Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kiili valla jäätmehoolduseeskiri

Kiili valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Kiili Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.08.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 08.08.2018, 2

Kiili valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 19.04.2012 nr 5
RT IV, 06.10.2012, 37
jõustumine 27.04.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.03.2013RT IV, 29.03.2013, 501.04.2013
02.08.2018RT IV, 08.08.2018, 111.08.2018, määruses on läbivalt asendatud sõna "keskkonnakompleksluba" sõnaga "keskkonnakaitseluba"

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse § 71 alusel.

1. peatükk ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kiili vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Kiili valla haldusterritooriumil.

 (3) Jäätmehooldust Kiili valla haldusterritooriumil korraldab Kiili Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

§ 2.  Eeskirjas kasutatavad mõisted

 (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.;
 2) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed (köögi-ja sööklajäätmed), aia- ja haljastujäätmed, määrdunud paber ja papp;
 3) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 4) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (taimed, lehed, oksad jm);
 5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik;
 6) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 7) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
 8) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 9) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.;
 10) kompostimine on kindlatel tingimustel toimuv biolagunevate jäätmete (orgaaniliste materjalide) lagundamise protsess;
 11) jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks ning ohtlike jäätmete kogumiseks;
 12) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti või mahutid, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
 13) kinnistu on kinnistusraamatusse kantud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;
 14) väikeelamu on üksikelamu, kaksikelamu, suvila, aiamaja, kuni 4 korteriga korterelamu ja ridaelamu;
 15) karstiala on maa-ala, kus paikneb mõni karsti erinevatest vormidest nagu näiteks karstilehter, -lohk, kanal, langatusorg;
 16) tiheasustusala on maa-ala, mis Kiili valla üldplaneeringus on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Lisaks sellele kuulub tiheasustusala hulka Mõisaküla tänava, Väljamäe tee, Väljamäe põik ja Kanuti tänava järgi adresseeritud katastriüksused.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

 (2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. jagu Jäätmehoolduse korraldamine 

§ 3.  Jäätmehoolduse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Tuleb kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega ülemääraselt kulukas.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

 (2) Suurendamaks olmejäätmete taaskasutusvõimalusi, tuleb olmejäätmed sortida nende tekkekohas, koguda liigiti ja anda üle jäätmekäitlejale liikide kaupa. Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks. Jäätmeid vedav jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (3) Olmejäätmete tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmisi jäätmeid:
 1) paber ja kartong (papp);
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 8) pakendid (sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid);
 9) puit;
 10) tekstiil;
 11) suurjäätmed;
 12) probleemtoodete jäätmed (sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud);
 13) ohtlikud jäätmed ja olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

 (4) Prügilasse tohib ladestamisele viia ainult neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud jäätmekäitluskohas, järgides läheduse põhimõtet (näit. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus).

 (5) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele ja inimese tervisele.

 (6) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab kinnistu omanik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval (kasutamiseks eraldatud) maal korraldab ehitise omanik ja jätkuvalt riigiomandis oleval maal seaduste alusel selleks õigust omav isik.

 (7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine (välja arvatud oma kinnistu aia-ja haljastujäätmed) väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta on keelatud. Küttekolletes võib jäätmeloata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

 (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

 (9) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.

 (10) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.

 (11) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmeseaduses toodud jäätmehierarhiast:
 1) jäätmetekke vältimine;
 2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
 3) ringlussevõtt;
 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
 5) kõrvaldamine.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) kasutama kõiki võimalusi, et vähendada tekkivate jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 2) sortima ja liigiti koguma tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele ja käesoleva eeskirja kohaselt, andma jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või keskkonnakaitseluba või jäätmekäitleja registreerimistõend, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb korraldatud jäätmeveo piirkonnas anda üle teenuse õigust omavale vedajale;
 3) paigutama kinnistul jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, liigiti vastavatesse jäätmemahutitesse ja andma üle jäätmekäitlejale. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega segada;
 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või mistahes ainega või tavajäätmetega;
 5) omama või rentima piisavas koguses nõuetekohaseid jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate jäätmete kogumiseks või kasutama ühismahuteid. Mahutite arv, suurus täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 6) paigutama jäätmemahuti kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti;
 7) tagama jäätmete hoidmisel jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, samuti võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks;
 8) piirkonnas, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima jäätmete äravedamiseks jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu või vedama oma valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt. Ta on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid vähemalt 3 aastat ja nõudmisel esitama need jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavale ametnikule;
 9) kandma oma jäätmete käitlemise kulud.

