Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 25.10.2018 nr 77
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Alutaguse valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil ning selle täitmine on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes tegutsevad, elavad või viibivad valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga, samuti valla heakorra eeskirjaga ja teiste valla õigusaktidega.
(3) Eeskirja eesmärgiks on säilitada valla territooriumil puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist, samuti jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise tagamine ning jäätmekäitluse optimeerimine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Käesolevat eeskirja ei kohaldata kaevandamis- ning metsamajandusjäätmetele.
(5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. Eeskirjaga seotud dokumentide vormide kinnitamine on vallavalitsuse pädevuses.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatud mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
(2) Vastava legaaldefinitsiooni puudumisel kasutatakse mõisteid sõna üldlevinud tähenduses.
§ 3. Jäätmehoolduse korraldamine
(1) Jäätmehoolduse arendamist valla territooriumil korraldab vallavalitsus vastavalt oma pädevusele ja jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist, sealhulgas levitab jäätmealast teavet ja nõustab jäätmevaldajaid;
2) korraldab ühissõidukipeatustesse ja üldkasutatavatesse avalikesse kohtadesse (park, haljasala, rand, kalmistu jm) vajalikul hulgal kogumismahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja ümbruse korrasoleku;
3) korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ja vedamist kompostimisele või üleandmist kompostimisettevõtetele;
4) korraldab jäätmete kogumist jäätmejaamades;
5) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;
6) korraldab vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise ning määrab valla haldusterritooriumil vastavate konteinerite asukohad ja paigaldamise tingimused;
7) korraldab valla haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele;
8) teostab kontrolli valla haldusterritooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
9) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid valla haldusterritooriumil;
10) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid avalikel üritustel, poodides ja tänavakaubanduses;
11) korraldab olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo;
12) korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.
(3) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa sätestatakse Alutaguse valla jäätmekavas.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise või vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmeid tuleb nende tekkekohas sortida ja liigiti koguda, sealjuures vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogutud jäätmed tuleb viia vastava jäätmeliigi kogumiskonteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama. Liigiti kogumine peab olema korraldatud, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav. Liigiti kogutud jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda.
(3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik.
(4) Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmepõletustehases või prügilas. Jäätmete põletamine on lubatud ainult sellekohast jäätmeluba või keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omaval ettevõttel.
§ 5. Jäätmete kogumine ja sortimine
(1) Valla territooriumil on korraldatud järgmiste jäätmeliikide liigiti kogumine
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
4) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07);
5) suurjäätmed (20 03 07);
6) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
7) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(2) Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise nõuet, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, kohaldatakse lisaks kodumajapidamistele ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.
(3) Konteinerite ja kogumispunktide asukohad valla haldusterritooriumil on leitavad valla kodulehelt ja kaardirakendusest EVALD.
(4) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine (sh põletamine) selleks mitteettenähtud kohtades.
(5) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.
(6) Kuum tuhk kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse.
(7) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(8) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
§ 6. Kogumismahutisse paigaldamise keelud
(1) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
5) suurjäätmeid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid (sh romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud);
7) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
8) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) radioaktiivseid jäätmeid;
11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.
(2) Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna jäätmeid, mille liigiti kogumine valla haldusterritooriumil on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele.
§ 7. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti (jäätmepõletustehas jms) on keelatud. Küttekoldes võib jäätmevaldaja registreerimistõendit või jäätmeluba omamata põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi, mis on vajalik küttekoldesse tule süütamiseks.
(2) Okste ja lehtede põletamisele tuleb eelistada kompostimist. Juhul, kui kompostimise võimalused puuduvad, on lubatud kuivade aiajäätmete (okste ja lehtede) põletamine jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama nõuetele ning üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.
§ 8. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Kinnisasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
(4) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) omal kulul koguma ja käitlema oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale jäätmekäitlejale;
2) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
3) jäätmete vedamisel jäätmejaama järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud reegleid, sh säilitama ühe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmeveolepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
4) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
5) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka;
6) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
7) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti;
8) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;
9) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sealhulgas kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise tõkestamiseks paigutada pakitult;
10) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse, jäätmejaama või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
11) mitte lubama oma kinnistule teiste jäätmevaldajate jäätmete ladustamist;
12) kandma oma jäätmete käitlemise kulud;
13) tagama oma kontaktandmete õigsuse jäätmevedaja ja vallavalitsuse andmebaasides.
(5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, rannad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja.
(6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahutid ja tagama nende jäätmete käitlemise ning territooriumi korrashoiu.
