ElamumajandusEluruumid

Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas

Väljaandja:Narva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.09.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.09.2024, 19

Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas

Vastu võetud 29.08.2024 nr 13

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning elamuseaduse § 8 punkti 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Käesolev „Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas“ (edaspidi ka Kord) sätestab Narva linna omandis olevate eluruumide üürimise taotlemise, taotluste menetlemise ja üürile andmise Korraga määratletud isikutele ja perekondadele, kelle kasutuses on eluruum, kuid kelle elamistingimused vajavad parandamist.

  (2) Käesolevat Korda ei kohaldata Narva linna omandis olevate ühiselamute eluruumide üürile andmisel munitsipaaleluruumi vajavatele isikutele ning eluruumi tagamise teenuse osutamisel.

  (3) Käesoleva Korraga reguleerimata juhtudel juhindutakse Eesti Vabariigi ja Narva linna õigusaktidest.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) munitsipaalkorter (edaspidi ka eluruum) – Narva linna omandis olev ja alaliseks elamiseks kasutatav korteriomand, mis vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele;
  2) Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi ka eluasemekomisjon) – Narva Linnavalitsuse alaline komisjon, mille ülesandeks on temale Narva linna õigusaktidega pandud kohustuste täitmine Narva linna eluasemevaldkonnas;
  3) ühiselamu munitsipaaleluruum – Narva linna omandis olevas ühiselamus asuv eluruum, mis vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele ja mida kasutatakse alaliseks elamiseks ning ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks;
  4) eluruumi pind – eluruumi pind vastavalt riikliku ehitisregistri andmetele.

§ 3.   Elamistingimuste parandamist taotlema õigustatud isikud

  (1) Elamistingimuste parandamist võivad taotleda järgmised isikud või perekonnad:
  1) perekond, kes kasvatab või hooldab kolme ja enamat alaealist last ning kes alaliselt elab Narva linnas asuvas eluruumis, kus iga pereliikme kohta on alla 7 m² eluruumi pinda, ning see eluruum on kantud nende elukohana Eesti rahvastikuregistrisse vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist;
  2) perekond, kes kasvatab või hooldab ühte ja enamat alaealist last ning kes alaliselt elab Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumis üürilepingu alusel rohkem kui viis aastat ning kellel on ühe perekonnaliikme kohta alla 7 m2 eluruumi pinda ja see eluruum on kantud nende elukohana Eesti rahvastikuregistrisse;
  3) puuduva töövõimega või raske või sügava puudega või 80% - 100%-lise püsiva töövõimetusega isik, kes alaliselt elab Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumis üürilepingu alusel rohkem kui viis aastat ja kellel on ühe perekonnaliikme kohta alla 7 m2 eluruumi pinda ning see eluruum on kantud nende elukohana Eesti rahvastikuregistrisse. Ühe perekonnaliikme kohta eluruumi pinna suuruse tingimust ei kohaldata, kui käesolevas punktis nimetatud isik elab Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumis üürilepingu alusel rohkem kui kümme aastat ja see eluruum on kantud tema elukohana Eesti rahvastikuregistrisse;
  4) perekond, kes kasvatab või hooldab raske või sügava puudega või 80% - 100%-lise püsiva töövõimetusega või puuduva töövõimega alaealist last, kes alaliselt elab Narva linnale kuuluva ühiselamu munitsipaaleluruumis üürilepingu alusel rohkem kui üks aasta ja kellel on ühe perekonnaliikme kohta alla 7 m2 eluruumi pinda ning see eluruum on kantud nende elukohana Eesti rahvastikuregistrisse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ja nende perekonnaliikmed, kes soovivad ühiselt üürida munitsipaalkorterit, peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) nende omandis (k.a ühis- või kaasomandis) ei ole aastaringseks elamiseks sobivat eramut, korteriomandit, muud eluruumi või hooneühistu liikmelisuse õigust, mis annab eluruumi kasutamise õiguse;
  2) taotlejatel puudub võlgnevus üüri ja/või kõrvalkulude osas munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimisel.

§ 4.   Taotluse esitamine

  (1) Kinnitatud vormikohane elamistingimuste parandamise taotlus (edaspidi taotlus) tuleb esitada Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni sekretärile (edaspidi ka sekretär) ja taotlusele lisada nõutud dokumentide koopiad.

