HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Noorsootöö ja lastekaitse

Teksti suurus:

Paide Täiskasvanute Keskkooli põhimäärus

Paide Täiskasvanute Keskkooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 06.12.2012, 39

Paide Täiskasvanute Keskkooli põhimäärus

Vastu võetud 27.01.2011 nr 38

Määrus kehtestatakse „Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse" § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Nimetus


Kooli nimetus on Paide Täiskasvanute Keskkool (edaspidi „kool“).

§ 2.  Haldusala ja õiguslik seisund

 (1) Kool on munitsipaalkool, mille pidaja on Paide linn.

 (2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja kooli pidaja õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 3.  Asukoht


Kooli asukoht Eesti Vabariik Järvamaa ja postiaadress on Lai tänav 33 Paide 72716.

§ 4.  Kooli tegutsemise vorm ja õppekeel

 (1) Koolis on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning toimub üksnes mittestatsionaarne õpe.

 (2) Koolis pakutakse mittestatsionaarset õpet põhihariduse omandamiseks põhikooli II-III kooliastmel ja üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis ning vabahariduslikku koolitust.

 (3) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 5.  Kooli identiteedi tunnused

 (1) Koolil on oma nime ja Paide linna vapi kujutisega pitsat.

 (2) Koolil on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.

§ 6.  Kooli põhimääruse kehtestamise ja muutmise kord

 (1) Põhimääruse ja selle muudatused kehtestab või tunnistab need kehtetuks kooli pidaja õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 7.  Kooli tegevuse eesmärk


Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õppijatel omandada üldkeskharidust ja põhiharidust ning saada vabahariduslikku koolitust.

§ 8.  Kooli ülesanded

  Kooli ülesanded on:
 1) luua tingimused ja võimalused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes vastavalt õpilaste vajadustele ja võimetele;
 2) aidata kaasa õpilaste kujunemisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast teostada erinevates rollides, hakkama saada avalikus elus ning kujundada oma huvidele ja võimetele kohast karjääri;
 3) pakkuda seda soovivatele täiskasvanud õppijatele kvaliteetset ja eesmärgistatud vabahariduslikku koolitust;
 4) luua koolitöötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogika - andragoogikaalaste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks;
 5) luua õpilastele tingimused õppekavaväliseks tegevuseks;
 6) tutvustada oma tegevust üldsusele.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 9.  Kooli struktuur

 (1) Kooli põhikooliosas õpetatakse õpilasi II ja III kooliastmes ning õpe on korraldatud vastavalt kooli vastu võetud õpilaste vajadustele, arvestades nende eelnevat õppimist põhikoolis.

 (2) III kooliastmes on õpilaste nominaalne õppeaeg kolm aastat ja õpe on korraldatud klassides (7.-9.) klass.

 (3) Kooli gümnaasiumiosas on õpilaste nominaalne õppeaeg kolm aastat ja õpe on korraldatud õppekavas ette nähtud kursuste läbimise põhiselt.

 (4) Õpilase õppeaeg võib olla nominaalsest õppeajast pikem või lühem, kui see on tulenevalt õpilase individuaalsest õppekavast vajalik tema õppe korraldamiseks.

§ 10.  Õppekava

 (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel välja töötatud kooli õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

 (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (3) Koolis õpetatavad võõrkeeled on inglise, saksa ja vene keel. Kooli õppekavas ei ole kehalist kasvatust, tööõpetust ega käsitööd. Gümnaasiumi õppekavas arvestab kool valikainete valikul oma võimalusi, õpilaste ja õpetajate ettepanekuid ning õppeainete ainekavasid.

 (4) Kool loob koolikohustusliku ea ületanud isikutele võimaluse lõpetada põhikool ja gümnaasium eksternina vastavalt põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava järgi.

 (5) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

§ 11.  Õpilase individuaalne õppekava

 (1) Kool võib teha muudatusi või kohandusi õpilase õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähenemine või asendamine, koostab kool õpilasele õigusaktides sätestatud korras individuaalse õppekava.

 (2) Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks individuaalse õppekavaga.

 (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane ning vajadusel õpetajaid ja tugispetsialiste. Individuaalse õppekava kinnitab direktor.

§ 12.  Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine

 (1) Kui õpilasel on hariduslik erivajadus, tagab kool õpilase arengu toetamiseks vajalike meetmete rakendamise õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Hariduslike erivajadustega õpilastele võimaldatakse individuaalse õppekava rakendamine, õpilase täiendav juhendamine õpetaja poolt, koduõpe või koostöös Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse spetsialistidega õppe- ja psühholoogiline tugiteenus.

