Ehitus

Teksti suurus:

Järvakandi valla ehitusmäärus

Sisukord

Järvakandi valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.10.2012, 9

Järvakandi valla ehitusmäärus

Vastu võetud 24.04.2007 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse paragrahvi 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse paragrahvi 5 ning looduskaitseseaduse paragrahvi 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse ülesanded ja reguleerimisala

 (1) Järvakandi valla ehitusmäärusega (edaspidi ehitusmäärus) täpsustatakse planeerimisseaduse ja ehitusseadusega ning nendest tulenevate õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks planeerimisel, projekteerimisel ja ehitusvaldkonna korraldamisel Järvakandi valla territooriumil.

 (2) Määrus reguleerib Järvakandi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Järvakandi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ametnike ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2.  Mõisted

 (1) Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

 (2) vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv kohalik Järvakandi Kaja ja maakonnaleht Nädaline, mis on määratud vallavalitsuse poolt valla ametlike teadete avaldamise kohaks;

 (3) lähteülesanne on vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse ära valla seisukohad planeeringu koostamiseks, täpsustatakse planeeringu koostamise eesmärgid
või planeeringu vormistamise nõuded või lähtetingimused;

 (4) üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on vallavalitsuse või vallavolikogu menetluses olev kehtestamata planeeringu projekt;

 (5) projekteerimine on:
 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise
tehnomajanduslik hindamine;

 (6) ehitusprojekt on projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks ning koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest;

 (7) planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja pikaajaline arengu kavandamine, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;

 (8) ehitamine on:
 1) ehitise püstitamine;
 2) ehitise laiendamine;
 3) ehitise rekonstrueerimine;
 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
 5) ehitise lammutamine.

 (9) ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille ajutisus ei sõltu ehitise suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast;

 (10) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu;

 (11) krunt on ehituseks kavandatud maaüksus;

 (12) kuja on ehitiste väiksem lubatud vahekaugus;

 (13) krundi ehitusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõiguses lubatud hooneid;

 (14) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva maapinna ja hoone katuseharja kõrguste vahe;

 (15) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis, mis omab suletud netopinda;

 (16) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

§ 3.  Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

 (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Planeerimis- ja ehitamisalased seaduse või muu õigusaktiga kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning pädevus ei ole sätestatud ehitusmäärusega, lahendab vallavalitsus.

 (3) Vallavalitsusel on õigus ehitusmäärusega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, töörühmi ja kaasata küsimuste lahendamiseks spetsialiste.

 (4) Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel anda luba ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks.

 (5) Vallavalitsusel on õigus määruses toodud kohustusi delegeerida valla ametiasutuse pädevale ametnikule /edaspidi ehitusspetsialist(nõunik)/. Ehitusspetsialisti(nõuniku) kohustused ja õigused määrab vallavanem ametijuhendiga.

2. peatükk PLANEERIMINE 

§ 4.  Planeerimise põhimõtted

  Ruumiline planeerimine Järvakandi valla territooriumil tagatakse:
 1) valla üldplaneeringuga;
 2) valla üldplaneeringut täiendavate teemaplaneeringutega;
 3) valla arengukavaga;
 4) detailplaneeringutega.

§ 5.  Planeeringu koostamise algatamine

 (1) Valla või selle osa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamise ettepaneku avaldus
esitatakse vallavalitsusele.

 (2) Vallavolikogu algatab:
 1) valla üldplaneeringu ja selle muutmise;
 2) teemaplaneeringu;
 3) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud
detailplaneeringu.

 (3) Valla või selle osa üldplaneeringu ning ja teemaplaneeringu lähteülesande koostamist
korraldab vallavalitsus ja sellega sätestatakse:
 1) planeeringu eesmärgid;
 2) planeeritava ala piirid ja suurus;
 3) nõutavad analüüsid ja uuringud;
 4) planeeringu vormistamise nõuded;
 5) planeeringu kooskõlastajad.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud planeeringute koostamist korraldab vallavalitsus.

 (5) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel.

 (6) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades avalduse vallavalitsusele.

 (7) Detailplaneeringu algatamise avaldusele lisatakse:
 1) planeeritava ala asendiskeem;
 2) olemasolev planeeritava ala topo- geodeetiline plaan, mis hõlmab naaberkrunte vähemalt 10 m ulatuses ümber planeeritava krundi;
 3) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus;
 4) planeeritaval alal asuvate kinnistute omanike kirjalikud nõusolekud;
 5) üld- või teemaplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

 (8) Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavalitsus oma korraldusega ja sellega määratakse kindlaks:
 1) planeeringu eesmärgid;
 2) planeeringu vormistamise nõuded, sealhulgas topo- geodeetilise plaani koostamise vajadus ja mõõtkava, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava;
 3) vastavus kehtivale üldplaneeringule;
 4) detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine;
 5) planeeritava ala piirid ja suurus;
 6) kehtivad kitsendused;
 7) koostatavale planeeringule esitatavad tingimused;
 8) arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded;
 9) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus;
 10) detailplaneeringu kooskõlastajad.

