Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Viljandi valla finantsjuhtimise kord

Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 07.02.2015, 8

Viljandi valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 28.01.2015 nr 63

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7, § 21 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Viljandi valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Viljandi valla (edaspidi vald):
  1) eelarvestrateegia koostamise põhimõtted;
  2) eelarve ja lisaeelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted;
  3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise põhimõtted;
  4) majandusaasta aruande menetlemise ja kinnitamise põhimõtted;
  5) finantsdistsipliini tagamise meetmed;
  6) reservfondi moodustamise ja kasutamise põhimõtted;
  7) konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute, mittetulundusühingute ning sihtasutuste eelarvestrateegia koostamise ning aruandluse põhimõtted.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele, vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksustele ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavatele asutustele.

§ 2.   Mõisted

  (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan;
  2) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  3) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve;
  4) alaeelarve – ametiasutuse Viljandi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatava asutuse eelarve;
  5) kassapõhine – majandustehingud on kavandatud sellesse perioodi, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine;
  6) investeering - põhivara soetus või renoveerimine ning sellega kaasnev käibemaksukulu;
  7) likviidsed varad – raha ja pangakontodel olevad vahendid, rahaturu- ja intressifondide aktsiad ja osakud ning soetatud võlakirjad;
  8) teenistujad – vallavalitsuse ametiasutuse ametnikud ja töötajad ning vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad;
  9) sõltuv üksus – vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud üksuste valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest, või kes on saanud toetust või renditulu vallavalitsuselt või vallavalitsuse valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 % vastava aasta põhitegevuse tuludest.

  (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

2. peatükk EELARVESTRATEEGIA 

§ 3.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatud tegevuste finantseerimist.

  (2) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

  (3) Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse KOFS § 20 sätestatud nõuetest.

  (4) Eelarve strateegia hõlmab iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

  (5) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus koos sõltuvate üksustega ja esitab vastuvõtmiseks vallavolikogule.

§ 4.   Eelarvestrateegia koostamise tähtajad ja vastuvõtmine

  (1) Sõltuvad üksused esitavad nõukogu poolt heakskiidetud eelarvestrateegia vallavalitsusele hiljemalt 1.juuniks.

  (2) Vallavalitsus esitab avaliku arutelu tulemuste põhjal korrigeeritud eelarvestrateegia eelnõu volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt 30. augustiks.

  (3) Vallavalitsus avalikustab eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

  (4) Huvitatud isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid eelnõu muutmiseks või täiendamiseks.

  (5) Avaliku väljapaneku kestel laekunud ettepanekute arutamiseks viib vallavalitsus läbi avaliku arutelu seitsme tööpäeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu.

  (6) Eelarvestrateegia peab olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (7) Eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide protokollid eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

3. peatükk EELARVE 

§ 5.   Eelarve koostamise üldpõhimõtted

  (1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Valla eelarve (edaspidi eelarve) on kassapõhine.

  (3) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka pikema perioodi kohta.

  (4) Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelarveaastaks, tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias kavandatud eesmärkidest ja tegevustest.

  (5) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise ja täitmise korraldajaks on vallavalitsus.

  (6) Volikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud vastavalt käesoleva korra § 6-toodud detailsuses.

  (7) Volikogu kinnitab põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud tegevusalade lõikes.

  (8) Alaeelarvete detailsema jaotuse majandusliku sisu järgi ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste lõikes kinnitab vallavalitsus peale eelarve vastuvõtmist.

  (9) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:
  1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;
  2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;
  3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 6.   Eelarve liigendus

  (1) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (2) Põhitegevuse tulude eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
  1) maksutulud; s.h
   1.1. füüsilise isiku tulumaks,
   1.2. maamaks,
   1.3. reklaamimaks;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist; s.h
   2.1. riigilõivud,
   2.2. tulud haridusalasest tegevusest,
2.3. tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest, 
   2.4. tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest,
   2.5. tulud sotsiaalabialasest tegevuses,
   2.6. tulud elamu-ja kommunaaltegevusest,
   2.7. üldvalitsemise tulud,
   2.8. tulu transpordi-ja sidealasest tegevusest,
   2.9. üüri- ja renditulud,
   2.10. tulud õiguste müügist,
   2.11. muu toodete ja teenuste müük;
  3) saadavad toetused tegevuskuludeks; sh
   3.1.tasandusfond
   3.2. toetusfond
   3.3. muud saadud toetused tegevuskuludeks
  4) muud tegevustulud; sh
   4.1. tasu vee erikasutusest
   4.2. kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu
   4.3. saastetasud
   4.4. muud tulud