 (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab kinnistul jäätmete kogumist, sortimist ja vedu kinnistu omanik.

 (3) Kinnistu omanik ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, kasutajaid ja oma ettevõtte töötajaid kinnistul ja valla territooriumil jäätmete sortimise ja kogumise korraldusest ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (4) Jäätmevaldaja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse paragrahv 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on vajalik vaid teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks (sh kogumiseks ja veoks).

 (5) Jäätmekäitluskohta käitav ettevõte on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (6) Kiili valla territooriumil paiknevad juriidilised jäätmevaldajad (jäätmetekitajad ja –käitlejad) peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb juriidilistel jäätmevaldajatel likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.

3. jagu Jäätmete kogumine 

§ 5.  Kasutatavad jäätmemahutid

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud hoonesse või piirdega territooriumile kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade-lindude ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 2) käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1100 liitriseid ratastega, kaanega ja haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]
 3) kaanega varustatud 2,5 kuni 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaaniliselt tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]
 4) kompostimismahuteid (kompostereid);
 5) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
 6) presskonteinerit.

 (2) Kinnistul võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (3) Eri jäätmeliikide kogumiseks on soovitav kasutada eri värvi jäätmemahuteid järgmiselt:
 1) hall ja tumeroheline – segunenud olmejäätmed;
 2) roheline, sinine või kollane - muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber, kartong, klaas ning pakendid;
 3) punane – ohtlikud jäätmed;
 4) pruun – biolagunevad jäätmed.

 (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas suurte tähtedega selgelt loetav ja üheselt mõistetav kiri või märk, mis annab teavet kogutava jäätmeliigi kohta ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (5) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab mahuti kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

§ 6.  Jäätmemahutite kasutamise ja paigutamise nõuded

 (1) Jäätmemahuti peab olema pestav (va jäätmekott), puhas ja terve. Mahutit tuleb puhastada ja pesta vastavalt vajadusele. Mahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (2) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvalõhnalised jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahutit.

 (3) Jäätmeid tohib paigutada jäätmekotti mitte üle 10kg, teistesse jäätmemahutitesse vastavalt jäätmeveolepingule.

 (4) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid (temperatuuriga üle 40°C);
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete, kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist (näiteks suurjäätmed);
 9) jäätmeid, mille kogumine on korraldatud vastavalt eeskirjale;
 10) biolagunevaid aia- ja pargijäätmeid;
 11) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid;
 12) ehitusjäätmeid.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima vastavasse jäätmekäitluskohta (spetsiaalne vastuvõtupunkt, prügila jms) või andma äraveoks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte poolt kehtestatud tingimustele.

 (7) Jäätmemahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahutit paigutada väljapoole oma kinnistut ainult maaomaniku nõusolekul, kelle maale mahuti paigutatakse. Üldkasutatavale alale tohib jäätmemahutit paigutada üksnes vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel ning maaomaniku nõusolekul. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud kõnni- või sõiduteele.

 (8) Ühismahutit on lubatud kasutada jäätmevaldajate vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel:
 1) tiheasustusalal lähestikku asetsevatel väikeelamu kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti;
 2) hajaasustusalal vaid maaomaniku nõusolekul rajatud nõuetele vastavas kogumiskohas (näit. jäätmemaja);
 3) mis peab sisaldama jäätmevaldajate (lepingu sõlmijate) andmeid (kinnistu aadress, omaniku nimi, kontaktandmed), jäätmemahuti suurust ja paiknemise aadressi ning jäätmekäitluslepingu sõlmijaks oleva kontaktisiku andmeid (nimi, kontaktaadress). Ühiskasutuse lepingust üks eksemplar edastatakse vedajale.

 (9) Mahutile ja mahuti asukohale rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. Tühjenduspäeval võib väikeelamu jäätmemahuti paigutada väljapoole oma kinnistu piiri tänavaga piirnevale alale ainult sellisel juhul, kui jäätmemahuti ei takista liiklust (autod, bussid, jalakäijad jt).

