Ahtme Kunstide Kooli põhimäärus
Vastu võetud 15.03.2016 nr 7
RT IV, 24.03.2016, 92
jõustumine 27.03.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 31.01.2017 | RT IV, 07.02.2017, 8 | 10.02.2017 |
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Kohtla-Järve linna põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Asutuse nimi
Asutuse ametlik ja täielik nimi on Ahtme Kunstide Kool (edaspidi huvikool). Ametlik lühend puudub.
§ 2. Huvikooli asukoht ja tegutsemiskohad
(1) Huvikooli asukoht: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn.
(2) Huvikooli tegutsemiskohad: Jaaniku 11 (muusikaosakond) ja Tervise 18 (kunstiosakond) Kohtla-Järve linn.
(3) Huvikooli postiaadress: Jaaniku 11, 31025 Kohtla-Järve linn.
§ 3. Huvikooli õiguslik seisund
(1) Huvikool on munitsipaalne haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
(2) Huvikooli asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kohtla- Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).
(3) Huvikool on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ning tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade registreeringu taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(4) Huvikool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, Haridus- ja Teadusministeerium ja Kohtla-Järve linna õigusaktidest ning huvikooli põhimäärusest.
(5) Huvikooli põhimääruse kinnitab linnavalitsus.
(6) Huvikooli arengukava kooskõlastab linnavalitsus.
§ 4. Huvikooli õppe-ja asjaajamise keel
(1) Huvikooli õppekeelteks on eesti ja vene keel.
(2) Huvikooli asjaajamise keeleks on eesti keel.
§ 5. Eelarve, pitsat, sümboolika ja kodulehekülg
(1) Huvikoolil on oma nimega pitsat ja eelarve.
(2) Huvikoolil on oma kodulehekülg aadressiga: www.ahtmekk.ee.
(3) Huvikoolil on oma sümboolika.
(4) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
§ 6. Asjaajamise alused
(1) Asjaajamine huvikoolis toimub lähtuvalt arhiiviseadusest, avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, digitaalallkirja seadusest, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetest alustest.
(2) Huvikooli asjaajamiskorra kinnitab huvikooli direktor oma käskkirjaga.
(3) Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja eelarve täitmise aruanded linnavalitsusele kehtestatud tähtaegadel.
§ 7. Haldusmenetlus
Huvikooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.
§ 8. Huvikooli osalemine vabariiklikes kunsti- ja muusikaliitudes
Huvikool on linnavalitsuse esindajana Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) ja Kunstikoolide Esinduskoja (KEK) liige.
§ 9. Huvikooli tegevuse eesmärk
(1) Huvikooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist ja kunstilist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika- ja kunstihariduse õppeks.
(2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-ja kunstiharidust.
(3) Vastavalt vajadusele ja võimalustele anda 4-8 aastastele lastele vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust.
§ 10. Põhitegevus
Huvikooli põhitegevuseks on:
1) laste ja noorte muusikalise ja kunstilise võime avastamine ja kavakindel arendamine;
2) õppekavajärgne õppetegevus, muusikalise ja kunstilise põhihariduse andmine;
3) õppurite kultuurihuvi süvendamine, silmaringi avardamine;
4) kohaliku kultuurielu edendamine;
5) kõrgkunsti vahendamine;
6) välissidemete loomine ja arendamine;
7) teiste huvikoolide, asutuste, ühingute ja liitudega muusika- ja kunstialase koostöö
arendamine;
8) näituste, meisterklasside, konkursside, laagrite ja õppesõitude korraldamine ja neis osalemine.
