Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Haapsalu linna kalmistute kasutamise eeskiri

Väljaandja:Haapsalu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.11.2018, 17

Haapsalu linna kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.10.2018 nr 25

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja kalmistuseaduse § 7 lg 1, 3 ja 5 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Haapsalu linna kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Haapsalu linna haldusterritooriumil asuvate kalmistute haldamise ja kasutamise korda ning nõudeid.

 (2) Eeskiri kohaldub järgmistele Haapsalu linnas asuvatele ja linna omandis olevatele kalmistutele (edaspidi kalmistud):
 1) Metsakalmistu;
 2) Haapsalu Vana kalmistu;
 3) Ridala Uus kalmistu;
 4) Ridala Vana kalmistu;
 5) Sinalepa kalmistu.

§ 2.  Mälestised

 (1) Haapsalu Vana kalmistu on riikliku kaitse all olev ajaloomälestis, kus asuvad üksikobjektidena riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis Haapsalu Nevski õigeusu kirik ja kolm ajaloomälestist- matmispaik koos hauatähisega (http://www.muinas.ee), millele kohalduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded ning kitsendused, mis on fikseeritud riigi kaitse all olevate mälestiste kaitsekohustuse teatistes.

 (2) Ridala Uus kalmistu ja Ridala Vana kalmistu on riikliku kaitse all olevad ajaloomälestised (http://www.muinas.ee), millele kohalduvad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded ning kitsendused, mis on fikseeritud riigi kaitse all olevate mälestiste kaitsekohustuse teatistes.

§ 3.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala surnute või nende tuhaurni matmiseks ja surnute mälestamiseks;
 2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
 3) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või tuhaurni matmiseks;
 4) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber vms);
 5) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
 6) hauaplatsi kasutaja - isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus;
 7) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
 8) kalmistu haldaja – Haapsalu Linnavalitsus või Haapsalu Linnavalitsuse lepingupartner, kellele on tehtud ülesandeks täita kalmistu haldamisega seotud ülesandeid;
 9) hauaplatsi kasutusleping – kalmistu haldaja ja hauaplatsi kasutaja vahel sõlmitud hauaplatsi hooldamist ja kasutamist reguleeriv leping;
 10) kolumbaarium – ehitis tuhaurni hoidmiseks;
 11) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks;
 12) urnimatus – tuhastatud põrmu urniga matmine;
 13) tuhapuisteala – maa-ala kalmistul, mis on eraldatud surnute tuha puistamiseks;
 14) matmiskoht – hauaplats, kolumbaarium või tuhapuisteala.

§ 4.  Kalmistu haldamine

 (1) Kalmistu haldaja kohustuseks on kalmistuseaduses sätestatud ülesannete täitmine ning kalmistute kohta käiva info avaldamine haldaja kodulehel (www.kalmistud.ee/Haapsalu-kalmistud).

 (2) Kalmistul peab olema haldaja poolt tagatud:
 1) parkimisplats kalmistu lähikonnas;
 2) kalmistupühade läbiviimise paik;
 3) kalmistuinventari hoidmiseks vajalikud ruumid;
 4) hauaplatsi korrastamiseks vajalikud tööriistad;
 5) veevõtukoht;
 6) tähistatud prügi mahapanemise kohad või konteinerid;
 7) teadetetahvel järgmise infoga: kalmistuvahi kontaktaadress ja -telefon; kalmistu tööaeg; kalmistupühade läbiviimise aeg; osutatavad teenused ja teenuste hinnad; kalmistu kasutamise eeskiri.

§ 5.  Kalmistu kasutamise nõuded

 (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

 (2) Kalmistu territooriumil tuleb järgida kalmistu kasutamise ja kalmistul viibimise head tava, eelkõige on keelatud:
 1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, teid, haljastust, hauaplatse, -rajatisi ja -tähiseid;
 2) raiuda ja istutada puid ning suuri põõsaid ilma kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
 3) teostada ükskõik millist omavolilist kaevamist;
 4) paigutada jäätmeid väljapoole jäätmemahuteid;
 5) muuta omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
 6) paigaldada, ümber paigaldada või eemaldada hauaplatsi piiret või piirdeaeda kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
 7) sõita mootorsõidukiga kalmistu haldaja loata;
 8) sõita jalgrattaga;
 9) jalutada koeri ja teisi koduloomi;
 10) matta loomi.

§ 6.  Hauaplatsi taotlemine

 (1) Huvitatud isik saab taotleda hauaplatsi, millele ei ole antud kasutusõigust. Taotleda võib järgmisi hauaplatse:
 1) enda kasutusse juba olemasolevat hauaplatsi, kuhu on maetud tema perekonna liikmed või lähedased isikud;
 2) hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi;
 3) täiesti uut seni matmiseks kasutamata territooriumi, kuhu kalmistu planeeringu kohaselt on matmine lubatud.

