Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Kanepi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.02.2018, 7

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 23.01.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk SOTSIAALKAITSE KORRALDUS 

§ 1.  Reguleerimisala

  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Kanepi valla (edaspidi vald) eelarvest ja riigieelarvega valla eelarvesse eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise vahenditest sotsiaaltoetuste ning -teenuste taotlemise, määramise, maksmise tingimused ja korra.

§ 2.  Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
 2) toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
 3) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
 4) sotsiaaltoetus on isikule makstav rahaline hüvitis;
 5) vältimatu sotsiaalabi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse;
 6) rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta;
 7) hooldusplaan on teenuse osutaja poolt koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab teenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuse osutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta;
 8) juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast;
 9) sotsiaalvaldkonna ametnik on vallavalitsuse koosseisu oleval sotsiaalvaldkonna tegevustega hõlmatud ametikohal töötav ametiisik.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isik

 (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kanepi vallas.

 (2) Põhjendatud juhtudel võib kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega osutada sotsiaalhoolekandelist abi isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kanepi vallas.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kanepi vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Kanepi valla haldusterritooriumil.

§ 4.  Sotsiaalteenuste võimaldamise alused

 (1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tervislik seisund, tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev abivajadus.

 (2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (3) Isiku toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamisinstrumente ja metoodikaid, juhtumiplaane ning muid olemasolevaid dokumente ning vajadusel võetakse arvesse teiste spetsialistide hinnang teenuse vajadusele.

 (4) Juhul, kui isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan, arvestatakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas nimetatud teenuseid.

 (5) Sotsiaalteenuste sihipärasemaks osutamiseks ja abivajava isiku tulemuslikumaks abistamiseks koostatakse isikule vajadusel hooldus- või juhtumiplaan.

 (6) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa inimese vajadusi enam rahuldada või kui inimene ei ole suuteline seda teenust kasutama.

§ 5.  Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja teenusele suunamine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele vormikohase taotluse, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. Taotluses märgitakse ära vähemalt taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus.

 (2) Taotluste vormid kinnitab vallavalitsus.

 (3) Vältimatut abi vajavatele isikutele osutatakse teenuseid koheselt. Edasine teenuse osutamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.

 (4) Sotsiaalhoolekandelise abi määramiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks hindab sotsiaalvaldkonna ametnik taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Vajadusel viiakse läbi taotleja kodukülastus või hangitakse muul viisil täiendavat informatsiooni isikule sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.

 (5) Sotsiaalhoolekandelise abi määramise otsustab vallavalitsus korraldusega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vormikohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates või taotluse puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

 (6) Sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale ja isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks kirjalikult 5 tööpäeva jooksul.

§ 6.  Sotsiaalteenuste osutamise lõppemine ja lõpetamine

  Sotsiaalteenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
 1) teenuse saaja soovil;
 2) teenuse saaja surma korral;
 3) teenuse vajaduse lõppemisel;
 4) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
 5) teenuse saaja elama asumisel hoolekandeasutusse;
 6) kui teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;
 7) kui teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muu abiga.

§ 7.  Sotsiaalhoolekandelise abi finantseerimine ja teenuse eest tasumine

 (1) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab vallavalitsus oma määrusega iga-aastaselt pärast valla eelarve vastuvõtmist.

 (2) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.

 (3) Sotsiaalteenuste hinnad kehtestab vallavalitsus määrusega.

 (4) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. Otsuse sotsiaalteenust saavalt isikult tasu võtmise määra kohta teeb vallavalitsus.

 (5) Vallavalitsus võib põhjendatud juhul vabastada abi vajava isiku täielikult või osaliselt sotsiaalteenuse eest tasumisest.

§ 8.  Sotsiaalkomisjon

 (1) Vallavalitsus moodustab alatiselt tegutseva sotsiaalkomisjoni sotsiaalhoolekandelise abi andmist puudutavates küsimustes ettepanekute tegemiseks vallavalitsusele.

 (2) Isik võib soovi korral osaleda sotsiaalkomisjoni töös teda puudutava küsimuse arutelul, samuti on sotsiaalkomisjonil õigus kutsuda isik koosolekule ja kuulata ära tema arvamus ning esitada täiendavaid küsimusi.

2. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Sotsiaalteenuste liigid

  Sotsiaalteenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamisteenus;
 11) lapsehoiuteenus;
 12) asendushooldusteenus;
 13) järelhooldusteenus;
 14) muu tugiteenus.

2. jagu Koduteenus 

§ 10.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on valla poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenused koosnevad teenuse saaja kodus või väljaspool kodu tehtavatest toimingutest, eelkõige:
 1) toiduainete, ravimite ja muude esmatarbekaupade koju toomine lähimast poest ja apteegist;
 2) kütte tuppa toomine ja selle hankimise korraldamine (kütte tellimine ja varju alla paigutamine);
 3) pesupesemise korraldamine;
 4) abistamine toidu valmistamisel, toidunõude pesemine;
 5) abistamine tubade koristamisel ja kütmisel, prügi välja viimine, voodipesu vahetamine;
 6) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist;
 7) asjaajamise korraldamine ametiasutustes;
 8) kommunaal- ja muude maksete tasumine;
 9) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juures;

 (3) Vajadusel saab kokku leppida lisateenustes, mis tulenevad konkreetsest abivajajast.

§ 11.  Koduteenuse saaja

 (1) Koduteenust on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Kanepi vallas elavatel täisealistel isikutel, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekuks kodustes tingimustes.

 (2) Isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Kanepi vallas, kuid asuvad selle territooriumil, osutatakse koduteenust vabade ressursside olemasolul kooskõlastatult isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsusega.

 (3) Koduteenust ei osutata alkoholiprobleemidega isikutele, psüühilist erihooldust vajavatele isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele nakkusohtlikus perioodis ja lamajatele haigetele, kes vajavad ööpäevaringselt järelevalvet ja hooldust.

 (4) Koduteenust osutatakse koduteenuse saaja nõusolekul.

§ 12.  Koduteenuse taotlemine ja määramine

 (1) Koduteenust taotlev isik esitab vallavalitsusele taotluse, milles kirjeldatakse ja põhjendatakse kõrvalabi vajadust. Koduteenuse vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, meditsiinitöötaja või muud isikud.

 (2) Sotsiaalvaldkonna ametnik teeb kodukülastuse, mille käigus hindab koduteenuse taotleja toimetulekuvõimet ja selgitab välja koduteenuse vajaduse.

 (3) Sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus küsida täiendavaid andmeid teenuse taotleja suhtes perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust omavate isikute kohta ja õigus nõuda teenuse taotlejalt täiendavalt tõendit, et ta ei põe aktiivset ravi vajavas ja/või nakkavas faasis nakkushaigust.

 (4) Otsuse koduteenuse otsustamise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul. Haldusaktis määratakse muuhulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad koduteenuse toimingud ning koduteenuse osutamise eest tasumise kohustus, kui teenus on tasuline. Otsus tehakse asjaosalisele teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval viisil.

 (5) Teenuse osutamiseks sõlmivad teenuse saaja ja vallavalitsus lepingu, milles määratakse muuhulgas kindlaks teenuse saajale osutatavate koduteenuse toimingute täpsustatud loetelu ning maht, tasulise teenuse korral teenuse eest tasumise kord. Lepingu pooleks võib olla ka teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust omav isik, kes võtab kohustuse tasuda osutatava teenuse eest.

 (6) Üks kord aastas või teenuse vajaduse muutumisel viib sotsiaalvaldkonna ametnik läbi korduvhindamise teenuse sisu ja mahu muutmise vajaduse hindamiseks. Korduvhindamise tulemustele tuginedes koostatakse vajadusel lepingu lisa, kus määratakse kindlaks teenuse saajale osutatavad koduteenuse toimingud. Korduvhindamise tulemusel võib sotsiaalkomisjon teha ettepaneku teenuse osutamise lõpetamiseks.

§ 13.  Koduteenuse osutamisest keeldumine

  Koduteenuse osutamisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on varjatud ja/või esitatud ebaõigeid andmeid;
 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada abivajava isiku toimetulek;
 4) abivajadust on võimalik või otstarbekas katta muu teenuse või abi andmisega.

3. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenust 

§ 14.  Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.