§ 11. Ülesanded
Huvikooli ülesanneteks on:
1) kujundada õppekavale vastav õppe- ja töökeskkond;
2) tagada õppuritele keskastme õppeasutuses edasiõppimiseks vajaliku erialase tase huvikooli õppekava alusel;
3) korraldada isemajandavate rühmade tööd täiskasvanutele;
4) korraldada isemajandavate ettevalmistusrühmade tööd eelkooliealistele ja mudilastele;
5) korraldada vabaõppe koolitust;
6) korraldada estraadilist koolitust noortele;
7) kasvatada õppurites eetilisi ja esteetilisi omadusi;
8) välja üürida muusikainstrumente ja ruume ning osutada muid tasulisi
teenuseid;
9) korraldada tasuta ja kindlaksmääratud osalustasuga kontserte, meistriklasse, konkursse ja muid muusikaüritusi ning arendada näitus- ja võistlustegevust;
10) korraldada tasulisi seminare ja kursusi (tunnistuste väljastamisega);
11) müüa õppeprotsessi käigus ja huvikooli vahenditest loodud intellektuaalse
loomingu tulemusi;
12) luua huvikooli töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks.
2. peatükk Õppekorraldus
§ 12. Õppekorralduse alused
(1) Õppetöö toimub huvikoolis Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud ning huvikooli direktori poolt kinnitatud õppekavade ja tunniplaanide alusel.
(2) Huvikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja – meetodeid, sealhulgas õppetunnid, kontserdid, näitused, konkursid, laagrid ja teised.
(3) Õpe huvikoolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üld-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust või täienduskoolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(4) Õppetöö põhivormiks on individuaal- ja rühmatunnid kestvusega 45 minutit. Tundidevahelised vaheajad kestavad vähemalt 5 minutit.
(5) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis.
(6) Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavolikogu.
(7) Huvikooli õpperühmade suuruse kehtestab linnavalitsus huvikooli direktori ettepanekul.
(8) Õppimine huvikoolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab linnavalitsus.
§ 13. Õppeaasta
(1) Õppekorralduse aluseks on õppeaasta.
(2) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(3) Õppeaasta jaguneb kolmeks trimestriks (kolm kuud igas trimestris).
(4) Õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat.
(5) Trimestrite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad järgnevalt:
1) sügisvaheaeg;
2) jõuluvaheaeg;
3) kevadvaheaeg;
4) suvevaheaeg.
§ 14. Õppekava
(1) Õppetöö huvikoolis toimub huvikooli direktori poolt kinnitatud õppekava alusel, mis vastab huviharidusstandardile.
(2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu.
(3) Õppekavaga sätestatakse:
1) õppe eesmärk ja kestus;
2) õppeainete loendid;
3) ainekavad.
(4) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.
(5) Huvikooli õppekava tagab õppurile sujuva ülemineku ühest koolist teisse.
(6) Vastavalt huvikooli seadusele ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks teevad huvikooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab huvikooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.
(7) Huvikooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
§ 15. Osakonnad ja õppeastmed
(1) Huvikoolis on neli osakonda ja õpe on korraldatud kahes õppeastmes.
(2) Huvikooli osakonnad:
1) muusikaosakond;
2) kunstiosakond;
3) estraadiosakond;
4) vabaõppeosakond.
(3) Muusikaosakonna õppeastmed:
1) põhiõpe noorem aste – kestvusega 5 aastat;
2) põhiõpe vanem aste – kestvusega 3 aastat;
3) lisaõpe – kestvusega kuni 2 aastat.
(4) Kunstiosakonna õppeastmed:
1) eelkool – kestvusega 1–2 aastat;
2) põhiõpe – kestvusega 4 aastat;
3) lisaõpe – kestvusega 1–4 aastat.
[RT IV, 07.02.2017, 8 - jõust. 10.02.2017]
(5) Estraadiosakonna õppeastmed:
1) põhiõpe – kestvusega 4 aastat;
2) lisaõpe – kestvusega kuni 2 aastat.
(6) Vabaõppeosakonna õppeastmed:
1) muusikaeriala kuni 3 tundi nädalas;
2) kunstieriala kuni 6 tundi nädalas.
