Kehtna valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 16.11.2022 nr 14
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja keskkonnaministri 6. juuni 2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi ka eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Kehtna valla haldusterritooriumil (edaspidi ka piirkond).
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga ning Kehtna valla veebilehel asuvate juhendmaterjalidega.
(3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine piirkonnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.
(4) Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Kehtna vallas elavatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(5) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Kehtna valla haldusterritooriumil juhib Kehtna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;
5) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
6) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveo vahendiga tühjendada,
7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
8) jäätmevedaja on isik, kes osutab jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;
9) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud isiku ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping;
10) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
11) kompostianum ehk komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
12) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
13) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
14) kortermaja on kolme ja enam korteriga elamu.
15) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
16) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
17) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
18) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
19) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muude kemikaalidega töödeldud puit;
20) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
21) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
22) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
24) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;
25) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
26) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad;
27) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
28) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
29) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
(2) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.
(3) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb jäätmeteket vältida või kui see pole võimalik, siis vähendada.
(3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast:
1) jäätmetekke vältimine;
2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
3) ringlussevõtt;
4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
5) kõrvaldamine.
(4) Tagamaks tekkinud jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.
(5) Olmejäätmeid tuleb koguda liigiti nende tekkekohas kogudes eraldi vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 01 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 01 36), vanarehvid (16 01 03);
13) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed).
(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(7) Jäätmeid ei ole lubatud paigutada jäätmemahuti kõrvale. Selleks peab jäätmevaldaja tellima õigeaegse mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete jäätmemahuti ületäitumist.
(8) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.
(9) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(10) Toitlustusasutused on lisaks eeltoodule kohustatud eraldi koguma ja üle andma, vastavat keskkonnaluba omavale isikule, ka toiduõli ja -rasva.
(11) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(12) Keskkonnalubade info on aadressil www.kotkas.envir.ee
§ 4. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud
1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale;
5) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumismahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku.
(2) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile.
(3) Korterelamutega aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks elamu kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
(4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Kehtna valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
(5) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama pealt kinnised olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.
(6) Kui käesoleva eeskirja §-s 2 nimetatud jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.
(7) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.
§ 5. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada
1) plastist ja kaanega suletavaid, käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada, teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte.
(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist võivad osad kogumismahutid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab vallavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumisvahendite osas.
(4) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
(5) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega alusele sõidu- või juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab võimaldama jäätmeveoki juurdepääsu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.
(7) Kuni 240 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit. 240- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(8) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(9) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumismahuteid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(10) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.
(11) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.
(12) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.
(13) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebisega. Soovitavad värvilahendused on
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
(14) Kogumismahuti kasutamise nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.
(15) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja kooskõlastanud ühismahuti kasutamise vallavalitsuse vastava valdkonna spetsialistiga (Lisa 1). Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Samuti Kehtna valla territooriumil mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel.
(16) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.
(17) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 6. Jäätmete vedu
(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;
4) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.
(2) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(3) Jäätmeveok peab olema kinnine ja vajadusel varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett.
(4) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.
(5) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.
(6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma vajadusel tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.
(7) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal kella 23.00 kuni kell 7.00, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.
(8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvara halduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 7. Korraldatud jäätmevedu
(1) Kehtna valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.
(3) Kehtna valla lähimad jäätmekäitluskohad on Väätsa prügila AS, MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, kuhu korraldatud jäätmeveo korras saab vedaja jäätmeid ära anda. Võib kasutada ka teisi jäätmekäitluskohti.
(4) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust Kehtna valla ajalehe ja veebilehel kaudu.
(5) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid:
1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
2) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi ka toidujäätmed);
3) 20 01 01 – paberi ja kartongijäätmed (edaspidi ka vanapaber) – vabatahtliku teenusena
4) 15 01 – pakendid – vabatahtliku teenusena:
4.1. 15 01 01 – papp- ja paberpakendid;
4.2. 15 01 02 – plastpakendid;
4.3. 15 01 04 – metallpakendid;
4.4. 15 01 07 – klaaspakendid.
(6) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avalikel üritustel tekkivad jäätmed;
3) avalikud pakendijäätmete, paberi, kartongi ja papi kogumiskohad, mis on hõlmatud taaskasutusorganisatsioonide lepingutega;
4) suurjäätmed;
5) ohtlikud jäätmed.
