Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Valga valla jäätmehoolduseeskiri

Valga valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Valga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.09.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.09.2022, 1

Valga valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 24.08.2022 nr 22

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 2 ja 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Valga vallas.

  (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

  (3) Eeskiri on Valga vallas täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

  (4) Teavet Valga valla jäätmehoolduse kohta saab valla kodulehelt www.valga.ee

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

  Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Valga valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil juhib Valga Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

  (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
  1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
  2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
  4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  7) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;
  8) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
  9) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
  10) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  11) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
  12) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
  13) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  14) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
  15) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
  16) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
  17) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
  18) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;
  19) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
  20) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  21) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
  22) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;
  23) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;
  24) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping;
  25) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
  26) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames osutatav jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
  27) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

  (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutamine, korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtmine ja muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (5) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

  (6) Kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi võib põletada küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (7) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. Märgade aia- ja haljastusjäätmete põletamine on keelatud. Kuivade aia- ja haljastusjäätmete põletamine on lubatud nende tekkekohal naabreid mittehäirival viisil.

  (8) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel

  (1) Jäätmete käitlust kinnisasjal ja hoonestusõiguse alal korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
  2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
  3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmetega ja muude materjalidega;
  4) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  5) mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus;
  6) omama või rentima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid kogumisvahendeid, sh kogumiskott, jäätmete liigiti kogumiseks;
  7) tagama kogumisvahendite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  8) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
  9) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete ladustamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud ja sanktsioneeritav tegevus;
  10) paigutama kogumisvahendi tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumisvahend, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;
  11) tagama kogumisvahendi kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
  12) korterelamutega aladel, kus nõuetekohaselt ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks ei ole piisavalt ruumi, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal;
  13) juriidilisest isikust jäätmevaldaja, sh korteriühistu, on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke, juriidilisi isikuid ja nende töötajaid eeskirja nõuetest;
  14) ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate jäätmete kogumiseks, samuti valla territooriumil mitut kinnistut omaval jäätmevaldajal. Kui kinnistu omanik soovib kasutada ühismahutit korteriühistuga, mille liige ta on, tuleb ühismahuti kasutamise taotluse juurde lisada ka korteriühistu kirjalik nõusolek. Jäätmevaldajatel on õigus korraldatud jäätmeveo raames taotleda ühismahuti kasutamist, esitades selleks vastava taotluse vallavalitsusele. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga.
  15) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

§ 6.   Jäätmete kogumise tingimused

  (1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

  (2) Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*)
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (3) Liigiti kogutud jäätmeid tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, viies jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.

  (5) Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumise ja üleandmise kohustuse puudumine või jäätmeseaduse § 69 lõke 4 ja lõike 41 vabastuse omamine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise kohustusest lõikes 2 ja 3 kirjeldatud viisil.

§ 7.   Kogumismahuti kasutamise tingimused

  (1) Kogumismahutisse tohib paigutada ainult neid jäätmeid, mis vastavad antud kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele ning ei kahjusta jäätmematerjale.

  (2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna jäätmeid, mis ei vasta iga konkreetse kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele, sh:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) suurjäätmeid;
  5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  9) radioaktiivseid jäätmeid;
  10) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite tühjendajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

  (3) Kuum tuhk (ahju/koldetuhk) tuleb enne mahutisse paigaldamist jahutada. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse.

  (4) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumisvahendisse.

  (5) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole, jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

  (6) Kogumisvahendite korrasolekut ja mahutisse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja.

  (7) Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt eeskirja ja jäätmeveolepingu tingimustele.

§ 8.   Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) kaanega suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) kaanega suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
  3) ühepereelamutes ja suvilates jäätmete kogumiseks jäätmekotti (maksimaalselt 10 kg), mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
  4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumisvahendid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab vallavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumisvahendite osas.

  (4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

  (5) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja korraldama nende avamise tühjenduspäeval.

  (6) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht territooriumil tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.

  (7) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (8) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda nõuetekohasesse jäätmete kogumis- ja käitluskohta.

  (9) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.

  (10) Kuni 370-liitrine (kaasa arvatud) käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui kakskümmend meetrit. 370- kuni 800- liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui kümme meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (11) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (12) Kogumismahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval.

  (13) Hoone seest tühjendatakse kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

  (14) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (15) Kogumismahuti püsivaks paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb kinnistu omanik vallavalitsuselt vastava loa.

  (16) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (17) Jäätmevaldaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest. Kogumismahutile ligipääs peab olema ohutu.