 (9) Valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavas detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

 (10) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringust huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud dokumente ja materjale.

 (11) Vallavalitsus võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
 1) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;
 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua vallale või teistele isikutele põhjendamatuid kulutusi;
 5) detailplaneeringu elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju;
 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

 (12) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavalitsus kehtestada planeeringu
koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamisel kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist ning teeb ajutise ehituskeelu teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.

 (13) Vallavalitsus algatab detailplaneeringu koostamise. Vallavanem sõlmib asjast huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.

 (14) Kooskõlastatud detailplaneeringu projekt tuleb esitada vallavalitsusele kahe aasta jooksul peale vallavalitsuse detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse vastuvõtmist. Kui nimetatud tähtaja möödudes ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 30 päeva enne käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumist.

§ 6.  Algatatud planeeringutest teavitamine

 (1) Avalikkuse teavitamist planeeringutest korraldab vallavalitsus.

 (2) Vallavalitsus teavitab avalikkust algatatud planeeringust ajalehes ja valla koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama:
 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

 (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud
kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

 (4) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

§ 7.  Planeeringu koostamise õigus

  Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduse paragrahvis 13 sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

§ 8.  Koostöö planeeringu koostamisel

 (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;
 2) planeeritava maa-ala piirkonna elanikud;
 3) planeeritaval maa-alal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
 4) teised huvitatud isikud.

 (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö toimumise kohta.

 (3) Koostööd valla üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus.

 (4) Valla üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu.

 (5) Valla või selle osa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu.

 (6) Vallavalitsus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

 (7) Avalikke arutelusid korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga.

§ 9.  Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

 (1) Planeeringu koostaja esitab planeeringu projekti vallavalitsusele.

 (2) Vallavalitsus:
 1) kontrollib planeeringu projekti vastavust lähteülesandele;
 2) tagastab planeeringu projekti koostajale hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks.

 (3) Vallavolikogu kooskõlastab:
 1) maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringut täiendava teemaplaneeringu;
 2) valla naabrusesse jääva kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu.

 (4) Üldplaneering kooskõlastatakse planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike
omavalitsustega ja maakonna keskkonnateenistusega. Üldplaneeringu kooskõlastamist korraldab vallavalitsus.

 (5) Maa-alal, mille kohta on kehtiv üldplaneering, määrab detailplaneeringu kooskõlastajad vallavalitsus.

 (6) Valla või selle osa üldplaneeringule ja teemaplaneeringule ning valla või selle osa
üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt vallavalitsus.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.

 (8) Üldplaneering ja detailplaneeringud kooskõlastatakse kohaliku päästeteenistusega, kui
planeeringuga nähakse ette ehitisi, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

 (9) Üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse vastava riigiasutusega, kohaliku
muinsuskaitseinspektoriga või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks.

 (10) Planeeringu koostaja võtab planeeringu lähteülesandes ja maavanema poolt määratud kooskõlastused.

 (11) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

 (12) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

§ 10.  Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

 (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu vallavalitsusele.

 (2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu poolt algatatud planeeringu ja valla üldplaneeringut või teemaplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha.

 (3) Vallavalitsus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata planeeringu vastuvõtmise ning määrab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha.

 (4) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja valla
koduleheküljel. Teade peab ajalehes ja valla koduleheküljel ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.

 (5) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus vallamajas. Avaliku väljapaneku ajal on tööaja jooksul tagatud vallamajas huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

 (6) Valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus vallamajas ning valla raamatukogus. Avaliku väljapaneku ajal on tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

 (7) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.

 (8) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

 (9) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat.

§ 11.  Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

 (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud, sealhulgas elektronposti teel edastatud, ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev.

 (2) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha.

 (3) Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, teatades avaliku arutelu toimumise aja ja koha maakonna ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.

 (4) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

 (5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu.

 (6) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi
vallavalitsus. Avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll.

 (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.

 (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.

 (10) Vallavalitsus avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid.

 (11) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 12.  Järelevalve planeeringute koostamise üle

 (1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

 (2) Järvakandi valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus.

 (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsus, vallavolikogu poolt
vastuvõetud planeeringute puhul vallavolikogu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale vallavalitsus. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu vallavalitsusele.