(7) Vabaõppeosakonna õppekava on kohandatud vastavalt õppuri võimetele. Vabaõppeosakonda astujate avaldused vaatab läbi õppenõukogu.
§ 16. Hindamine
Õppurite teadmisi, oskusi ja saavutusi hinnatakse õppetundides, eksamitel, arvestustel, näitustel ja konkurssidel. Hindamise aluseks on õppurite hindamise kord.
§ 17. Huvikooli vastuvõtmine, huvikoolist väljaarvamine ja huvikooli lõpetamine
(1) Huvikooli vastuvõtmine, huvikoolist väljaarvamine ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.
(2) Õppurite klassist klassi üleviimine, klassi kordama jätmine, õppurite õpilasnimekirjast väljaarvamine (välja arvatud lapsevanema avalduse alusel), täiendavale õppetööle jätmine toimub vastavalt õppenõukogu otsusele.
(3) Õppurite huvikooli vastuvõtmise, klassist klassi üleviimise, klassi kordama jätmise, õpilasnimekirjast väljaarvamise kinnitab direktor käskkirjaga.
(4) Huvikool loetakse lõpetatuks pärast asjakohase huviala õppekava täitmist.
(5) Huvikooli lõpetamisel väljastatakse lõputunnistus, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
3. peatükk Huvikooli juhtimine
§ 18. Direktor
(1) Huvikooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö, vastutada huvikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktoril on kohustus anda aru linnavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikule.
(3) Huvikooli direktor:
1) teeb huvikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) juhatab huvikooli õppenõukogu;
3) tagab huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud huvikooli töötajatega;
5) kinnitab huvikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
6) kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
7) koostab huvikooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja linnavalitsusele kinnitamiseks;
8) esitab vähemalt üks kord aastas huvikooli tegevuse aruande huvikooli hoolekogule ja linnavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikule;
9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
10) lahendab muid huvikooli seadusega, huvikooli põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi;
11) vastutab huvikooli üldseisundi ja tema arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(4) Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor huvikooli seaduses ja huvikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.
(5) Huvikooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
§ 19. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab linnavalitsus.
(3) Konkursi tingimused ja korra ning direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab linnavalitsus.
(4) Töölepingu huvikooli direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb üles linnapea.
§ 20. Huvikooli õppenõukogu
(1) Huvikooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu) on kollegiaalne juhtimisorgan, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning vajalike õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmed on huvikooli direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, õpetajad ja teised õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(3) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
§ 21. Huvikooli õppenõukogu juhtimine
Õppenõukogu tööd juhatab huvikooli direktor või õppenõukogu poolt valitud koosoleku juhataja.
§ 22. Õppenõukogu ülesanne
Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
§ 23. Õppenõukogu töökord
(1) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse huvikooli üldtööplaanis.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(3) Õppenõukogu üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees või aseesimees.
(4) Õppenõukogu kutsub kokku direktor väljaspool õppetundideks ettenähtud aega.
(5) Õppenõukogu toimumisest ja päevakorrast teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele.
(7) Huvikooli õppenõukogu koosoleku juhataja vastutab langetatud otsuste vastavuse eest tööd korraldavatele õigusaktidele ning juhib koosolekul osalejate tähelepanu varem langetatud otsustest kõrvalekaldumise korral.
§ 24. Õppenõukogu pädevus
Õppenõukogu pädevuses on:
1) arutada huvikooli arengu- ja tegevuskavasid;
2) läbi vaadata ja kinnitada õppekava, sisseastumiskatsete, arvestuste ja eksamite korraldamise ja õpitulemuste hindamise dokumendid;
3) kindlaks määrata õppurite hindamise, tunnustamise ja mõjutamise üldpõhimõtted ning otsustada nende rakendamise vajalikkust;
4) arutada muid õppekorraldusi ja õppurite arenguga seotud küsimusi ning anda hinnang õppetulemustele;
5) läbi vaadata õppetoetuste taotlused, teha hoolekogule soovitused õppemaksust vabastamiseks ja langetada otsused õppevõlgnevuste küsimustes.
