SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Tartu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.11.2018, 4

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 25.10.2018 nr 28

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 5 ja § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Tartu valla elanikele ja vältimatu abina isikutele, kes ajutiselt viibivad Tartu valla territooriumil, Tartu valla eelarve vahenditest ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.  Määruse kohaldamine

 (1) Määrust kohaldatakse koos seadustega, teiste üleriigiliselt kehtivate õigusaktidega ja Tartu valla määrustega.

 (2) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

 (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab üldiselt Tartu Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

 (2) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Tartu Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi täitevorgan).

 (3) Käesoleva korraga täitevorganile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib täitevorgan delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või asutustele, kes vastavad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele nõuetele.

 (4) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Täitevorganil on õigus isikute abistamiseks kehtestada kirjalikke ja elektroonilisi taotluste näidiseid.

 (5) Tartu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.  Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

 (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseadustes või määrustes sätestatud erisusi.

 (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vallavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

 (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse, selle ulatuse ja tagama vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

 (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine).

 (5) Täitevorgan võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada täitevorgani juurde nõuandva komisjoni.

 (6) Sotsiaalnõunikul on vallavalitsuse ettepanekul õigus erandkorras otsustada isikule esmakordset vältimatu sotsiaalabi osutamist.

 (7) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid toetuse andmise või teenuse osutamise vajalikkuse hindamiseks.

 (8) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

 (9) Tartu valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust vallavalitsus.

§ 5.  Vaidluste lahendamine

  Sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie täitevorganile, samuti kaebuse halduskohtule.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.  Teenuste loetelu

  Tartu valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamine;
 11) lapsehoiuteenus;
 12) asendushooldusteenus;
 13) järelhooldusteenus;
 14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 7.  Teenuste taotlemine

 (1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Tartu vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil abi vajav isik viibib.

 (2) Teenuse taotlemiseks esitab vallavalitsusele taotluse abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik.

§ 8.  Abivajaduse hindamine

 (1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (2) Taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab. Teenuse määramisel arvestatakse taotleja vajadustega.

 (3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

 (4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning perioodilised vahehindamised toimuvad vähemalt kord aastas.

§ 9.  Teenuste määramine

 (1) Teenuste määramise otsustab täitevorgan.

 (2) Teenuse määramine või teenuse määramisest keeldumine vormistatakse haldusaktina vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

 (3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul isikule sobival viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse keeldumise põhjused.

 (4) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

 (5) Täitevorganil on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata teenus määruses ettenägemata juhul.

 (6) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
 2) kui mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;
 3) abivajaduse katavad riiklikud või Tartu valla toetused ja teised teenused.

 (7) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

§ 10.  Teenuste maksumus

 (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Tartu valla poolt rahastatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused ja tasu määra kehtestab täitevorgan. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

 (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

 (3) Täitevorganil on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning isikule kuuluvat kinnisvara.

§ 11.  Teenuste kulutuste tagasinõudmine

 (1) Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

 (2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

§ 12.  Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine

  Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:
 1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
 2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 13.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

 (3) Koduteenus on eelkõige:
 1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;
 2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
 3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine;
 4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine;
 5) abistamine enesehooldusel;
 6) eluruumi koristamine;
 7) muud kokkulepitud tööd mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 14.  Koduteenuse määramine

 (1) Vallavalitsus teeb pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.

 (2) Kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

 (3) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse täitevorgani otsuse alusel kirjalik tähtajaline haldusleping valla ja koduteenust vajava isiku või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 15.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saamise kord on reguleeritud Tartu Vallavolikogu määrusega „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas”.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 16.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (4) Tugiisik ei või olla kliendi esimese või teise astme alaneja või üleneja sugulane.

 (5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
 1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
 2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
 3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 4) asendushooldusteenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad isikud.

 (6) Tugiisiku tegevused on eelkõige:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel;
 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
 7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenuste kasutamiseks;
 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

 (7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus ning kes vastab õigusaktides tugiisikule sätestatud nõuetele.

§ 17.  Tugiisikuteenuse määramine

 (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning teeb kindlaks kõrvalabi vajaduse ulatuse.