§ 13.  Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

 (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:
 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
 4) sademete vete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;
 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult
kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhkealaks määramise tingimused.

 (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise
ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, korraldab vallavalitsus peale detailplaneeringu kehtestamist muudatuste kandmise vastavasse planeeringusse.

 (3) Vallavolikogu kehtestab:
 1) vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu;
 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu vallavalitsus.

 (5) Vallavalitsus tagab detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava
haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloas märgitud maaüksuseni, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

 (6) Vallavalitsus avaldab detailplaneeringu kehtestamise teate ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (7) Vallavalitsus saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (8) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
 1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ajutine ehituskeeld.

§ 14.  Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

 (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja.

 (2) Vallavalitsus teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.

§ 15.  Planeeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus.

 (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

 (3) Vallavalitsus teatab kehtestatud planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest maakonna ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 16.  Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

 (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vallavalitsuse tööajal.

 (2) Vallavalitsus:
 1) korraldab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute arvestust;
 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;
 3) korraldab planeeringu paljundamise teabenõude esitamisel.

§ 17.  Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

 (1) Kehtestatud valla ja selle osa üldplaneeringud ning teemaplaneeringud vaatab üle
vallavolikogu ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.

 (2) Kehtestatud detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ja esitab planeeringute ülevaatamise tulemused vallavolikogule.

 (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel.

§ 18.  Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

 (1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse paragrahvis 7 lõikes 3 ning paragrahvides 11 ja 12 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

 (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja
naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

 (3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.

3. peatükk EHITAMINE 

§ 19.  Taotluste ja teatiste vormid

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusaktidega kinnitatud kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja ehitise teatise vormid on kättesaadavad vallavalitsuse ja riikliku ehitisregistri kodulehekülgedel.
§ 20 Nõuded ehitisele

 (2) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt.

 (3) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.

 (4) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud
kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas.

 (5) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

 (6) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

 (7) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis (st nii hoone kui rajatis) asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee takistusteta kasutamine.

§ 20.  Ehitusprojekti koostamise alused

  Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
 1) ehitusmäärus;
 2) kehtiv üldplaneering;
 3) kehtiv detailplaneering;
 4) projekteerimistingimused;
 5) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
 6) muinsuskaitse eritingimused;
 7) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

§ 21.  Projekteerimistingimuste taotlemine

 (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega.

 (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele:
 1) hoonete ehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks (juurde-, peale- ja allaehitamiseks);
 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks.

 (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks:
 1) torujuhtmed;
 2) spordi- ja puhkerajatised;
 3) puhkealad.

§ 22.  Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

 (1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

 (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab vallavalitsus planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel.

 (3) Projekteerimistingimustega määratakse:
 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
 3) katusekalde suurus, harja suund, katuse tüüp;
 4) hoone suurim lubatud kõrgus;
 5) ehitise kasutamise otstarve;
 6) rajatise olulised tehnilised näitajad;
 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
 8) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
 9) haljastus- ja heakorranõuded;
 10) ehitusjäätmete käitlemine;
 11) isikud ja asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
 12) keskkonnamõju hindamise vajadus.

 (4) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.

§ 23.  Nõuded ehitusprojektile

 (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

 (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:
 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;
 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500 või M 1:1000 (täpsustatakse igal konkreetsel juhul), alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;
 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada
olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);
 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust,
projekteerimistingimused, mõõtejoonised nende olemasolul).

 (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud
projekteerimistingimustes nõutud ametkondadega.

 (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.

 (5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab ehitusloa taotleja. Keskkonnamõju hindamise vajadus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

§ 24.  Ehitusluba

 (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele.

 (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.

 (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast.

 (4) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.

§ 25.  Väikeehitis

 (1) Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv:
 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale
elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses.

 (2) Kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Väiksema kui 20 m² ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks või ehitise andmete täpsustamiseks on vajalik esitada vallavalitsusele ehitise teatis (taotleja ja ehitise andmetega- nimi, aadress, ehitise asukoht krundil ja eskiisjoonis). Iga püstitatud väikeehitise kohta tuleb esitada eraldi ehitise teatis.

 (3) Ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek.

 (4) Väikeehitise ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Väikeehitis peab olema
arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

 (5) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti
koostamist.

 (6) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba.

 (7) Väikeehitise ehitamiseks või paigaldamiseks ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks.

 (8) Väikeehitise ehitamisel alevi territooriumile on ehitise omanik kohustatud esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatava ehitise kohta. Teatist ei ole vaja esitada, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba.