 (3) Teenuse osutaja tagab teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

 (4) Hooldusplaani koostab teenuse osutaja koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 päeva jooksul isikule teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaan on personaalne ja selles määratletakse hooldusteenuse pakkumise raames sooritatavad toimingud, mis lähtuvad konkreetse kliendi abivajadusest ning mille eesmärk on tagada inimese turvalisus, toimetulek ja elukvaliteedi säilimine;

 (5) Hooldusplaan vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt üks kord poole aasta jooksul.

 (6) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames tagatakse teenuse saajale järgmised toimingud:
 1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jne);
 2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
 3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
 4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
 5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvitegevus, ühistegevus);
 6) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).

§ 15.  Üldhooldusteenuse taotlemine

 (1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele.

 (2) Üldhooldusteenuse vajadust hindab sotsiaalvaldkonna ametnik. Üldhooldusteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

 (3) Kui üldhooldusteenuse taotlejal on õigusteenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik teenuse taotleja toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid.

 (4) Kui vallavalitsus tasub osaliselt teenuse taotleja üldhooldusteenuse eest, valitakse teenuse saajale sobivaim madalaima kohamaksumusega teenuse osutaja.

 (5) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ilma vallavalitsust kaasamata.

§ 16.  Üldhooldusteenuse osaline rahastamine valla eelarvest

 (1) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa üldhooldusteenuse eest tasumiseks ja kelle hoolekandeteenuse maksmisel ei osale ülalpidamiskohustuslane või ülalpidamiskohustuslase osalus ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigustaotleda hoolekandeteenuse osalist tasumist Kanepi valla eelarvest.

 (2) Üldhooldusteenust vajav isik, kes ei ole suuteline üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, esitab vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse hooldusteenuse rahastamiseks Kanepi valla eelarvest.

 (3) Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab üldhooldusteenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest makstakse üldhooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui isik ja tema ülalpidamiskohustuslane on tasunud üldhooldusteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

 (4) Valla eelarvest makstava üldhooldusteenuse eest osalise tasumise otsustab vallavalitsus korraldusega võttes otsustamisel arvesse sotsiaalkomisjoni ettepanekut.

§ 17.  Üldhooldusteenuse rahastamisest keeldumine

 (1) Vallavalitsus võib jätta taotluse rahuldamata, kui:
 1) teenust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel;
 2) teenust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades;
 3) teenust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslase poolt;
 4) teenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad ametiasutusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata;
 5) isikul on vara, mille müüki võib mõistlikult eeldada, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud.

 (2) Otsus üldhooldusteenuse taotluse rahastamata jätmise kohta vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 18.  Üldhooldusteenuse jätkamine valla eelarvest.

  Enne uut eelarveaastat vaatab sotsiaalkomisjon hiljemalt 1. novembriks läbi üldhooldusteenuse rahastamise korraldused, kontrollides teenuse saaja ja tema ülalpidamiskohustuslase majanduslikku seisu. Juhul, kui:
 1) teenust saava või ülapidamiskohustuslase või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;
 2) ülalpidamiskohustuslase majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda Kanepi valla eelarvest makstava osa suurendamist.

§ 19.  Erandid üldhooldusteenuse rahastamisel valla eelarvest

 (1) Juhul, kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub ametiasutus isiku eest puudujääva osa, kuni isiku enda või tema ülalpidamiskohustuslase varalise olukorra väljaselgitamiseni.

 (2) Kui hooldust vajaval isikul on ülalpidamiskohustuslane, on ametiasutus õigustatud nõudma neilt valla poolt tasutud hoolekandekulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel.

 (3) Kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskulude kandmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda hoolekandekulud osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Ametiasutus on õigustatud nõudma tehtud hoolekandekulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.

4. jagu Tugiisikuteenus 

§ 20.  Teenuse kirjeldus ja nõuded teenuse osutajale

 (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (4) Tugiisik töötab teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka haridus- või hoolekandeasutus). Tugiisik võib kohtuda teenuse saajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas ning käia kaasas ametiasutustes jm. Tugiisik võib teenuse saajaga suhtlemiseks kasutada telekommunikatsioonivahendeid sel määral, et see ei takista tal inimese olukorra õiget hindamist.

 (5) Tugiisikuks on isik, kes omab psühholoogilist, pedagoogilist või sotsiaaltöö baasharidust või on läbinud pere tugiisiku koolituse või on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv tugiisikuteenust osutama.

