Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord
Vastu võetud 30.05.2011 nr 4
Määrus kehtestatakse Jäätmeseaduse § 66 lg 2 – lg 4 § 67 lg 1 ja lg 3, § 68 lg 1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg1 ja lg 3 p 1, Riigihangete seaduse §6 lg 2 alusel
1. peatükk Üldnõuded
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Vormsi vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord, mille ülesandeks on kindlaks määrata:
1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
2) korraldatud jäätmeveo veopiirkond;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise sagedus ja aeg;
4) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord;
5) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord
(2) Määrusega kehtestatakse Vormsi vallas asuvate ja tegutsevate jäätmevaldajate erandkorras korraldatud jäätmeveost tähtajaks vabastamise kord.
(3) Määrusega ei reguleerita jäätmeveo korraldamist jäätmevaldaja kinnistu piires, st jäätmekonteineri asukoht kinnistul ja kaugus kinnistu välispiirist ei saa olla korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitumise aluseks.
§ 2. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele koodiga:
1) 20 01 01 – vanapaber ja kartong;
2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
3) 20 03 07 – suurjäätmed;
4) koodiga 20 ja koodiga 15 01 10 tähistatud ohtlikud jäätmed, v.a 20 01 37 (ohtlikke aineid sisaldav puit);
§ 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Vormsi valla veopiirkond on omavalitsuse haldusterritoorium, mis koos teiste korraldatud jäätmeveo hankes osalevate omavalitsustega moodustab ühtse Läänemaa korraldatud jäätmeveo veopiirkonna. Ühtse veopiirkonna moodustavad:
1) Haapsalu linn
2) Hanila vald
3) Kullamaa vald
4) Lihula vald
5) Martna vald
6) Noarootsi vald
7) Nõva vald
8) Oru vald
9) Ridala vald
10) Risti vald
11) Taebla vald
12) Vormsi vald
2. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg
(1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi olmejäätmeid:
1) vanapaber ja kartong
2) segaolmejäätmed
3) ohtlikud jäätmed
4) suurjäätmed
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud jäätmeid kogutakse liigiti eraldi kogumismahutitesse. Kasutatavate konteinerite maht määratakse ära korraldatud jäätmeveo teenustekontsessiooni pakkumise kutse dokumentides.
(3) Kogumismahutite tühjendamise minimaalne sagedus kompaktse hoonestusega ja/või tiheasustusaladel on üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud, levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuteid tühjendada sätestatust sagedamini.
(5) Kliendi nõudmisel toimuv jäätmeveo maksimaalne sagedus ei pea kompaktse hoonestusega ja/või tiheasustusaladel olema sagedasem, kui kolm korda nädalas ja hajaasustusaladel üks kord nädalas.
(6) Kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul 22.00-st kuni 08.00-ni. Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma ajal, kui see kõige vähem häirib liiklust.
(7) Jäätmevaldajatel on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks paigaldada veopäeval kogumismahutid väljapoole oma kinnistu piire nii, et need ei takistaks liiklust.
§ 5. Jäätmeveo teenustasud
(1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate segaolmejäätmete konteinerite mahud on järgmised:
1) 30-l kilekott
2) 80-l konteiner
3) 140-l konteiner
4) 240-l konteiner
5) 300-l konteiner
6) 600-l konteiner
7) 660-l konteiner
8) 800-l konteiner
9) 1100-l konteiner
10) 1500-l konteiner
11) 2500-l konteiner
12) 4500-l konteiner
13) 32000-l multiliftkonteiner (presskonteiner)
(2) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate vanapaberi ja kartongi konteinerite mahud on järgmised:
1) 240-l konteiner
2) 600-l konteiner
3) 660-l konteiner
4) 1100-l konteiner
5) 2500-l konteiner
6) 4500-l konteiner
(3) Jäätmeveo teenustasud ei pea sisaldama kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda.
(4) Elanikel on lubatud kasutada § 5 lõikes 1 toodust erinevat konteinerit, kui see on jäätmeveokiga tühjendatav ja selle erinevus mahub järgmistesse piiridesse:
1) 30 - l suurem 20%;
2) 80-240 - l-15%;
3) 370-800 - l olme ja 240-660 - l vanapaber-10%;
4) 1100-4500 - l olme ja 1100-4500 - l vanapaber-5%;
5) 32000 - l-1%
(5) Vedaja ei tohi lubatud kõikumise piiridesse jäävat konteinerit maksustada lõigetes 1 ja 2 esitatud mahuga konteinerite hinnast erineva hinnaga.
(6) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ja protsendivahemikku mitte mahtuvate standardsete kogumismahutite teenustasu arvestatakse suuruselt järgmise kogumismahuti ühikhinna järgi.
(7) Teenustasu arvutamise aluseks võetakse segaolmejäätmete mahukaal, mis on 0,155 t/m3. Mahukaalu arvutamise aluseks võetakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu poolt väljatöötatud mahukaalude keskmine, mille aluseks olevad mahukaalud on järgmised:
1) suurpaneelelamurajoonid k=0,133 t/m3
2) puitelamurajoonid k=0,147 t/m3
3) väikeelamurajoonid k=0,146 t/m3
4) hajaasustus k=0,195 t/m3
§ 6. Jäätmeveo teenustasude muutmine
(1) Teenustasusid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingu kehtivusajal ei muudeta, va käesolevas paragrahvis loetletud erijuhtudel.
(2) Teenustasu ei tohi muuta varem, kui kaks aastat peale hankelepingu sõlmimist.