§ 25. Huvikooli hoolekogu
(1) Huvikooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata huvikooli tegevust ning teha ettepanekuid huvikooli direktorile ja linnavalitsusele huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2) Hoolekogu on viie- kuni üheksaliikmeline.
(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab huvikooli direktori ettepanekul linnavalitsus.
(4) Hoolekogusse kuuluvad:
1) linnavolikogu esindaja;
2) kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (väljaarvatud kooli direktor);
3) vähemalt kaks lastevanemate esindajat;
4) kaks õppurite esindajat;
5) huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(5) Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees ja asetäitja. Hoolekogu esimees valitakse avalikul või salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.
(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul huvikooli direktor.
§ 26. Hoolekogu pädevus
Hoolekogu pädevuses on:
1) läbi vaadata huvikooli eelarveprojekt ning kontrollida eelarve sihipärast täitmist;
2) kuulata ära huvikooli direktori aruanne kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning anda omapoolseid soovitusi;
3) kontrollida ja suunata huvikooli majandustegevust;
4) teha ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
6) teha ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise korra kohta;
7) teha ettepanekuid huvikooli sisulise tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra parandamiseks;
8) teha ettepanekuid huvikooli vastutavate ( direktor, direktori asetäitja) ametikohtade täitmiseks konkursi korras ning osaleda selle korraldamisel;
9) läbi vaadata ja heaks kiita toetuste saajate nimekiri;
10) lahendada huvikooli juhtimisel tekkinud vaidlusküsimusi;
11) teha vajadusel linnavalitsusele ettepanekuid järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
12) arutada õpilaste turvalisusega seotud riske õppe- ja kasvatustegevuses ning kavandada meetmed riskide vältimiseks;
13) teha linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks;
14) teha üksikküsimustes otsuseid.
§ 27. Hoolekogu töökord
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(2) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord poolaastas.
(3) Koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ning protokollib hoolekogu sekretär.
(4) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vastavalt vajadusele. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli direktor.
(5) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(6) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees.
(7) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.
(8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
(9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
4. peatükk Õppurid ja huvikooli töötajad
§ 28. Huvikooli töötajad
(1) Huvikooli töötajad (edaspidi töötajad) on vastava haridusega õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (eelkõige õpetajad, huvihariduse spetsialistid) ning teised töötajad.
(2) Töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus.
(3) Töölepingud koolitöötajatega sõlmib, muudab ja ütleb üles huvikooli direktor.
(4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töökorralduse reeglitega ja muude õigusaktidega.
(5) Töökorralduse reeglid kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
(6) Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab huvikooli direktor konkursi vastavalt hoolekogu poolt kooskõlastatud korrale.
§ 29. Koolitöötajate ülesanded, õigused ja kohustused
Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja töötajate töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.
§ 30. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuritel on õigus:
1) osa võtta õppetööst vastavalt õppekavadele ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks kooli võimaluse piires;
2) koolis viibimise ajal vaimsele ja füüsilisele turvalisusele;
3) saada teavet koolikorralduse ja õppurite õiguste kohta;
4) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, huvikooli põhimääruse ning kodukorraga;
5) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;
6) kasutada kooli ruume ja vara vastavalt koolis kehtivale korrale;
7) saada täiendavat abi õpetajatelt õppematerjali omandamiseks vastavalt koolis kehtivale korrale;
8) esmaabile koolis;
9) saada aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta;
10) teha adekvaatseid ettepanekuid koolielu korraldamiseks;
11) õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, pöörduda kooli hoolekogu või õppe- ja kasvatustegevuse üle järelvalvet teostava isiku poole otsuse läbivaatamiseks;
12) laenutada muusikapille vastavalt koolis kehtivale korrale;
13) kasutada kooli raamatukogus ja ainekabinettides asuvaid temale vajalikke teavikuid: noote ja õppekirjandust.