 (10) Kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 10 m. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti vedamise teenustasu.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (11) Suurem kui 1100 liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisele alale ei tohi tühjendamise ajaks olla paigutatud liiklusvahendeid või muid takistusi.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (12) Ligipääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega, tasane ja võimaldama mahuti käsitsi teisaldamist. Ligipääsutee vaba teemaa peab olema vähemalt 4 m lai ja vaba kõrgus laadimiskoha kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Juhul kui kasutatakse süvakogumismahutit peab vaba kõrgus laadimiskoha kohal olema vähemalt 8 m. Ligipääsutee ei tohi olla libe ja kalle ei tohi ületada 10%.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (13) Kinnistu omanik määrab oma kinnistul tekkinud jäätmete käitlemiskoha, kui seda pole eelnevalt määratud detailplaneeringuga või ehitusprojektiga ning vastutab jäätmemahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul.

 (14) Jäätmemahuteid võib paigutada vastavasse ehitisse (näit. katusealune, aedik jms. - edaspidi jäätmemaja). Sissepääs jäätmemajja peab olema ilma künnise, trepi või muu takistuseta. Jäätmemajas peab olema tagatud piisav ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmemaja soovitakse lukustada, tuleb tagada jäätmekäitlusettevõttele tühjenduspäeval sissepääs. Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmemaja korrasoleku eest vastutab kinnistu omanik.

 (15) Jäätmemahutid ja jäätmemaja ei tohi olla paigutatud:
 1) vahetult korterelamu akende alla;
 2) lähemale kui 2 m naaberkinnistu piirist, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (16) Enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist mahutis või muul viisil loetakse põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks ja nende ladustamise koha valikul ehitise välisseinast või krundi välispiirist tuleb lähtuda siseministri 2. septembri 2010 määrusest nr 44 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”.

 (17) Üldkasutatavasse kohta (park, parkla, bussijaam, kalmistu, ujumiskoht, mänguväljak, munitsipaalasutus jt.) paigutab või korraldab vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja vastutab nende korrasoleku ja õigeaegse tühjendamise eest kinnistu omanik (kui lepinguga pole kokku lepitud teisiti). Asutuste, ettevõtete, kaupluste, söögikohtade, müügipaviljonide ja teiste teenindusasutuste sissepääsude juures peab nende lahtioleku ajal (tööajal) olema nimetatud ettevõtte poolt paigutatud jäätmemahuti (prügikast või –urn). Avaliku ürituse korraldamise paiga varustab piisaval hulgal jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes annab kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale hiljemalt järgmise päeva kella 12-ks, kui ürituse korraldamise loas ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 7.  Taaskasutatavad jäätmed

 (1) Paberit ja kartongi (puhas ja kuiv), mida oma kinnistul ei kasutata, tuleb:
 1) koguda eraldi mahutisse, kui kinnistul asub 5 (viis) või enam korterit või mitteelamu ja anda üle jäätmekäitlejale;
 2) väikeelamu kinnistul liigiti ning viia vastavasse üldkasutatavasse kogumismahutisse (jäätmepunkt, jäätmejaam) või anda üle jäätmekäitlejale.

 (2) Isikuandmeid sisaldavate paberdokumentide hävitamisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja paragrahv 9 nõuetest.

 (3) Biolagunevad jäätmed (va aia- ja haljastujäätmed) tuleb kinnistul, kus asub:
 1) 5 ja enam korterit, toitlustusega või toiduainetega tegelev ettevõte koguda eraldi mahutitesse ning anda üle jäätmekäitlejale;
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]
 2) väikeelamu või kuni 4 korterit, koguda eraldi ja pakendada käesoleva eeskirja paragrahv 6 lõike 2 kohaselt. Nõuetekohaselt pakendatud biolagunevad jäätmed võib panna olmejäätmete mahutisse. Juhul, kui kortermaja juures on olemas biolagunevate jäätmete kogumismahuti, tuleb lähtuda käesoleva lõike punktis 1 toodud nõuetest.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

 (4) Biolagunevate jäätmete liigiti üleandmise kohustust ei ole, kui kinnistul tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse samal kinnistul.