§ 21.  Teenuse taotlemine

 (1) Tugiisikuteenuse saamiseks esitab teenuse taotleja, hooldaja või tema seaduslik esindaja edaspidi vallavalitsusele kirjaliku taotluse.

 (2) Teenust võib taotleda/algatada ka kolmanda isiku (õpetaja, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja, perearst jne) ettepanekul, kui ta märkab tugiisikuteenuse vajadust ja kui isik ise ei ole abi taotlemiseks võimeline.

 (3) Tugiisiku teenuse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine ja tugiisiku määramine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 22.  Teenuse osutamine

 (1) Tugiisikuteenust osutab ja/või korraldab vallavalitsus, vajadusel soovitab või aitab leida isikule sobivaid teenusepakkujaid.

 (2) Sotsiaalvaldkonna ametnik selgitab välja tugiteenuse vajaduse, sageduse ja mahu:
 1) teenuse osutamise sagedus ja kestus oleneb teenuse vajaduse hindamise tulemustest;
 2) üldjuhul on tugiisikuteenuse minimaalne osutamise periood 3 kuud, laste puhul 6 kuud.

 (3) Isikul, kellele on määratud tugiisikuteenus, on õigus enne tugiisikuteenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks isikuga, kes vahetult tugiisikuteenust osutama hakkab.

 (4) Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse saaja, vallavalitsuse ja tugiisikuteenuse osutaja vahel kolmepoolne leping.

 (5) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, pere või tugiisiku soovil kooskõlastatult vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikuga.

§ 23.  Teenuse tasustamine

 (1) Tugiisikuteenus on abivajajale üldjuhul tasuta.

 (2) Tugiisikuteenust finantseeritakse valla eelarvevahendite arvelt ja/või riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt (raske või sügava puudega laste tugiisikuteenus) või riigieelarvest valla eelarvesse eraldatud sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetusest.

5. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 24.  Teenuse kirjeldus

 (1) Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (edaspidi hooldatav).

 (2) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (3) Hooldajaks võib olla isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel ei ole sügavat puuet. Hooldajaks võib olla ülalpidamiskohustusega isik, kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neid teostada või neis osaleda.

§ 25.  Hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse hindamine

 (1) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse ja järelevalve vajadus, mille teeb sotsiaalvaldkonna ametnik hoolduse seadmiseks kindlaks hindamismetoodika abil hooldatava elukohas.

 (2) Hindamismetoodika alusel jaotatakse hooldusvajadus:
 1) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses;
 2) suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada;
 3) eestkostetava järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses.

 (3) Hindamismetoodika abil teeb sotsiaalvaldkonna ametnik kindlaks hooldajaks määratava isiku sobivuse ja võime tagada hooldatavale abi ja toetus harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks ja järelevalve.

§ 26.  Hooldaja ja hooldajatoetuse määramine

 (1) Isiku võib määrata hooldajaks kuni kahele hooldatavale, kui:
 1) eraldi elavate raskelt häiritud hooldatavate toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes on raskelt häiritud;
 2) hooldatavad, kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või nad ei suuda neid teostada või neis osaleda, elavad samas eluruumis.

 (2) Hooldajatoetus määratakse üldjuhul tähtajatult.

 (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
 1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani;
 2) seatud eestkoste lõpptähtajani.

6. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 27.  Teenuse kirjeldus ja nõuded teenuse osutajale

 (1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelu erinevates valdkondades sh hariduses ja tööhõives ning vähendades teenust saava isiku hooldaja hoolduskoormust.

 (2) Isiklik abistaja abistab isikut lähtuvalt tema puudest järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, majapidamistöödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (3) Isikliku abistaja teenuse osutajaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik, kes on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis) teenust osutama.

 (4) Isiklik abistaja ei ole teenust vajava isiku perekonnaliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus, või isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 28.  Teenuse taotlemine ja osutamise otsustamine

 (1) Teenuse taotlemiseks esitab isiku või tema seaduslik esindaja või hooldaja vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Taotlusega koos esitatakse puude määramise otsus ja soovitavalt rehabilitatsiooniplaan.

 (3) Vallavalitsusel on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

§ 29.  Teenuse osutamise leping

 (1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, isiku ja isikliku abistaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse tegevuste loetelu, teenuse maht ja periood.