§ 13.  Õppetöö korraldamise alused

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini ning koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.

 (2) Õppeperioodi pikkus on 35 õppenädalat. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund (arvestusliku pikkusega 45 minutit), õppepäev, õppenädal, poolaasta põhikoolis ja kursus gümnaasiumis.

 (3) Kool tagab õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi iga õppenädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 15 õppetundi iga õppenädala kohta. Õpilase koormus määratakse kooli päevakavas või vajaduse korral individuaalses õppekavas.

 (4) Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursusele kordama jätmine, lõpueksamite ettevalmistamine ja läbiviimine, klassikursuse ja põhikooli või gümnaasiumi lõpetamine ning tunnustamine medali või kiituskirjaga toimub haridus- ja teadusministri määrustega kehtestatud korras.

 (5) Õpilaste teavitamiseks nende õppetulemustest kasutatakse koolis õpinguraamatuid.

 (6) Õpilasel on lubatud õppest puududa üksnes mõjuvatel põhjustel, mis on sätestatud kodukorras. Kool peab puudumiste üle arvestust ja teeb neist kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul.

 (7) Õpilaste tunnustamine ning nendes suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine toimub haridus- ja teadusministri määruse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli kodukorra alusel.

§ 14.  Õpilase kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine, üleminek teise kooli

 (1) Kooli võetakse üldjuhul vastu isikuid, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased ega oma põhiharidust. Nooremad kui 17-aastased isikud võetakse kooli üksnes maakondliku nõustamiskomisjoni soovitusel.

 (2) Kooli vastuvõtmine, üleminek ühest koolist teise ja koolist väljaarvamine toimub riigi õigusaktide alusel.

 (3) Haridus- ja teadusministri määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli pidaja ning need avalikustatakse kooli veebilehel.

 (4) Isiku kooli nimekirja arvamise ja õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.

 (5) Õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja Eesti Hariduse Infosüsteemis.

 (6) Õpilase siirdumisel kaitseteenistusse, lapsepuhkusele või õpingute katkestamisel majanduslikel või tervislikel põhjustel lubatakse ta kuni aastasele puhkusele.

 (7) Töötavatele õpilastele ettenähtud soodustuste tagamiseks väljastab kool tõendeid õppe- ja eksamiperioodi kohta.

§ 15.  Õppekavavälise tegevuse korraldamise alused

 (1) Kooli õppekavaväline tegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu tegevus. Õppekavavälise tegevuse eesmärgiks on võimaldada õpilaste huvitegevust ja ühisüritusi, et arendada noortes algatusvõimet ja tugevdada oma kooli tunnet.

 (2) Kool võib oma põhitegevuse kõrval korraldada tasuta ja tasulist õppekavavälist tegevust, milleks on koolitused, sh Paide Rahvaülikooli kursused, huvitegevus, ringitegevus, koostöö- ja arendusprojektid, kooliüritused, võistluste, kontsertide ja näituste korraldamise, ruumide rentimine ja toitlustamine. Õppekavaväliste tegevuste plaan on üks osa kooli üldtööplaanist.

 (3) Direktori loal võivad õpilased õppekavavälises tegevuses tasuta kasutada kooli ja Paide Avatud Noortekeskuse ruume ning õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid.

 (4) Õppekavavälise tegevuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd samas hoones (Lai tn 33) asuva Paide Huvikooli, Paide Avatud Noortekeskuse, Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse ja Järvamaa Keskraamatukoguga.

 (5) Direktor otsustab lähtuvalt kooli eelarvest, kas õppekavavälist tegevust korraldatakse tasu eest või tasuta. Kui õppekavavälist tegevust korraldatakse tasu eest, siis kinnitatakse selle hind kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

§ 16.  Õppe ja kasvatuse korraldust toetavad dokumendid

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava vähemalt kolmeks aastaks, milles määratakse:
 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;
 2) kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
 3) õpetajate täienduskoolituskava;
 4) tegevuskava.

 (2) Kooli arengukava kinnitatakse kooli pidaja (Paide Linnavolikogu) sätestatud korras.

 (3) Koolil on üldtööplaan, milles määratakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest. Üldtööplaani kinnitab õppenõukogu.

 (4) Koolil on päevakava, mis kajastab õppetegevuste ning õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust (sh tunniplaani). Kooli päevakavas määratakse õpilaste õppetöö korraldus õppepäevadel. Kooli päevakava kehtestab direktor.

4. peatükk ÕPILASED 

§ 17.  Õpilaste õigused ja kohustused

 (1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ette nähtud õppes.

