Linna ja valla valitsemineSümboolika ja tunnustamine

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla külavanema statuut

Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.11.2019, 17

Viru-Nigula valla külavanema statuut

Vastu võetud 31.10.2019 nr 69
jõustumine 02.01.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58 lõike 3, Viru-Nigula valla põhimääruse § 57 lõike 2 alusel ning lähtudes Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemislepingu punktist 7.6.4.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Käesolev määrus sätestab Viru-Nigula valla külavanema valimise korra, kandidaadile esitatavad nõuded ning õigused ja kohustused volituste kestuse perioodil.

  (2) Külavanem on ühe või mitme küla elanike ja nende ühiste huvide esindaja, kes on valitud hääleõiguslike külaelanike poolt statuudi alusel ning juhindub oma tegevuses küla(de) ühistest huvidest ja seisukohtadest. Külavanem on kohaliku omavalitsuse ametlikult tunnustatud kontaktisik ja koostööpartner küla(de)s.

  (3) Hääleõiguslik külaelanik on vähemalt 16-aastane rahvastikuregistrijärgne selle küla elanik (edaspidi külaelanik).

§ 2.   Külavanemale esitatavad nõudmised

  (1) Külavanemaks võib valida külaelaniku, kes on valimise hetkel vähemalt 18-aastane teovõimeline, rahvastikuregistrijärgne Viru-Nigula valla elanik, kes ei oma kehtivat kriminaalkaristust.

  (2) Külavanemat võib valida ka mitmele külale. Sellisel juhul võib ta kogukonna soovil ja kokkuleppel nimetada ka piirkonnavanemaks, kandivanemaks vms.

  (3) Külavanem on ühiskondlik amet, mida sellesse valitud isik täidab vabatahtlikult ja tuginedes külaelanike usaldusele.

  (4) Külavanem on küla ühendaja, hoidja ja edendaja, kes koordineerib ja aitab korraldada küla ühistegevusi ning ellu viia ühisprojekte.

§ 3.   Küla koosolek

  (1) Küla koosoleku võib kokku kutsuda külavanem või vähemalt kolm (3) täisealist külaelanikku. Kui külas elab alla üheksa (9) inimese, piisab koosoleku kokku kutsumiseks ühe kolmandiku külaelanike taotlusest.

  (2) Küla koosolekust peab olema ette teatatud vähemalt kaks (2) nädalat enne koosoleku toimumist.

  (3) Küla koosoleku kutse edastab koosoleku kokkukutsuja. Kutses näidatakse ära koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku kutse edastatakse kõikidele hääleõiguslikele külaelanikele nende elektronposti aadressile, viimase puudumisel paberkandjal postkastidesse, samuti teavitatakse koosoleku toimumisest kodulehel ning võimalusel küla teadete tahvli(te)l.

  (4) Küla koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 51% hääleõiguslikest külaelanikest.

  (5) Kui toimub mitme küla ühine koosolek, peab kvooruminõue olema täidetud iga küla puhul.

  (6) Kui küla koosolekul ei osale käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nõutud arv külaelanikke, otsustatakse samal koosolekul uue, sama päevakorraga koosoleku toimumise päev, mis ei või olla varem kui neljateist (14) päeva pärast.

  (7) Esimesel koosolekul mitteosalenud külaelanikke teavitatakse uue koosoleku toimumisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra kohaselt vähemalt seitse (7) päeva enne uue koosoleku toimumise päeva. Esimesel koosolekul osalejad loetakse uue koosoleku toimumisest informeerituks ning neile uut kutset saatma ei pea.

  (8) Korduv, sama päevakorraga toimuv küla koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud hääleõiguslike külaelanike arvust.

  (9) Hääleõiguslik külaelanik võib volitada teise hääleõigusliku külaelaniku ennast küla koosolekul esindama. Volikiri peab olema allkirjastatud ja sisaldama volitaja nime, isikukoodi, volitatava nime ja volikirja kehtivusaega.

  (10) Koosoleku juhataja edastab protokolli koos koosolekul osalenud külaelanike registreerimislehega Viru-Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) viie (5) tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest arvates.