(2) Õppur on kohustatud:
1) korrapäraselt osa võtma õppetööst;
2) kinni pidama õpetajate ja direktori korraldustest ja juhtnööridest;
3) järgima huvikooli põhimäärust ja täitma kooli kodukorda;
4) suhtuma hoolikalt ja heaperemehelikult tema kasutusse antud kooliinventari. Inventari rikkumise või hävinemise korral õppuri süü tõttu kannab lapsevanem materiaalset vastutust tsiviilseadustikus sätestatud korras;
5) täita tuleohutusreegleid.
(3) Huvikool tagab õpilase huvikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
5. peatükk Huvikooli vara, majandustegevus ja finantseerimine
§ 31. Huvikooli vara ja majandustegevus
(1) Huvikooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kehtestab linnavolikogu.
(2) Huvikooli vara ja vahendid koosnevad linnavalitsuse poolt huvikooli valdusesse antud linna varast, huvikooli majandustegevusega soetatud varast ja vahenditest ning laekumistest ja annetustest füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.
(3) Huvikooli vara hulka kuulub ka õppeprotsessi käigus ja huvikooli vahenditest loodud intellektuaalse loomingu tulemus.
(4) Huvikoolil on õigus otsustada iseseisvalt nimetatud intellektuaalse loomingu müüki ning kasutada sellest saadud tulu täies ulatuses õppevahendite soetamiseks kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
(5) Huvikool kasutab iseseisvalt oma vara ja vahendeid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning tegevuseks vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.
§ 32. Tehingud ja lepingud
Põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmiseks võib huvikool teostada tehinguid ja sõlmida lepinguid oma eelarve piires kooskõlastades neid linnavalitsusega.
§ 33. Huvikooli finantseerimine
(1) Huvikoolil on oma eelarve, mille kinnitab linnavalitsus.
(2) Huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest ja ringide tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest, huvikooli kulud kaetakse kooli pidaja poolt kinnitatud eelarve alusel.
(3) Huvikooli vara kasutamise ja tasuliste teenuste osutamise määrad kinnitab linnavalitsus.
(4) Huvikool hüvitab iseseisvalt kõik tema poolt teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekitatud kahjud ja maksab leppetrahvid.
§ 34. Huvikooli töötajate töötasu
(1) Huvikooli õpetajate, direktori ja õppealajuhataja töötasu alammäärad kinnitab linnavolikogu määrusega.
(2) Huvikooli teiste töötajate töötasu alammäärad kinnitab linnavalitsus määrusega.
§ 35. Õppetasu
(1) Õppetöö huvikoolis on tasuline.
(2) Õppetasu määrad kehtestab linnavalitsus.
(3) Õppetasu täieliku või osalise toetuse määramise ning maksmise korra kehtestab linnavolikogu määrusega.
(4) Isemajandavate ringide õppetasu määra kehtestab linnavalitsus.
§ 36. Raamatupidamisarvestus ja aruandlus
(1) Huvikooli raamatupidamisarvestust peab linnavalitsuse finantsteenistus õigusaktidega kehtestatud korras.
(2) Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja eelarve täitmise aruanded linnavalitsusele kehtestatud korras ja tähtaegadel.
6. peatükk Huvikooli järelevalve
§ 37. Huvikooli järelevalve
(1) Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja huvikooli direktori tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.
(2) Haldusjärelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel Ida-Viru maakonna maavanem.
(3) Huvikooli raha ja varade kasutamise kontrolli teostab linnavalitsus seadusega ettenähtud korras.
7. peatükk Huvikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
§ 38. Huvikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Huvikooli ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(2) Huvikooli põhimääruse muutmise otsustab linnavalitsus.
(3) Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast huvikooli õppeperioodi lõppu põhimääruses sätestatud korras.
(4) Huvikooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, vanematele, personalile neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
Facebook
Twitter