 (5) Aia- ja haljastujäätmed, mida ei kompostita jäätmevaldaja kinnistul, kogutakse eraldi jäätmemahutisse ja antakse üle jäätmekäitlejale või viiakse vastavasse jäätmekäitluskohta. Neid ei tohi panna olmejäätmete mahutisse.

 (6) Pakendijäätmed kogutakse vastavalt eeskirja paragrahvile 13.

 (7) Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või viia vastavasse jäätmekäitluskohta.

 (8) Ehitus- ja lammutusjäätmed (edaspidi ehitusjäätmed) kogutakse eraldi (liigiti). Juhul, kui neid jäätmeid ei saa kasutada samal kinnistul, tuleb korraldada nende vedu vastavasse jäätmekäitluskohta. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib neid äraveoks paigutada lühiajaliselt (kuni 5 päeva) jäätmemahuti kõrvale (va ohtlikud jäätmed). Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel, kui neid tekib kokku üle 10 m3, tuleb lähtuda käesoleva eeskirja paragrahvide 38 kuni 41 nõuetest.

 (9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, kusjuures jäätmemahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erietappidel teiste jäätmeliikidega kokku panna.

§ 8.  Jäätmete kompostimine

 (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (välja arvatud samal kinnistul kompostitavad biolagunevad jäätmed) tuleb viia kompostimiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või mõnda teise nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmevedajale.

 (2) Maatulundusmaa või elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud ainult samal kinnistul ja juhul, kui kompostimiskoht (aun, mahuti):
 1) on paigutatud ja rajatud selliselt, et see ei põhjusta keskkonnahäiringuid (näit. putukad, närilised, hais jt) ning ohtu inimese tervisele;
 2) on kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 3) ei asu veekaitsevööndis ega karstialal;
 4) ei ole kaevule (joogivee võtmise kohale) lähemal kui veehaardele määratud sanitaarkaitseala või hooldusala, kuid mitte vähem kui 10 m.

 (3) Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (4) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidu- ja köögijäätmeid võib kompaktse hoonestusega või tiheasustusalal kompostida ainult selleks ettenähtud kompostimismahutis (komposteris). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtiselt aunades.

 (5) Keelatud on komposti hulka panna jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (7) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastusjäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida selleks ettenähtud kohas või anda üle käitlemiseks jäätmekäitlusettevõttele.

§ 9.  Isikuandmeid sisaldavad andmekandjad

  Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate käitlemisel (sh. hävitamisel) tuleb lähtuda Isikuandmete kaitse seadusest ja Arhiiviseadusest.

§ 10.  Probleemtoodete jäätmed

 (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmikud, elektripliidid, telerid, pesumasinad) või neist tekkinud jäätmed tuleb koguda teistest eraldi ja anda käitlemiseks üle vastavasse kogumispunkti või jäätmejaama. - ja elektroonikaseadme müüja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

 (3) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist.

 (4) Vanarehvid tuleb anda üle vastavasse rehvide kogumispunkti. Uue rehvi ostmisel peab müügikoht või rehviettevõte vana rehvi tasuta vastu võtma.

 (5) Patareid ja akud tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Neid saab tasuta ära anda vastavatesse kogumiskohtadesse (patareide ja akude müügikohad, jäätmejaam, ohtlike jäätmete kogumisring jt). Turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta vastu võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed.

 (6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja poolt määratud kogumiskohta või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule (näit. romula).

 (7) Probleemtoodete avaliku kogumispunkti haldaja peab tühjendama kogumispunkti õigeaegselt, vältima kogumispunkti ületäitumist ja hoidma korras selle ümbruse (kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti).

§ 11.  Ohtlikud jäätmed

 (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvis 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, vaheladustamisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada ja märgistada asjakohasel viisil ja vastavalt keskkonnaministri poolt 29.04.2004 määrusega nr 39 kehtestatud Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist.

 (3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vajadusel peavad ohtlike jäätmete kogumismahutid olema suletavad ja valvatavad, jäätmete hoidmiseks kasutatavad ruumid peavad olema ehitatud nõuetekohaselt ja varustatud vajalike seadmetega. Ohtlike jäätmete kogumismahutite avamine ja teisaldamine kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid nagu ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja ‑kraadiklaasid, saavad eraisikud tasuta anda ära ohtlike jäätmete kogumispunktis, avalikes kohtades paiknevatesse vastavatesse mahutitesse ja eelnevalt väljakuulutatud kogumisreididel.