 (2) Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks aastaks. Teenuse vajaduse säilimisel esitab teenuse saaja taotluse teenuse jätkamiseks hiljemalt 2 nädalat enne tähtaja saabumist.

 (3) Teenuse saajal on õigus leping üles öelda sellest vallavalitsusele kirjalikult teatades ilma etteteatamise tähtaega kohaldamata ja olenemata põhjusest.

 (4) Vallavalitsusel on õigus leping üles öelda ilma etteteatamise tähtaega kohaldamata alljärgnevatel tingimustel:
 1) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
 2) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
 3) seoses teenuse saaja surmaga.

 (5) Teenuse saaja on kohustatud viivitamatult teavitama vallavalitsust kõrvalabi vajaduse muutumisest tervisliku seisundi, elukeskkonna muutumise või muu põhjuse tõttu ja esitama vallavalitsusele uue taotluse. Taotluse läbivaatamisele ja teenuse osutamise otsustamisel kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvides 3 ja 5 sätestatut.

§ 30.  Teenuse tasustamine

 (1) Teenust finantseeritakse valla eelarvevahendite arvelt.

 (2) Teenustunni tasu suuruseks on Vabariigi Valitsuse määrusega „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestatud tunnitasu alammäär.

 (3) Täisealise isiku omaosalus määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. Omaosalus sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast, kuid ei ole suurem kui 15 % teenuse maksumusest.

 (4) Teenuse tasu arvestamise aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt 5-ndaks kuupäevaks teenuse osutaja töötundide aruande.

7. jagu Varjupaigateenus 

§ 31.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

 (2) Ajutise varjupaiga teenusega tagatakse teenuse taotlejale voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

§ 32.  Varjupaigateenusele õigust omav isik

  Varjupaigateenust osutatakse vältimatu sotsiaalabi raames ööbimiskohta vajavale isikule või alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikule, kes teenuse vajamise hetkel viibib Kanepi valla haldusterritooriumil.

§ 33.  Teenuse osutamine

 (1) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu.

 (2) Teenust ostetakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.

 (3) Teenust finantseeritakse valla eelarvevahendite arvelt.

8. jagu Turvakoduteenus 

§ 34.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenusele õigustatud isikutele edasise elu korraldamiseks ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.

 (2) Teenuse saaja vajadustest lähtuvalt tagatakse talle kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitatakse isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt teenuse saaja east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

§ 35.  Turvakoduteenusele õigust omav isik

  Turvakoduteenus tagatakse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

§ 36.  Teenuse osutamine

 (1) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu.

 (2) Teenust ostetakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.

 (3) Teenust finantseeritakse valla eelarvevahendite arvelt.

9. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 37.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega isikutel, kellel puue takistab isikliku- või ühissõiduki kasutamist, taotleda tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle, õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Teenus on transpordiabi spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, millega kaasneb sõidukijuhi abi teenust vajavale isikule.

 (3) Teenuse osutaja on kohustatud:
 1) abistama isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel;
 2) abistama isikut sõidu lähte- ja sihtkohas treppidest tõusmisel ja laskumisel;
 3) abistama isikut maakonna või üleriigilisse ühistransporti sisenemisel ja väljumisel;
 4) kinnitama isiku turvavööga ja fikseerima ratastooli lukustussüsteemi ja turvavööga.

 (4) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada sotsiaaltransporditeenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

 (5) Sotsiaaltransporditeenus on abivajajale üldjuhul tasuta.

10. jagu Eluruumi tagamine 

§ 38.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

 (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

 (3) Eluruumi võivad taotleda järgnevad isikud:
 1) isikud, kes on tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel viisil kaotanud eluaseme;
 2) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise endale võimeline eluaset üürima või soetama;
 3) üksi elavad vanurid ning puudega inimesed, kes vajavad kõrvalabi, kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine;
 4) asenduskodust tagasipöördunud, kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Kanepi vald;
 5) isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja enne kinnipidamiskohta paigutamist oli tema elukohaks Kanepi vald.

§ 39.  Eluruumi üürile andmine, üürilepingu sõlmimine

 (1) Eluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus.

 (2) Eluruume võib üürile anda tubade kaupa. Eluruumi üürile andmisel on üürnikul õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste eluruumi üürnikega.

 (3) Isikuga, kellele vallavalitsus korralduse alusel eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping.