 (2) Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks esitab isik kalmistu haldajale kirjaliku taotluse. Taotlus esitatakse kas vahetult kalmistu haldajale või läbi kalmistuportaali veebiaadressil http://www.kalmistud.ee/Haapsalu-kalmistud.

 (3) Kalmistu haldaja vaatab avalduse läbi, sõlmib andmete õigsuse ning piirangute puudumise korral kasutuslepingu (edaspidi kasutusleping) ja teeb muid kasutusse andmiseks vajalikke toiminguid.

 (4) Hauaplatsi kasutuslepingu vormi kinnitab linnavalitsus.

 (5) Kui hauaplatsi kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ning teenuste eest tasumise kord.

§ 7.  Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

 (1) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistu haldaja arvestades hauaplatsi taotleja soove ja kalmistu planeeringut ning üldjuhul:
 1) ühe hauakoha suurus kirstumatuse korral on 1,25 x 2,50 meetrit;
 2) kahe hauakoha suurus kirstumatuse korral on 2,50 x 2,50 meetrit;
 3) ühe hauakoha suurus urnimatuse korral on 1,0 x 1,0 meetrit.

 (2) Erandkorras on võimalik kalmistu haldaja loal eraldada suurem kui 2-kohaline hauaplats.

 (3) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajaga kirjaliku hauaplatsi kasutuslepingu.

 (4) Hauaplats antakse kasutusse tasuta.

§ 8.  Kasutuslepingu tähtaeg ja pikendamine

 (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 30 aastat.

 (2) Hauaplatsi senisel kasutajal on kirjaliku avalduse esitamisel eesõigus kasutuslepingu pikendamiseks kuni sama tähtaja ulatuses.

 (3) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi.

 (4) Kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades haldajale kirjalikult lepingu ülesütlemise avalduse.

 (5) Hauaplatsi kasutaja võib kasutajaõiguse üle anda teisele isikule teatades sellest kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis kalmistu haldajale. Kasutusõiguse taotleja esitab haldajale avalduse kasutuslepingu sõlmimiseks.

 (6) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema matjal, perekonnaliikmel või pärijal eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks. Kasutuslepingu ülemineku uuele kasutajale vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel.

 (7) Haldajal on õigus kasutusleping erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, kui hauaplats on kalmistu eeskirjade kohaselt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.

§ 9.  Matmise korraldamine

 (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus, tuhastatud põrm maetakse urniga.

 (2) Tuha paigutamine urniga kolumbaariumisse või puistamine tuhapuistealale on võimalik kalmistul vastavate rajatiste või alade olemasolul. Kui matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega, siis kalmistu haldajal on õigus seda lubada või keelduda vastava loa andmisest, kui ülaltoodud tegevus on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega või kui see häirib kalmistu üldist väljanägemist.

 (3) Matmise korraldamise eest vastutab matja.

 (4) Kõik matmised (sh urni matmine) tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt matmispäevale eelneval tööpäeval. Matja peab esitama oma isikut tõendava dokumendi ja maetava surmatunnistuse.

 (5) Matuse registreerib ja annab nõusoleku matmiseks kalmistu haldaja või tema poolt nimetatud isik, kes kooskõlastab matjaga hauakoha, kontrollides hauaplatsi kasutamise õigust. Vajadusel sõlmib kasutuslepingu või eraldab uue hauaplatsi sõlmides kasutuslepingu.

 (6) Matmise registreerimise avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.

§ 10.  Matmine hauaplatsile

 (1) Haua kaevamise korraldab matja.

 (2) Haua kaevamisel kannab hauakaevaja isiklikult vastutust ohutustehnika nõuete täitmise eest.

 (3) Matmist takistavate hauatähiste või piirete ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

 (4) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab olema esmamatmisel 1,5-2 meetrit, kirstuga pealematmisel vähemalt 1,5 meetrit. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Looduslikest iseärasustest tingitult võib haua sügavust haldajaga kokkuleppel vähendada.

 (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, siis maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

 (6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud toimingute käigustuleb vältida kõrval olevate hauaplatside kahjustamist. Tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja viie päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul.

 (7) Kultuurilooliselt tuntud isikute hauaplatsidele peale ei maeta.

§ 11.  Tundmatu või omasteta surnu matmine, pealematmine, ümbermatmine

  Tundmatu või omasteta surnu matmine, pealematmine või ümbermatmine toimub kalmistuseaduses sätestatud korras.

§ 12.  Hauaplatsi kujundamine

 (1) Hauaplatsi kujundamisel tuleb järgida kalmistu planeeringut ja kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Hauaplats või hauakoht peab olema tähistatud hauatähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) perekonna- ja eesnimi ning sünni- ja surmadaatumid.

 (3) Hauatähised, hauarajatised ja hauaplatsi haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides ning ei tohi takistada kõrvalasuvate hauaplatside kasutamist ja kalmistu teedel liikumist. Samuti ei tohi need rajatud olla selliselt, et naabruses uue haua kaevamisel tekiks oht rajatise varisemiseks.