(3) Teenustasude muutmise õigus on linna/vallavalitsusel. Uute teenustasude jõustumine sätestatakse Hankija ja Kontsessionääri vahelise jäätmehoolduslepinguga
(4) Teenustasude muutmist saab taotleda riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise korral alates uue maksumäära kehtima hakkamise hetkest.
(5) Teenustasude muutmist saab erandkorras taotleda juhul, kui pärast korraldatud jäätmeveo ühishanke väljakuulutamist, muudetakse keskkonnatasude seaduse § 21 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud saastetasumäärasid, mis on järgmised:
1) alates 2011.aasta 1.jaanuarist– 14,38eurot,
2) alates 2012.aasta 1.jaanuarist– 17,25eurot,
3) alates 2013.aasta 1.jaanuarist– 20,77eurot,
4) alates 2014.aasta 1.jaanuarist– 24,86eurot,
5) alates 2015.aasta 1.jaanuarist– 29,84eurot;
(6) Teenustasusid muudetakse ainult maksumäära või tasumäära ulatuses muudetavale hinnakomponendile.
(7) Kui Vedaja annab jäätmed üle jäätmepõletus-, jäätmekütuse- või mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehasele, on omavalitsusel õigus esitada Vedajale hinnamuutuse taotlus, arvestamata sealjuures § 6 lõigetes 1, 4 ja 6 nimetatud kitsendusi.
3. peatükk Teenuste kontsessiooni korraldamine, lepingu sõlmimine ja ainuõiguse äravõtmine.
§ 7. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks teenuste kontsessiooni korraldamine.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks ühtses veopiirkonnas viiakse riigihange läbi teenuste kontsessioonina vastavalt jäätmeseadusele, riigihangete seaduse esimesele peatükile ja hankes osalevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele.
(2) Hanke võitnud kontsessionäärile antakse ainuõigus kuni 31.01.2017. a-ni.
(3) Pakkumuse hindamiseks moodustatakse 13 liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Läänemaa Omavalitsuste Liidu ja paragrahvis 3 nimetatud omavalitsuste esindajad.
§ 8. Lepingu sõlmimine
(1) Leping omavalitsuste ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud kontsessionääri vahel sõlmitakse 90-ne päeva jooksul peale edukaks tunnistatud otsuse teate edastamist kõikidele pakkujatele, kuid mitte varem kui 40 päeva peale selle edastamist kõikidele pakkujatele.
(2) Lepingu sõlmimisest võidakse keelduda, kui kontsessionäär ei ole lepingu sõlmimise hetkeks alustanud korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotlemist konkursi tingimustes nimetatud veopiirkonda.
§ 9. Kontsessionäärilt ainuõiguse äravõtmine
(1) Ühtse veopiirkonna moodustanud omavalitsustel on õigus võtta kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära ainuõigus jäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
1) kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse §85lõike 1 punktile 3, st ei ole alustanud vedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks;
2) kontsessionäär ei ole varustanud konteinereid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hiljemalt lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks.
3) kontsessionäär on vähemalt kolm korda jätnud konteinerid õigeaegselt tühjendamata;
4) kontsessionäär on jätnud ühekordselt tähtajaliselt tühjendamata Vormsi saarel asuva segaolmejäätmete konteineri ja ei ole seda teinud ka korralisele tühjendamisele järgneva nädala jooksul;
5) juhul, kui konteiner on jäänud tühjendamata häirete tõttu laevaliikluses sanktsioone ei rakendata. See ei kehti olukorras, kus laeval ei ole vaba tekipinda auto üleveoks, mida ei loeta häireks laevaliikluses;
6) kontsessionäär on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või omavalitsuste ja kontsessionääri vahelist lepingut.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab omavalitsus sellest viivitamatult kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui kontsessionäär ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid tema poolt käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud rikkumist, otsustab ainuõiguse andja kontsessionäärilt veopiirkonnas olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 10. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja, kes asub korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumil, loetakse vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõige 1 korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates ühishankes osalevate omavalitsuste korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
(2) Ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sarnastel alustel ühistutega, st vedajaga sõlmib lepingu vaid üks jäätmevaldaja ja teised liituvad temaga kokkuleppe alusel.
§ 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamine
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõikele 4 võib kohalik omavalitsus, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata, jäätmevaldaja erandkorras tähtajaliselt vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(2) Jäätmevaldajat saab vabastada vaid tema kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitakse:
1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda vabastamist;
2) kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.
3) tähtaeg, milleni jäätmevaldaja soovib enda erandkorras vabastamist.
(3) Jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda ei ole kasutatud.
(4) Jäätmevaldaja, kes ei esita lõikes 3 nõutud kinnitust loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist alates.
(5) Vabastamise tähtaja määramiseks on omavalitsusel kohustus veenduda, et jäätmevaldaja vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(6) Jäätmevaldaja taotluse menetlemine toimub vastavalt haldusmenetlusseadusele.
(7) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõikele 41 on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
5. peatükk Määruse rakendamine
§ 12. Määruse rakendumine
Määrus rakendub täiemahuliselt alates hetkest, kui määruse vastuvõtmise hetkel kehtiv korraldatud jäätmeveo leping on lõppenud või kehtivas lepingus nimetatud ainuõiguse lõppemise tähtpäev on saabunud, olenevalt sellest kumb tähtpäev saabub viimasena.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 9. juunil 2011.
Ivo Sarapuu
Volikogu esimees
Facebook
Twitter