(7) Avaliku ürituse korraldaja vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise ja ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Korraldaja on kohustatud varustama ürituse läbiviimise paiga piisava arvu kogumismahutitega, et vältida nende ületäitumist.
(8) Avalikul üritusel tuleb lisaks segaolmejäätmetele liigiti koguda vähemalt: paber ja kartong (20 01 01), biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08), pakendid (15 01).
(9) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühismahuteid, mis teenindavad küla, mitut kortermaja või naaberkinnistut. Ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat esindama ühismahuti kasutajaid jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks.
(10) Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse.
(11) Iga kortermaja juures peab olema segaolmejäätmete konteiner või peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe ühismahuti kasutamiseks.
(12) Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.
§ 9. Jäätmete vedu
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete (olmejäätmete) veo, mille korraldab jäätmevedaja.
(2) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 kuni 07.00.
(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.
(5) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(6) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
4) vedama jäätmekonteinerisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
5) vedama jäätmeid kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda;
6) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmekonteinereid;
7) teenuse mitteosutamisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama esimesel võimalusel, miks ei olnud võimalik jäätmekonteinerit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.
§ 10. Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete käitluskohad
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sealhulgas jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt, v.a taaskasutamiseks, sorteerimata jäätmeid.
(4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.
§ 11. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas peab jäätmevaldaja olmejäätmed koguma oma kinnistule paigaldatud sobivas suuruses jäätmete mahutisse, mille tühjendamine peab olema organiseeritud sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.
(2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) kompaktse asustusega alal üks kord nelja nädala jooksul (28 päeva);
2) hajaasustusalal üks kord 12 nädala jooksul (84 päeva).
(3) Paberi ja kartongi jäätmemahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.
(4) Biolagunevate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kuu jooksul.
(5) Jäätmekotte on lubatud kasutada juhul, kui nende valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.
(6) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.
(7) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.
(8) Juhul kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tühjendamise korral.
(9) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
§ 12. Nõuded kogumismahutile ja selle paiknemisele
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) kaanega suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) plastist kogumismahuteid mahuga 80 kuni 1100 liitrit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) kaanega suletavaid metallist kogumismahuteid mahuga 1500 kuni 4500 liitrit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) süvakogumismahuteid mahuga 300 kuni 5000 liitrit, mis vastavad Eesti Vabariigi kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
4) kuni 150-liitriseid jäätmekotte (mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
(3) Jäätmevaldaja võib jäätmevedajale jäätmeid jäätmekotiga üle anda järgmistel tingimustel:
1) jäätmekott peab vedajale üleandmiseni olema loomade, lindude eest kaitstud;
2) vedaja ja jäätmevaldaja määravad teeninduslepingus kindlaks jäätmekoti asukoha, kus tühjenduspäeval on kotti võimalik veokile laadida.
(4) Kogumismahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Kogumismahuteid tuleb regulaarselt pesta. Konteinerite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja.
(5) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.
(6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(7) Kogumismahutil peab olema vedaja poolt paigaldatud kasutajale nähtavas kohas selgelt arusaadav eesti keelne kiri või märgistus, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kortermajade puhul, kus korteriomanikud kasutavad eraldi konteinereid, peab kogumismahutil olema ka aadress ja nimi kellele konteiner kuulub.
(8) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.
(9) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele.
(10) Kogumismahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
(11) Kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et neid saab tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
(12) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(13) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba ja ohutut juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(14) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava laiuse, kõrguse ja kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest. Koduloomad ei tohi jäätmevedajat ohustada.
(15) Eriotstarbelised kogumismahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Kogumismahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik vallavalitsuselt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.
(16) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise teenustasuga.
(17) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul. Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (nt tormimurd teel, lumetuisk vms) selle põhjusest jäätmevaldajat teavitades. Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist, uus veoaeg kooskõlastatakse eelnevalt jäätmevaldajaga.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 13. Korraldatud jäätmevedu
(1) Valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, mille piir kattub valla haldusterritooriumi piiriga ning kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldajad kohustatud andma segaolmejäätmed üle vastavalt eeskirjas sätestatud tingimustele.
(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(6) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas kogub olmejäätmed ja veab need jäätmekäitluskohta korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtja.
§ 14. Jäätmevedaja leidmine
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldab vallavalitsus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses kehtestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenusel riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas, veopiirkonnas ja hinnaga.
§ 15. Teenustasu suuruse määramine ja muutmise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.
(2) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(3) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, kui need asjaolud mõjutavad oluliselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud hanke esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega.