  (2) Taotluse vormi ja nõutavate dokumentide loetelu kinnitab Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon.

  (3) Taotlusele kirjutavad alla taotleja ja temaga koos ühist korterit üürida soovivad täisealised perekonnaliikmed (edaspidi ka kaastaotlejad).

  (4) Taotlus koos kõigi vajalike dokumentidega esitatakse isiklikult või posti teel või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga.

  (5) Sekretär kontrollib esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastavust kehtestatud nõuetele. Juhul, kui esitatud taotlus on täidetud ebatäpselt, puudulikult või puuduvad taotluse läbivaatamiseks ja otsustamiseks vajalikud andmed või esinevad muud puudused või on vajalik täiendavate dokumentide esitamine, määrab sekretär taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seejuures taotlejale selgitatakse, et määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jääb taotlus läbi vaatamata.

  (6) Kehtestatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jääb taotlus läbi vaatamata, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult.

  (7) Taotluse läbivaatamiseks ja otsustamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks on sekretäril õigus nõuda taotlejalt või muudelt isikutelt ja asutustelt täiendavaid dokumente ja tõendeid.

§ 5.   Taotluse menetlemine ja lahendamine

  (1) Taotluse vaatab läbi ja teeb otsuse Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon.

  (2) Eluasemekomisjonil on õigus jätta taotlus rahuldamata või läbi vaatamata järgmistel juhtudel:
  1) kui taotlejad ei vasta Korras sätestatud tingimustele ja nõutele;
  2) taotluses on esitatud ebaõiged andmed või on andmeid varjatud;
  3) taotlejad ei tõenda taotluses esitatud andmeid või ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  4) taotleja ei esitanud nõutud või täiendavalt küsitud dokumente;
  5) muudel põhjendatud juhtudel.

  (3) Sekretär teavitab taotlejat kirjalikult taotluse kohta vastuvõetud otsusest ühe kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Taotluse rahuldamise korral selgitatakse taotlejale kirjalikus teavituses ka registriandmete uuendamise ja kinnitamise kohustust.

§ 6.   Registri pidamine

  (1) Taotluse rahuldamise korral võetakse taotleja ja kaastaotlejad arvele elamistingimusi parandamist vajavate isikutena ja nende andmed kantakse „Elamistingimuste parandamist vajavate isikute registrisse“ (edaspidi ka register). Sel juhul on andmete registrisse kandmise kuupäevaks sekretärile taotluse esitamise kuupäev.

  (2) Registripidajaks on eluasemekomisjoni sekretär.

  (3) Registrisse kantakse järgmised andmed:
  1) taotleja ja kaastaotlejate isiku- ja kontaktandmed;
  2) andmed taotleja ja kaastaotlejate tegeliku elukoha ja selle eluruumi kasutamise aluse kohta taotlemise hetkel;
  3) taotletava korteri andmed;
  4) taotleja ja kaastaotlejate arvele võtmise alus ja kuupäev;
  5) muud arvestuse pidamiseks olulised andmed.

§ 7.   Registriandmete uuendamise ja kinnitamise kohustus

  (1) Taotleja, kes on võetud arvele elamistingimusi parandamist vajava isikuna (edaspidi ka arvele võetud isik või taotleja), on kohustatud teavitama sekretäri ühe kuu jooksul pärast vastava asjaolu tekkimisest:
  1) elamistingimuste parandamist vajava isikuna arvelevõtmise aluseks olevate asjaolude muutumise või äralangemise kohta;
  2) taotluses esitatud taotleja või kaastaotlejate isiku- või kontaktandmete muutumise või perekonnaliikmete arvu muutumise kohta.

  (2) Arvele võetud isik on kohustatud iga aasta jaanuarikuu jooksul (31. jaanuarini kaasa arvatud) esitama sekretärile isiklikult, posti teel või digiallkirjastatult e-posti teel kinnituse, et esinevad jätkuvalt elamistingimuste parandamist vajava(te) isiku(te)na arvel olemise asjaolud ja alused. Selle kohustuse kehtestatud tähtajaks täitmata jätmisel võetakse taotleja ja kaastaotlejad elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvelt maha ning tema/nende andmed kustutatakse registrist.

