Ruhnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 24.05.2011 nr 4
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel.
1. peatükk Üldosa
§ 1. Eeskirja ülesanne
(1) Käesolev Ruhnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) kasutamise nõuded ja korra Ruhnu valla territooriumil määratud vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas.
(2) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel maakasutaja ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omaniku või valdaja suhtes kinnistu omaniku või valdajaga võrdsetel alustel.
(3) Käesolev eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 2. Mõisted
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2) allklient – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ÜVK teenuseid kliendi vahendusel nendevahelise kokkuleppe kohaselt;
3) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms.) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
5) ehitis – hoone või rajatis;
6) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
7) heitvesi – kasutuses olnud ning peale puhastamist loodusesse tagasi juhitav vesi;
8) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
9) kaitsevöönd – kitsendustega maa-ala ÜVK ehitiste kaitse ja ohutuse ning hoolduse tagamiseks;
10) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus kinnistusraamatuseaduse §51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses;
11) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovivõrk, ehitiste sisekanalisatsioon, reovee mõõtesõlm) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
12) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja;
13) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (seal- hulgas hoovitorustikud, ehitiste siseveevärk jne) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
14) klient –juriidiline või füüsiline isik,kes on vee-ettevõttega sõlminud teenuslepingu;
15) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni torustikuga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
16) liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
17) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul tasuda kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga vee- ettevõtjale liitumiseks tehtud kulutuste katmiseks;
18) paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud reovee äravool üleujutusriskita;
19) peakraan –viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
20) peatoru – ÜVK torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
21) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine selleks ettenähtud kohas;
22) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
23) reovesi - on üle kahjutuspiiri rikutud ning puhastamist vajav vesi;
24) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks;
25) s ademeves i – sademetena maapinnale langenud ning ehitiste, sh kraavide abil kogutud ja suublasse suunatud vesi;
26) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
27) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
28) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
29) vee- või reovee mõõtesõlm – vee- või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
30) vee-ettevõtja – Ruhnu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt määratud ning ÜVK kaudu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutav ettevõtja;
31) vääramatu jõud – inimtahtele allumatu loodusjõud (üleujutus, torm, paduvihm, pakane jne);
32) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
33) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
34) ühiskanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee ärajuhtimiseks ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
35) ÜVK avarii – ÜVK ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nendelt reovee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
36) ühisveevärgi vesi – ühisveevärgist vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel võetav vesi;
37) ühisveevärk – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti. Ühisveevärgi ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
38) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks.
§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise üldnõuded
(1) Vee-ettevõtja peab tagama teeninduspiirkonnas kinnistute nõuetekohase veega
varustamise ja reovee ärajuhtimise.
(2) Ühisveevärgist vee võtmine ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel, mis sõlmitakse kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Teenusleping sõlmitakse üldjuhul vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitunud kinnistu omanikuga.
(3) ÜVK rajatakse Ruhnu vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. ÜVK arendamise kava koostamist korraldab Ruhnu vallavalitsus, nõuetekohase ÜVK toimimise eest vastutab vee-ettevõtja.
(4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme ja tootmise vajadusteks. Vee kvaliteet peab vastama õigusaktidega kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
§ 4. Teenuse hind
(1) Teenuse hind moodustub: abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest. Teenuse hinnaga peab olema tagatud vee-ettevõttele tootmiskulude katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, investeeringud olemasolevate ÜVK süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus.
(2) Teenuse hind avalikustatakse vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist.
(3) Reovee ühiskanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse hind sõltub eeskirja § 22 lõikes 1 toodud reovee grupist.
2. peatükk ÜVK kasutamine
§ 5. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.
(2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid (hoovivõrkude teostusjoonis jne.).
(3) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
§ 6. Teenuslepingu lõpetamine
(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 päeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks.
(2) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine eeskirja alusel suletud;
2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise või muu tegevuse korral, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta;
4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast;
5) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;
6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(4) Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja käesoleva §-i lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 7. Teenuslepingu uuendamine
(1) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud.
(2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja § 7 lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul või valdajal sõlmida liitumisleping.