  (3) Põhitegevuse kulude eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud; sh
   2.1. personalikulud
   2.2. majandamiskulud
   2.3. muud kulud

  (4) Investeerimistegevuse eelarveosa jagatakse majandusliku sisu järgi:
  1) põhivara müük (+);
  2) põhivara soetus (-);
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
  5) osaluste müük (+);
  6) osaluste soetus (-);
  7) muude aktsiate ja osade müük (+);
  8) muude aktsiate ja osade soetus (-);
  9) tagasilaekuvad laenud (+);
  10) antavad laenud (-);
  11) finantstulud (+);
  12) finantskulud (-).

  (5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:
  1) kohustuste võtmine (+);
  2) kohustuste tasumine (-).

  (6) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:
  1) raha- ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

  (7) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotuse tegevusalade koodid:
  1) 01. Üldised valitsussektori teenused;
  2) 02. Riigikaitse;
  3) 03. Avalik kord ja julgeolek;
  4) 04. Majandus;
  5) 05. Keskkonnakaitse;
  6) 06. Elamu-ja kommunaalmajandus;
  7) 07. Tervishoid;
  8) 08. Vaba aeg, kultuur ja religioon;
  9) 09. Haridus;
  10) 10. Sotsiaalne kaitse.

§ 7.   Eelarve koostamine, menetlemine ja vastuvõtmine

  (1) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja vormid.

  (2) Alaeelarvete kasutajad esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve taotlused koos seletuskirjaga vallavalitsusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korra kohaselt.

  (3) Finantsosakond koostab eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab vallavalitsusele.

  (4) Seletuskiri koostatakse vastavalt KOFS § 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (5) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

  (6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (7) Volikogu alatised komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ja esitavad omapoolsed ettepanekud ja seisukohad. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.

  (8) Muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult.

  (9) Muudatusettepanekud esitatakse läbivaatamiseks volikogu alatisele eelarve-ja majanduskomisjonile.

  (10) Muudatusettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

  (11) Vallavalitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat katteallikat näitamata.

  (12) Vallavalitsus teeb eelarve eelnõus, volikogu alatise eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekul, muudatusettepanekutest tulenevad muudatused eelarve eelnõu teise lugemise ajaks.

  (13) Volikogu alatise eelarve-ja majanduskomisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanek(ud) võetakse hääletusele eelarve teise lugemise käigus.

  (14) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Volikogu võib eelarve teise lugemise järel samal istungil vastu võtta, kui muudatusettepanekute hääletamisel eelnõu ei muutunud. Kui muudatusettepanekute hääletamise järgselt tuleb eelnõusse sisse viia muudatusi, võetakse eelarve vastu kolmandal lugemisel. Eelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid esitada ei saa.

  (15) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (16) Eelarve avaldatakse valla veebilehel vastavalt KOFS § 23 lõikes 3 sätestatud tähtaegadel ja viisil.

  (17) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 8.   Lisaeelarve

  (1) Eelarve aasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

  (2) Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve koostatakse samas liigenduses kui eelarve.

  (3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjenduste ja arvestustega kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

  (4) Lisaeelarve eelnõu koostamise aluseks on:
  1) tulude enamlaekumise või täiendavate tulude laekumise arvelt väljaminekute suurendamise vajadus;
  2) tulude alalaekumise tõttu väljaminekute vähendamine või tegemata jätmine;
  3) annetuste ja sihtotstarbeliselt laekunud vahendite arvelt väljaminekute suurendamine;

  (5) Vallavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb õigusaktist, kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust või kohtuotsusest.

  (6) Lisaeelarvet ei koostata, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (7) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta esimesel lugemisel.

  (8) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (9) Lisaeelarve ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel vastavalt KOFS-iga sätestatud tähtaegadel ja viisil.