§ 8.   Arvelt mahavõtmine ja registrist kustutamine

  (1) Taotleja ja kaastaotlejad võetakse elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvelt maha ja tema /nende andmed kustutatakse registrist järgmistel põhjustel:
  1) isikliku avalduse alusel;
  2) taotlejale korteri üürile andmine;
  3) arvele võtmise aluseks olevate asjaolude äralangemine;
  4) taotleja esitas tegelikkusele mittevastavad andmed, millel oli määrav tähtsus taotluse otsustamisel;
  5) taotleja põhjendamatu keeldumine temale pakutud asustamata munitsipaalkorterist juhul, kui see vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele;
  6) taotleja keeldumine üürilepingu sõlmimisest või üürilepingu sõlmimata jätmine kehtestatud tähtaja jooksul;
  7) taotleja ei täida õigeaegselt Korra § 7 lõikes 2 kehtestatud kohustust;
  8) ilmnevad muud asjaolud, mis on taotleja ja kaastaotlejate elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvelt mahavõtmise ja registrist andmete kustutamise aluseks;
  9) taotleja surma korral, kui kaastaotlejaid ei ole;
  10) taotleja või kaastaotleja poolt aastaringseks elamiseks sobiva eramu, korteriomandi, muu eluruumi või hooneühistu liikmelisuse õiguse, mis annab eluruumi kasutamise õiguse, omandamine;
  11) muudel põhjendatud juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3-8, 10 alusel taotleja ja kaastaotlejate arvelt mahavõtmise ja tema/nende andmete registrist kustutamise küsimust käsitleb ja otsustab eluasemekomisjon.

  (3) Sekretär võtab taotleja ja kaastaotlejad arvelt maha ja kustutab nende andmed registrist:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 9 nimetatud juhtudel;
  2) muudel juhtudel eluasemekomisjoni otsuse alusel.

  (4) Sekretär teavitab taotlejat tema arvelt mahavõtmise ja andmete registrist kustutamise kohta kirjalikult ühe kuu jooksul eluasemekomisjoni vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 9.   Munitsipaalkorteri üürile andmise ja elamistingimuste parandamise põhimõtted

  (1) Munitsipaalkorter antakse üürile tingimusel, et taotleja ja kaastaotlejate elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvel olemise põhjus ei ole nendele munitsipaalkorteri üürile andmise hetkeks ära langenud. Selle asjaolu tõendamaks on sekretäril õigus küsida taotlejalt vastavad dokumendid.

  (2) Asustamata munitsipaalkorter antakse taotlejatele ja kaastaotlejatele üürile registris oleva järjekorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja Narva linna omandis olevate eluruumide valitsemise korra § 11 lg 1¹ sätestatud juhtudel ning sobivate asustamata munitsipaalkorterite olemasolul.

  (3) Asustamata munitsipaalkorter antakse esmajärjekorras üürile elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvele võetud perekonnale, kes kasvatab või hooldab raske või sügava puudega või 80% - 100%-lise püsiva töövõimetusega või puuduva töövõimega alaealist last.

§ 10.   Munitsipaalkorteri üürile andmisele eelnevad toimingud

  (1) Juhul, kui elamistingimuste parandamist vajava isikuna arvel olemise põhjused ei ole ära langenud, antakse taotlejale võimalus üürile pakutava asustamata munitsipaalkorteriga tutvuda.

  (2) Taotleja on kohustatud teatama, kas ta soovib või ei soovi talle pakutud munitsipaalkorterit üürida, hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimaluse kasutamist. Kui taotleja ei ole nõus talle pakutud munitsipaalkorteriga, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama.

  (3) Kui taotleja keeldub põhjendamatult talle üürile pakutud munitsipaalkorterist, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele, võetakse taotleja ja kaastaotlejad arvelt maha ja tema/nende andmed kustutatakse registrist.