§ 16. Jäätmekäitluslepingud
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks vedajaga jäätmekäitlusleping. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused.
(3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmekäitluslepingut sõlminud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmehoolduseeskirjast, jäätmeseaduses, korraldatud jäätmeveo hankedokumentides ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.
§ 17. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema kirjaliku taotluse alusel teatud perioodiks või tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(2) Kinnistu omaniku kirjalik taotlus peab sisaldama:
1) motiveeritud ja tõendatavaid põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest;
2) perioodi (kõikidel tulevastel aastatel, mis kuupäevast kuupäevani, ilma aastat märkimata) või kindlat tähtaega (mis kuupäevast kuupäevani konkreetsel aastal), mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(3) Kinnistu omaniku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise menetlus toimub järgnevas järjekorras:
1) kinnistu omanik esitab vormikohase kirjaliku taotluse vallavalitsusele;
2) vallavalitsuse vastutav ametnik kontrollib segaolmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning teostab kinnistu ülevaatuse, mille käigus selgitatakse välja, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad;
3) taotluse ja kinnistu ülevaatuse alusel kujundab vallavalitsuse vastav ametnik oma seisukoha ja edastab selle otsustamiseks vallavalitsusele;
4) vallavalitsus annab 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest korralduse, kas jäätmevaldaja vabastada või mitte korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikute jäätmekäitluse üle teostab järelevalvet vallavalitsus.
(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.
(7) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest enne tähtaja lõppu, kui:
1) korralduse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele vastava taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.
4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 18. Paberi ja kartongi kogumise nõuded
(1) Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada valla territooriumil asuvatesse avalikus kasutuses olevatesse paberi- ja papikonteineritesse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.
(2) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.
(3) Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb järgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Üldjuhul tuleb eemaldada metall- ja plastdetailid ning paberist või kartongist mittekoosnevatest materjalidest valmistatud või nendega kaetud osad.
(4) Kui kinnistul on vähemalt kümne korteriga elamu, mis ei ole puuküttega, on soovitatav kinnistul omada eraldi kogumiskonteinerit paberi ja papi kogumiseks.
(5) Kui ettevõttes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.
§ 19. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia pakendijäätmete mahutisse, pakendipunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.
(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendikonteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja kontaktandmed.
(6) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendimahuteid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendimahutite ümbruse tühjendamisel sinna maha kukkunud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see on ületäitunud.
(7) Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha, tagastatakse vastavalt pakendiseaduses sätestatule.
§ 20. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise nõuded
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;
3) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
5) vanarehvid;
6) põllumajandusplast.
(2) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23 või ohtlike jäätmete kogumispunkti.
(4) Valla suuremates keskustes asuvates ohtlike jäätmete kogumispunktides võetakse tasuta vastu kodumajapidamises kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, sügavkülmikud (külmutusseadmega), lammutamata kujul telerid, arvutid, raadiod, makid, õmblusmasinad jt kodumajapidamises kasutusel olnud elektri- ja elektroonikaseadmed. Elektri- ja elektroonikaseade ei kuulu tasuta vastuvõtmisele kui tegemist ei ole kodumajapidamises kasutatava seadmega, seade sisaldab muid jäätmeid või on saastunud, seade on lammutatud osadeks, seadmete kogusest tulenevalt ei ole need olnud jäätmevaldaja kasutuses.
(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta.
(6) Kasutatud rehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse.
(7) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta, vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.
(8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud korrale.
(9) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 21. Ohtlike jäätmete kogumise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides nende segunemist omavahel ja võimalusel säilitada need originaalpakendis. Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmekäitluskohta. Aegunud ravimid võib üle anda apteeki.
(2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu valla suuremates keskustes asuvates ohtlike jäätmete kogumispunktides. Valla elanikele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuta.
(3) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- ja põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates konteinerites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(5) Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Jäätmete üleandmisel tuleb ohtlikud jäätmed märgistada vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või anda jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.
§ 22. Vanametalli ja metallijäätmete kogumise nõuded
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.
(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
§ 23. Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded
(1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb viia kompostrisse või biolagunevate jäätmete kogumiskonteineritesse või jäätmekäitluskohta või selleks välja ehitatud kompostimisväljakule.
(2) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks.
(3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus, aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(4) Heitvee kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.
(5) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima selle omanik.
(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 m kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest vähemalt 5 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.
(7) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata varakevadel või hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. Laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel on sõnniku, läga ja virtsa vedu keelatud.