 (2) Õpilasel on õigus:
 1) omandada tasuta üldharidus;
 2) nõuda riiklikule õppekavale ja kooli õppekavale vastavat õpet;
 3) valida vastavalt oma vajadustele ja kooli võimalustele õppekava läbimise aeg ja järjekord individuaalse õppekava alusel;
 4) valida õppimiseks kaks võõrkeelt;
 5) saada kooli õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi ja konsultatsioone tema üldtööaja piires;
 6) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamises;
 7) olla valitud õpilasesindusse ja osaleda selle töös;
 8) luua ühinguid, klubisid, ringe ja muid ühendusi, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli kasvatustaotlusega, ja osaleda nende töös;
 9) pöörduda abi saamiseks koolitöötajate poole;
 10) teha ettepanekuid direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise suhtes;
 11) saada koolis õppimise ajaks õpilaspilet asjaajamiskorras kehtestatud alustel;
 12) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, Järva maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole.

 (3) Õpilane on kohustatud:
 1) võtma osa õppetööst;
 2) õppima oma võimete kohaselt;
 3) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
 4) teavitama kooli pikemaajalisest puudumisest või otsusest katkestada õppetöö;
 5) käituma väärikalt, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, järgima üldtunnustatud moraalinorme;
 6) hoidma kooli vara ja head mainet;
 7) täitma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 18.  Õpilaskond

 (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

 (2) Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras juriidilise isiku staatust omamata;
 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
 4) valida õpilasesindus.

§ 19.  Õpilasesindus

 (1) Koolis on õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (2) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus, õpilasesinduse valimise kord ja töökord ning õpilasesinduse liikmete arv ja ülesanded sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

 (3) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitatakse õpilaskonnale arvamuse andmiseks, milleks peab olema aega vähemalt üks kuu, misjärel toimub avalik arutelu, kus õpilased saavad oma arvamused esitada. Avaliku arutelu aeg ja koht tehakse õpilastele teatavaks samal ajal, kui õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitatakse õpilaskonnale arvamuse andmiseks. Avalikul arutelul otsustatakse, kas võtta esitatud ettepanekud arvesse või jätta nendega arvestamata, ning kiidetakse õpilasesinduse põhimääruse eelnõu heaks ja esitatakse see kinnitamiseks direktorile. Kui põhimääruse eelnõu vastab õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest; vastasel korral esitab ta kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

 (4) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja direktor, tehes samas teatavaks ka oma otsuse õpilasesinduse liikmete arvu kohta. Valimised kuulutatakse välja arvestusega, et õpilastel on võimalik ühe kuu jooksul seada üles kandidaate, kes peavad kandideerimiseks andma oma nõusoleku. Salajase hääletuse tulemusel, kus igal õpilasel on üks hääl, valitakse õpilasesindusse enim hääli saanud kandidaadid lähtuvalt õpilasesinduse liikmete arvust. Õpilasesinduse valimise õigus on kõigil õpilastel.

 (5) Õpilasesinduse poolt valitud liikmel on õigus esindada õpilasesindust kooli õppenõukogu ja hoolekogu töös.

 (6) Õpilasesindus annab oma arvamuse kooli õppekava ja selle muudatuste, kooli põhimääruse ja selle muudatuste, arengukava ja selle muudatuste, kodukorra ja selle muudatuste kohta.

5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD 

§ 20.  Kooli personal

 (1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised kooli töötajad.

 (2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ning ja teisi õppe ja kasvatuse alal töötavaid isikuid.

 (3) Personali koosseisu kinnitab koolile kinnitatud eelarve piires direktor arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

 (4) Töölepingud koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor vastavalt töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 21.  Kooli personali ülesanded

 (1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning vastastikusele koostööle.

 (2) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kehtestatud korrale.

 (3) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö, asjaajamise korraldamine, heaperemehelik majandamine, vara säilimine ja korrasolek.

§ 22.  Personali õigused ja kohustused


Kooli personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhendi ja töölepinguga ja kooli kodukorraga.

6. peatükk KOOLI JUHTIMINE 

§ 23.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbi viidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesinduse, kooli pidaja ja teiste huvirühmadega.

 (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi läbiviimise korra kehtestab ja konkursi kuulutab välja Paide linnavalitsus. Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik.

