Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Järvakandi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Sisukord

Järvakandi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine - sisukord
Väljaandja:Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.10.2012, 16

Järvakandi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 30.04.2008 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja jäätmeseaduse paragrahvi 66 lõike 4 ja paragrahvi 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse paragrahvi 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Järvakandi vallas jäätmeseadus e ja pakendiseadus e ning nende rakendusaktide nõudeid, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Järvakandi valla haldusterritooriumil.

 (3) Jäätmete eraldi kogumine toimub vastavalt jäätmealastele õigusaktidele ja käesolevale eeskirjale.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses (tähestikulises järjestuses):
 1) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 2) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp;
 3) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustegevuse ning ehitiste renoveerimise käigus tekkivad jäätmed;
 4) ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
 5) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse paragrahvis 2 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 6) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 7) jäätmejaam on üldkasutatav spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumismahutid (s.h ohtlike jäätmete kogumiseks);
 8) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Raplamaa keskkonnateenistuses;
 9) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 10) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 11) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja, kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtja, kui töövõtja vahel sõlmitav leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 12) jäätmete kokkukandepunkt on kogumise koht, kus on sorteeritud kogumismahutid eriliigiliste taaskasutatavate jäätmete paigutamiseks;
 13) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 14) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
 15) jäätmevedaja on jäätmekäitlusettevõte, kes omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Raplamaa keskkonnateenistuses;
 16) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
 17) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
 18) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming;
 19) jäätmete ladestamine on jäätmete kõrvaldamistoiming, kus jäätmed viiakse keskkonda, paigutades need maa alla või maa peale;
 20) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusse toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
 21) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks;
 22) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket;
 23) kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis
 24) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
 25) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris);
 26) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt;
 27) loomsed jäätmed on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid;
 28) mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
 29) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseadus e paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 30) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;

 (2) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
 1) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 2) probleemtooted on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 3) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;
 4) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid;
 5) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 6) taaskasutatavadjäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia tootmiseks (näiteks vanapaber ja kartong, metalli-jäätmed, pakendijäätmed, puidujäätmed);
 7) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud mittetulundusühing;
 8) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 9) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik.

§ 3.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Järvakandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

 (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist;
 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja multšimist;
 4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
 7) kooskõlastab taaskasutusorganisatsioonidega avalike jäätmemahutite paigutuse.

 (3) Kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtots-tarbega kinnistutel.

 (4) Peab jäätmevaldajate registrit.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest erinevatel etappidel korraldab ja vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule

 (3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (5) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

 (6) Taaskasutuskõlbmatud jäätmed tuleb üle anda läheduse põhimõtet arvestades ladestamiseks jäätmeluba omavasse prügilasse. (Lisa 1)

 (7) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab territooriumi haldaja

 (8) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud (v.a. jäätmekäitleja loal).

 (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmete kokkukandepunktidesse või piirkondadesse ehitatud jäätmejaamadesse.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule või viima jäätmejaama ;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 3) jäätmeid liigiti koguma või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;
 4) sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmeluba omava jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseadus e nõuetele;
 5) säilitama 5 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 6) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid, mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 8) hoidma mahuteid tervena ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 9) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (4) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete kogumine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

 (3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) taaskasutatavaid paberi-papi ja pakendijäätmeid;
 2) ohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
 6) käimlajäätmeid;
 7) kogumiskaevude setteid;
 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 11) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib väikestes koguses paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (6) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kompostrisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 7.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui kinnistul on 20 või enam korterit (ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb alates 01. 01. 2010. a taaskasutatavate jäätmete kogumiseks paigaldada eraldi mahutid:
 1) paberile ja papile;
 2) kompostitavatele biolagunevatele (aia- ja haljastus-) jäätmetele,.

 (2) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 8.

 (3) Kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata vähemalt 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul

 (4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadus ele ja arhiiviseadus ele.

 (5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes1, 2 ja 3 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja paragrahvile13.