§ 4.   Külavanema valimine

  (1) Külavanem valitakse vähemalt 16-aastaste elanike poolthäälte enamusega küla üldkoosolekul, millest võtab osa ametiasutuse esindaja. Hääletamisest on õigus osa võtta isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on koosoleku toimumise aasta 1. jaanuari seisuga vastavas külas.

  (2) Külavanemat valiva küla üldkoosoleku kokkukutsumise saavad algatada külavanem, külaseltsi juhatus või üks neljandik külaelanikest. Huvikaitseta külades võib külavanemat valiva üldkoosoleku kokku kutsuda vallavanem.

  (3) Juhul, kui ametiasutuse esindaja esitatakse külavanema kandidaadiks, ei saa ta olla ametiasutuse esindajaks küla koosolekul.

  (4) Küla koosoleku alguses valivad hääleõiguslikud külaelanikud koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku juhataja juhib küla koosolekut ja viib läbi hääletamise. Koosoleku protokollija tagab koosoleku käigu ja otsuste protokollimise. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (5) Küla koosolekul osalejad registreeritakse ja võetakse neilt allkiri, kinnitamaks koosolekul osalemist. Registreerimislehele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning registreerimisleht moodustab koosoleku protokolli lahutamatu lisa.

  (6) Külavanema kandidaadi(d) esitavad külaelanikud.

  (7) Külavanema kandidaat peab olema nõus oma kandidatuuri ülesseadmisega. Juhul, kui kandidaat ei viibi koosolekul, peab ta olema oma nõusoleku andnud kirjalikult ja kinnitanud seda oma allkirjaga.

  (8) Külavanem valitakse üldjuhul salajasel hääletamisel. Kui koosolekul seatakse üles vaid üks kandidaat, võib valimine toimuda ka avalikul hääletusel, kui sellega on nõus kõik koosolekust osavõtvad inimesed.

  (9) Külavanema salajaste valimiste läbiviimiseks moodustatakse küla koosolekul vähemalt kolmeliikmeline valimiskomisjon, millesse peab kuuluma ametiasutuse esindaja.

  (10) Salajane hääletamise viiakse läbi hääletussedelite abil. Valimiskomisjon viib hääletamise läbi ja koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli.

  (11) Avalikul hääletamisel avaldatakse kandidaadile toetust käetõstmisega. Hääled loeb kokku üldkoosoleku juhataja ning teatab tulemuse koheselt.

  (12) Külavanemaks valitakse kandidaat, kes kogub rohkem kui pool üldkoosolekul osalenud hääleõiguslike külaelanike häältest.

  (13) Igal hääleõiguslikul külaelanikul on üks hääl. Hääletamine on isiklik, hääle edasivolitusõiguseta.

  (14) Külale valitakse üks külavanem ning külal ei saa olla korraga enam kui üks külavanem.

  (15) Külavanem valitakse küla koosolekul neljaks (4) aastaks.

  (16) Juhul, kui külavanem ei osutu valituks esimeses hääletamise voorus, toimub kohapeal teine hääletamise voor, kus saab hääletada esimeses voorus kahe enim hääli saanud külavanema kandidaadi vahel.

  (17) Kui ka teises voorus ei saavuta kumbki kandidaat poolthäälte enamust, kutsutakse mitte varem kui neljateist (14) päeva pärast külavanema valimiseks kokku uus küla koosolek.

  (18) Mitme küla ühise külavanema valimise korral osutub külavanem valituks, kui ta kogub vajaliku häälteenamuse.

  (19) Külaelanike puhul, kelle reaalne tervislik seisund ei võimalda koosolekul osaleda, võib kaaluda valimiskasti kasutamist.

  (20) Koosolek võib valida koos külavanemaga ka külavanema asendaja. Külavanema asendaja valitakse samas korras, mis külavanem.

  (21) Koosoleku juhataja esitab külavanema valimise kohta koostatud protokolli koos registreerimislehega vallavalitsusele viie (5) tööpäeva jooksul üldkoosoleku toimumise päevast arvates.

  (22) Külavanem kinnitatakse Viru-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) korraldusega, mille aluseks on küla koosoleku protokoll ja koosolekul osalejate allkirjadega nimekiri.

  (23) Külavanema volitused algavad korralduse jõustumisest.