 (3) Direktori ülesanded ja pädevused on:
 1) esindada kooli ja tegutseda kooli nimel;
 2) esitada kooli pidajale õigusaktides sätestatud nõuetele vastav kooli eelarvekava projekt;
 3) teha kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega;
 4) kehtestada kooli õppekava, päevakava, kodukord, sisehindamise kord ja aruanne, hädaolukorra lahendamise plaan jm kooli tegevust reguleerivad dokumendid;
 5) valmistada ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu;
 6) kinnitada õpilasesinduse põhimäärus ja korraldada esimese õpilasesinduse valimised;
 7) anda oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
 8) teha isikute kooli nimekirja arvamise ja õpilaste koolist välja arvamise otsused;
 9) otsustada personalivajaduse üle, jagada töötajate vahel tööülesandeid ja -kohustused;
 10) sõlmida, muuta, peatada ja lõpetada personaliga töölepinguid;
 11) määrata töötajate koormusnorm ja palgaaste ning otsustada töötajate töö- ja lisatasud;
 12) korraldada kooli õppenõukogu tegevust;
 13) tagada kooli õppenõukogu ja hoolekogu otsuste täitmine;
 14) otsustada õpilaste tunnustamine ning nende suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine vastavalt kooli kodukorras sätestatule;
 15) korraldada tugispetsialistide teenuse rakendamise;
 16) korraldada kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamine ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
 17) luua koolitöötajatel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuv võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad töötingimused;
 18) tagada õigusaktidega ette nähtud aruannete koostamine ja esitamine ning esitada kooli pidajale kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;
 19) moodustada vajadusel ajutisi töörühmi ja komisjone;
 20) korraldada Paide Rahvaülikooli tööd;
 21) korraldada majandustegevuse arendamist ja teenuste osutamist;
 22) täita muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid.

 (4) Direktor on aruandekohustuslik hoolekogu ees.

§ 24.  Hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

 (2) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab kooli pidaja.

 (3) Hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, gümnaasiumiastme õpilaste, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ning vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.

 (4) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

 (5) Hoolekogu pädevused on:
 1) anda oma arvamus kooli põhimääruse, kooli arengukava ja selle muudatuste, kooli õppekava ja selle muudatuste, kodukorra ja selle muudatuste, kooli vastuvõtu tingimuste ja korra, arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra, sisehindamise aruande ning kooli eelarvekava projekti kohta;
 2) kehtestada direktori ettepanekul pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi läbiviimise kord ning osaleda selliste konkursside komisjonides;
 3) aidata kaasa kooli arengukava ja selle muudatuste, kooli hädaolukorra lahendamise plaani ja muude dokumentide väljatöötamisele;
 4) tugi- ja mõjutusmeetmena arutada õpilasega tema käitumist;
 5) anda nõu ja avaldada oma nõusolekut muudes kooli õppe- ja kasvatustegevust puudutavates küsimustes;
 6) aidata kaasa paremate tingimuste loomisele õppe- ja kasvatustegevuseks ning kaasata sponsoreid selliste tingimuste loomisele kaasaaitamiseks;
 7) toetada igati kooli juhtkonda hästijuhitud, avatud ja õppijasõbraliku kooli maine hoidmisel;
 8) teha koostööd õpilasesindusega.

§ 25.  Õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

 (3) Õppenõukogu pädevuse ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister vastava määrusega.

 (4) Õppenõukogu pädevused on muu hulgas:
 1) anda oma arvamus kooli õppekava ja selle muudatuste, põhimääruse ja selle muudatuste, arengukava ja selle muudatuste ning arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta;
 2) otsustada õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppele või klassikursust kordama jätmine, põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste andmine;
 3) otsustada õpilaste tunnustamine ning nende suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine vastavalt kooli kodukorras sätestatule;
 4) tugi- ja mõjutusmeetmena arutada õpilasega tema käitumist.

7. peatükk TURVALISUSE TAGAMINE 

§ 26.  Õpilaste ja koolitöötajate turvalisus

 (1) Kool tagab õpilaste ja koolitöötajate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Lähtudes töö- ja tervisekaitsealastest haldusaktidest koostab ohutustehnika eest vastutav isik eeskirjad, mille kinnitab direktor.

 (2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.

 (3) Koolis tagatakse järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.

 (4) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras vastavalt kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanile.

8. peatükk PAIDE RAHVAÜLIKOOL 

§ 27.  Paide Rahvaülikooli eesmärgid ja ülesanded

 (1) Rahvaülikooli eesmärgid on:
 1) anda täiskasvanutele võimalused elukestvaks õppeks;
 2) aidata kaasa Järva maakonna regionaalsele arengule ja Paide Täiskasvanute Keskkooli arengule;
 3) muutuda täiskasvanuhariduse põhikeskuseks Järvamaal.