 (6) Ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete veoks tuleb vormistada nõuetekohased ohtlike jäätmete veodokumendid.

 (7) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 12.  Suurjäätmed

 (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse (näiteks mööbliesemed, madratsid, vaibad, uksed, kardinapuud, aknaraamid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid (näit. autoromu või selle osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (näiteks teler, külmik, elektripliit jms) ja teisi tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

 (2) Suurjäätmed võib äravedamiseks paigutada ajutiselt jäätmemahuti kõrvale. Selliste jäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama hiljemalt viie päeva jooksul alates jäätmete mahuti kõrvale paigaldamisest. Suurjäätmed võib anda üle jäätmevedajale, viia ise jäätmejaama, kogumispunkti või vastavasse jäätmekäitluskohta.

§ 13.  Pakend ja pakendijäätmed

 (1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda eraldi ja panna pakendijäätmete kogumismahutisse või anda üle kogumispunkti, jäätmejaama, pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. Kehtivate nõuete kohta saab infot vallavalitsusest ja valla kodulehelt.

 (3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale asetatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses sama asula piires vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega korraldab pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid Kiili valla haldusterritooriumil. Ta on kohustatudsõlmima vallavalitsusega kokkuleppe mahutite paiknemise, tühjendamissageduse, haldamise ja korrashoiu kohta. Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise ja vahetu ümbruse (2 m ulatuses ümber mahuti) korrashoiu.

 (6) pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (7) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

 (8) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga.

 (9) Pakendiettevõtja või jäätmekäitleja peab pakendijäätmeid kuni taaskasutamiseni või üleandmiseni hoidma vastavates mahutites või hoidmiseks ettenähtud vajalike seadmetega varustatud ruumis.

 (10) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

4. jagu Jäätmete vedu 

§ 14.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumisega hõlmatud toiminguid.

 (2) Jäätmevaldaja korraldab jäätmete veo jäätmekäitluskohta. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas veab kogutud jäätmed jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

 (3) Isik, kes veab jäätmeid teenustööna, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema vedajana registreeritud Keskkonnaametis.

 (4) Jäätmevaldaja või kinnistu omanik on kohustatud tellima jäätmemahuti tühjenduse sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures olmejäätmete regulaarne äravedu peab toimuma:
 1) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal väikeelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui biolagunevad jäätmed kompostitakse oma kinnistul ja vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kui kompostimist oma kinnistul ei toimu;
 2) korterelamute (5 ja enam korterit), asutuste ja ettevõtete (sealhulgas teenindus-, äri- ja tootmisettevõtete) juurest vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
 3) hajaasustusalal väikeelamute juurest vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biolagunevaid jäätmeid kompostitakse oma kinnistul;
 4) segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (5) Biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid (v.a süvakogumismahutid) tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 (6) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed) mahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

 (7) Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (8) Jäätmete vedu ei tohi põhjustada keskkonnahäiringuid (sealhulgas häirida öörahu).

 (9) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe.

 (10) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või kinnistu omanik vastavalt eeskirja nõuetele.

 (11) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (12) Kui jäätmevaldaja ei ole viie päeva jooksul korraldanud oma suurjäätmete äravedu, peab lepingukohustusega jäätmevedaja sellised suurjäätmed peale kolme nädala möödumist mahuti juurest ära vedama.

5. jagu Jäätmete kõrvaldamine 

§ 15.  Jäätmete kõrvaldamise nõuded

 (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.

 (2) Kiili vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas (näit. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus). Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud (sorditud).

 (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aia- ja haljastujäätmed ning kompostitavad biolagunevad jäätmed.

§ 16.  Jäätmete põletamine

 (1) Lahtises tules ehk lõkkes on lubatud tuulevaikse ilmaga põletada ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu tingimusel, et järgitakse tuleohutuse seaduse nõudeid.

