HaridusHuviharidus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kehra Kunstidekooli põhimäärus

Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 02.05.2019, 7

Kehra Kunstidekooli põhimäärus

Vastu võetud 29.11.2013 nr 3
RT IV, 06.12.2013, 27
jõustumine 09.12.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.11.2015RT IV, 01.12.2015, 1204.12.2015
25.04.2019RT IV, 02.05.2019, 301.09.2019

Määrus kehtestatakse huvikooli seaduse § 7 lg 2 alusel

§ 1.   Üldsätted

  (1) Kooli täielik nimi on Kehra Kunstidekool (edaspidi kool) asukohaga F. R. Kreutzwaldi tn 4, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond.

  (2) Kool on Anija Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Anija Vallavolikogu (edaspidi volikogu).

  (3) Kooli asutamisajaks lugeda 16. augustit 1962 a.

  (4) Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool.

  (5) Kehra Kunstidekool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamisega isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.

  (6) Kooli õppekeel on eesti keel.

  (7) Kooli teeninduspiirkond on Anija vald. Kool võimaldab huvihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Anija vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele.

  (8) Kool teenindab teiste piirkondade lapsi vastavalt vabade kohtade olemasolule lepingu alusel, kus lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või kui lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse.

  (9) Koolil on oma nimega pitsat, lipp ja sümboolika.

  (10) Kooli raamatupidamine toimub tsentraliseeritult valitsuses.

  (11) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes ja suhtlemisel valitsusega Anija valla asjaajamiskorras sätestatust.

  (12) Kool juhindub oma tegevuses huvikooliseadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

§ 2.   Tegevuse eesmärk ja ülesanded

  (1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist ja kunstialast põhiharidust ning valmistada õppureid ette professionaalse muusika- ja kunstihariduse õppeks.

  (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust.

  (21) Kooli direktor kinnitab koolitöötajate koosseisu, esitades selle enne kinnitamist kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
[RT IV, 01.12.2015, 12 - jõust. 04.12.2015]

  (3) Kooli ülesanded on:
  1) laste ja noorte loomevõime avastamine ja selle kavakindel arendamine muusika ja kujutava kunsti valdkonnas;
  2) kunsti- ja muusikaalase alg- ja põhihariduse andmine;
  3) võimaluste loomine laste ja noorte huvitegevuseks kunsti ja muusika valdkonnas;
  4) muusikaalase koostöö arendamine Anija valla asutuste vahel;
  5) kooli ja Anija valla kultuurielu edendamiseks teiste muusikaalaste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine;
  6) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemine õppijatele sobivas vormis.

§ 3.   Struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded

  (1) Muusikahariduse andmine toimub järgmiste õppeastmete kaupa:
  1) ettevalmistusklass 1-2 aastat;
  2) põhikooli noorem aste 1. -4. klass;
  3) põhikooli vanem aste 5. -7. klass;
  4) üldkultuuriline õpe 1.- 7. klass (sh täiskasvanute õpe).

  (2) Kujutava kunstialase hariduse andmine toimub järgmiste õppeastmete kaupa:
  1) ettevalmistusklass 1-2 aastat.
[RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]
  2) põhikooli aste 1. -4. klass.
  3) üldkultuuriline õpe 1.- 4. klass (sh täiskasvanute õpe).
[RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Loomevõime arendamine toimub kunsti- muusika ekperimentaalklassides 5. -6. - aastastele lastele.

  (4) Muusikakooli õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa:
  1) klahvpillid;
  2) keelpillid;
  3) puhkpillid
  4) rahvapillid (akordion, kannel);
  5) löökpillid (sh. plaatpillid);
  6) laulmine (sh. laulustuudio )

  (5) Õppeastme ülesandeks:
  1) ettevalmistusklassis – õpilaste ettevalmistamine õpinguteks muusika- või kunstikooli põhikooli astmes ning välja selgitada õpilase võimed ja sobivus valitud instrumendi õppeks. Ettevalmistusklassi läbinud õpilane ei saa automaatselt jätkata õpinguid põhikoolis kui tal puuduvad vastavad erialalised võimed ja sobivus;
  2) eksperimentaalklassis – arendada üldkultuurilisi loomevõimeid nii kunsti kui muusika valdkonnas;
  3) muusikakooli põhikooli nooremas astmes – anda esmased teadmised ja oskused instrumendiõppes ja teoreetilistes ainetes. Põhikooli noorema astme edukalt läbinud õpilased jätkavad automaatselt õpinguid vanemas astmes. Lapsevanema avalduse ja õppenõukogu soovituse põhjal võib õpilane jätkata õpinguid üldkultuurilises õppes;
  4) muusikakooli põhikooli vanemas astmes – saavutada tase pillimängus ja üldainetes, mis vastab riikliku huvihariduse raamõppekavas kehtestatud lõpueksamite nõuetele;
  5) kunstikooli põhikoolis – anda üldteadmisi põhiainetes ja arendada käelisi oskusi ning luua võimalusi edaspidisteks kunstiõpinguteks;
  6) täiskasvanute õppes – võimaldada soovijatel individuaalse õppekava alusel saada instrumendi- ja teoreetiliste ainete õpet.

  (6) Kunstidekooli struktuuriüksus võib oma tööd läbi viia Anija valla hallatavates asutustes (filiaalina).

§ 4.   Õppekorralduse alused ja õppekava

  (1) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava.

  (2) Õpe koolis toimub õpperühmades või individuaalselt.