  (18) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:
  1) hall ja must – segaolmejäätmed;
  2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
  3) roheline – klaaspakend;
  4) sinine – paber ja kartong;
  5) punane − ohtlikud jäätmed;
  6) pruun − biolagunevad jäätmed.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevaldajal on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale, arvestades eeskirja tingimusi. Vallavalitsuse nõusolekul võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliike üle anda ka Valga jäätmejaama.

§ 10.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):
  1) segaolmejäätmed (20 03 01);
  2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) suurjäätmed (20 03 07);
  6) segapakendijäätmed (15 01 06);
  7) klaaspakend (15 01 07).

  (2) Vallavalitsusel on õigus rakendada erisusi § 10 rakendamisel ja lisada korraldatud jäätmeveosse täiendavaid jäätmeliike, lähtudes nii avalikust huvist, jäätmevaldajate vajadustest kui jäätmete tekkekohal liigiti kogumise edendamise eesmärkidest.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) kalmistul tekkivad jäätmed;
  4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.

§ 11.   Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveo raames

  (1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2−8 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, erisused kehtivad üleandmise tingimustes.

  (2) Segaolmejäätmed (20 03 01):
  1) üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele;
  2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga.

  (3) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08):
  1) üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Jäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud rakendada kohtkompostimist kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud § 30. Kompostimise toimingu kasutamine ei välista jäätmevaldaja võimalust jäätmeid kogumismahutiga jäätmevedajale üle anda;
  2) äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus ei teki köögi- ja sööklajäätmeid, ei ole kogumine ja üleandmine kohustuslik;
  3) jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse;
  4) jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete kogumismahutiga üleandmise teenust ja ei vasta punktis 2 toodud tingimustele, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise toimingu teostajateks.

  (4) Paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01):
  1) üleandmine on kohustuslik korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid;
  2) jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames, kohustub jäätmed üle andma muusse nõuetekohasesse kogumiskohta;
  3) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga või kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01):
  1) jäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta;
  2) lubatud on rakendada kohtkompostimist jäätmete tekkekoha kinnistul. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud § 30.

  (6) Suurjäätmed (20 03 07) on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele, Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (7) Segapakendid (15 01 06):
  1) ülendmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele;
  2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga või kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (8) Klaaspakendid (15 01 07):
  1) üleandmine on kohustuslik alates kümne korteriga korterelamutes;
  2) äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit, on üleandmine kohustuslik;
  3) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga;
  4) jäätmevaldajad, kes ei anna klaaspakendit tekkekohal jäätmevedajale üle, annavad jäätmed üle Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (9) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise tingimuste osas erisuste rakendamise otsustab vallavalitsus.

§ 12.   Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest:
  1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine eesmärgiga hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega;
  2) jäätmete kogumine ja vedu eesmärgiga jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine;
  3) kogutud jäätmete käitlemine eesmärgiga tagada jäätmete ringlussevõtt ja muu taaskasutamine.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega või määratakse vallavalitsuse otsusega.

§ 13.   Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

  (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vallavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
  4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi;
  5) muudel tingimustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustest.

  (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt hankelepingu täitjat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb hankelepingu täitjal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Kui hankelepingu täitja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu täitjalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 14.   Teenustasu kujundamise tingimused

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu kujundatakse lähtudes jäätmeseaduse § 66 lõike 5 ja 6 sätestatust.

  (2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole reguleeritud korraldatud jäätmeveo hanke tingimustega.

  (3) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, on:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
  2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete väljastamine ja edastamine;
  3) kogumismahuti käsitranspordi eest 20 m ja 10 m raadiuses vastavalt § 8 lg 10 sätestatule;
  4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
  5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
  6) muudel korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud juhtudel.

  (4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.

  (5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või suurjäätmetele, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

  (6) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

  (7) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on kogumismahuti osas sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasu. Kogumiskoti osas võib tasu suurus olla sama suur kui 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu rakendamise täiendavad tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.

§ 15.   Teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine jäätmevaldajale on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on vallavalitsusel õigus muuta teenustasu:
  1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
  2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha.

  (3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga ning muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest.

  (4) Teenustasusid ei muudeta enne kahekümne nelja kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest.

  (5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

  (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt kolmkümmend päeva.

  (7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu.

§ 16.   Lisateenused

  (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga.

  (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras.

  (4) Vallavalitsusel on õigus seada piiranguid lisateenuste hindadele.

3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE 

§ 17.   Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

  (2) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

§ 18.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmete vedamise kirjaliku lepingu võimalikult paljude jäätmevaldajatega. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi jäätmevaldaja osas. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, muutmaks jäätmeveo teenus sujuvamaks ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid.