 (2) Tugiisikuteenus määratakse üldjuhul tähtajatult, välja arvatud juhul, kui teenuse määramise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb teenust teatud perioodiks.

 (3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisiku kandidaat vastab nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud määras isikule tagama.

 (4) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta kuni 700 tundi aastas. Teenuse osutamisel üle nimetatud määra lähtutakse tasu suuruse otsustamisel käesoleva määruse §-st 10.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 18.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning järelevalve.

 (3) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 19.  Täisealise isiku hoolduse seadmine

 (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

 (2) Hoolduse seadmisel määratakse hooldaja ülesanded täitevorgani haldusaktis.

§ 20.  Piirangud hoolduse seadmisel

 (1) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

 (2) Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.

§ 21.  Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

 (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

 (2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 22.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes) vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline koordineerima abistaja tööd.

 (3) Piiratud teovõimega täisealise teenuse saaja isiklik abistaja lähtub eestkostja antavatest tööjuhistest osas, milles teenuse saaja ei ole võimeline juhiseid andma.

 (4) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 23.  Isikliku abistaja teenuse määramine

 (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

 (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama.

 (3) Vajadusel abistab vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel. Isikliku abistaja määramiseks on vajalik mõlema isiku nõusolek.

 (4) Isikliku abistaja teenust osutatakse halduslepingu alusel, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 24.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Tartu valla haldusterritooriumil.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 25.  Turvakoduteenuse osutamine

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud:
 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (4) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 26.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 27.  Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

 (1) Teenuse taotlemisel tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg, sihtkoht või marsruut ja sõidu põhjus.

 (2) Taotlus sotsiaaltransporditeenuse kasutamiseks tööle või õppeasutusse sõitmiseks, samuti muudel teenuse pidevust eeldavatel juhtudel esitatakse vallavalitsusele ning teenuse määramise otsustab haldusorgan.

 (3) Sotsiaaltransporditeenuse taotlus avalike teenuste kasutamiseks esitatakse üldreeglina kolm tööpäeva enne teenuse vajadust vallavalitsusele või sotsiaalosakonna ametnikule või töötajale. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sotsiaalnõunik või teda asendav ametnik.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 28.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

 (2) Eluruumi tagamise teenuse korraldab vallavalitsus valla omandis või kasutuses olevate eluruumide kasutusele andmisega.

 (3) Sama eluruumi kasutamist võimaldatakse ainult neile isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.

§ 29.  Puudega isikule eluruumi tagamine

  Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 30.  Eluruumi määramine

 (1) Eluruumi tagamise teenus määratakse isikule kuni üheks aastaks.

 (2) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

§ 31.  Eluruumi üürileping

 (1) Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul täitevorgani korralduse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on täitevorganil seadusest tuleneval juhul õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

 (3) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja täitevorgani korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

 (4) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

§ 32.  Kõrvalkulude eest tasumine

  Teenuse saaja poolt tasumisele kuuluvate, eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude suurus sõltub Tartu valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 33.  Võlanõustamisteenuse osutamine

 (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 34.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

 (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse:
 1) lasteaiakoha asemel lapsevanema nõusolekul 1,5- kuni 3-aastasele lapsele;
 2) kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele.

 (3) 18-aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18-aastaseks sai.

§ 35.  Lapsehoiuteenuse määramine

 (1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

 (2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 36.  Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

 (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 37 lg-s 1 nimetatud juhul;
 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva või periooditi.

§ 37.  Asendushooldusteenusele õigustatud isik

 (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
 1) lapse vanem on surnud;
 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
 4) laps on vanemast eraldatud.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

§ 38.  Asendushooldusteenuse eest tasumine

  Asendushooldusteenuse eest tasutakse:
 1) Tartu valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Tartu vald;
 2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 39.  Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 40.  Järelhooldusteenusele õigustatud isik

 (1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
 3) isiku 25-aastaseks saamiseni

 (2) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse isikule, kes:
 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 41.  Järelhooldusteenuse eest tasumine

  Järelhooldusteenust rahastatakse Tartu valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 42.  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja teenuste määramine

 (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.

