Väljaandja: Viljandi Linnavalitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 09.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2024
Avaldamismärge: RT IV, 06.11.2018, 18

Viljandi linna hankekord

Vastu võetud 29.10.2018 nr 21


Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja Viljandi Linnavolikogu 27.09.2018 määruse nr 29,,Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse ülesande delegeerimine Viljandi Linnavalitsusele“ alusel ja arvestades riigihangete seaduse § 9 lõikes 4 sätestatut.

§ 1. Üldsätted

(1) Hankekorra kehtestamise eesmärk on sätestada kohustuslikud reeglid riigihanke korraldamisel Viljandi Linnavalitsuses (edaspidi linnavalitsus) ja linnavalitsuse hallatavas asutuses.

(2) Viljandi linna nimel korraldab riigihanke linnavalitsuse struktuuriüksus või linnavalitsuse hallatav asutus (edaspidi nimetatakse mõlemat struktuuriüksuseks), mille seadusest või linnavolikogu poolt pandud ülesandest lähtuvalt on riigihanke korraldamine vajalik ning mille eelarves on vastava tegevuse jaoks vajalikud vahendid kavandatud, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Riigihanke õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava linnavalitsuse struktuuriüksuse juht või linnavalitsuse hallatava asutuse juht (struktuuriüksuse juht).

(4) Käesoleva korras juhindutakse riigihangete seadusega määratud hankelepingu maksumuse piirmääradest:
1) lihthanke piirmääraks asjade ja teenuste ostmisel on 30 000 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde tellimisel 60 000 eurot ilma käibemaksuta;
2) riigihanke piirmääraks asjade ja teenuste ostmisel on 60 000 eurot ilma käibemaksuta ja ehitustööde tellimisel 150 000 eurot ilma käibemaksuta.

(5) Käesolevas määruses reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatust.

§ 2. Riigihangete planeerimine

(1) Riigihankeid planeeritakse linna arengukavast ja eelarvest lähtudes ning iga-aastaselt koostatakse hankeplaan.

(2) Planeerides tuleb jälgida põhimõtet, et funktsionaalselt koos toimivad, samalaadsed või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd ostetakse ühe eelarveaasta raames ühe hankelepingu alusel. Ostude jaotamine eraldi hangeteks on lubatud vaid juhul, kui rakendatakse kõigi ostude summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.

(3) Struktuuriüksuse juht esitab kahe nädala jooksul pärast eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muude asjaolude selgumist vähemalt kavandatavad riigihanked (sh mitut struktuuriüksust hõlmavad ühishanked), mille eeldatav maksumus ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta kirjalikult hangete peaspetsialistile.
Planeerimisperioodiks on jooksev eelarveaasta kuni sellele järgneva aasta veebruarikuu.
Planeerimisel näidatakse ja esitatakse järgmised andmed (vormi 1 kohaselt):
1) riigihanget korraldav struktuuriüksus;
2) riigihanke nimetus või hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
3) hankelepingu eeldatav maksumus;
4) hankelepingu eeldatav täitmise periood või tähtpäev;
5) riigihanke eest vastutav isik(ud);
6) hankelepingu finantseerimise klassifikaator eelarves;
7) hanketeate eeldatav avaldamise aeg;
8) lepingu allkirjastaja.

(4) Riigihanke planeerimisel näidatud andmed kannab hankeplaani hangete peaspetsialist, kes kooskõlastab hankeplaani projekti rahandusameti juhatajaga. Hankeplaani kinnitab linnavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogu poolt. Kinnitatud hankeplaan avalikustatakse Viljandi linna veebilehel, selle eest vastutab hangete peaspetsialist. Hankeplaan avalikustatakse hankelepingu eeldatavaid maksumusi numbriliselt näitamata, fikseerides vaid, kas tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva, lihthanke piirmäära ületava või riigihanke piirmäära ületava hankelepinguga.

(5) Hankeplaani ajakohastatakse vastavalt vajadusele, sh peale lisaeelarvete kinnitamist. Ajakohastatud hankeplaani kinnitab linnavalitsus ja see avalikustatakse Viljandi linna veebilehel.

(6) Põhjendatud juhtudel on lubatud hankeplaanis kavandatud riigihange välja kuulutada ka enne hankeplaani kinnitamist.

§ 3. Riigihanke eest vastutavad isikud

(1) Struktuuriüksuses korraldatavate riigihangete eest vastutab struktuuriüksuse juht. Hankeplaaniga seotud tegevusi koordineerib hangete peaspetsialist.