 (2) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, kiletamata paberit ja kiletamata kartongi (pappi) võib põletada hoonete küttesüsteemides ja välikaminas. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmeluba omavas põletusseadmes.

 (3) Puidujäätmete, lehtede ja riisutud kulu põletamine lõkkes väljaspool oma kinnistut on keelatud.

 (4) Kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud.

 (5) Ohtlike jäätmete põletamiseks on vajalik jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine 

§ 17.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

 (1) Korraldatud jäätmevedu Kiili vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

 (2) Kiili valla haldusterritoorium moodustab ühe veopiirkonna. Vallavolikogu võib ühishankes osalemise korral otsustada veopiirkonna muutmise nii, et Kiili valla veopiirkond moodustab osa suuremast veopiirkonnast.
[RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]

§ 18.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmenimistu jaotiskoodi 20 all toodud olmejäätmed:
 1) segaolmejäätmed (prügi) 200301;
 2) paber ja kartong (papp) 200101;
 3) suurjäätmed 200307;
 4) biolagunevad jäätmed (biolagunevad toidujäätmed (köögi- ja sööklajäätmed) 200108ning aia- ja haljastujäätmed 200201 ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete ).

 (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) [Kehtetu -RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]
 2) need taaskasutatavad jäätmed (pakend, paber, kartong jt), mida kogutakse eraldi selleks vastavatesse üldkasutavatesse kohtadesse paigutatud mahutitesse;
 3) tänaval, avalikus pargis, kalmistul, haljasalal ning bussipeatus paiknevatest üldkasutatavatest (avalikest) jäätmemahutitest jäätmete vedu;
 4) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on Kiili valla haldusterritooriumil jäätmeveo piirkonnas kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- ja tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu vallavalitsuse poolt valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

§ 20.  Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või keskkonnakaitseluba.

 (2) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja vabastada erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema avalduse alusel, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Suvisel perioodil kasutatava kinnistu omanik võib korraldatud jäätmeveost taotleda vabastust talviseks perioodiks (01.oktoobrist kuni 30.aprillini).
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Avalduses peab olema:
 1) kinnistu aadress, mille osas vabastust soovitakse;
 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjus;
 4) andmed jäätmevaldaja kohta (nimi, kontaktaadress, telefon, e-posti aadress).

 (4) Vallavalitsus kontrollib avaldusevastavust nõuetele. Puuduste esinemisel määratakse avalduse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendava informatsiooni esitamiseks.

 (5) Jäätmevaldaja vabastamise menetluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest korraldab vallavalitsus.

 (6) Vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta vabastatud perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole vabastatud perioodil kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks (20. jaanuariks) kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (7) jäätmevaldaja on kohustatud teavitama kirjalikult vallavalitsust vabastamise asjaolude (põhjuste) muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

 (8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine, kui
 1) jäätmevaldaja on taotluses või kirjalikus kinnituses esitanud valeandmeid;
 2) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
 3) äätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele.

 (9) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 21.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik

 (1) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud riigihankel edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja vastavalt hankedokumentides sätestatud ajaks kuid mitte rohkem kuni viis aastat.

 (2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole määranud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on asjakohane jäätmeluba.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse hankekorraldaja poolt komisjon, millesse kuulub vähemalt üks esindaja Jõelähtme, Kiili, Raasiku ja Rae Vallavalitsustest. Juhul kui korraldatud jäätmevedu korraldab nimetatud vallavalitsuste poolt jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel volitatud mittetulundusühing, kuulub komisjoni ka vähemalt üks volitatud mittetulundusühingu esindaja.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

§ 22.  Olmejäätmete kogumine ja vedamine

 (1) Jäätmevaldajad sordivad ja koguvad liigiti korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele.