 (2) Teenuste osutamisel arvestatakse vallaeelarves nimetatud otstarbeks ettenähtud vahenditega ning vajadusel moodustatakse teenuseid vajavatest isikutest järjekord.

 (3) Isikule teenuse määramisel lähtutakse käesoleva määruse 3. peatüki 1. jaos sätestatust.

 (4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.

 (5) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta halduslepingu sõlmimisel määratakse lepingus muuhulgas kindlaks teenuse kirjeldus, üldised juhised ja finantseerimine.

§ 43.  Tasu täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest

  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste ees tasu ei võeta.

4. peatükk VÄLTIMATU SOTSIAALABI 

§ 44.  Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

 (1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on teenuste kaudu sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise ja transpordi tagamine elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.

 (2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 45.  Teenuse osutamine ja selle eest tasumine

 (1) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Tartu valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

 (2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

 (3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Tartu valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 46.  Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine

  Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui:
 1) isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
 2) isiku toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

5. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 47.  Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad

 (1) Tartu valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erakorralised sotsiaaltoetused.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
 1) sünnitoetus;
 2) hõbelusikas;
 3) 1- kuni 7- aastaste koduste laste jõulupakid;
 4) ranitsatoetus;
 5) kriisiabi;
 6) tähtpäeva tervitus;
 7) matusetoetus.

 (3) Sissetulekust sõltuvad toetused:
 1) tervisetoetused;
 2) toetused lastega peredele;
 3) koolitoetus;
 4) lapse toiduraha katmise toetus;
 5) küttetoetus.

 (4) Erivajadusest tulenevad toetused:
 1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
 2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

 (5) Toetuste määrad kehtestab volikogu määrusega.

§ 48.  Toetuse saaja

  Toetust makstakse isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tartu vald, välja arvatud matusetoetuse puhul. Erandina makstakse toetust vältimatu abi korras Tartu valla territooriumil viibivale isikule.

2. jagu Toetuste taotlemise ja määramise tingimused 

§ 49.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse saamiseks esitab vallavalitsusele taotluse abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik.

 (2) Taotlust ei pea esitama hõbelusika, 1- kuni 7- aastaste koduste laste jõulupakkide ja eakate tähtpäevatervituse saamiseks.

 (3) Toetuse taotluse näidisvormid kinnitab täitevorgan.

 (4) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele:
 1) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 alusel taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekute ja perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurust tõendavad dokumendid;
 2) tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse.

 (5) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

§ 50.  Toetuste määramine

 (1) Toetuste taotluse vaatab läbi vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetuse määrab haldusorgan hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

 (2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksaval kuul tasumisel kuuluvad eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

 (3) Sissetulekutest sõltuva toetuse taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid dokumente;
 3) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida.

 (4) Sissetulekutest sõltuva toetuse määramisest keeldutakse, kui:
 1) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
 2) taotleja ei vasta määrusega toetuse saamiseks kehtestatud tingimustele;
 3) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt.

§ 51.  Toetuste maksmine

 (1) Toetus makstakse välja haldusakti alusel.

 (2) Määratud toetus makstakse taotlejale sularahas või kantakse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
 1) taotleja pangakontole või
 2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole või
 3) taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole taotleja nõusolekul.

 (3) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

1. jaotis Sünnitoetus ja hõbelusikas 

§ 52.  Sünnitoetus

 (1) Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

 (2) Sünnitoetuse määr, maksmise alused ja kordon reguleeritud volikogu määrusega „Sünni- ja matusetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu vallas”.

§ 53.  Hõbelusikas

  Vastsündinule kingitakse hõbelusikas, kui lapse vanema või lapsendaja elukoht on registreeritud Tartu vallas enne lapse sündi ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tartu valla elanik ja elab vanemaga või lapsendajaga ühel aadressil.

2. jaotis Jõulupakid 

§ 54.  Kodustele lastele (l- kuni 7 aastane laps, kes ei käi lastehoius, lasteaias või koolis) kingitakse jõulupakk. Jõulupaki (rahalise) suuruse otsustab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud hüvitise piires.