  (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

§ 5.   Õppeaasta
[RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini ning koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

  (2) Õppeaasta koosneb 35 õppenädalast ja jaguneb kaheks poolaastaks.
[RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (4) [Kehtetu - RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (5) Õppeperioodide vahel on õppevaheajad, mis kattuvad haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega.
[RT IV, 02.05.2019, 3 - jõust. 01.09.2019]

  (6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

§ 6.   Õppenõukogu

  (1) Õppenõukogu (edaspidi nõukogu) ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Nõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

  (3) Nõukogu tööd juhib direktor.

  (4) Nõukogu töökord:
  1) töövorm on koosolek;
  2) koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis;
  3) nõukogu kutsub kokku direktor, kes teavitab koosolekust ja päevakorrast kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist;
  4) koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi;
  5) nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest;
  6) nõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid;
  7) päevakorras märgitud otsused võtab nõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul viibivatest liikmetest;
  8) koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks valitakse koosoleku algul protokollija. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt kolmandal päeval koosoleku toimumise päevast alates.

§ 7.   Hoolekogu

  (1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget, mille koosseisu valitakse:
  1) üks esindaja vallavalitsusest;
  2) kaks õpetajate esindajat vastavalt nõukogu otsusele;
  3) üks kuni kaks õpilaste esindajat põhikooli vanemast astmest;
  4) üks kuni kaks lastevanemate esindajat;
  5) üks kuni kaks kooli toetavate organisatsioonide esindajat.

  (2) Õpilaste esindajad valitakse nõukogu koosoleku soovituste põhjal.

  (3) Lastevanemate esindajad valitakse lastevanemate üldkoosoleku otsuste põhjal.

  (4) Kooli toetavate organisatsioonide esindajad valitakse hoolekogu ettepanekul.

  (5) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul valitsus.

  (6) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt esimese veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

  (7) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma nõusoleku.

  (8) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

  (9) Hoolekogul on õigus teha ettepanekuid:
  1) kooli tasuliste teenuste kohta;
  2) õppetasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;
  3) kooli õppe- ja kasvatustegevuse arendamiseks;
  4) kooli majandusliku olukorra parandamiseks.

§ 8.   Hoolekogu töökord

  (1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

  (2) Koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

  (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

  (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 päeva jooksul uuesti kokku.

  (5) Koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

  (6) Koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

  (7) Koosolekutel osaleb hoolekogu esimehe kutsel kooli direktor. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

  (8) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul viibivatest liikmetest. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.

  (9) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks valitakse koosoleku algul protokollija. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt kolmandal päeval koosoleku toimumise päevast alates.

§ 9.   Koolitöötajate ja õppurite õigused ja kohustused

  (1) Koolitöötajad (edaspidi töötaja) on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (direktor, õppealajuhataja, õpetaja, kontsertmeister) ning kooli teenindav personal.

  (2) Töötajate õigused, kohustused, vastutus ja tööülesanded on kindlaks määratud töölepingu ja ametijuhendiga.

  (3) Töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjaga, mille kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist tööinspektsiooniga.

  (4) Töötajate kollektiivpuhkus on juulikuus.

  (5) Töötajal on õigus:
  1) osaleda töölepingu sõlmimisel, selle iga-aastasel ülevaatamisel ja täiendamisel;
  2) omada võrdväärset kohta kollektiivis;
  3) osaleda töösisekorraeeskirjade ja koolielu arengusuundade väljatöötamisel;
  4) saada ametialast täiendkoolitust;
  5) pöörduda töövaidlusküsimustes töövaidlusorgani poole.

  (6) Töötaja on kohustatud:
  1) tegema ettenähtud tööajal kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või üldisest käigust;
  2) kinni pidama töösisekorraeeskirjadest, ametijuhenditest ja sõlmitud töölepingust;
  3) hoolitsema heaperemehelikult vajalike vahendite hooldamise ja täiendamise eest.

  (7) Õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, kooli põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses.

  (8) Õppur on kohustatud järgima kooli kodukorda ja hoidma kooli kasutuses olevat vara.

§ 10.   Finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused

  (1) Kooli vara moodustavad koolile nii valitsuse poolt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hoone, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar kui ka muu vara, mis on koolile üle antud või kooli poolt soetatud.

  (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vastavalt kehtestatud korrale.

  (3) Kooli finantseeritakse Anija valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

  (4) Muudest allikatest saadud vahenditeks on:
  1) eraldised riigieelarvest;
  2) laekumised lastevanemate õppetasust;
  3) laekumised sihtfondidest;
  4) lepingute alusel teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid;
  5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused.

  (5) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu, mille suuruse kinnitab volikogu.

  (6) Kooli asjaajamises lähtutakse kooli asjaajamise korrast, suhtlemisel valitsuse ja volikoguga Anija valla asjaajamise korrast ja muudest Eesti Vabariigi õppe- ja kasvatustöö alaste dokumentide täitmise kordadest.

§ 11.   Aruandlus ja järelevalve

  (1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning volikogu ja valitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab valitsus.

  (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

  (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.

§ 12.   Ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord

  (1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:
  1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;
  2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
  3) kool jaotatakse vähemalt kaheks uueks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.

  (3) Kooli tegevus lõpetataks kui:
  1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
  3) kooli järele puudub vajadus;
  4) see on tingitud teistest seadusega ettenähtud juhtudest.

  (4) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub ainult pärast õppeperioodi lõppu.

  (5) Kooli ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab valitsus kirjalikult lapsevanematele, õpilastele, kooli töötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.

  (6) Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel määrab kooli vara ja eelarveliste vahendite edasise kasutamise volikogu või valitsus vastavalt kehtivale korrale.

§ 13.   Põhimääruse muutmise kord

  (1) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor.

  (2) Põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

§ 14.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json