 (2) Rahvaülikooli ülesanded on:
 1) arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd muude vabaharidust andvate asutustega;
 2) arendada ühistegevust tööandjate ja töövõtjate ühendustega ning kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
 3) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada kooliõppekavad;
 4) koolituse kvaliteedi kindlustamiseks kasutada ressursse (rahalised vahendeid, ruume, õppevahendeid jne) sihipäraselt ja ratsionaalselt;
 5) tulenevalt õppijate vajadustest täiendada ja parendada pidevalt õppebaasi ning töö- ja olmetingimusi;
 6) kaasata koolitajatena kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialiste;
 7) võimaldada koolitajatel täiendada oma erialaseid ja pedagoogilisi teadmisi;
 8) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate valikut antud kooli kasuks;
 9) tutvustada oma tegevust avalikkusele.

 (3) Oma ülesannete täitmiseks rahvaülikool:
 1) teeb selgitustööd ning tutvustab avalikkusele oma eesmärke ja ülesandeid;
 2) organiseerib vastavaid loenguid, konsultatsioone ja koosolekuid;
 3) korraldab kursusi, seminare, konverentse, suvekoole, näitusi; kultuurhariduslikke, spordi- ja erialaüritusi, kokkutulekuid; ekskursioone, õpi- ja turismireise, reisikursusi, matku jm;
 4) võib kehtestatud korras korraldada tasuta ja tasulisi üritusi, festivale, kursusi ja täiendõpet, anda välja oma atribuutikat, reklaamprospekte, teha audio- ja videosalvestusi, tegeleda kirjastamisega ja ruumide üürile andmisega;
 5) arendab koostööd lähedasi eesmärke taotlevate organisatsioonidega kodu- ja välismaal, vahetab informatsiooni ning annab välja trükiseid.

§ 28.  Paide Rahvaülikooli töö korraldamine

 (1) Rahvaülikooli esindab ja selle tööd korraldab Paide Täiskasvanute Keskkooli direktor.

 (2) Direktoril on õigus:
 1) teha otsuseid kõigis rahvaülikooli tegevust puudutavates küsimustes, kui seda ei piira kooli pidaja õigusaktid;
 2) sõlmida koolitajatega töövõtu- ja käsunduslepinguid;
 3) teha kooli pidajale ettepanekuid tasuliste kursuste ja ürituste hinna suhtes;
 4) kehtestada koolitusest osavõtjate vastuvõtu ja lõpetamise tingimused;
 5) anda välja rahvaülikooli tunnistusi ja tõendeid;
 6) korraldada erinevate rahastus- ja koostööprojektide koostamist ja esitamist.

9. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 29.  Vara

 (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Paide linna poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud ruumid Lai tn 33 hoones, seadmed, inventar ja muu varad hüved.

 (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kooli pidaja poolt kehtestatud korras.

§ 30.  Rahalised vahendid ja raamatupidamine

 (1) Eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt ja füüsilistelt isikutelt, annetustest ning käesolevas põhimääruses sätestatud tasulisest tegevusest, sh Paide Rahvaülikooli tegevusest, saadud laekumistest.

 (2) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab kooli pidaja ametiasutus (Paide Linnavalitsus).

 (3) Koolil on õigus arendada majandustegevust ja osutada teenuseid, osaleda organisatsioonides ja fondides ning asutada neid lähtudes kooli eesmärkidest ja ülesannetest.

§ 31.  Asjaajamine ja aruandlus

 (1) Kooli asjaajamine on reguleeritud kooli asjaajamiskorraga. Asjaajamiskorra kehtestab direktor.

 (2) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide pidamine ja täitmine toimub haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud korras.

 (3) Kool esitab aruandeid riigi õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

10. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 

§ 32.  Rahvusvaheline koostöö

 (1) Koolil on õigus luua iseseisvalt sidemeid välispartneritega ja neid igakülgselt arendada.

 (2) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide koolitajaid ja õppijaid vastastikusel kokkuleppel.

 (3) Kool valib koostöövormid sõpruskoolide ja täiskasvanuid koolitavate organisatsioonidega ning vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel.

11. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 33.  Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja selle tegevuse lõpetab kooli pidaja.

 (2) Kooli ümberkorraldamise, pidamise üleandmise või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Järva maavanemat, kooli õpilasi, koolitöötajaid ning õpilaste elukoha järgseid valla- ja linnavalitsusi kirjalikult hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (3) Kooli ümberkorraldamine ja -kujundamine ning tegevuse lõpetamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 34.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine


Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 25. jaanuari 2007.a määrus nr 4 „Paide Täiskasvanute Keskkooli põhimäärus“.

§ 35.  Määruse rakendamine


Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1.jaanuarist 2011.

§ 36.  Määruse jõustumine


Määrus jõustub 1. veebruaril 2011.

Ants Hiiemaa
Linnavolikogu esimees