§ 8. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
§ 9. Korraldatud jäätmeveost erandkorras ja ajutiselt vabastamine
(1) Vallavalitsus või vallavalitsuse volitatud esindaja (käesolevas paragrahvis koos vallavalitsus) võib jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel vabastada erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kuni üheks aastaks, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnev tingimus:
1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised ning kinnisasja kasutatakse vaid nõuetekohase, sh valla heakorra eeskirja nõuetele vastava, hooldamise eesmärgil;
2) jäätmevaldaja kinnisasjal ei toimu elu- ja äritegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;
3) jäätmevaldaja kinnisasjal toimuvad ehitusteatise või -loa alusel ehitustööd, mille teostamise ajal on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ja nõuetekohane üleandmine tagatud ning muud tegevust kinnistul ei toimu. Tegevuse lõppemisel esitatakse vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumise leping ning ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmist tõendavad jäätmeõiendid;
4) jäätmevaldaja tõendab, et kinnistul puudub elektri- ja/või veeteenuse (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute puhul) kasutamine mahus, mis tõendab ja kinnitab kinnistu kasutamist vaid § 9 lõike 1 punktides 1 - 3 nimetatud eesmärkidel.
(2) Erandkorras jäätmeveost vabastuse pikendamiseks esitab jäätmevaldaja sellekohase kirjaliku avalduse (Lisa 2) vallavalitsusele iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud). Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(3) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt erandkorras jäätmeveost vabastus lõpetada, kui
1) jäätmevaldaja on esitanud erandkorras jäätmeveost vabastuse saamiseks valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;
3) erandkorras jäätmeveost vabastuse saamise tinginud asjaolud on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.
(4) Vallavalitsus võib peatada korraldatud jäätmeveo jäätmevaldaja kinnistule erandkorras või ajutiselt alljärgnevatel tingimustel:
1) jäätmevaldaja esitab vastavasisulise avalduse vallavalitsusele vähemalt 30 kalendripäeva enne korraldatud jäätmeveo peatamist;
2) jäätmevaldaja on valmis tõendama, et kinnistut kasutatakse vaid perioodiliselt, näiteks elektritarbimise teatisega, lähinaabrite kirjaliku kinnitusega või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud aladel veekasutuse teatisega.
3) vallavalitsus on veendunud, et jäätmeveoga mittehõlmatud perioodil kinnistul ei elata ega kasutata seda.
(5) Suvilana kasutusel olevatel kinnistutele määratakse jäätmeveost vabastus ajutiselt. Ajutise vabastuse maksimaalseks perioodiks, mil kinnistule jäätmevedu ei toimu, on kuus kuud, perioodil vahemikus 1. november kuni 30. aprill.
(6) Ajutiselt jäätmeveost vabastuse pikendamise jaoks tuleb esitada kirjalik avaldus vallavalitsusele.
(7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud või ajutiselt jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmevedu puudutavate asjaolude muutumisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
(8) Vallavalitsusel on õigus läbi viia täiendavaid kontrolle erandkorras ja ajutiselt jäätmeveost vabastatud kinnistute suhtes, et veenduda vabastuse aluseks olevate asjaolude õigsuses.
§ 10. Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise tingimused korraldatud jäätmeveo raames
(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja § 16-20 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikide jäätmevaldajatele, erisused kehtivad korraldatud jäätmeveol jäätmete üleandmise tingimustes.
(2) Segaolmejäätmete üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.
(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kus ei ole jäätmeid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.
(4) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmiseks võib jäätmevaldaja omada konteinerit või kasutada üldkasutatavaid paberi- ja kartongijäätmete konteinereid.
(5) Segapakendite üleandmiseks võib jäätmevaldaja omada konteinerit või kasutada üldkasutatavaid segapakendi konteinereid.
(6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes.
§ 11. Jäätmevedaja õigused ja kohustused
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmevaldajaga jäätmeveolepingu.
(2) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
(3) Jäätmevedaja on kohustatud
1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse;
2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad sõlmitud hankelepingust.
(4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on kuni 100% mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(6) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama jäätmemahutit, mis sisaldab sobimatuid jäätmeid. Sobimatud jäätmed on jäätmed, mida on vastavalt eeskirjale keelatud konkreetsesse jäätmemahutisse panna.
(7) Kui biolagunevate jäätmete või paberi- ja kartongijäätmete mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus jätta mahuti tühjendamata ja tühjendada see segaolmejäätmete veoringil, rakendades vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasu.