3. jaotis Ranitsatoetus  

§ 55.  Ranitsatoetuse eesmärk

  Ranitsatoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

§ 56.  Ranitsatoetuse taotlemine ja maksmine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse.

 (2) Taotlusi võetakse vastu 1.augustist kuni 31. oktoobrini.

 (3) Ranitsatoetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Tartu vald.

 (4) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse ranitsatoetus lapse hooldajale, hooldaja puudumisel füüsilisest isikust eestkostjale.

4. jaotis Kriisiabi  

§ 57.  Kriisiabi toetuse eesmärk ja sisu

  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetuse eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

§ 58.  Kriisiabi kulutuste hüvitamise taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab isik või tema nõusolekul kolmas isik vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm).

§ 59.  Kriisiabi kulutuste hüvitamise määramine ja maksmine

 (1) Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet ning elukondlikke vajadusi.

 (2) Maksmisele kuuluva hüvitise suuruse otsustab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud kriisiabi hüvitise piires.

5. jaotis Eakate tähtpäevatervitus 

§ 60.  Eakate tähtpäevatervituse eesmärk

  Eakate tähtpäevatervituse eesmärk on eakate inimeste õnnitlemine nende 80, 85 ja 90 juubeli puhul. Alates 90 eluaastast toimub õnnitlemine igal sünnipäeval. Eakale toimetatakse kinkepakk koos õnnitluskaardiga tema registrijärgsele aadressile. Kingi (rahalise) suuruse otsustab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud hüvitise piires.

6. jaotis Matusetoetus 

§ 61.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine.

 (2) Matusetoetuse määr, maksmise alused ja kord on reguleeritud volikogu määrusega „Sünni- ja matusetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu vallas”.

4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused 

1. jaotis Tervisetoetus 

§ 62.  Tervisetoetuse eesmärk ja sisu

  Tervisetoetuse eesmärk on isiku terviserikkest, kroonilisest haigusest või muust tervislikust seisundist tulenevast erivajadusest kulutuste hüvitamine, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Tervisetoetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning toetus on ette nähtud hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 63.  Tervisetoetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks;
 2) lapsele prilliklaaside (vajadusel ka raamide) ostmiseks;
 3) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks;
 4) eriarsti vastuvõtule, raviprotseduuridele ja hoolekandeasutusse sõitmisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks, sh invatranspordivahendite kasutamisel;
 5) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks;
 6) hapniku tootmiseks vajaliku elektri kompenseerimine;
 7) muude tervisega seotud ja erivajadusest tulenevate kulude katmiseks.

2. jaotis Toetused lastega peredele 

§ 64.  Lastega perede toetuste eesmärk ja sisu

  Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 65.  Lastega perede toetuste taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;
 2) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri ühiskülastus jms);
 3) lasteaia kohatasu kompenseerimine, mis määratakse üheks õppeaastaks lapsevanema osalustasu osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks. Nimetatud toetuse määr on 50% kohamaksust, kui sissetulek perekonnaliikme kohta on väiksem kui 50% palga alammäärast ning 100% kohamaksust, kui perekond on taotlemise kuul toimetulekutoetuse saaja. Kui pärast kohatasu toetuse määramist määratakse perekonnale toimetulekutoetus, suurendab täitevorgan kohatasu toetuse määra alates järgmisest kalendrikuust;
 4) muude kulutuste katmiseks (lastelaagrite tuusikud, laste huvialategevusega seotud kulutused ja erakorralised väljaminekud).

3. jaotis Koolitoetus  

§ 66.  Koolitoetuse eesmärk ja sisu

 (1) Koolitoetuse eesmärk on lapse üldhariduse omandamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) ühekordselt põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses osaliste kulutuste (õppevahendite) kompenseerimiseks õppeaasta alguses või kogu õppeperioodi vältel;
 2) kooli lõpetamise toetus põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamisel;
 3) koolisõidutoetus.