 (6) Taaskasutatavaid jäätmeid tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 8.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja asetada tühjalt selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmete kokkukandepunktidesse või viia jäätmejaama. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon koostöös jäätmevaldajaga.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20m2.

 (5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab vald koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunkti vähemalt valla keskuses. Vastuvõtupunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaas-, plast-, metallpakend ja joogikartong. Nende asukohad ja paigaldamistingimused sätestatakse vastava lepinguga.

 (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud t aaskasutusorganisatsiooniga , peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või selles piirkonnas jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

§ 9.  Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja vanade autorehvide kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseadus e paragrahviga 23 , viima jäätmejaama ehk jäätmete kokkukandepunkti (Lisa 1). Jäätmeseadus e paragrahvi 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (2) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama (Lisa 1) või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadus e paragrahviga 23. Jäätmeseadus e paragrahvi 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

§ 10.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, säästupirnid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalik kogumispunkt Järvakandis asub Energia tänaval ja seal võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

 (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale(Lisa 1).

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

4. jagu Jäätmete vedu 

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Kõik Järvakandi valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad on kohustatud sõlmima hiljemalt 1. 07. 2008 jäätmeveolepingu jäätmeluba omava ja Raplamaa Keskkonnateenistuses registreeritud jäätmekäitlus-ettevõttega (Lisa 1). Lepingu puudumisel esitab jäätmevaldaja vallavalitsuse nõudmisel kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

 (2) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuu jooksul. Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja paragrahvile 13 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada vastava põhjendatud avalduse alusel (Lisa 3) harvem kui kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

 (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas või tihedamini.

 (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (5) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (6) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, kogumismahutite tühjendamine ja jäätmetevedu elamupiirkonnas on keelatud ajavahemikus kell 23.00 – 06.00.

 (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või ‑hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja.

 (9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi , ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (10) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta, milles on näidatud üleantud-vastuvõetud jäätmete koodid, nimetused ja kogused.

5. jagu Jäätmete kõrvaldamine 

§ 12.  Jäätmete kõrvaldamise nõuded

 (1) Tekkivad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases vastavat jäätmeluba omava- või ehitusjäätmete käitluskohas(Lisa 1).

 (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.

 (3) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (4) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (5) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1.10 - 1.05 tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30m kaugusel metsast.

 (6) Välikaminas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

 (7) Kulu põletamine on lubatud kevadel kahe nädala jooksul pärast lume sulamist vallavalitsuse ja Päästeteenistuse vastava päästeosakonnaga kooskõlastatult.

 (8) Jaanitule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada Päästeteenistuse vastava päästeosakonnaga.

6. jagu Olmejäätmete kompostimine 

§ 13.  Olmejäätmete kompostimise nõuded

 (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava loaga jäätmekäitluskohta(Lisa 1).

 (2) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kahjurite eest kaitstud kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (7) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja multšida või anda kompostimiseks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõte sõlme.

 (9) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb komposteerida selleks rajatud komposteerimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.

 (10) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

 (11) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.

 (12) Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostrites.

 (13) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik.

 (14) Alates 1.01.2010 tuleb korterelamutes koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.

 (15) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid biolagunevasse kotti pakendatud köögijäätmeid.

7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 14.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (2) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

 (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) 60, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse;
 2) kaanega varustatud 1,5m3, 2,5m3 ja 4,5m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
 3) pressmahuteid;
 4) kompaktoreid.

 (4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb soovitatavalt kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
 1) hall, must, roheline– segunenud olmejäätmed;
 2) pruun– biolagunevad jäätmed;
 3) sinine, kollane, roheline– paberi-papi ja pakendijäätmed;
 4) punane– ohtlikud jäätmed.

 (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

 (7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (8) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.

 (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

§ 15.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

 (1) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (2) Suuremad kui 800-liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.