(8) Lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul, kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.
(9) Kui jäätmevaldaja jäätmemahuti ei vasta eeskirja § 5 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole jäätmemahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses jäätmemahutitega.
§ 12. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Lisateenuse tarbimine on jäätmevaldajale vabatahtlik.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 13. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.
(4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m või kuni 30 m sõltuvalt mahuti suurusest, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimisel on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt volitatud hanke läbiviijal õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
(5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt 60 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
(7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates vallavalitsuse vastava korralduse avalikustamisest Kehtna valla ajalehes ja veebilehel.
(8) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
§ 14. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on
1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul või vähemalt üks kord 12 nädala jooksul kui on tagatud biolagunevate jäätmete tekkekohas kompostimine.
2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.
(3) Jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada mahutit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuded ei kehti kinnistute puhul, kus toimub biolagunevate jäätmete kompostimine eeskirja § 18 nõuete kohaselt.
(5) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on õigus esitada jäätmevaldajale ettepanekuid nii sobivaima kogumisvahendi suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.
(6) Kui kogumismahutile määratud tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.
(7) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest e-posti teel või vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(8) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.
§ 15. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või kohtade valik
(1) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks. Vallavalitsus avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta Kehtna valla ajalehes ja veebilehel.
(2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.
(3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
(4) Juhul kui vallavalitsus ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab jäätmevedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, kus on tagatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlusesse võtmine jäätmeseaduse § 1363 toodud mahus ja millel on vastav keskkonnakaitseluba.
4. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE
§ 16. Segaolmejäätmete kogumine
(1) Segaolmejäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Avalikes kohtades asuvate segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamise korraldab eeskirja nõuetele vastavalt jäätmemahutite valdaja.
(3) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4.
(4) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesoleva eeskirja § 3 lõikele 5;
2) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
4) üle 40 ⁰C kuuma ja pakendamata tuhka;
5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
6) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
9) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
10) erikäitlust vajavaid jäätmeid.
§ 17. Biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevaldajal peab olema eraldi mahuti biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jaoks ning need tuleb üle anda jäätmevedajale kõikides jäätmetekke kohtades, kus puudub kompostimise võimalus.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmeid tuleb vedada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.
(3) Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada biolagunevate jäätmete mahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse (kotid peavad vastama standardile EN 13432). Biolagunevate jäätmete mahuti võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.
(4) Biolagunevate jäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmed.
(5) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas kivid ja pinnas jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(6) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või jäätmejaama või kompostida tekkekohas vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.
(7) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas kivid ja pinnas, võib Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel, anda üle jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 18. Biolagunevate jäätmete kompostimisnõuded
(1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(2) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(3) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida tiheasustusalal ainult kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris, hajaasustuses ka aunas.
(4) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.
(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
§ 19. Paberi ja kartongijäätmete kogumine
(1) Paberi ja kartongijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide, valla jäätmekäitluskohtade kaudu või jäätmevaldaja soovi korral tekkekohal.
(2) Avalikud konteinerid on mõeldud eraisikutelt vanapaberi kogumiseks. Ettevõtted, kus tekib vanapaberi ja papi jäätmeid, peavad omama konteinerit.
(3) Kartong ja paber, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(4) Kui vanapaberi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb paberi ja kartongijäätmed viia ise vastavalt tähistatud vanapaberi mahutisse või jäätmejaama.
(5) Paberi ja kartongijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale vanapaberi ja papi.
(6) Paberi ja kartongijäätmete mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
§ 20. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendeid ja pakendijäätmeid (edaspidi koos pakendijäätmed) kogutakse avalike kogumispunktide, valla jäätmekäitluskohtade kaudu või jäätmevaldaja soovi korral tekkekohal.
(2) Kogutud ja üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad. Lisaks tuleb võimalusel pakendi erinevast materjalist osad eraldada. Pakendeid tuleb pakendimahutisse panna lahtiselt.
(3) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete vabatahtlikuks kogumiseks jäätmevaldajatelt. Pakendite tekkekohal kogumise täpsemad tingimused lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo hankelepingus järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
(4) Avalikke pakendimahuteid tuleb kasutada heaperemehelikult paigutades sinna vaid sobivaid pakendijäätmeid. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.