§ 5.   Külakogu. Külavanema asendamine

  (1) Külakogu on inimeste grupp, kes on volitatud abistama ning asendama külavanemat tema kohustuste täitmisel.

  (2) Külakogu võib moodustada külavanema ettepanekul tema volituste ajaks küla elanikest ja/või külaseltsi liikmetest ja/või külas kinnisvara omavate isikute hulgast.

  (3) Külakogu kinnitatakse külaelanike poolthäälte enamusega üldjuhul samal küla koosolekul, kus valitakse külavanem. Kui külakogu moodustamiseks kutsutakse kokku eraldi koosolek, kehtivad selle kvoorumile käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatud nõuded.

  (4) Külavanema asendamine toimub ainult külavanema poolt antava kirjaliku volituse alusel, välja arvatud, kui külavanema asendaja on valitud § 4 lõike 20 alusel.

  (5) Külavanemat saab asendada ainult esindatavas külas rahvastikuregistrijärgselt elav isik.

  (6) Külavanema asendajal on külavanema asendamise ajal kõik külavanema õigused ja kohustused.

§ 6.   Külavanema õigused ja kohustused

  (1) Külavanemale antakse ametiasutuse poolt külavanema märk ja ametitunnistus.

  (2) Külavanem võib ametimärki kanda ainult oma volituste kehtivuse ajal. Volituste lõppemisel tagastatakse ametimärk ametiasutusele, kes annab märgi edasi järgmisele valitud külavanemale.

  (3) Külavanemal on õigus:
  1) teha küla koosolekule ettepanek moodustada külakogu;
  2) esindada külaelanikke omavalitsuses, riigiasutustes ja muudes institutsioonides;
  3) kutsuda kokku küla koosolekuid ja algatada lahendamiseks külaelu küsimusi, mis ei ole vastuolus seadustega ning vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidega;
  4) teha ettepanekuid külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamiseks kohalikus omavalitsuses, avaldada arvamust ja pakkuda lahendusi küla probleemide lahendamiseks;
  5) taotleda ja kasutada küla nimel rahalisi vahendeid, lähtudes küla koosolekul kinnitatud otsustest;
  6) korraldada küla arengukava koostamist ja elluviimist;
  7) saada omavalitsuselt oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku teavet – andmeid, infot, dokumente, õigusakte jm teavet, välja arvatud teavet, mille avaldamine on seadusega keelatud;
  8) teha algatusi kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
  9) osaleda algatuse arutelus vallavalitsuses ja/või -volikogus ning komisjonides;
  10) juhtida külaelanike ning küla territooriumil viibivate füüsiliste ja juriidiliste isikute tähelepanu heakorda, avalikku käitumist jms puudutavatele probleemidele ning teha sellekohaseid märkusi;
  11) jälgida külas loodusressursside säästlikku kasutamist ning sekkuda vajadusel;
  12) saada vallavalitsuselt/volikogult/volikogu komisjonilt teavet tema poolt esindatavat küla puudutavate küsimuste lahendamise käigust;
  13) tegutseda külaseltsi juhatuse liikme või esimehena, ühtlasi olla külas tegutseva mistahes MTÜ, äriühingu või organisatsiooni liige, samal ajal arvestades, et külavanema amet on mistahes külas tegutsevate ühingute ülene;
  14) taotleda ametiasutuselt külavanema ülesannete ametikohustuste täitmisega seotud põhjendatud kulude hüvitamist;
  15) saada lepinguga määratud ametiasutuse ülesannete täitmise eest tasu vastavalt sõlmitud lepingule.