(2) Konkreetse riigihanke eest vastutav isik on struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Riigihanke eest vastutava isiku ülesanded juhul, kui ta ei korralda riigihanget täies mahus ise:
1) koostab hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse sisendi (tehnilised parameetrid, tingimused, nõuded jmt);
2) määrab nõuded hankelepingu täitjale;
3) määrab hankelepingu põhitingimused;
4) vastutab hanke õigeaegse korraldamise eest;
5) teeb koostööd hangete peaspetsialistiga ja esitab talle hankeplaani elluviimiseks riigihanke alusdokumentide koostamiseks punktides 1-3 nimetatud andmed,
6) esitab kirjaliku kalkulatsiooni hankelepingu eeldatava maksumuse kohta, kasutades selle saamiseks turu - uuringut.

(4) Hangete peaspetsialist nõustab linnavalitsust, struktuuriüksuse juhte ja riigihanke eest vastutavaid isikuid, kooskõlastab vastavalt vajadusele riigihanke eest vastutava isiku ettepanekul riigihanke ning kinnitab selle vastavust riigihangete seadusele.

§ 4. Riigihanke korraldamise keskkond

(1) Kõik riigihanked, mille hankelepingu eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära, korraldatakse riigihangete keskkonnas e-hangetena (e-riigihangete keskkond https://riigihanked.riik.ee/register/ ). Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea Viljandi linna dokumendihaldussüsteemis registreerima.

(2) Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamise ja menetlemise dokumendid (alusdokumendid, taotlused, selgitused, pakkumused, otsused) registreeritakse dokumendi‧haldussüsteemis, mis kuvatakse Viljandi linna veebilehele.
1) hanketeate ehk pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise ettevõtjatele koos asjakohaste lisadega (alusdokumendid) korraldab hanke eest vastutav isik.
2) hanke alusdokumendid peab enne ettevõtjatele saatmist kooskõlastama struktuuriüksuse juht (kooskõlastus fikseeritakse dokumendihaldussüsteemis).

(3) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui käesolev kord või riigihangete seadus seda ei nõua juhindudes riigihangete seadusega määratud tingimustest.

(4) Riigihangete registris teostatavaid toiminguid administreerib hangete peaspetsialist, kes annab registritoiminguteks volitusi struktuuriüksuste juhtidele ja struktuuriüksuse juhtide poolt nimetatud isikutele.

§ 5. Riigihanke korraldamine

(1) Riigihankeid korraldatakse vastavalt kinnitatud hankeplaanile järgides riigihangete seadust.

(2) Hankeplaani kandmata riigihanke korraldamise algatab struktuuriüksuse juht, kooskõlastades hanke eelnevalt linnapea või vastava valdkonna abilinnapeaga ning hanke finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kululiigi rahandusameti juhatajaga. Hallavata asutuse juht kui struktuuriüksuse juht kooskõlastab hanke eelnevalt linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse juhiga ning hanke finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu ja kululiigi rahandusameti juhatajaga.

(3) Linnavalitsuse pädevuses on riigihangete, mille hankelepingu eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära, korraldus- ja menetlusotsuste tegemine, sh:
1) alusdokumentide ja hanketeate avaldamise kinnitamine;
2) hankemenetlusega seotud toiminguteks komisjoni moodustamine;
3) hankemenetlusega seotud toimingute volitamine;
4) riigihanke otsuste kinnitamine.

(4) Struktuuriüksuse juhi pädevuses on riigihangete, mille hankelepingu eeldatav maksumus on alla lihthanke piirmäära, korraldus- ja menetlusotsuste tegemine. Asjakohane kord on sätestatud §-s 6.

(5) Struktuuriüksuse juht võib riigihanke korraldus- ja menetlusotsuste tegemise delegeerida linnavalitsusele.

(6) Samalaadsed asjade, teenused ja ehitustööd tuleb eelarveaastal osta ja tellida korraga, välja arvatud juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud (avariiolukord, eelarve muudatused jmt põhjendatud juhud).

§ 6. Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamine

(1) Asjade ostmisel ja teenuse, mille eeldatav maksumus on 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 30 000 euroni ilma käibemaksuta, ostmisel ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurot ilma käibemaksuta kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta pakkumuse esitamise ettepanek tuleb teha vähemalt kolmele isikule. Pakkumuse esitamise tähtaeg peab olema proportsionaalne hankelepingu eseme ja selle eeldatava maksumusega, minimaalne tähtaeg on vähemalt 4 ööpäeva. Juhul kui määratud tähtpäevaks ei laeku ühtegi pakkumust, on õigus rakendada käesoleva korra § 6 lõiget 2.