§ 9.   Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksus ja ametiasutuse hallatav asutus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha eelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
  1) õigusaktist;
  2) käesoleva korra § 21 lõikes 2 punktides 1-3, 5-7 ja 9 nimetatud kohustuste ning mittekatkestatava kasutusrendi kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) käesoleva korra § 10 lõikest 3;
  4) kohtuotsusest.

  (2) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksus ja ametiasutuse hallatav asutus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 1 nimetamata väljamineku 1/12 ulatuses:
  1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus samas summas, või
  2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavat väljaminekust.

§ 10.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisse eelarveaastasse

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks uuel eelarveaastal esitavad alaeelarvete kasutajad hiljemalt 15. jaanuariks vallavalitsusele taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa.

  (3) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud hankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

§ 11.   Alaeelarve muutmine

  (1) Alaeelarve muutmiseks (v.a personalikulud ja investeeringud) esitab alaeelarve kasutaja vallavalitsusele taotluse koos põhjendustega eelarve muutmiseks.

  (2) Alaeelarvesisesed muudatused kinnitab vallavalitsus korraldusega. Kulude tegemine on lubatud pärast eelarve muutmist.

§ 12.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsuse ametiasutuse finantsosakond. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisemisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

  (2) Alaeelarvete kasutajatel on keelatud tehingud, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 10 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Vallavalitsuse ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarve aastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

  (4) Vallavalitsus võib piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist kui eelarve täitmise käigus ilmneb, et tulude laekumine on väiksem planeeritust.

  (5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvele võtmise reeglitest teisiti, kui eelarves on ette nähtud.

  (6) Eelarvete täitmise kohta koostatakse informatsiooni saamiseks vallavalitsuse finantsosakonnas igakuiselt eelarve täitmise aruanne.

  (7) Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste eelarve täitmise eest vastutab vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuse juht ning ametiasutuse hallatava asutuse juht.

4. peatükk RESERVFOND 

§ 13.   Reservfondi moodustamine

  (1) Reservfond moodustatakse iga-aastaselt eelarve põhitegevuse kulude koosseisus.

  (2) Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

  (3) Volikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.

§ 14.   Reservfondi kasutamine

  (1) Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.

  (2) Reservfondi kasutatakse reeglina ühekordsete ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse kavandada:
  1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude, avariiolukordade ning inimese elu, tervist või vara ohtu seadvate olukordade likvideerimise kulud;
  2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud põhitegevuse kulud (küte, elektri vm kulud);
  3) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilised kulud;
  4) projektide oma- ja kaasfinantseerimise kulud;
  5) ettekirjutiste tähtaegseks täitmiseks;
  6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;
  7) teenistujate koondamishüvitised juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse töö ümberkorraldamist või koosseisu muutmist;
  8) muud ettenägematud ning põhjendatud kulud, ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks;
  9) eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks.

  (3) Reservfondi ei tohi kasutada eelarves ettenähtud koosseisuliste teenistujate palgafondi suurendamiseks.

§ 15.   Reservfondist raha taotlemine ja eraldamine

  (1) Reservfondist vahendite taotlemiseks tuleb esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus.

  (2) Taotlus peab sisaldama andmeid summa suuruse ja raha kasutamise otstarbe, kasutamise perioodi ning kulutuste vajalikkuse kohta.

  (3) Reservfondi eraldis vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, milles kajastatakse alljärgnev informatsioon:
  1) eraldise saaja nimi;
  2) eraldise summa;
  3) eraldise arvelt tehtavate kulutuste sihtotstarbe kirjeldus;
  4) alaeelarve (tegevusala) nimetus, millisele eelarve reale eraldis suunatakse.

  (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi; rahuldada taotlus täielikult või osaliselt või jätta taotlus rahuldamata koos põhjuse ära näitamisega.

§ 16.   Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine ja järelevalve

  (1) Reservfondist eraldise saaja võib reservfondist eraldatud summa ulatuses teha kulutusi pärast vastava vallavalitsuse korralduse jõustumist. Põhjendatud juhtudel võib raha eraldada ka peale kulutuste tegemist.

  (2) Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada sihtotstarbeliselt.

  (3) Reservfondi eraldiste kohta peab arvestust vallavalitsuse ametiasutuse finantsosakond.

  (4) Vallavalitsusel on õigus mittesihipäraselt kasutatud vahendid eraldise saajalt tagasi nõuda.