  (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimise korral juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

  (4) Ühismahuti kasutamisel sõlmib jäätmeveolepingu vastutav kasutaja. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (eeskirja lisa 1), milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul teavitada.

§ 19.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus (eeskirja lisa 2) korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Valga Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendaksid, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata;
  2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (eeskirja lisa 3), et kinnistul ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (3) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (4) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu lõppemiseni.

§ 20.   Taotluste esitamine ja menetlemine

  (1) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine toimub vastava ametniku otsusega.

  (2) Vastaval ametnikul on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada kui jäätmevaldaja:
  1) ei esita õigeaegselt § 19 nimetatud kirjalikku kinnitust;
  2) on esitanud valeandmeid.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsuse vastav ametnik.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse või muusse asjakohasesse andmebaasi.

4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE 

§ 21.   Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) tiheasustusega alal korterelamuga kinnistul vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, üksikelamuga või suvilaga kinnistul vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul ning muu sihtotstarbega kinnistutel vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Harvemat veosagedust ei rakendada neile jäätmevaldajatele, kes kasutavad jäätmete kogumismahutina kogumiskotti.
  2) Vallavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lubada tiheasustusalal asuvatele jäätmevaldajatele, kellel on nõuetekohaselt rakendatud biolagunevate jäätmete ja pakendijäätmete kogumine, kasutada segaolmejäätmete mahuti tühjendamist sagedusega üks kord 12 nädala jooksul.
  3) hajaasustusega alal vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Sellisel juhul on kogumismahuti soovitatavaks suuruseks vähemalt 240 liitrit.

  (2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, perioodil 01.10−30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti tühjendamise maksimaalne sagedus on üks kord nädalas, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei lepi kokku teisiti. Jäätmevaldaja peab teavitama jäätmevedajat kirjalikult soovist rakendada perioodil 01.10−30.04 harvemat veosagedust ning sõlmima selleks vastava kokkuleppe jäätmevedajaga.

  (3) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.

  (4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.

  (5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumisvahendi mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumisvahendi graafikujärgsel tühjendamisel. Korraldatud jäätmeveo teostaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumisvahendi valikul.

  (6) Jäätmete kogumismahutitega ja nende teenindamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi ja erisusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teostamise tehnilistes tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus.

§ 22.   Jäätmete vedamine

  (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

  (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud tööpäevadel ajavahemikus 23.00–07.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 22.00–10.00.

  (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

  (4) Kui jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

  (5) Jäätmete vedamisega seotud kõiki täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teostamise tehnilistes tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus.

§ 23.   Jäätmevedaja kohustused

  (1) Jäätmevedaja on kohustatud:
  1) vedama jäätmed käitluskohta;
  2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
  5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED 

§ 24.   Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle käitlemise luba omavale isikule.

  (4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks luba omavale isikule.

  (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.

  (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

  (7) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

§ 25.   Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
  1) klaas;
  2) plastik;
  3) paber ja kartong;
  4) metall;
  5) tekstiil;
  6) puit;
  7) muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, anda üle korraldatud jäätmeveo raames, viia vastavalt tähistatud selleks ettenähtud kogumismahutisse, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt www.valga.ee.

  (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

  (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

  (6) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke kogumispunkte ja kohtkogumise teenust.

  (7) Pakendikonteinerite asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ning maht igas asukohas ja nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.

  (8) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
  2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
  3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
  4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest;
  5) tühjendama pakendimahuti vastavalt vallavalitsuse tellimusele ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see tekitab lõhnahäiringuid;
  6) tagama pakendikonteineri üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest;
  7) asendama koheselt kogumisvahendid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

  (9) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, sh avade osas võib vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega. Valla haldusterritooriumil peavad olema esindatud kõik pakendite taaskasutusorganisatsioonid.

  (10) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) kogutud pakendi kogus;
  2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja -koha alusel;
  3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
  4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus.

§ 26.   Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine

  Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 27.   Suurjäätmete käitlemine

  (1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

  (2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 28.   Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Probleemtooted on:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

  (5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

  (6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

  (7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 29.   Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

  (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

  (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 30.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul.

  (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga. Hajaasustusalal võib köögi- ja söögijäätmeid kompostida lahtises aunas ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid.

  (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel.

  (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
  1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda Valga jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames. Kuivanud aia- ja haljastusjäätmeid võib põletada oma kinnistul naabreid mitte häirival moel.

  (5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ning vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.

  (6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on antud jäätmevaldaja biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vastava kinnistu omaniku loaga.

  (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Nõuetele mittevastava kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnistu omanik. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel www.valga.ee.

  (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat luba omavasse käitluskohta.

  (9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat luba omavasse kogumis- ja käitluskohta.