(5) Avalikesse kogumispunktidesse peab saama üle anda tasuta kõiki pakendijäätmete liike. Soovituslik on tagada klaaspakendite ning paber- ja papp-pakendite kogumine teistest pakenditüüpidest eraldi.
(6) Avalikud pakendipunkti kogumismahutid peavad võimaldama pakendijäätmete mugava sisestamise. Segapakendite puhul on soovituslik minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad leitakse ja vajadusel tagatakse nendele sobiv aluspind ja teised tingimused koostöös vallaga.
(7) Avalike pakendi kogumispunktide asukohad on avaldatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni ning Kehtna valla veebilehel.
(8) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(9) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest graffitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms. Samuti peab olema tagatud püsiv ja soovituslikult käesoleva eeskirja § 5 lõikes 13 tingimustele vastav märgistus. Amortiseerunud pakendimahutid tuleb välja vahetada esimesel võimalusel.
(11) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.
§ 21. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, valla jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta või üle andma vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.
§ 22. Probleemtooted ja nende jäätmed
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta või võimalusel vastavate seadmete müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud vastavatesse müügikohtadesse tasuta üle anda.
(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti või jätta hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda vastavalt kogumispunktide vastuvõtu tingimustele.
(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.
(6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 23. Suurjäätmed
Suurjäätmed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC potid, vannid jms, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 24. Metallijäätmed
Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, võimalusel jäätmejaama.
§ 25. Tekstiili- ja rõivajäätmed
Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia võimalusel kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti, rõivaste konteinerisse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 26. Jäätmekäitlus avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.
(3) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.
§ 27. Jäätmekäitlus supluskohtades
(1) Supluskoha haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas rannaala koristuse ja paigaldab piisava arvu jäätmemahuteid, sh eraldi mahuti pakendijäätmetele.
(2) Supluskohas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest.
(3) Supluskohta ning seal asuvatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt supluskoha territooriumi.
§ 28. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Kalmistutel korraldatav jäätmekäitlus võib olla kaasatud korraldatud jäätmeveosse. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks jäätmemahutid.
(2) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, plastjäätmeid ning segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 29. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud selleks ette nähtud asutustes.
(2) Küttekolletes võib põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
(3) Okste põletamine on lubatud aastaringselt lõkkes ja anumas, välja arvatud kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tuletegemise koht peab vastama tuleohutuse nõuetele ja paiknema ohutul kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemisel peab jälgima tuleohutuse seaduse § 15 nõudeid. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 03.07.2021.a määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded” nõuetele.
(4) Tiheasustuses tuleb jälgida tuule suunda, et võimalikult vähe häirida naabreid. Tiheasustusalal on puude ja põõsaste lehtede põletamine keelatud.
(5) Kui tiheasustuses ei ole võimalik teha lõket ohutus kauguses metsast ja hoonetest, siis tuleb põletamisel kasutada anumat.
5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 30. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.
(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.
(3) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (Lisa 4)
(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend.
(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama vastavat keskkonnaluba.
(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.
(7) Ehitusjäätmeid ja ohtlikke ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kes omab vastavat keskkonnaluba.
(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(10) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
§ 31. Ehitusjäätmete valdaja kohustused
(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud
1) mõistliku töökorraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid, pakendid;
3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
4) andma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
§ 32. Ohtlikud ehitusjäätmed
(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda
1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnorme (Keskkonnaministri määrus nr 26 28.06.2019 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“).
6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 33. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse (edaspidi tervishoiuteenus) osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (sh ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Tervishoiuteenuse osutajad peavad tagama teenuse osutamisega tekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nende edasise käitlemise, sh nende nõuetekohase pakendamise ja märgistamise, võttes kasutusele sobiva süsteemi, töötama välja juhendmaterjalid ning tagama vajadusel töötajatele asjakohase koolituse ning vajalikud lisatarvikud (nt isikukaitsevahendid).
(3) Tervishoiuteenuse osutaja leiab tegevuse käigus tekkivate ja käesolevas §-s loetletud jäätmete üleandmiseks jäätmeveoteenuse pakkuja või jäätmekäitluskoha vastavalt oma vajadustele. Valdkonnaga seotud jäätmete nõuetekohast ja liigiti üleandmist peab olema võimalik tõendada.
(4) Tervishoiuteenuse pakkumise tagajärjel tekkinud jäätmete käitlust reguleerib lisaks käesolevale eeskirjale ka jäätmeseadus, ravimiseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, kemikaaliseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning nende rakendusaktid.