  (5) Vallavalitsus esitab informatsiooni volikogule reservfondi vahendite eraldamise kohta eraldamisele järgneval volikogu istungil.

  (6) Vallavalitsus esitab vallavolikogule reservfondi vahendite kasutamise aruande koos eelarve täitmise aruandega.

5. peatükk ARUANDLUS JA KONTROLL 

§ 17.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise arvestust peab vallavalitsuse ametiasutus vastavalt raamatupidamise seadusele, KOFS-ile, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise siseeeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (2) Vallavalitsus esitab andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta Rahandus-ministeeriumile vastavalt KOFS § 30 sätestatud tingimustel, vormidel ja tähtaegadel.

  (3) Valla eelarve täitmise aruanne koostatakse iga kvartali lõppedes ja avalikustatakse valla veebilehel kuu aja jooksul peale kvartali lõppu.

  (4) Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste eelarve täitmise aruanne koostatakse igakuiselt ja saadetakse eelarve täitmise eest vastutava isiku meilile järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks.

  (5) Eelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu.

  (6) Eelarve täitmise aruanne esitatakse raamatupidamise aastaaruande koosseisus, samas detailsuses kui volikogu poolt kinnitatud eelarve. Aruandes esitatakse esialgne eelarve, lõplik eelarve ja eelarve täitmise andmed.

  (7) Eelarve täitmise aruandes ei esitata võrreldavaid arvnäitajaid eelnenud eelarveaasta kohta.

§ 18.   Majandusaasta aruande koostamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades riigiraamatupidamise üldeeskirjas ja KOFS-is sätestatud erisusi.

  (2) Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded vallavalitsusele auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 31.märtsiks.

  (3) Valla konsolideeritud majandusaasta aruande koostamist korraldab vallavalitsus.

  (4) Majandusaasta aruande tegevusaruande koostavad vallavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksuste juhid oma tegevusvaldkondade kohta.

  (5) Raamatupidamise aastaaruande ja eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsuse ametiasutuse finantsosakond.

  (6) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

  (7) Volikogu revisjonikomisjon vaatab läbi vallavalitsuse poolt esitatud majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruande ning esitab selle volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse poolt koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

  (8) Volikogu kinnitab otsusega majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.

  (9) Majandusaasta aruanne, koos vandeaudiitori aruandega, vallavalitsuse protokollilise otsusega aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsusega majandusaasta aruande kinnitamise kohta, avaldatakse valla veebilehel vastavalt KOFS § 29 lõikes 12 ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel.

6. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE 

§ 19.   Finantsdistsipliini tagamise meetmed

  (1) Finantsdistsipliini tagamise meetmed on kinnipidamine:
  1) põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest;
  2) netovõlakoormuse ülemmäärast.

  (2) Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamis- arvestuse andmete alusel konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga.

  (3) Konsolideerimine toimub vastavalt raamatupidamise seaduse § 27 lõikele 4.

§ 20.   Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus

  (1) Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe.

  (2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.

  (3) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga lubatavast määrast väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastab lubatud määrale.

§ 21.   Netovõlakoormuse ülemmäär

  (1) Netovõlakoormus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe.

  (2) Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:
  1) võetud laenud;
  2) kapitalirendi-ja faktooringkohustused;
  3) emiteeritud võlakirjad;
  4) tähtajaks täitmata jäänud kohustused;
  5) saadud toetuste tagasimaksmise kohustused;
  6) toetusteks saadud ettemaksed;
  7) toetuse andmise kohustused;
  8) pikaajalised võlad tarnijatele;
  9) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused;
  10) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist.

  (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
  1) Pärsti Vallavolikogu 17.10.2007 määrus nr 18 „ Eelarve reservfondi käsutamise kord“
  2) Saarepeedi Vallavolikogu 21.02.2006 määrus nr 6 „Saarepeedi valla reservfondi kasutamise kord“;
  3) Paistu Vallavolikogu 18.01.2012 määrus nr 1“Reservfondi kasutamise kord“;
  4) Viiratsi Vallavolikogu 20.06.2008 määrus nr 12 „Viiratsi valla eelarve reservfondi käsutamise kord“.

§ 23.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Hellar Mutle
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json