§ 8. Teenusleping allkliendiga
Teenusleping sõlmitakse vahetult ÜVK-ga liitunud kinnistu omanikuga või valdajaga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega (allkliendiga) sõlmitakse teenusleping, kui allklient on saanud kooskõlastuse kinnistu vee- ja kanalisatsiooni ehitiste ja rajatiste asukoha osas kinnistu omanikult, kelle kinnistul torud asuvad. Vee-ettevõtja ei vastuta kinnistu(te) vee- ja kanalisatsiooni ehitiste ja rajatiste eest, mis asuvad väljaspool liitumispunkti kinnistupoolsel osal.
§ 9. Teenusleping kinnistu kaasomanikega ja kinnistute grupiga
(1) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõte teenuselepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseaduse § 72.
(2) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuselepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.
§ 10. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademevee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.
§ 11. Vee andmise ja reovee ärajuhtimise sulgemine
(1) Kliendile vee andmise ja reovee ärajuhtimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt (§ 6 lõige 3). Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine sulgeda ette teatamata (§ 17 lõige 4; § 24; § 26 lõige1).
(2) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee ärajuhtimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile tekkida võivate võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.
§ 12. Vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramine ja katkestamine
(1) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ja ÜVK avarii tulemusena (vt § 19 lõige 1).
(2) Vääramatu jõu (§ 2 punkt 31) tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel korraldab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja koostöös vallavalitsusega.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades klienti sellest vähemalt teadete ülesriputamise teel nähtavasse kohta. Enne plaanilisi töid on etteteatamise aeg vähemalt viis kalendripäeva. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja reovee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
§ 13. Vastutus ÜVK ehitiste ja seadmete vigastamise eest
Kõik isikud, kes on süüdi ÜVK ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.
3. peatükk Veega varustamise nõuded ja tingimused
§ 14. Vee kvaliteedi kontroll
Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt kehtestatud joogivee standarditele. Vee kvaliteeti kontrollib Terviseamet. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.
§ 15. Veerõhk
Liitumispunktis tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes veetarbimise punkti kõrgusest hoones meetrites, millele lisatakse 10 mvs (1 atm). Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmisseadmetega ja omal kulul.
§ 16. Ühisveevärgi kasutamise erijuhud
(1) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja erandjuhul lubada, kui see ei põhjusta häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga, kliendi poolt esitatava taotluse põhjal.
(2) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab vee-ettevõte.
(3) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise ja puhastamise kulud tasutakse vee-ettevõtjale kooskõlas vallavalitsuse ning vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
§ 17 Sisendustoru
(4) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada nendeks töödeks vallavalitsuse ja vee-ettevõtja poolt heaks kiidetud ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelvalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat hargnemist enne veemõõdusõlme.
(5) Klient peab hoidma sisendustoru kohal kinnistu maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.
(6) Sisendustoru nähtava lekke ilmumisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1- 3 nõuete eiramise korral kliendi poolt on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule etteteatamata. Nõuete eiramise kohta koostatakse vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.
4. peatükk Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
§ 17. Ühiskanalisatsiooni ülesanne
Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ning sademevee ärajuhtimiseks teenuslepingus määratud tingimustel sademevee kanalisatsiooni puhul sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.
§ 18. Torude paigaldussügavus ja reovee paisutuskõrgus
(1) Torude paigaldussügavus liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpoolasuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.
(2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks (isesulguvad või elektriajamiga klapid).
(3) Vastutus ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest on sätestatud eeskirja § 12 lõigetes 1 ja 2. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu.
§ 19. Reovee ühiskanalisatsiooni ärajuhtimise lubatavus
(1) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Järelvalvet purgimiskohtades korraldab vee-ettevõtja.
(2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes töödeldav.
§ 20. Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele.
(1) Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on jagatud gruppidesse vastavalt reostuskoormusele ning need on järgmised:
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrusega nr 75 „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta ” määratud ohtlike ainete piirväärtust ületavat reovett, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
radioaktiivseid aineid;
inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
keskkonnaministri 21 . augusti 2001. a määruses nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 ” nimistusse 1 nimetatud ohtlikke aineid.
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 40ŗC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.
(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms.
§ 21. Reostuskoormus ja selle kontroll.