 (9) Nõusoleku väikeehitise püstitamiseks väljastab vallavalitsus korraldusega. Esitatud dokumente väikeehitise kohta säilitatakse vallavalitsuses kuni ehitise lammutamiseni.

 (10) Krundipiirde ehitamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus kooskõlastamiseks piirde ja selle paiknemise joonistega krundiplaanil. Kooskõlastuse väljastab vallavalitsus korraldusega.

§ 26.  Ajutine ehitis

 (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:
 1) ehitise kasutamise tähtaja;
 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

 (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab valla ehitusspetsialist (nõunik) vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise täitmise ning sunnivahendi rakendamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 27.  Kasutusluba

 (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.

 (2) Kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldab vallavalitsus
kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest
keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

 (3) Ehitise kasutusloa väljaandmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega pärast ehitise
ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist selleks moodustatud ehitiste ülevaatamise komisjoni poolt, välja arvatud õigusaktidega sätestatud juhtudel.

 (4) Ehitise ülevaatust teostaval ehitusspetsialistil (nõunikul) on õigus ja kohustus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.

 (5) Ehitise ülevaatuse kohta vormistatakse ehitise ülevaatuse akt, mille allkirjastavad ülevaatuse teinud isikud.

 (6) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

 (7) Ehitise kasutusloa väljastamise või keeldumise ettepaneku vallavalitsusele teeb ehitusspetsialist (nõunik), olles veendunud, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile, vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele.

 (8) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

 (9) Vallavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates.

 (10) Valminud ehitise tehnovõrkude kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal või digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

 (11) Kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid esitab kasutusloa taotleja vallavalitsusele. Ehitisega seotud dokumente säilitatakse valla arhiivis kuni ehitise lammutamiseni.

 (12) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega.

 (13) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama vallavalitsuse ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 28.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse lammutusloa
väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.

 (2) Vallavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti, millega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamisjärgne heakorrastamine.

 (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb valla ehitusspetsialist (nõunik) ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab valla ehitusspetsialist (nõunik) vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise ning sunnivahendi rakendamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 29.  Ehitusjärelevalve korraldamine

 (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse paragrahvi 59 mõistes korraldab vallavalitsus.

 (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga vallavalitsuse poole, kes annab korralduse olenevalt muudatuse olemusest ja
ulatusest, kas ehitusprojekti muudatuse kooskõlastamiseks asjassepuutuvate isikutega ning muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või uue ehitusprojekti koostamiseks ja uue ehitusloa taotlemiseks.

 (3) Ehitise omanik esitab valla ehitusspetsialistile (nõunikule) ehitamise alustamise kohta
vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi.

 (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse sätetele.

 (5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Järvakandi valla territooriumil tuleb taotleda vallavalitsuselt kaeveluba. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

 (6) Kaevamistööde tegemisel ja ehitamisel tuleb järgida Järvakandi heakorraeeskirja nõudeid.

§ 30.  Ehitise omaniku kohustused

  Ehitise omanik on kohustatud:
 1) tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu ning
ehitusprojektikohase ehitamise;
 2) ehitise, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või ehitise teenindamiseks vajalik rajatis, püstitamise alustamisel panema nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ehitist puudutavate andmetega;
 3) esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist kirjaliku teatise ehitamise alustamise kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud määrusele;
 4) tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ehitise kasutamisel ja ehitise lammutamisel;
 5) ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel informeerima vallavalitsust muutunud andmetest;
 6) tagama peale ehitise valmimist ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele.

4. peatükk MONUMENTAALKUNSTI OBJEKTIDE JA MÄLESTUSMÄRKIDE PÜSTITAMINE 

§ 31.  Monumentaalkunsti objektide ja mälestusmärkide püstitamine

 (1) Avalikult kasutatavale territooriumile monumentide, skulptuuride ja muude kunstiteoste ning mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, millele on lisatud maaomaniku kirjalik nõusolek, monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi asendiplaan, joonised. Monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide paigaldamise otsustab vallavolikogu.

 (2) Avalikul territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid ja muud kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta.

 (3) Avalikul territooriumil asuvale või avaliku territooriumiga piirnevale ehitiste osale
mälestustahvlite paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, millele on lisatud ehitise omaniku kirjalik nõusolek, mälestustahvli ja selle asukoha kirjeldus. Mälestustahvli paigaldamise otsustab vallavalitsus.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 32.  Riiklik ehitisregister

  Riiklikusse ehitisregistrisse andmete edastamist ja kinnitatud registri väljavõtete väljastamist korraldab valla ehitusspetsialist (nõunik).

Enno Alliksaar
Volikogu esimees