§ 40.  Üürilepingu lõpetamine

 (1) Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.

 (2) Üürile andja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui:
 1) nad on jätnud tasumata rohkem kui kolme kuu korteriüüri või kommunaalteenuste eest;
 2) nad on kehtivat korda rikkudes andnud eluruumi allüürile;
 3) nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
 4) nad oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu nendega samas korteris või majas.

 (3) Muud eluruumi üürilepingu lõppemise või lõpetamisega seonduvad küsimused lahendatakse lähtuvalt teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest.

§ 41.  Eluruumi kasutamine, kommunaalmaksude tasumine

 (1) Õigus kasutada eluruumi tekib isikul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist.

 (2) Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult vallavalitsuse kirjalikul loal.

 (3) Vallavalitsusel on õigus kontrollida eluruumi sihipärast kasutamist.

 (4) Eluruumi üüri ja kommunaalmaksud tasub eluruumi üürnik.

11. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 42.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Teenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid.

 (3) Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.

 (4) Teenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt:
 1) probleemide selgitamine ja määramine;
 2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;
 3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;
 4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;
 5) võlakohustuste kaardistamine;
 6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;
 7) majapidamiseelarve koostamine ja järgimine;
 8) säästliku majapidamise korraldamine;
 9) täiendavate ressursside otsimine;
 10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;
 11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;
 12) dokumentide vormistamine;
 13) isiku toetamine ja motiveerimine.

 (5) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada võlanõustamisteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

12. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 43.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenus on puudega lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seadus § 129 lõikes 1 nimetatut hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

 (2) Lapsehoiuteenust osutatakse üldjuhul teenuse osutaja ruumides, põhjendatud vajadusel ka lapse elukohas või mujal.

 (3) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja teiste lapsele osutatavate teenuste mahust.

 (4) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

13. jagu Asendushooldusteenus 

§ 44.  Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga leping.

14. jagu Järelhooldusteenus 

§ 45.  Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärgiks on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Halduslepinguga võib volitada järelhooldusteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

15. jagu Vältimatu sotsiaalabi 

§ 46.  Vältimatu sotsiaalabi sisu ja eesmärk

 (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutab vallavalitsuse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

16. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 47.  Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused

 (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine ning tema elukvaliteedi parandamine.

 (2) Täiendavateks sotsiaalteenusteks on:
 1) psühholoogi nõustamisteenus;
 2) eripedagoogi nõustamisteenus;
 3) logopeedi teenus;
 4) perelepitusteenus;
 5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
 6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
 7) rehabilitatsiooniteenusel osalemine;
 8) sõltuvusravil osalemine;
 9) erihoolekandeteenusel osalemine;
 10) toiduabi;
 11) viipekeele teenus;
 12) muud toetavad teenused.

 (3) Täiendavate sotsiaalteenustele suunamine toimub rahaliste vahendite olemasolul.

 (4) Teenusele suunatakse sotsiaalvaldkonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel.

 (5) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamise otsustab vallavalitsus ning otstarbekuse korral sõlmitakse haldusleping teenuse osutamiseks, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjeldus, üldised juhised ja finantseerimine.

3. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

§ 48.  Sotsiaaltoetuste liigid

  Sotsiaaltoetuste liigid on:
 1) sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) esimesse klassi astuja toetus;
 4) jõulupakid eelkooliealistele lastele;
 5) koolilõputoetus;
 6) haigla voodipäevatasu toetus;
 7) toetus õpilaste prilliklaaside ostuks;
 8) hooldajatoetus;
 9) küttetoetus;
 10) toetus laste- ja noortelaagris osalemiseks;
 11) transporditoetus;
 12) ühekordne sotsiaaltoetus;
 13) toimetulekutoetus.

§ 49.  Sünnitoetus

 (1) Toetust on õigus saada lapse vanemal või lapse eestkostjal (edaspidi taotleja), kelle elukohana on vähemalt 6 kuud enne lapse sündi Eesti rahvastikuregistris registreeritud Kanepi vald ning lapse elukoht on registreeritud Kanepi valda alates sünnist. Lapse eestkostja puhul ei kehti Kanepi vallas kuue kuu elamise nõue.