(8) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
§ 24. Suurjäätmete kogumise nõuded
(1) Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(2) Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(3) Vallavalitsus korraldab võimalusel igal kevadel suurjäätmete kogumisringi, kus elanikel on võimalus tasuta suurjäätmed üle anda. Mahutid paigutatakse valla suurematesse keskustesse ning sellest teavitatakse elanikke valla kodulehel enne mahutite toomist, samuti ilmub teade valla lehes.
§ 25. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise nõuded
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad väljaveetav pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel (sh ümberehitamisel ja ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(3) Ehitamiseks (sh lammutamiseks) peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (juhul kui nõue tuleneb ehitusseadustikust). Ehitusprojekt peab sisaldama jäätmekäitluse osa, milles esitatakse tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, jäätmete kogumine ehitusplatsil (käitlemistoimingud ja - kohad).
(4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) valmistama ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
2) kooskõlastama vallavalitsusega kogumismahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
3) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
4) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.
(5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemisel taotluse juurde lisada jäätmete nõuetekohast üleandmist tõendavad dokumendid.
(6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 100 m³, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava.
(7) Ehitise lammutustööde lõppemisel tuleb vallavalitsusele esitada ehitise täieliku lammutamise teatis koos jäätmete nõuetekohast üleandmist tõendavate dokumentidega.
(8) Ehitustööde käigus tuleb tekkivate ehitusjäätmete üleandmise dokumendid säilitada ning vajadusel tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale ühe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist.
(9) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jms), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
§ 26. Mitteohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liigiti nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Liigiti tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, pakend, kile.
(2) Liigiti sorteeritud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.
(3) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sealhulgas pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.
(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
(5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal kinnisasjal haljastamiseks. Kasvupinnase kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega, kes esitab selle maapõueseadusest tulenevalt kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.
(6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(7) Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(8) Puhtaid puidujäätmeid võib taaskasutada, põletada küttekolletes või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
§ 27. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise nõuded
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
(3) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda ning need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(4) Ohtlikud ehitusjäätmed (v.a saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.
(5) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.
(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(8) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
§ 28. Kalmistu jäätmete kogumise nõuded
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmekonteinerid.
(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas lehed, oksad, muru jms ning kilekotid, tühjad küünlatopsid, küünlad, plastlilled, pärgade ja kimpude plastosad jms.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumit.
§ 29. Loomsete jäätmete kogumise nõuded
(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.
(2) Loomsete kõrvalsaaduste valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete kõrvalsaaduste käitlemise volitatud veterinaararsti poolt esitatud nõuete kohaselt viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku.
(3) Järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid võib oma kinnistul või krundil, kus puudub oht inimese ja looma tervisele (v.a kortermajade krundid), matta üksikuid lemmikloomi.
§ 30. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajate jäätmete kogumise nõuded
(1) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Liigiti tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.
(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekott peab olema hoolikalt suletud.
(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”.
(5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida vastavasse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed“. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmete kogumiskohta, paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti ning anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(6) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(7) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus. Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(8) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega „Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“, need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
(10) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
§ 31. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluseelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 32. Järelevalve
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva korra täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.
§ 33. Vastutus
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel, kusjuures saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(2) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral on ette nähtud karistus vastavalt õigusaktidele.
7. peatükk Rakendussätted
§ 34. Kontsessioonilepingute kehtivus
Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani.
§ 35. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks järgmised vallavolikogude määrused:
1) Alajõe Vallavolikogu 12.03.2015 määrus nr 3 „Alajõe valla jäätmehoolduseeskiri“;
2) Alajõe Vallavolikogu 30.12.2013 määrus nr 56 „Jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo suurus määramise kord“;
3) Iisaku Vallavolikogu 16.06.2016 määrus nr 67 „Iisaku valla jäätmehoolduseeskiri“;
4) Illuka Vallavolikogu 22.02.2010 määrus nr 7 „Illuka valla jäätmeveo teenustasu uue piirmäära kehtestamine“;
5) Illuka Vallavolikogu 24.01.2011 määrus nr 3 „Illuka valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“;
6) Mäetaguse Vallavolikogu 26.11.2015 määrus nr 40 „Mäetaguse valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
7) Tudulinna Vallavolikogu 18.06.2008 määrus nr 11 „Tudulinna valla jäätmehoolduseeskiri“;
8) Tudulinna Vallavolikogu 26.05.2008 määrus nr 7 „Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmeliikide, veopiirkondade, jäätmete vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine“.
§ 36. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Raivo Raap
Volikogu esimees
Facebook
Twitter