Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine - sisukord
Väljaandja:Tõstamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.06.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 06.11.2012, 60

Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 17.06.2011 nr 20

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 ning jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja lg 2 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tõstamaa vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Tõstamaa valla haldusterritooriumil.

§ 2.  Jäätmehoolduse korraldamine

 (1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning teostab järelevalvet Tõstamaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

 (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
 1) nõustab elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist ning jäätmekäitluslepingute olemasolu ja vastavust eeskirjale;
 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ning võimalusel ka selle kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul;
 4) teostab väärteomenetlusi;
 5) korraldab jäätmete liigiti kogumist ja käitlust.

§ 3.  Terminid ja mõisted

  Eeskirjas formuleerimata terminite ja mõistete korral lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides toodust.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik.

 (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia töötlemiseks ja ladestamiseks keskkonnaluba omavasse lõppkäitluskohta.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

 (5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (6) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (7) Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

 (9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise,kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal, korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise, kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) omama või rentima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 7) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 8) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete tekkekohal kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.

 (3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

 (4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb eraldada vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud jäätmenimistu (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 4) suurjäätmed (20 03 07);
 5) ehitus- ja lammutusjäätmed;
 6) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga “*” tähistatud jäätmed);
 7) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06).
 8) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud.
19 9) 19 Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

 (5) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 8) pakendijäätmeid;
 9) probleemtooteid;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 11) tervishoiujäätmeid.

 (6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, mis vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja mahutite kasutusjuhendile.

 (7) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

 (8) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta.

§ 7.  Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine

 (1) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

 (2) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel, viies nimetatud jäätmed selleks ette nähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes.

§ 8.  Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine

 (1) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 15 01) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ette nähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.
(3) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(4) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(5) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja kompostimine

 (1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed ning koduses majapidamises tekkinud toidujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

 (2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

 (4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ja toidujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

 (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

 (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (7) Valla haldusterritooriumi üldkasutatavatel haljasaladel ja väljakutel, samuti tiheasustusalal paiknevatel kompostimisvõimaluseta maaüksustel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel, koostöös kohalike põllumajandustootjatega või jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

 (8) Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Keskkonnaametis registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu (purgimis-) sõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile, välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

§ 10.  Suurjäätmete liigiti kogumine

 (1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad (jäätmenimistu koodinumbriga 200307) tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

 (2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

§ 11.  Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

 (2) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid.

 (3) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja valla ajalehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.

 (4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

 (5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (8) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisreidide vastuvõtukohad, kus võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

 (9) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

 (10) Elanikelt probleemtoodete kogumist ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (ka müüjad ja maaletoojad).

4. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 12.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib kasutada järgmisi mahuteid:
 1) 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
 2) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta.

 (2) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (3) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (5) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 13.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeveo, välja arvatud korraldatud olmejäätmete veo, jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Olmejäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
 1) üks kord nelja nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal;
 2) üks kord kaheksa nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal.

 (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini või valida suurem jäätmemahuti.

 (4) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist, kuid mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.

 (5) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

 (6) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.

 (7) Jäätmed tuleb vedada keskkonnaloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (9) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud käituma järgmiselt:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
 3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid (kahjustamiseks ei loeta kogumismahutite kulumist tühjendamisel);
 5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
 7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ajavahemikul kell 7.00-23.00.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Üldnõuded 

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest ja käesolevast jäätmehoolduseeskirjast.

§ 15.  Jäätmeveo piirkond

  Tõstamaa, Audru, Varbla, Lavassaare ja Koonga valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatakse regulaarne käesoleva eeskirja paragrahvis 16 toodud jäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed.

 (2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

§ 17.  Korraldatud jäätmeveo sagedus

  Korraldatud jäätmeveo käigus konteinerite tühjendamisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja paragrahv 13 lõigetes 2 – 5 toodust.

§ 18.  Jäätmekäitluskohad

  Veopiirkonnas kogutavad jäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.

2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine 

§ 19.  Teenuse kontsessiooni andmine

 (1) Teenuste kontsessiooni andjaks (edaspidi Kontsessiooni andja) on Tõstamaa Vallavalitsus. Koonga, Varbla, Audru ja Lavassaare vald volitavad Tõstamaa Vallavalitsust korraldama korraldatud jäätmeveo riigihanget.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi Kontsessioon) ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks annab Kontsessiooni andja ettevõtjale, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

 (3) Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.

§ 20.  Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord

 (1) Kontsessiooni andja teavitab oma veebilehel avatud hanke tulemusena välja selgitatud Kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus Kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks.

 (2) Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline hankeleping sõlmitakse kümne päeva jooksul alates Pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 21.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

 (1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad alates avatud hanke tulemusel vallas olmejäätmeveo kontsessiooni saanud Kontsessionääri ja Kontsessiooni andja vahelise hankelepingu ja jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates jäätmeloa kehtima hakkamisest. Kontsessionäär sõlmib jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud.

 (3) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

 (4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja Kontsessionääri vahel ei muuda kehtetuks olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

 (5) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
 1) kas olmejäätmete valdaja rendib Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti, ostab Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) poolte õigused ja kohustused.

 (6) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima Kontsessionääriga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

 (7) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks sõlmima ühistegevuse lepingu.