 (2) Toetust makstakse kahes osas:
 1) toetuse esimene osa makstakse 3 (kolme) kuu jooksul lapse sünni registreerimisest;
 2) toetuse teine osa makstakse 6 (kuue) kuu jooksul lapse ühe aastaseks saamisest tingimusel, et taotleja ja lapse elukoht on Eesti rahvastikuregistris endiselt registreeritud Kanepi vald.

 (3) Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga sündinud lapse eest.

 (4) Toetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest.

§ 50.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust makstakse matusekulude osaliseks kompenseerimiseks isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli Kanepi vald.

 (2) Matusetoetust on õigustaotleda ühe kuu jooksul pärast surma registreerimist.

 (3) Omasteta isiku matmise kulud kaetakse täies ulatuses esitatud arvete alusel valla eelarvest.

 (4) Toimetulekuraskustes Kanepi valla elanikule eraldatakse erandkorras täiendavat toetust kompenseerimaks isiku matmise korraldamine, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli Kanepi vald.

§ 51.  Esimesse klassi astuja toetus

 (1) Toetust makstakse igale Kanepi valla kooli 1. klassi astujale, olenemata rahvastikuregistrijärgsest elukohast, juhul kui rahvastikuregistrijärgsest elukohast toetust ei maksta.

 (2) Toetuse maksmise aluseks on koolide poolt esitatud kooli vastu võetud õpilaste nimekiri.

§ 52.  Jõulupakid eelkooliealistele lastele

 (1) Jõulupakid saavad kõik eelkooliealised lapsed, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kanepi vald.

 (2) Jõulupakkide tellimise ja väljastamise korraldab sotsiaalvaldkonna ametnik.

§ 53.  Koolilõputoetus

 (1) Koolilõputoetust põhikooli lõpetamisel makstakse igale Kanepi valla kooli lõpetajale, olenemata tema rahvastikuregistrijärgsest elukohast, juhul kui rahvastikuregistrijärgsest elukohast toetust ei maksta.

 (2) Koolilõputoetust kutse-ja keskhariduse omandamisel makstakse igale kuni 21-aastasele. koolilõpetajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kanepi vald.

 (3) Toetuse määramise aluseks on kooli esitatud teatis või haridust tõendav dokument.

 (4) Toetust on õigustaotleda kuni kolm kuud peale lõikes 1 ja 2 nimetatud hariduse omandamist.

 (5) Toetus makstakse koolilõpetajale või ühele lapsevanemale/eestkostjale/hooldajale.

§ 54.  Haigla voodipäevatasu toetus

 (1) Voodipäevatasu hüvitatakse vanadus- ja töövõimetuspensionäridele ning üldharidus- või kutseõppeasutuses õppivatele lastele kuni 19-aastaseks saamiseni ravikindlustuse seaduse paragrahvis 72 kehtestatud piirmäära ulatuses. 19-aastaseks saamisel hüvitatakse voodipäevatasu jooksva õppeaasta lõpuni.

 (2) Aktsiaseltsiga Põlva Haigla arvleb vallavalitsus lepingu alusel. Teiste statsionaarse eriarstiabi osutajate teenuse hüvitamine toimub kuludokumendi alusel.

§ 55.  Toetus õpilaste prilliklaaside ostuks

  Toetust prilliklaaside soetamiseks makstakse eelkooliealistele ja üldharidus- või kutseõppeasutuses õppivatele lastele kuni 19-aastaseks saamiseni kehtestatud piirmäära ulatuses mitte rohkem kui üks kord aastas. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

§ 56.  Hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetus on igakuine puudega täiskasvanu või puudega lapse hooldajale makstav sotsiaaltoetus.

 (2) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle hooldatava elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Kanepi vald ja/või kelle tegelik elukoht on Kanepi vallas.

 (3) Täisealise puudega isiku hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud teovõimeline isik.

 (4) Puudega lapse hooldaja käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik.

§ 57.  Küttetoetus

 (1) Toetus küttematerjali maksumuse osaliseks hüvitamiseks määratakse ahiküttega eluruumis üksi elavale, mitte töötavale vanadus- või töövõimetuspensionärile üks kord kalendriaastas.

 (2) Toetus määratakse isikule, kellel puuduvad perekonnaseaduse § 96 alusel ülalpidamiskohustusega isikud või kelle suhtes ülalpidamiskohustusega isikud oma tervisliku seisundi, ea ja/või vähekindlustatuse tõttu ei ole võimelised oma ülalpidamiskohustust täitma.