 (2) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjaliku jäätmekäitluslepingu jäätmevaldajaga, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (3) Juhul, kui käesolevas eeskirjas sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldaja kohustatud tellima mahutite tühjendamise sagedamini.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või ei ole paigutanud jäätmemahutit äraveo päevaks kokkulepitud kohta, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on võrdne jäätmemahuti tühjendamise teenustasuga. Kirjaliku jäätmeveolepingu või jäätmemahuti suuruse kohta info puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu nagu 80 liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (5) Kui biolagunevate jäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal mahuti tühjendamisel õigus rakendada jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest või mahuti tühjendamata jätmisel tasu tühisõidu eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on jäätmevedajal õigus rakendada üksnes siis, kui ta jätab mahuti tühjendamata ning ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teavitamise tingimuse. Jäätmete sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile mittevastavuse tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (6) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole kokkulepitud ajaks paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale või ei ole taganud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% suurjäätmete 13äravedamise teenustasust.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või muude vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või äravedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

 (8) Juhul kui jäätmevedajal on takistatud mahutile ligipääs seetõttu, et vallavalitsus ei ole suutnud tagada vallale kuuluva juurdepääsutee korrashoidu või tee, tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest vallavalitsust tööpäeviti koheselt, mittetööpäevadel e-posti aadressil info@kiilivald.ee. Sellise takistuse esinemisel ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel peale takistuse äralangemist ja kokkuleppel.

 (9) Juhul, kui jäätmemahuti jääb veopäeval tühjendamata vedaja süül, on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama veo mittetoimumisest käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud viisil ja kokku leppima uue veoaja. Järgmise äraveo eest ei ole jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu. Jäätmeveo ärajäämisest tuleb informeerida ka vallavalitsust.

 (10) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu, mis on määratud Kiili valla avaliku korra eeskirjaga. Käesolevas punktis sätestatud nõudeid võib täpsustada olmejäätmete vedaja leidmiseks riigihanke hankedokumentides.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (11) Vedaja on kohustatud vedama jäätmeid mitte harvemini kui käesoleva eeskirjaga on sätestatud. Tellimuse saamisel on vedaja kohustatud tühjendama jäätmemahuti ja vedama ära jäätmemahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt viie päeva jooksul alates jäätmevaldaja poolt esitatud tellimuse (teate) saamisest.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 23.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja ja vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud teise kohaliku omavalitsuse või mittetulundusühingu vahel sõlmitavas korraldatud jäätmeveo lepingus. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, va võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m kauguselt, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite kohalevedu korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
[RT IV, 29.03.2013, 5 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Juhul kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse paragrahv 66 lõike 11alusel, määrab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suuruse jäätmevaldajale hankija. Teenustasu peab sellisel juhul katma ka jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud.

 (4) Vedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui peale hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete käitluskulusid.

 (5) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hinna muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse ajal tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Juhul kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita täiendavaid dokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlemine.

 (6) Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse menetlemise tähtaeg alates viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest, on kuni kuuskümmend kalendripäeva. Teenustasude muutmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus.

 (7) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu valla kodulehel.

§ 24.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

5. jagu Jäätmeveo õiguse lõpetamine 

§ 25.  Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus lõpetada hankeleping enne tähtaja lõppu ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete veoks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse korraldus, millega antakse edukaks tunnistatud pakkujale teenuste kontsessioon. Talle on keeldutud jäätmeloa väljastamisest või väljastatud jäätmeluba on tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite tasuta laialivedu hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole mõjuva põhjusega;
 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

 (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama ühe ööpäeva jooksul alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk TERVISHOIU JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 26.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele, uurimisasutustele ja ettevõtjatele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 27.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

 (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 28.  Taaskasutatavad klaasijäätmed, paber, papp ja kartong

 (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud klaaspudelid, ‑purgid ja ‑anumad.

 (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle jäätmekäitlejale.

 (3) Paber tuleb sortida tekkekohas. Paber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle vastavale jäätmekäitlejale.

 (4) Isikuandmeid ja tervishoiuasutuse tööd sisaldavate andmetega paberit (edaspidi diskreetne paber) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne paber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne paber pannakse olmejäätmete mahutisse.

 (6) Purustamiseks saadetav diskreetne paber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

 (7) Taaskasutatav kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass, metall).

 (8) Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlejale.

§ 29.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 30.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 31.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

§ 32.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 33.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

 (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, võib valada pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

 (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 34.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastikkotti või ‑purki, mis omakorda pakitakse lukustavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”.

 (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus, ettevõtja.

§ 35.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasist, vererõhuaparaadist ning elavhõbedat sisaldavast reagendist. Amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on kaanega tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus, ettevõtja ning jäätmete kirjeldus.