§ 31.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

  (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult, lukustatud kogumiskastis, ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle vastavaid teenuseid osutavale ettevõttele.

  (4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkivaid jäätmeid käitlemisel peab lähtuma Terviseameti vastavast juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“.

  (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (6) Kemikaalide jäätmed, nagu ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega „Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

  (7) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

  (8) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 32.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

  (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
  2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
  3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
  4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
  5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
  6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav;
  7) jäätmete jaoks on ruumis konteinerid ja jäätmeid ei asetata põrandale.

  (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 33.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus-lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

  (2) Ehitus-lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
  2) puit;
  3) pakend;
  4) metallid;
  5) püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
  6) plastid;
  7) muud segajäätmed.

  (3) Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda jäätmekäitlejale.

  (4) Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

  (6) Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta. Betooni, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Betoon ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

  (7) Jäätmete sorteerimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

  (8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

  (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu kohaselt.

  (10) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Jäätmevaldaja peab ette valmistama tasase kõva kattega pinna mahutite paigaldamiseks ja mineraalsete materjalide ladustamiseks viisil, mis tagab jäätmeveokitele ligipääsu.

  (11) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad).

  (12) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend (eeskirja lisa 4) ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

  (13) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada vallavalitsusele koos ehitise täieliku lammutamise teatega.

  (14) Vallavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete kogumise ja käitlemise tingimuste reguleerimiseks.

§ 34.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
  4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
  5) saastunud pinnas.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

  (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (8) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

§ 35.   Plastijäätmete käitlemine

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

  (2) Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 36.   Klaasijäätmete käitlemine

  Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna jäätmejaamas ja avalikus ruumis asuva pakendiklaasi kogumismahutisse.

§ 37.   Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

  (1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed.

  (2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 38.   Puidujäätmete käitlemine

  Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

§ 39.   Tekstiilijäätmete käitlemine

  (1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmest eraldi kogutavad jäätmed.

  (2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 40.   Loomsete jäätmete käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale isikule.

  (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

  (3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
  3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda tiheasutusega alal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
  5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale.

§ 41.   Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

  (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:
  1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist lähtudes eeskirja § 4 lg 3 sätestatust. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete, ja juhul, kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
  2) kogumismahutit peavad olema tähistatud kogutavale jäätmeliigile vastavalt;
  3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;
  4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;
  5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

  (3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada kaheteistkümne tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

§ 42.   Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

  Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades:
  1) vähemalt segaolmejäätmete kogumismahutite paigaldamise piisavas koguses ja mahus;
  2) jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 43.   Jäätmete käitlemine kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistul:
  1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist lähtudes eeskirja § 4 lg 3 sätestatust;
  2) tuleb liigiti koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed. Kalmistul tekkivad suurjäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta.

  (2) Kalmistu jäätmete kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 44.   Jäätmete üleandmine käitlemiseks

  (1) Paragrahvides 24–43 nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta. Jäätmevaldaja peab olema veendunud, et jäätmete vastuvõtja omab vastava jäätmeliigi vastuvõtmise õigust.

  (2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta on avaldatud valla veebilehel www.valga.ee.

  (3) Valla jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena jäätmeid tasuta üle anda vaid rahvastikuregistri andmetel Valga vallas elavad elanikud. Tasuta üleantavate jäätmeliikide nimekiri on avaldatud valla veebilehel www.valga.ee. Vallavalitsusel on õigus kehtestada piiranguid tasuta vastuvõetavatele jäätmeliikide kogustele.

5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE 

§ 45.   Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

  (1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025. aastaks vähemalt 55% ja 2030 vähemalt 60% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

  (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning rakendada kohtkogumine. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos vallavalitsusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

  (3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

  (4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse nõuetekohastesse kogumiskohtadesse.

  (5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

  (7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

  (8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada valla poolt toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

  (9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.

§ 46.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.

  (2) Valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava koostamise tingimused kehtestab vallavalitsus.

§ 47.   Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine

  (1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

  (2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama § 8 esitatud nõudeid.

  (3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.

  (4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 48.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnaluba omavatele isikutele.

  (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

  (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 49.   Järelevalve teostamine

  Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

§ 50.   Keskkonnasaaste likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 51.   Vastutus

  (1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.

  (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetleja on Valga Vallavalitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 52.   Määruse jõustumine

  (1) Valga Vallavolikogu 31. mai 2019. a määrus nr 85 „Valga valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Eeskirja 3. peatükk jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.

  (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Lauri Drubinš
esimees

Lisa 1  Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 2  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlus

Lisa 3 Korraldatud jäätmeveost vabastuse jätkumise kinnitus

Lisa 4  Jäätmeõiend

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json