 (3) Toetuse võib määramata jätta juhul, kui taotlejale kuulub metsamaad.

 (4) Toetus määratakse isikule, kui kuu sissetulek on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordse määra.

 (5) Erandkorras võib toetust taotleda toimetulekuraskustes isik või perekond.

 (6) Toetus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Mitterahalise toetuse määramise korral korraldab sotsiaalvaldkonna ametnik küttematerjali toimetamise toetuse saajale.

§ 58.  Toetus laste- ja noortelaagris osalemiseks

  Toetust määratakse toimetulekuraskustes või 4- ja enama lapsega perekondade lastele laagrikulude omaosaluse osaliseks või täielikuks hüvitamiseks üks kord aastas ühe laagri kulude katmiseks.

§ 59.  Transporditeenuse toetus

 (1) Transporditeenuse toetust makstakse ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, haridusasutusse või abivahendit väljastavasse asutusse või muudesse asutustesse, milles teostatavate toimingute puhul on isiklik osalemine vajalik, sõiduga seotud kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks vähekindlustatud isikutele, kes oma tervislikust seisundist või puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot või kellel ei ole transporti iseseisvalt võimalik korraldada ning kellel puuduvad perekonnaseaduse mõistes seadusjärgsed ülalpidajad või ülalpidaja oma asukohast või olukorrast tulenevalt ei ole võimeline transporti osutama või korraldama.

 (2) Toetust makstakse esitatud kuludokumentide alusel.

§ 60.  Ühekordne toetus

 (1) Toetus määratakse käesolevas määruses määratlemata juhtudel muude ettenägemata vajalike kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks või raskesse majanduslikku seisu sattunud isiku või pere sotsiaalselt abitust olukorrast välja aitamiseks.

 (2) Toetus määratakse, kui kuu sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla riigi poolt kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri.

 (3) Erandkorras võib ühekordse toetuse määrata üksi elavale mittetöötavale töövõimetuspensionärile/osalise või puuduva töövõimega isikule, kelle taotlemisele eelnenud kalendrikuu netosissetulek on üle riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordse määra.

 (4) Rahaliste vahendite olemasolul on vallavalitsusel õigus maksta toetust kindlale sihtgrupile vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 61.  Toimetulekutoetus

 (1) Toimetulekutoetus määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahenditest.

 (2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks.

 (3) Toimetulekutoetus määratakse 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist.

 (4) Toimetulekutoetuse maksmise otsustab sotsiaalvaldkonna ametnik.

 (5) Toimetulekutoetus makstakse välja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (6) Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel kehtestab vallavolikogu.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 62.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks:
 1) Kanepi Vallavolikogu 20.04.2006 määrus nr 20 „Sotsiaaleluruumi andmise ja kasutamise korra kinnitamine“;
 2) Kanepi Vallavolikogu 22.03.2016 määrus nr 9 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“;
 3) Kanepi Vallavolikogu 18.08.2015 määrus nr 16 „Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
 4) Kanepi Vallavolikogu 15.12.2015 määrus nr 29 „Kanepi valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord“;
 5) Kanepi Vallavolikogu 22.03.2007 määrus nr 11 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“;
 6) Kanepi Vallavolikogu 17.02.2009 määrus nr 4 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
 7) Kanepi Vallavolikogu 19.04.2016 määrus nr 11 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“;
 8) Kõlleste Vallavolikogu 28.11.2014 määrus nr 14 „Valla eelarvest makstavate toetuste andmise kord“;
 9) Kõlleste Vallavolikogu 10.05.2013 määrus nr 5 „Eluruumide üürile andmise kord“;
 10) Kõlleste Vallavolikogu 11.03.2016 määrus nr 3 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
 11) Valgjärve Vallavolikogu 23.11.2010 määrus nr 17 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
 12) Valgjärve Vallavolikogu 24.01.2012 määrus nr 1 „Valgjärve valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“;
 13) Valgjärve Vallavolikogu 21.10.2014 määrus nr 10 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale“;
 14) Valgjärve Vallavolikogu 21.01.2014 määrus nr 2 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord“
 15) Valgjärve Vallavolikogu 28.11.2006 määrus nr 10 „Valgjärve valla sotsiaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kaido Kõiv
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json