(2) Hankelepingu sõlmimiseks on lubatud rakendada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda ja teha pakkumuse esitamise ettepanek ühele isikule, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohases hankes ei esitatud ühtegi pakkumust või esinevad muud riigihangete seaduses väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust lubavad asjaolud. Käesolevas lõikes sätestatud korra rakendamine peab olema kirjalikult põhjendatud. Kirjalik põhjendus peab olema lisatud dokumendihaldussüsteemis vastava hanke toimikusse. Rahalisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

(3) Asjade ja teenuste, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta, ostmisel ning ehitustööde, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta (minihange) tellimisel, võib teha pakkumuse esitamise ettepaneku ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. Kirjalik põhjendus peab olema lisatud dokumendihaldussüsteemis vastava hanke toimikusse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud riigihangete otsused kinnitab struktuuriüksuse juht.

(5) Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui 5000 eurot ilma käibemaksuta, pole riigihanke kirjalik dokumenteerimine nõutav. Valdkonna vastutav isik võib ostu teostamiseks küsida pakkumusi või teha iseseisva hinnavõrdluse ja lisama asjakohase info ostuarve kinnitusringil e-arvekeskuses. Hanke jagamine iseseisvateks osadeks ehk väikeostudeks pole lubatud, kui see on vastuolus hanke osadeks jagamise põhimõttega ja samalaadseid asju, teenuseid või ehitustöid on võimalik osta ühe hankega. Hankelepingu osadeks jaotamine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes nimetatud pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama:
1) hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde kirjeldust (erandina on lubatud jätta tehniline kirjeldus koostamata juhul, kui antakse ettevõtjale võimalus tutvuda riigihanke objektiga kohapeal);
2) pakkumuse esitamise tähtpäeva ja e-posti aadressi;
3) hankelepingu põhitingimusi; pakkumuste hindamiskriteeriume (hindamiskriteeriume ei tule lisada, kui ettepanek tehakse ühele isikule);
4) kvalifitseerimistingimusi, kui need on hankelepingu täitmiseks olulised;
5) muid hanke korraldaja hinnangul pakkumuse maksumust ja tellimuse täitmist oluliselt mõjutavaid asjaolusid.

(7) Kõiki hankes osalevaid või osaleda soovivaid isikuid tuleb kohelda võrdselt.

§ 7. Hankelepingu sõlmimine

(1) Kirjaliku hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, kui maksumus asjade ja teenuste maksumus on suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta ja kui ehitustööde maksumus on suurem kui 20 000 euro ilma käibemaksuta.

(2) Lihthanke piirmäära ületavate riigihangete hankelepingud allkirjastab linnapea või valdkonda kureeriv abilinnapea, kui linnavalitsus pole otsustanud teisiti. Kui hanke alusdokumentides on määratud, et lepingu sõlmib linnavalitsuse hallatav asutus, siis allkirjastab hankelepingu hallatava asutuse juht.

(3) Alla lihthanke piirmäära jäävate hankelepingute allkirjastamise õigus on struktuuriüksuse juhil, kui linnapea või linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(4) Struktuuriüksuse juhil on õigus:
1) nõuda eduka pakkumuse esitanud ettevõtjalt kirjaliku hankelepingu sõlmimist ka lõikes 1 piirmääradest madalamate maksumuste korral;
2) kirjalikku hankelepingut mitte sõlmida, kui tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega ja tegemist on avariilise või ettenägemata kiire olukorra lahendamisega ning pakkumuse esitamise ettepanekus on asjaolud põhjalikult kirjeldatud.

(5) Kui kirjalikku hankelepingut ei sõlmita, asendab hankelepingut pakkuja poolt esitatud arve või muu asja ja teenuse ostmist või ehitustöö tellimist tõendav dokument, mille on kinnitanud või allkirjastanud hankija esindaja.

§ 8. Hankelepingu täitmine

(1) Hankelepingu täitmise korraldab ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldanud struktuuriüksuse juht, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik määratakse enne hankelepingu sõlmimist. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku selles, kuidas vastutav isik määratakse ja kuidas lepingu teist poolt sellest teavitatakse.