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud jäätmed jagatakse järgmiselt:
1) tavajäätmed - jäätmed, mis ei kujuta endast konkreetset bioloogilist, keemilist, radioaktiivset või füüsilist ohtu;
2) ohtlikud jäätmed, milleks on
2.1. patoloogilised jäätmed (nt kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted);
2.2. nakkusohtlikud ja ravimijäätmed (nt aegunud või ebavajalikud ravimid, ühekordsed kasutatud materjalid (kiirtestid, kindad, linad, riided jms);
2.3. kemikaalide jäätmed – keemilisi aineid sisaldavad jäätmed (nt desinfitseerimisvahendid, lahustid, raskemetalle sisaldavad jäätmed, patareid, katkised termomeetrid).
3) Diskreetne vanapaber - diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumismahutisse.
4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, bioloogilise ohu sümbol ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
(5) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.
(6) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on vastav keskkonnaluba.
§ 34. Loomsed jäätmed
(1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, arvestades, et matmispaik ei tohi paikneda karstialal, veekaitsevööndis, joogiveekaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmispaigale peab olema välistatud liha- ja raipetoiduliste metsloomade ja lindude juurdepääs.
(2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete käitluskohas. Suurlooma korjus tuleb koheselt, kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise käitluskohta, paigutada isoleeritud jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.
7. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE
§ 35. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse
1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist - vähemalt 55 % ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist vähemalt 60 % ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
Eesmärgi saavutamiseks arendatakse tekkekohal jäätmete liigiti kogumist, luuakse mugavad kogumislahendused, tagatakse sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenustele ning korraldatakse vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalvega.
(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks koguda jäätmeid tekkekohal ja tagada avalike pakendimahutite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Tootjavastutuse organisatsioonid peavad tagama piisava kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest. Elanikel on võimalik pakendijäätmeid sorteerida ja koguda tekkekohas.
(3) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid korduskasutuseks ettevalmistatuna ja ringlussevõetuna vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
(4) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas, korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(5) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist. Selleks tõstetakse jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas ja rakendatakse toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.
(6) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse vastavatesse kogumiskohtadesse.
(7) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on korraldada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
(8) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.
(9) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada vallavalitsuses toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.
(10) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.
(11) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.
§ 36. Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine
(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab piirkonnas asuvatel kinnistutel rakendama vastavaid lahendusi.
(2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud vastavaid nõudeid.
(3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.
(4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.
8. peatükk KEHTNA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSKOHAD JA JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 37. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Kehtna vallas on jäätmejaamad Kehtnas ja Järvakandis.
(3) Jäätmejaamad teenindavad eraisikuid vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, kokku 24 tundi nädalas.
(4) Jäätmejaamades võetakse vastu Kehtna valla elanikelt tasuta
1) paberi ja kartongijäätmeid;
2) pakendijäätmeid;
3) tekstiilijäätmeid;
4) metallide jäätmeid
5) ohtlikke jäätmeid;
6) elektroonikajäätmed
7) ehitusjäätmeid, välja arvatud eterniit;
8) suurjäätmeid;
9) sõiduauto rehve;
10) klaasijäätmeid.
(5) Vallavalitsus võib korraldada tiheasustusaladel hooajaliselt aia- ja haljastujäätmete kogumist, teavitades sellest valla elanikke Kehtna valla veebilehel.
(6) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 38. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
9. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 39. Järelevalve teostamine
Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet vallavalitsus koos Keskkonnaameti ja teiste vastavat pädevust omavate asutustega vastavalt Jäätmeseadusele.
§ 40. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.
(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 41. Vastutus
(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.
(2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetlejad on Keskkonnaamet, Politsei-ja Piirivalveamet ja Kehtna Vallavalitsus.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 42. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 19.12.2018. a määrus nr 40 „Kehtna valla jäätmehoolduseeskiri“.
§ 43. Hankelepingute kehtivus
Enne eeskirja jõustumist sõlmitud hankelepingud kehtivad kuni hankelepingute lõpptähtajani.
§ 44. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.
Katrin Anto
Volikogu esimees
Lisa 1 Korraldatud jäätmeveo erisuse taotluse vorm
Lisa 2 Taoltus ühise jäätmemahuti kasutamiseks
Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveo graafiku muutmiseks
Lisa 4 Ehitusjäätmete õiend
Facebook
Twitter