  (4) Külavanema kohustused on:
  1) tegutseda küla esindaja ja ametliku kontaktisikuna;
  2) organiseerida külas ühistegevust, toetada külaelanike omaalgatusvõimet ning ärgitada külaelanikke koostööle;
  3) edastada külaelanike ühised soovid ja ettepanekud kirjalikult kohalikule omavalitsusele ja muudele institutsioonidele;
  4) võimaldada külaelanikele omavalitsusest ja mujalt tulnud külaelanikke puudutava informatsiooni kättesaamist;
  5) teavitada omavalitsust küla probleemidest;
  6) aidata organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade lahendamisel kuni erialase abi saamiseni;
  7) esitada vähemalt üks kord aastas kirjaliku aruande ametiasutusele oma ja külaelanike eelneva aasta tegevuse kohta, mis avaldatakse ka Viru-Nigula valla kodulehel;
  8) teha koostööd ametiasutuse ja hallatavate asutustega küla eluga seonduvate küsimuste lahendamiseks;
  9) tagada küla puudutava dokumentatsiooni säilimine;
  10) külavanema kohalt tagasi astudes, kutsuda eelnevalt kokku küla koosolek uue külavanema valimiseks;
  11) teha sisulist koostööd külakogu liikmete ja/või külaseltsi või teiste külas tegutsevate organisatsioonidega ning kaasata neid külavanema tööga seotud tegevustesse;
  12) oma tegevuses juhinduda õigusaktidest ja õiguse üldprintsiipidest, külakogukonna kokkulepetest ja vajadusest, küla arengukavast ning üldinimlikest põhimõtetest ja inimõigustest.

§ 7.   Külavanema ametitegevusega seotud kulude hüvitamine

  Ametiasutus hüvitab külavanema ametitegevusega seotud põhjendatud kulud külavanema poolt esitatud avalduse ja kuludokumentide alusel. Kulude katmine peab olema eelnevalt vallavalitusega kokku lepitud.

§ 8.   Külavanema volituste kestus

  (1) Külavanema volitused lõpevad seoses:
  1) külavanema ametiaja lõppemisega (külavanem korraldab enne külavanema volituste lõppemist küla koosoleku uue külavanema valimiseks);
  2) külavanema tagasiastumisega (külavanema asendaja või külakogu/külaselts korraldab enne külavanema volituste lõppemist küla koosoleku uue külavanema valimiseks);
  3) külavanema tagasikutsumisega (külavanema ülesannetest vabastamist võib taotleda küla koosolek, mis on kokku kutsutud samadel alustel, kui on toimunud külavanema valimine. Külavanem vabastatakse küla koosolekul toimuval salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Samal koosolekul valitakse külale tagasikutsutud külavanema asemel uus külavanem. Juhul, kui külavanema vabastamise poolt ei anta piisavalt hääli, ei saa kolme (3) kuu jooksul külavanemat küla koosoleku algatusel püüda uuesti tagandada);
  4) külavanema elukoha muutusega, kui selle tagajärjel muutub külavanema rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus (külavanem (külakogu/külaselts) korraldab enne külavanema volituste lõppemist küla koosoleku uue külavanema valimiseks);
  5) seoses jõustunud kriminaalkaristuse või surmaga.

  (2) Külavanem vabastatakse Vallavalitsuse korraldusega, mille aluseks on:
  1) külavanema isiklik avaldus ja küla koosoleku protokoll, kui külavanema vabastamine toimub külavanema algatusel;
  2) küla koosoleku protokoll, kui külavanema vabastamine toimub küla koosoleku algatusel (hääletamisest on õigus osa võtta isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on koosoleku toimumise aasta 1. jaanuari seisuga vastavas külas);
  3) teade jõustunud kriminaalkaristusest;
  4) rahvastikuregistri andmed, kui vabastamine toimub seoses külavanema elukoha muutuse või surmaga.

  (3) Kui külavanem vabastatakse seoses kriminaalkaristuse jõustumise, elukoha muutuse või surmaga, teavitab ametiasutus valla veebilehel, valla ajalehes ja võimalusel ka küla teadete tahvlil külavanema volituste lõppemisest ning teeb külaelanikele ettepaneku kutsuda kokku küla koosolek, kus viiakse läbi uued külavanema valimised vastavalt käesolevale statuudile.

  (4) Külavanemal, kelle volitused on lõppenud, on võimalus uuesti külavanemaks kandideerida ning olla valitud piiramatu arv kordi vastavalt käesolevas statuudis sätestatud tingimustele.

§ 9.   Rakendussätted

  (1) Külavanema märgi, ametitunnistuse vormi, avalike ülesannete täitmise lepingu vormi ja külavanemate kogu töökorra töötab välja ametiasutus ja need kinnitab Vallavalitsus.

  (2) Määrus jõustub 2. jaanuaril 2020.

Riho Kutsar
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json