  (4) Kui pärast üürile pakutava asustamata munitsipaalkorteriga tutvumist andis taotleja üürileandjale nõusoleku munitsipaalkorteri üürimiseks ja üürilepingu sõlmimiseks, ei saa taotleja edaspidi esitada üürileandjale pretensiooni munitsipaalkorteri mittevastavuse kohta eluruumidele kehtestatud nõutele.

§ 11.   Munitsipaalkorteri üürile andmise otsustamine

  (1) Munitsipaalkorteri üürile andmise otsustab Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul.

  (2) Otsustus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) isiku, kellele munitsipaalkorter antakse üürile, ning temaga koos eluruumi üürima asuvate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid;
  2) üürile antava munitsipaalkorteri aadress, tubade arv, üldpindala;
  3) munitsipaalkorteri üürile andmise tähtaeg;
  4) tähtaeg, mille jooksul peab isik sõlmima munitsipaaleluruumi üürilepingu, ning selle tähtaja rikkumise tagajärjed.

§ 12.   Munitsipaalkorteri üürile andmise tähtaeg

  Munitsipaalkorter antakse üürile tähtajaga kuni viis aastat või tähtajatult. Eluruumi üürile andmise täpne tähtaeg määratakse kindlaks Narva Linnavalitsuse vastavas otsuses.

§ 13.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Munitsipaaleluruumi üürileping tuleb sõlmida 15 kalendripäeva jooksul arvates isiku teavitamisest temale munitsipaalkorteri üürile andmise otsuse kohta. Juhul, kui isik ei kasuta määratud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimise õigust, kaotab ta selle. Lisaks võetakse ta elamistingimuste parandamist vajava isikuna arvelt maha ning tema ja kaastaotlejate andmed kustutatakse registrist. Sellisel juhul tunnistatakse otsustus munitsipaalkorteri üürile andmise kohta kehtetuks.

  (2) Juhul, kui munitsipaalkorter antakse üürile isikule või perekonnale, kes on muu Narva linnale kuuluva eluruumi üürnik, siis temaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping kuulub ennetähtaegsele lõpetamisele ning üürnik on kohustatud üüritud eluruumi üürileandjale tagastama.

  (3) Munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmib Narva linna nimel ja üürileandja õigused ja kohustused on juriidilisel isikul, kellel on Narva linnaga sõlmitud Narva linna omandis olevate eluruumide haldamise leping.

§ 14.   Üürilepingu pikendamine ja lõpetamine

  (1) Eluruumi üürilepingu kehtivusaega võib pikendada, kui munitsipaaleluruumi üürile andmise aluseks olevad asjaolud ja alused jätkuvalt säilivad ja üürnik on heauskselt täitnud temaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimusi.

  (2) Munitsipaaleluruumi üürilepingu tähtaja lõppemisel otsustab selle pikendamise või lõpetamise üürileandja, arvestades eluruumi üürimisega seotud olulisi asjaolusid ja poolte põhjendatud huvisid, kui Narva linna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Munitsipaaleluruumi üürileping lõpetatakse munitsipaaleluruumi üürilepingus ja seaduses sätestatud tingimustel ja alustel.

§ 15.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määrus nr 20 „Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas“.

  (2) Isikud, kes on elamistingimusi parandamist vajavate isikutena arvele võetud enne käesoleva Korra jõustumist vastavalt Narva Linnavolikogu 29.10.2020 määrusele nr 20 „Elamistingimuste parandamist vajavate isikute arvestuse kord Narva linnas“, loetakse elamistingimusi parandamist vajavate isikutena arvele võetuks alates käesoleva Korra jõustumisest ning nendele säilitatakse registris olemasolev järjekord.

  (3) Teha Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni sekretärile ülesandeks korraldada elamistingimuste parandamist vajavate isikute registriandmete ja järjekorranumbrite korrastamine ning arvelevõetud isikute teavitamine toimunud muudatustest.

  (4) Elamistingimuste parandamise taotlemise, taotluste menetlemise ja arvele võetud isikutele eluruumide üürile andmisega seotud küsimused, mis ei ole käesolevas Korras reguleeritud, lahendab vastavalt oma pädevusele eluasemekomisjon või eluasemekomisjoni ettepanekul Narva Linnavalitsus.

  (5) Käesolev määrus jõustub seaduses sätestatud korras.

Irina Janovitš
Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json