 (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

§ 36.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas kuni käitlemiseks üle andmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (5) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja nõusolekul ja vastavuses Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjale.

§ 37.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum (ruumid), mis peab olema ventileeritav, kergesti hooldatav (puhastatav), lukustatav ja tagama ohutu ning nõuetekohase jäätmete hoidmise kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale.

4. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 38.  Ehitusjäätmed

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel tekkinud puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid.

 (2) Käesoleva peatükiga kehtestatud nõudeid tuleb täita juhul, kui ehitustööde käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3 (va üksikelamu ja/või abihoone püstitamine). Muudel juhtudel tuleb ehitusjäätmeid käidelda kui olmes tekkinud jäätmeid ja lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (3) Ehitusjäätmete käitlemine (kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine) on lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa alusel. Ehitusprojektis peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahud- näidatakse ära kui palju pinnast kasutatakse kohapeal ja kui palju jääb üle, st vaja vedada ära;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine suunamine, üleandmine käitlemiseks.

 (4) Ehitisele kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (kui see on nõutav), kus on näidatud ära üleantavate jäätmete kogused ja jäätmekäitluskoht (ettevõte). Esitatava õiendi vormi kinnitab vallavalitsus.

 (5) Ehitise lammutamiseks peab olema nõuetele vastav lammutusprojekt ja lammutusluba (ehitusluba). Peale lammutustööde lõpetamist, tuleb vormistada tekkinud jäätmete kohta õiend ja esitada see vallavalitsusele.

 (6) Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis.

 (7) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas.

 (8) Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.

§ 39.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale, vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

 (2) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete sorteerimiseks ja liigiti kogumiseks tekkekohas. Juhul, kui tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma käitlemise;
 2) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks või andma ehitusjäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule.
 3) rakendama kõiki võimalusi keskkonnahäiringute vältimiseks ehitus-, lammutus- ja laadimistöödel;
 4) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
 5) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise üldkasutatavale alale (tänav, sõidu- või kõnnitee, haljasala, park, parkla);
 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 7) teavitama oma töötajaid vallas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

§ 40.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Mitteohtlikud ehitusjäätmed tuleb sortida tekkekohas. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamise võimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) plastik, kiled.

 (2) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesolevale eeskirjale.

 (3) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmemahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja rasked ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jms).

 (4) Saastumata pinnase (kaevise) ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks ja täiteks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel või vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

 (5) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud kivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või taaskasutamine pinnasetäiteks ilma purustamata, ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud kivid ja tellised, puhas puit tuleb kas taaskasutada ehitusmaterjalidena või üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku jäätmena. Kui eelpool nimetatud jäätmeid ei kasutata oma kinnistul, tuleb and käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale käitlejale või jäätmeseaduse paragrahv 74 lõige 1 punkt 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”.

 (6) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega kui seda on üle 50 m3.

§ 41.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitustöödel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” ja jäätmenimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega töödeldud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas (sh süvenduspinnas) loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonna ministri 11. augusti 2010.a määrusega nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004.a nr 39 määrusega „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

 (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004.a määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema Harjumaa Tööinspektsiooni luba.

 (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse neid omavahel mitte segades.

 (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle ande üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

 (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikule neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSNÕUDED 

§ 42.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus puhastada seal leiduvatest jäätmetest (jäätmed anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakaitseluba omavale isikule) ning heakorrastada. Ehitiste lammutamiseks vajaliku loa väljastab vallavalitsus.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha kinnistu omanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 43.  Järelevalve

  Eeskirja täitmist kontrollivad vallavalitsus ja teised seadusega volitatud isikud.

§ 44.  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kohaldatakse väärtegude menetlemisel karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Väärtegude kohtuväline menetlejad on keskkonnainspektsioon, politseiasutus, vallavalitsus.

 (2) Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvide 120 - 12611 alusel ja pakendiseaduse paragrahvide 29 - 31 alusel.

§ 45.  Keskkonnasaastuse likvideerimine

 (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

 (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

 (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.  Eeskirja rakendamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (2) Määrus jõustub üldises korras.

Lisa
[Kehtetu - RT IV, 08.08.2018, 1 - jõust. 11.08.2018]