 (8) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt Kontsessionääri poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (9) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad Kontsessionäär ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Pärast kahe kuu möödumist korraldatud jäätmeveoga liitumisest esitab Kontsessionäär igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel jäätmevaldajale, kes ei ole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

 (1) Erandkorras võib kohalik omavalitsus vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud avalduse alusel kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vorm (avaldus) kinnitatakse vallavalitsuse määrusega.

 (2) Olmejäätmete valdaja esitab soovi korral vallavalitsusele vormikohase kirjaliku avalduse tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks koos põhjendustega.

 (3) Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (4) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
 1) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse oma jäätmete käitlemise kohta.

 (6) Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (7) Vallavalitsus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest.

 (8) Vallavalitsus teavitab Kontsessionääri veopiirkonnas olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemisest ja selle tähtajast.

 (9) Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada uus avaldus.

 (10) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt käesoleva korra paragrahvi lõikes 5 esitatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid.

4. jagu Korraldatud jäätmeveo tehnilised nõuded ja teenustasu 

§ 23.  Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama käesolevas eeskirjas § 12 lõigetes 1 ja 2 toodud mahuteid.

 (2) Kui olmejäätmete valdaja ei oma isiklikku või renditud jäätmete kogumismahutit, on Kontsessionääril kohustus paigaldada kogumismahuti vastavalt kas kontsessionääriga sõlmitud lepingu alusel või selgitab kogumismahuti suuruse kontsessiooni andja vastavalt järgmisele paragrahvile.

§ 24.  Korraldatud jäätmeveol kasutatavad kogumismahutite minimaalsed suurused

  19 Korraldatud jäätmeveol kasutatava segaolmejäätmete kogumismahuti minimaalseks suuruseks on 80 liitrit.

§ 25.  Korraldatud jäätmeveo teenustasu ja lisatoimingud

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt Kontsessionäärile makstav ühe kuupmeetri (1 m3) olmejäätmete käitlustasu eurodes, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: jäätmekäitluskoha teenustasu (ladestustasu), jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Teenustasus ei sisaldu jäätmevaldaja jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused.

 (2) Toimingud, mille eest jäätmevedaja võib võtta teenustasu lisaks jäätmeveole, on järgmised:
 1) kuni 800 liitrise väikekonteineri käsitsi transportimine jäätmeveokini võimaliku juurdepääsu kohani kaugemalt kui 10 meetrit;
 2) konteinerisse mittesobivate jäätmete käitlemine;
 3) lukustatavate konteinerite, väravate ja jäätmemajade kasutamise eest.

 (3) Tõstamaa Vallavolikogul on õigus Kontsessionääri põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu. Teenustasu ei saa muuta sagedamini, kui üks kord aastas.

§ 26.  Jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord

 (1) Kontsessionäär teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid kaheksa nädala jooksul pärast Kontsessiooni andjaga hankelepingu sõlmimist jäätmeveo ja toimingute teenustasudest, mille eest jäätmevedaja võtab lisatasu, kuid mitte hiljem kui on kontsessiooni alguskuupäev.

 (2) Kontsessiooni kehtivusajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

 (3) Kontsessionäär teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo teenustasude muutumisest 30 kalendripäeva varem.

§ 27.  Kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord

 (1) Kontsessiooni andjal on õigus võtta Kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
 1) Kontsessionäär ei ole pöördunud antud eeskirja paragrahvis 19 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise lepingu sõlmimiseks Kontsessiooni andja poole;
 2) Kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) Kontsessionäär on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelist lepingut.

 (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Kontsessiooni andja sellest koheselt Kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest Kontsessionääri poolt.

 (3) Juhul, kui Kontsessionäär ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid Kontsessionääri poolt lõikes 1 nimetatud rikkumisi, otsustab Kontsessiooni andja Kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.

 (4) Kontsessionääri kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus Kontsessionäär veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED  

§ 28.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine käitlemine.

 (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
 3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

 (4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 2) puidujäätmed;
 3) papp ja kartong;
 4) metallijäätmed;
 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
 6) plastijäätmed (sh kile);
 7) muud segajäätmed.

 (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

 (6) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada aruanne jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

§ 29.  Ehituse tavajäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

 (3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

 (4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda õigusaktidest. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks taaskasutaja omandis oleval kinnistul või krundil 50 m3 väiksemas mahus.

 (5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

 (6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse muudest jäätmetest eraldi nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

 (8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

§ 30.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

 (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE 

§ 31.  Üldnõuded

  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajal tekkivad jäätmed, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed” tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 32.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse jäätmekäitluskohana jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tehniliselt varustatud ehitisi, v.a prügila, jäätmekogumisnõu, -konteiner või muu -mahuti, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt.

 (2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (6) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Tõstamaa valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 33.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Tõstamaa Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Tõstamaa Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 34.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnainspektsioon.

 (3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

§ 35.  Rakendussätted

 (1) Käesoleva määruse kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks „Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri“, mis on kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 16.06.2005 määrusega nr 45 ja „Tõstamaa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“, mis on kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 26.01.2007 määrusega nr 33, „Tõstamaa valla jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused korraldatud jäätmete veol“, mis on kehtestatud 02.06.2006.a. määrusega nr. 24 .

 (2) Määrus jõustub 25. juunil 2011.

Janek Jaansoo
volikogu esimees