(3) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib hankelepingu nõuetekohast täitmist, sh:
1) jälgib hankelepingu tähtaegadest kinnipidamist ja lepingu mahtu;
2) kontrollib hangitavate asjade, teenuste ja ehitustööde kogust ja kvaliteeti;
3) sõlmib või kooskõlastab hankelepingu eseme üleandmise akti;
4) tagab pretensioonide õigeaegse esitamise;
5) algatab vajadusel hankelepingu muutmise või lõpetamise;
6) algatab ja kontrollib garantiikohustuste täitmist;
7) projektitoetuse abil finantseeritavate hankelepingute korral taotleb pearaamatupidajalt projektikoodi ja jälgib, et seda kasutatakse kuludokumentidel.

(4) Kui hankemenetluse tulemusena sõlmitakse raamleping, on raamlepingu täitmise eest vastutaval isikul järgmised ülesanded:
1) korraldab hankelepingute sõlmimiseks minikonkursse;
2) jälgib raamlepingu ning hankelepingu täitmist ja mahtu;
3) teavitab struktuuriüksuse juhti lepingute täitmisel tekkivatest probleemidest ja uue riigihanke õigeaegse algatamise vajadusest.

(5) Hankeleping lõpeb üldjuhul lepingu täitmisega. Juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud garantii, lõpeb hankeleping garantii lõppemisega.

§ 9. Hankelepingu muutmine

(1) Hankelepingu muutmisel juhindutakse riigihangete seaduses sätestatud võimalustest ja tingimustest.

(2) Hankelepingu muutmise otsustab:
1) Linnavalitsus, kui hankelepingu muutmine toob linnale kaasa täiendava rahalise kulu, mis on suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta.
2) Struktuuriüksuse juht, kui hankelepingu muutmise kulu ei ületa 20 000 eurot ilma käibemaksuta ja rahalised vahendid on hankelepingu muutmiseks vastaval eelarvereal tagatud.

§ 10. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete läbiviimise kord

(1) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 300 000 euroni ilma käibemaksuta ja eriteenuste puhul 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb teha vähemalt kahele isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib pakkumuse esitamise ettepaneku teha ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(3) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate teenuste tehniline kirjeldus ning esitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Hindamiskriteeriume ei esitata, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

§ 11. Ideekonkursi korraldamine

(1) Ideekonkursi, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, milles:
1) määratakse ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik;
2) määratakse ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii;
3) näidatakse ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjatele auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid;
4) määratakse auhindade või osalemistasude suurused.

(2) Ideekonkursi läbiviimise eest vastutav isik esitab ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed hangete peaspetsialistile.

(3) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib vastutav isik enne kavanditežüriile edastamist osalejate kvalifikatsiooni vastavust.

(4) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse koos põhjendusega, võimalikudžüriiliikmete eriarvamused ja täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.

(5) Ideekonkursi võitja kinnitab linnavalitsus, lõikes 4 nimetatudžürii otsus on linnavalitsusele siduv.

(6) Alla riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, lähtudes riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest.

§ 12. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

(1)  Riigihanke läbiviimisel peab olema välditud konkurentsi kahjustav huvide konflikt. Konkreetse riigihankega seoses ei või ettevalmistamis- ja otsustusprotsessist osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.

(2) Kui hanke läbiviimiseks moodustatakse komisjon, siis saadetakse enne komisjoni koosseisu kinnitamist kõigile komisjoni määratavatele liikmetele dokumendihaldussüsteemis kooskõlastamiseks komisjoni moodustamise eelnõu. Komisjoni liikmed peavad dokumendihaldussüsteemis andma kinnituse, et neil puudub konkreetse hankega seoses huvide konflikt ning ei esine asjaolu, mis annab alust kahelda nende erapooletuses.

(3) Isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes saab muul moel mõjutada selle tulemust ning kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses, peab viivitamatult sellisest asjaolust teatama ja selle riigihankega seoses hoiduma edasisest tegevusest, mis võib mõjutada riigihanke tulemust. Ametnik või töötaja teavitab sellisest asjaolust oma otsest juhti ning hanke vastutavat isikut ja muu komisjoni või organi juhti, mille koosseisus ta konkreetse hankega seotud toimingutes osaleb.

§ 13. Vaidlustuste menetlemine

() Riigihangete vaidlustusmenetluste lahendamist korraldab ja juhib linnasekretär.

§ 14. Järelevalve

() Hankekorra täitmise järelevalvet teostab sisekontrolör.

§ 15. Rakendussätted

(1) Tunnistatakse kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 13.02.2012 määrus nr 9 „Riigihangete korraldamise kord“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Madis Timpson
linnapea

Ene Rink
linnasekretär