4. jaotis Lapse toiduraha katmise toetus 

§ 67.  Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk ja sisu

  Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk on vähekindlustatud peredele toetuse andmine lapse toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses (sealhulgas lastehoid), üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses käivale lapsele.

§ 68.  Lapse toiduraha katmise toetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem või tema nõusolekul muu isik vallavalitsusele taotluse.

§ 69.  Lapse toiduraha katmise toetuse määramine

 (1) Toetusega hüvitatakse üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilase kooli pidaja poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäära ja riigi poolt eraldatud koolilõuna toetuse vahe.

 (2) Täitevorgani korraldusega vabastatakse lapsevanem osaliselt või täielikult lasteaiatoidu maksmisest.

5. jaotis Küttetoetus 

§ 70.  Küttetoetuse eesmärk ja sisu

  Küttetoetuse eesmärk on soodustada ja parandada isiku või perekonna toimetulekuvõimet, kattes osaliselt vähekindlustatud isiku või perekonna hädavajalikke kulusid.

§ 71.  Küttetoetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) tsentraalkütte eest tasumiseks;
 2) elektri eest tasumiseks maakütte, õhksoojuspumba või elektrikütte kasutamisel autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale;
 3) küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi jm) ostmiseks autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale.

§ 72.  Küttetoetuse määramine

 (1) Küttetoetust määratakse üle 70-aastastele üksi elavatele eakatele või eakate paarile, kes on raskes majanduslikus olukorras ja toetuse taotlus on põhjendatud.

 (2) Erandkorras määratakse küttekulude kompenseerimise toetust keskmise, raske või sügava puudega isikule, kelle sissetulek on ühes kuus väiksem kui 1,5 kordne toimetulekupiir.

5. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

§ 73.  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk ja sisu

  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk on isiku puudest tingitud lisakulutuste osaline hüvitamine, et tagada puudest tuleneva lisakulu tõttu isiku tavapärane toimetulek ja tegevusvõime.

§ 74.  Erivajadusest tulenevate toetuste liigid

  Tartu valla eelarvest määratakse ja makstakse järgmisi isiku erivajadusest tulenevaid toetusi:
 1) hooldajatoetust täisealise puudega isiku hooldajale;
 2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

1. jaotis Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale 

§ 75.  Hooldajatoetuse täisealise puudega isiku hooldajale eesmärk ja sisu

 (1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

 (2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtuotsuse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.

 (3) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava puude raskusastmest. Toetuse määrad kinnitab volikogu.

§ 76.  Hooldajatoetuse taotlemine

  Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele taotluse.

§ 77.  Hooldajatoetuse määramine

 (1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni hooldatavale määratud puude kehtivuse lõppemiseni või seatud eestkoste lõpptähtajani.

 (2) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

 (3) Hooldajatoetus määratakse tagasiulatuvalt puude määramise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude määramise otsuse tegemist.

 (4) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 78.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks.

 (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

2. jaotis Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 79.  Hooldajatoetuse puudega lapse hooldajale eesmärk ja sisu

 (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

 (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale (sealhulgas eestkostjale või hooldusperes asendushooldusteenusena last hooldavale isikule), kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

 (3) Hooldajatoetuse määra kinnitab volikogu.

§ 80.  Hooldajatoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse vanem vallavalitsusele taotluse.

§ 81.  Hooldajatoetuse määramine

 (1) Täitevorgan teeb vallavalitsuse kogutud andmete põhjal 10 tööpäeva jooksul otsuse hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta.

 (2) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas:
 1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
 2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

 (3) Hooldajatoetust ei määrata:
 1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
 2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
 3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (4) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

 (5) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

 (6) Hooldajatoetust määratakse tagasiulatuvalt puude tuvastamise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude tuvastamise otsuse tegemist.

 (7) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 82.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks.

 (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

 (3) Hooldajatoetus ja sotsiaalmaks makstakse riigieelarvest Tartu vallale sotsiaaltoetuste maksmiseks ja -teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahenditest.

6. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine 

§ 83.  Toimetulekutoetus

 (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.

 (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

 (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab volikogu.

7. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 84.  Toetuste maksmiseks ja -teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahendite kasutamine

 (1) Teenuste arendamise ja täiendavate toetuste maksmiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:
 1) puudega laste hooldajatele hooldajatoetuse maksmiseks;
 2) puudega laste hooldajate eest sotsiaalmaksu tasumiseks;
 3) puudega laste peredele toetuste ja -teenuste osutamiseks;
 4) koolituste korraldamiseks ja koolituste eest tasumiseks;
 5) teenuse osutamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
 6) sotsiaalhoolekandega seotud projektide kaasfinantseerimiseks.

 (2) Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:
 1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
 2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
 3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.

 (3) Vallavalitsus võib toetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada ka muude teenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate toetuste maksmiseks ja toetuste maksmise või teenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

§ 85.  Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

 (1) Riigieelarvest Tartu vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

 (2) Toetavad teenused on:
 1) lapsehoiuteenus;
 2) sotsiaaltransporditeenus;
 3) isikliku abistaja teenus;
 4) tugiisikuteenus;
 5) intervallhooldusteenus;
 6) nõustamisteenus;
 7) eluaseme kohandamise teenus;
 8) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi

 (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Tartu vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 86.  Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Tartu vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 87.  Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Tartu vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus:
 1) matusetoetuse maksmiseks;
 2) Tartu valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

§ 88.  Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

 (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Tartu valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

 (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 89.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
 1) Laeva Vallavolikogu 03.05.2016 määrus nr 31 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Laeva vallas“;
 2) Laeva Vallavolikogu 27.11.2012 määrus nr 69 „Riikliku toimetulekutoetuse vahendite ülejäägist täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“;
 3) Laeva Vallavolikogu 29.11.2011 määrus nr 49 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord“;
 4) Laeva Vallavolikogu 20.12.2011 määrus nr 51 „Hooldajatoetuste maksmise kord“;
 5) Laeva Vallavolikogu 24.09.2013 määrus nr 82 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“;
 6) Laeva Vallavolikogu 15.05.2012 määrus nr 65 „Kodu-ja sotsiaaltransporditeenuste osutamise tingimused ja kord Laeva vallas“;
 7) Laeva Vallavolikogu 20.12.2011 määrus nr 52 „Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“;
 8) Laeva Vallavolikogu 20.12.2011 määrus nr 53 „Hooldajatoetuse määra kehtestamine“;
 9) Laeva Vallavolikogu 07.03.2017 määrus nr 45 „Sotsiaaleluruumi kasutusse andmise kord Laeva vallas“;
 10) Piirissaare Vallavolikogu 21.12.2014 määrus nr 6 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord Piirissaare vallas“;
 11) Piirissaare Vallavolikogu 11.05.2016 määrus nr 13 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“;
 12) Piirissaare Vallavolikogu 04.03.2016 määrus nr 11 „Riigieelarvest makstavate toetuste maksmise kord“;
 13) Tabivere Vallavolikogu 21.04.2016 määrus nr 20 „Tabivere valla sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord “;
 14) Tabivere Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 11 „Puudega isikutele hoolduse korraldamise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord “;
 15) Tabivere Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 13 „Tabivere valla eelarvest sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste määramise ja maksmise tingimused ja kord“;
 16) Tabivere Vallavolikogu 27.04.2017 määrus nr 25 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
 17) Tabivere Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 9 „Lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise tingimused ja kord“;
 18) Tabivere Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 14 „Tabivere valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramine ja maksmise piirmäärad “;
 19) Tartu Vallavolikogu 16.09.2009 määrus nr 14 „Tartu valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord“;
 20) Tartu Vallavolikogu 19.03.2014 määrus nr 4 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“;
 21) Tartu Vallavolikogu 25.01.2012 määrus nr 2 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.

§ 90.  Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist Laeva, Piirissaare, Tabivere ja Tartu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide alusel antud haldusaktid jäävad kehtima ning neid täidetakse kuni nendes sätestatud õiguste ja kohustuste realiseerimiseni.

§ 91.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Üllar Loks
vallavolikogu esimees