(1) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni (hoone sisevõrgu) vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(3) Teenindus- ja tootmisotstarbelise reovee ärajuhtimiseks kehtestab vee-ettevõtja reostuskoormuse määramiseks reoveest proovivõtu kohustuse teenuslepinguga, kus on märgitud proovivõtukoht või -kohad ja proovivõtmise sagedus. Proovivõtmise ja proovi analüüsimisega kaasnevad kulud katab klient. Proovivõtmine peab olema kooskõlas keskkonnaministri 06. mai 2002. a määrusega nr 30 „Proovivõtumeetodid”.
(4) Kahtluse korral võib vee-ettevõtja võtta kontrollproove kõigilt klientidelt ärajuhitavast reoveest, mille alusel määratakse ärajuhitava reovee grupp.
5. peatükk Omavolilised ühendused
§ 22. Omavolilise ühenduse mõiste
Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ÜVK-ga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelvalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
§ 23. Vastutus omavolilise ühendusega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest
(1) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
koostatakse vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
kliendil või kinnistu omanikul või valdajal, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 26 lõikes 2 ja 3 toodud korrale ja suuruses ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ning ÜVK rajatistele tekitatud kahju eest.
(2) Võimaluse korral arvutatakse omavolilise ühenduse kestus välja ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 6 kuud.
6. peatükk Omavoliline veekasutus ja reovee ärajuhtimine
§ 24. Omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise mõiste
Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, kui:
1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud vastavat lepingut;
2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtte sellekohase loata;
9) toimub muu tegevus, mis on suunatud ÜVK teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
§ 25. Vastutus omavolilise veekasutamise ja reovee ärajuhtimise eest
(1) Omavolilise veekasutamise ja reovee ärajuhtimise ilmnemisel koostatakse vee-ettevõtja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub kinnistu omanik või valdaja.
(2) Omavolilise veekasutuse ja reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise või ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise eest karistatakse kooskõlas ÜVK seadusega rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
(4) Käesoleva § lõigete 2 ja 3 väärtegude, samuti muude väärteo koosseisu ÜVK seaduse §151 tähenduses kuuluvate väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus. Ohtlike ainetega seotud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon.
(5) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistult reovee ärajuhtimine vastavalt eeskirja §11 lõikele 1, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.
7. peatükk Keelatud ühendused
§ 26. Keelatud ühenduse mõiste
(1) Kinnistu veevärk peab olema ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki selle normaal- kui ka alarõhu korral. Ühendusi, mis eeltoodule ei vasta, loetakse keelatud ühendusteks.
(2) Keelatud ühendusteks on ka:
1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest (nt. kinnistul olevast puur- või salvkaevust);
2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, seadmete ja kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurve-seadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
4) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 27. Vastutus keelatud ühenduste tegemise eest
(1) Keelatud ühenduse avastamisel koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.
(2) Eeskirja § 27 lõike 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ärajuhtimise sulgeda.
(3) Eeskirja § 27 lõike 2 kohaste keelatud ühenduste avastamise korral tasub klient (kinnistu omanik või valdaja) vee-ettevõtjale hüvitust eeskirja § 27 lõike 2 punktis 3 toodud juhul vastava tarbijategrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra järgi ja veekogustega võrdsetes kogustes, kestvusega vastavalt käesoleva eeskirja § 24 lõikele 2.
8. peatükk Ajutised torustikud
§ 28. Ajutiste torustike ehitamine tähtajalise teenuslepingu alusel
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee ärajuhtimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel(eeskirja § 5 lõige 2).
(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ÜVK-ga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud liitumistingimustele.
(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ÜVK-ga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ÜVK vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.
(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.
(6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.
9. peatükk Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile
§ 29. Kinnistu omaniku või valdaja kohustused veevärgi ja kanalisatsiooni paigaldamisel
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses kehtivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.
(2) Kinnistu omanik või valdaja on kohustatud:
1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kavandamis- ja ehitustöödel kasutama vallavalitsuse ja vee-ettevõtja poolt heaks kiidetud ettevõtjaid;
2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele kehtestatud nõuetele;
3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud nii teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni kui ka ÜVK ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
4) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.
(3) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraani, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas üleujutus.
§ 30. Kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise sulgemine
Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või reovee ärajuhtimise vastavalt eeskirja § 11 lõikele 1:
kui rikutakse eeskirja § 30 lõike 2 punktide 1 kuni 3 nõudeid;
kui ei ole tagatud eeskirja § 30 lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu.