 (4) Hauaplatsile paigaldatud hauarajatised ja -tähised on hauaplatsi kasutaja omand.

§ 13.  Hauaplatsi hooldamine

 (1) Hauaplatsi ja vajadusel ka sellega piirneva lähiala hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

 (3) Hauaplatsil teostatud ehitustööde käigustekkinud ehitusjäätmete äraveo korraldab hauaplatsi kasutaja omal kulul.

§ 14.  Kasutajata hauaplatsi arvele võtmine

 (1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud või kasutusleping on enne tähtaja lõppu üles öeldud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.

 (2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 30 aastat. Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või –rajatised samal kohal.

§ 15.  Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
 1) hauaplatsi pindalast olulises osas on hein või võsa läbi kasvanud;
 2) hauatähised või piirded on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu;
 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

 (2) Hooldamata hauaplatsiks tunnistamise ja kasutajata hauaplatsina arvele võtmise korraldab kalmistu haldaja.

 (3) Kalmistu haldaja vaatab hauaplatsi üle vähemalt kahel korral:
 1) esimesel, hooldamata hauaplatsi tuvastamise ülevaatusel märgistatakse hauaplats sildiga „Teade”. Sildile märgitakse, et hauaplats on kavas tunnistada hooldamata platsiks, jälgitava platsi number, esimese ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed;
 2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

 (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht ja foto. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta ja lisatakse foto. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud isikud.

 (5) Hooldamata hauaplatsina arvele võtmise kohta avaldatakse teade linna kodulehel, andes hauaplatsi kasutajale võimalus kahe kuu jooksul alates teate avaldamisest võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping lõpetada. Pärast kahekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu üles öelda. Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse peale kahekuulise tähtaja möödumist lõppenuks.

§ 16.  Haapsalu Vana kalmistu, Ridala Uus kalmistu ja Ridala Vana kalmistu erinõuded

  Haapsalu Vana kalmistu, Ridala Uus kalmistu ja Ridala Vana kalmistu on kultuurimälestisena riikliku kaitse all. Hauaplatside hooldamisel tuleb juhinduda Muinsuskaitseinspektsiooni poolt 17.02.1998 kinnitatud „Ajalooliste kalmistute hooldamise ja korrastamise metoodiline juhend“ kehtestatud nõuetest.
Ajalooliste kalmistute hooldamise nõuetest tulenevalt:
 1) hoida korras kalmistut ümbritsev kivimüür ja väravad;
 2) teostada muinsuskaitse all olevate hauatähiste konserveerimis-restaureerimistööd ning kaitsealusel kalmistul raietööd ainult linna muinsuskaitsespetsialisti poolt väljastatud loa alusel. Konserveerida ja restaureerida tohib selliseid tähiseid Muinsuskaitseameti tegevusluba omav restauraator;
 3) kooskõlastada ajalooliste (enne 1940. a) hauatähiste ja -piirete hooldus- ja remonttööd linna muinsuskaitsespetsialistiga;
 4) jätta kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil kasutusel olevatel ning mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50-aastased hauatähised ja -piirded oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida või sinna maha matta, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta;
 5) keelatud on kalmistu vanades kvartalites betoonist uute hauapiirete rajamine, see võib toimuda erandina kooskõlastatult linna muinsuskaitsespetsialistiga;
 6) kaitsta hauarajatisi ja hauatähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest. Puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauarajatisi ja –tähiseid, kuuluvad eemaldamisele.

§ 17.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud kalmistuseaduses.

 (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad kalmistu haldaja ja Muinsuskaitseamet vastavalt oma pädevusele.

§ 18.  Eeskirja jõustumise ajal kasutuses olnud hauaplatside kasutamine

 (1) Eeskirja jõustumise kuupäeval isiku kasutuses olnud hauaplatsi võib isik kasutada kuni 01.01.2022, kui enne eeskirja jõustumist ei ole kalmistu haldajaga teisiti kokku lepitud.

 (2) Hauaplatsi kasutamiseks pärast 01.01.2022 tuleb sõlmida kalmistu haldajaga hauaplatsi kasutusleping hiljemalt 01.02.2022.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel korraldab kalmistu haldaja kõigi hauaplatside osas, mille kohta ei ole kasutuslepingut sõlmitud, hauaplatside ülevaatamise ja otsustab taaskasutusse andmise. Ülevaatamisel käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ei kohaldata eeskirja paragrahv 15 lõikes 1 sätestatut.

§ 19.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 22.01.2016. a määrus nr 40 „Haapsalu linna kalmistute kasutamise eeskiri“ ja Ridala Vallavolikogu 12.12.2002. a määrus nr 3 „Ridala valla kalmistute hooldamise ja kasutamise eeskiri“.

Ülo Kalm
Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes

/otsingu_soovitused.json