 (3) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (5) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (6) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

2. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 16.  Ehitus- ja lammutuspraht

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1m3 päevas või üle 10m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda 1. peatüki nõuetest.

 (3) Ehitus ja lammutustööd on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatud ehitus- ja lammutustööde projekti alusel.

 (4) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmekäitlejad, kellele tekkivad jäätmed kavatsetakse üle anda.

 (5) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel koostatavas aktis tuleb esitada aruanne jäätmetekke ja –käitluse kohta.

 (6) Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Raplamaa keskkonnateenistuses.

 (7) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

 (8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 17.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba .

 (4) Ehitusettevõtja on nõuetekohast registreeringut omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

 (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parkidesse, haljasaladele ning parklatesse;
 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 18.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele8 . Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (5) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult.

 (6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Raplamaa keskkonnateenistusega. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Raplamaa keskkonnateenitusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte vallaga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaanist.

 (7) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

 (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 19.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed– eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed– tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määruses „ Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid “ kehtestatud normid.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, vastavalt keskkonnaministri määruses „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded1
kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valve all.

 (5) Asbestitööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse määrusest „ Asbestitöödele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded “.

 (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

 (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

3. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 20.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele, kus inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekivad jäätmed.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 21.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

§ 22.  Taaskasutatavad klaasijäätmed, vanapaber, papp ja kartong

 (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, ‑purgid ja ‑anumad.

 (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

 (3) Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse seal üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi.

 (4) Diskreetne vanapaber, mis sisaldab patsiendi isikut puudutavaid andmeid, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavaid andmeid, tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata lukustatud mahutis purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

 (6) Taaskasutatav papp ja kartong kui puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass) tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlejale.

§ 23.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed ( vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekande-süsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed) tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 24.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (3) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (4) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 25.  Nakkusohtlikud jäätmed.

 (1) Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu s loetletud nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

§ 26.  Ravimijäätmed

 (1) . Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 180109 nimetatud) pakitakse plastikkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”.

 (2) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega “Tsütostaatravimijäätmed”.

 (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 27.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed (purunenud või vanadest kraadiklaasid, vererõhuaparaadid ning mõned elavhõbedat sisaldavad reagendid, ka amalgaami jäätmed) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (2) Metallilise elavhõbeda (nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (3) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

 (4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida kuni üleandmiseni väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 28.  Kasutatud elavhõbedalambid

 (1) Kasutatud elavhõbedalambid (elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest) tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (2) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (3) Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.

§ 29.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed (ohtlike kemikaalide jäägid) tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (2) Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi.

 (3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (4) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 30.  Vananenud ja/või kasutatud akud ja patareid

  Vananenud ja/või kasutatud akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 31.  Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid

 (1) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (2) Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi.
§ 32 Naftasaadusi sisaldavad jäätmed

 (3) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed (seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed) tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena.
(2 Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 32.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

  Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 33.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Käesoleva eeskirja sätete rikkujat karistatakse vastavalt Jäätmeseaduse 12. peatükile.

§ 34.  Väärtegude menetlejad

  Jäätmehoolduseeskirja rikkumisega toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseadus e paragrahvi 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse paragrahvi 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 35.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonna-reostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduse s sätestatud korras.

§ 36.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus vastavalt eeskirja paragrahvis 3 antud pädevusele.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 37.  Eeskirja rakendamine

 (1) Paragrahvi 13 lõikes 14 sätestatud kompostitavate biolagunevate jäätmete eraldikogumise kohustus rakendub alates 1.01.2010.a

 (2) Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatud jäätmeveolepingu sõlmimise kohustus rakendub alates 1.06.2008.a

§ 38.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Järvakandi Vallavolikogu 28.10.2004 määrus nr 13 “Järvakandi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine”.

§ 39.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juunil 2008.

Enno Alliksaar
Volikogu esimees

Lisa 1 Jäätmete vastuvõtu kohad

Lisa 2 Jäätmeõiend

Lisa 3 Taotlus