§ 31. Vee-ettevõtja õigus ÜVK avariide ja remonttööde korral
Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
§ 32. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
2) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
3) kanalisatsioonitorustiku sulgur.
(2) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.
§ 33. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ja reoveepuhasti kontroll
(1) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks ärajuhitava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.
(2) Vallavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust.
10. peatükk Vee ja reovee mõõtmine ning arvestus
§ 34. Veemõõtesõlm
(1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.
(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul läbima ühe veemõõtesõlme. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal, taotleja poolt esitatud põhjendatud taotluse olemasolul.
(3) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, vahetult peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, vahetult peale sisendustoru suubumist kinnistule.
(4) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui:
hoones puudub selleks võimalus;
kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
sisendustoru varustab veega mitut kinnistu või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.
(5) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud
liitumistingimustele. Vesi peab olema mõõdetud vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
(6) Veemõõtesõlme ruumi, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik või valdaja vee-ettevõttest väljastatud liitumistingimuste kohaselt. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigusteenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.
§ 35. Veearvesti
(1) Veearvesti paigaldamine toimub vee-ettevõtja kulul viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist. Vee-ettevõtja korraldab edaspidist veearvesti vahetust, hooldust ja taatlust vee-ettevõtja kulul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme koos selle juurde kuuluvate plommidega vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise ja säilimise eest.
(3) Klient peab tagama:
veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse;
veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
hoidma veemõõtesõlme lähima ümbruse korras ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.
(4) Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti viie tööpäeva jooksul vee-ettevõtja poolt tasuta, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kliendi süül rikutud (ka külmunud) veearvesti asendab vee-ettevõtja kliendi kulul viie päeva jooksul peale kliendi poolt kõigi kulutuste ja võimalike kahjude (vee kadu vm.) hüvitamist.
(5) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.
(6) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest või kaotsiminekust peab klient koheselt teatada vee-ettevõtjale.
(7) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Veearvesti taatlemise tulemustest informeerib vee- ettevõtja klienti kirjalikult, esitades kliendile taatlemise tulemusi väljendava akti või muu sellekohase dokumendi. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.
§ 36. Veearvestus
(1) Kliendile müüdav vesi peab olema mõõdetud veearvestiga. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(2) Kui eeskirja § 36 lõike 7 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni..
(3) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
§ 37. Reovee mõõtmine
(1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 39 lõikes 1 ja 2 toodud juhtudel.
(2) Reovee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.
(3) Reovee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.
(4) Reovee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab arvesti omanik. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(5) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb kinni pidada käesoleva eeskirja § 38 lõikes 2 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine ja reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust peab klient koheselt teatama vee-ettevõtjale.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
§ 38. Reovee arvestus
(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib ja see toimub eeskirja kohaselt.
(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb nende mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlme(de) ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 37 lõikes 1 sätestatud korras.
(4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
11. peatükk Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest
§ 39. Arvlemine teenuslepingu alusel
(1) Arveldamise moodus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh. vee(reovee)arvesti näidu registreerimine ja edastamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul või arvel näidatud tähtajaks. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel võib vee-ettevõtja nõuda viivist tasumata arve summast vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem, kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.
(4) Kui toimub kliendipoolne tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja § 42 lõige 2 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.
§ 40. Arveldus veearvesti puudumisel
Juhul, kui kliendil puudub veearvesti (§ 35 lõige 1), toimub arvestusperioodil tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumine põhjendatud arvestuse alusel, milles võetakse aluseks elanike arv, keskmine veetarbimine elaniku kohta Ruhnu küla territooriumil ja tarbitud teenuse hind.
§ 41. Vaidluste lahendamine
(1) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.
(2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks tasumata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee ärajuhtimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 11 lõike 1 ja 2 kohaselt.
12. peatükk Lõppsätted
§ 42. Varasemate õigusaktide ja lepingute kehtivus
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtivad vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega.
(2) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega või muude kehtivate õigusaktidega.
§ 43. Rakendussätted
Määrus jõustub 01. juunist 2011.a.
Sirje Simson
Volikogu esimees
Facebook
Twitter