui:
1) jäätmevedu jäi teostamata jäätmevaldajast mitteolenevatel põhjustel, nt. Jäätmevedaja tehnilised probleemid, ilmastiku oludest tulenevad põhjused üldkasutatavatel teedel;
2) jäätmevaldaja on teavitanud hiljemalt eelneval tööpäeval jäätmevedajat, et tal ei ole võimalik veopäeval sobivaid jäätmeid üle anda – nt sobimatud jäätmed konteineris, mis vajavad eelnevat ümbersorteerimist, ajutised takistused mahuti tühjendamise ümbruses, ilmastikuoludest tulenevad riskid erateel.
(9) Jäätmevedajal ja jäätmevaldajal on lubatud kokku leppida jäätmeveo ärajäämine ühe jäätmeliigi suhtes mitte sagedamini kui üks kord 12 nädala jooksul. Sellest enamad korrad tuleb kokku leppida vallavalitsusega.
(10) Avalikel teedel tekkinud takistuste tõttu ärajäänud jäätmeveo eest tühisõidu tasude kompenseerimine jäätmevedajale lepitakse kokku jäätmevedaja ja vallavalitsuse vahel hankelepingus.
(11) Korraldatud jäätmeveo toimingud on:
1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine. Teadete sisu ja saatmise kord sätestatakse hankedokumentides;
3) jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 5 m;
4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni ühe kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.
(12) Omavalitsusel on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu.
§ 25. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu lähtuvalt enda hinnakirjast.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Kirjalikuks kokkuleppeks ei loeta sõlmitud jäätmekäitluslepingut, milles lisateenuseid kirjeldatakse, ilma lisata, milles on täpselt kirjas lisateenuse osutamise koht, sagedus, aeg ja hind.
(3) Lisateenusena osutab korraldatud jäätmeveoteenuse osutaja või tema koostööpartner tellimusel ehitusjäätmete vedu füüsilistele isikutele. Selleks annab kontsessionäär jäätmevaldajatele info, millistel tingimustel on võimalik saada soovijal kasutusse jäätmemahuti ja millise hinnakirja alusel seda ära veetakse.
(4) Ehitusjäätmeid on füüsilistel isikutel võimalik jäätmejaama või mõnda teise vallavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta ka ise viia, teistele ehitusjäätmete vedajatele neid üle anda ei tohi. Piirang ei laiene juriidilistele isikutele (ehitusteenuse pakkujad). Teenuse eest tasub jäätmevaldaja jäätmevedajale kokkulepitud lisateenuste hinnakirja alusel.
§ 26. Avalikkuse teavitamine
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitatakse avalikkust Lüganuse valla veebilehe ja Lüganuse valla ajalehe kaudu.
§ 27. Jäätmekäitluslepingud
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Kirjaliku jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmekäitlusleping.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole kirjalikku jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmehoolduseeskirjast, jäätmeseaduses, korraldatud jäätmeveo hankedokumentides ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 16 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele erinevat jäätmemahutit on kohustatud sõlmima vedajaga kirjaliku jäätmekäitluslepingu.
(5) Jäätmevaldaja, kes kasutab teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud esitama omavalitsusele taotluse ühismahuti kasutamiseks, mille alusel on omavalitsusel õigus anda nõusolek ühismahuti kasutamiseks või keelduda sellest.
§ 28. Jäätmeveo sagedus
(1) Jäätmemahutite tühjendamise sageduse määramisel lähtutakse eeskirja tingimustest, jäätmeseadusest ja jäätmete taaskasutaja nõuetest.
(2) Kirjalikku jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, arvestades eeskirja § 7 toodud nõudeid. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale vastavalt hankelepinguga kokkulepitud hinnakirjal.
§ 29. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja jäätmeveo ajutine peatamine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada omavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata jäätmeseaduse § 69 ettenähtud korras.
(2) Taotluses tuleb märkida:
1) jäätmevaldaja nimi, elukoht ja kontaktandmed;
2) kinnistu aadress;
3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjused (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata ning selgituse);
4) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(3) Omavalitsuse ametnik või volitatud isik kontrollib, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(4) Omavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes eelnimetatud tähtajaks kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama omavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
(7) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb omavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud alusel.
(8) Omavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:
1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
2) jäätmevaldaja esitab omavalitsusele vastava taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.
(9) Kui jäätmevaldaja teavitab vallavalitsust enne uue jäätmeveoperioodi algust sellest, et tema kinnistul on hooajalise kasutusega elamu (suvila või aiamaja), peatub jäätmeveoteenuse osutamine automaatselt alates 1. oktoober ja algab uuesti 1. aprillil.
8. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
§ 30. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas keskkonnakaitseloas.
(6) Käesolevas paragrahvis esitatud nõudeid rakendatakse ka ajutise ebaseadusliku jäätmete hoiustamise korral, rakendades vajadusel asendustäitmist seaduses ettenähtud korras.
9. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord
§ 31. Ehitusjäätmed
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmete käitlemine tuleb enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(4) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vastu võttev, hoiustav, vedav või käitlev isik peab omama asjakohast luba.
(5) Ehitusettevõte ja kinnistuvaldaja vastutavad jäätmete käitlemise hetkeni, kui need on üleantud vastavat luba omavale isikule, kas vedamiseks või käitlemiseks.
§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.
(5) Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.
(6) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase piisava kandevõimega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise sõidu-, kõnni- või kergliiklusteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;
7) teavitama oma töötajaid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest;
8) säilitama kahe aasta jooksul või kuni kasutusloa saamiseni dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid ja/või vastava lepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
§ 33. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) plastijäätmed (sh kile);
8) ohtlikud jäätmed.
(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(3) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.
(4) Mineraalsete püsijäätmete segu, nagu kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips jne kõrvaldatakse ametlikel ladestuspaikadel või suunatakse taaskasutusse.
(5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.
§ 34. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise korra alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni -materjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.
(4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema vastav piirkonna Tööinspektsiooni luba.
(5) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(8) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
10. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 35. Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 sõnastuses jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.
(4) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
§ 36. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
§ 37. Loomsed jäätmed
(1) Hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.
(2) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule.
(3) Metsloomade korjused, nende kehaosad või siseelundid tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, põletada või matta kohapeal, vastavalt jahipidamise headele tavadele.
§ 38. Teravad ja torkivad jäätmed
Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
§ 39. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(4) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
11. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 40. Järelevalve
(1) Järelevalvet jäätmeseaduse ning eeskirja nõuete täitmise üle teostab Lüganuse Vallavalitsus.
(2) Lüganuse Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve ülesannete täitmine.
(3) Vastutus jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse §-s 1207.
(4) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(5) Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on Lüganuse Vallavalitsuse määratud isik või isikud.
(6) Lüganuse Vallavalitsusel on õigus rakendada sunniraha ja asendustäitmise seaduses ettenähtud korda keskkonnariskide kiireks kõrvaldamiseks.
12. peatükk Rakendussätted
§ 41. Määruste kehtetuks tunnistamine
Lüganuse Vallavolikogu 12.09.2018 määrus nr 37 „Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 42. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Dmitri Dmitrijev
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com