KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Vastu võetud 17.05.2012 nr 9
RT IV, 06.02.2013, 2
jõustumine 01.07.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36⁶ ning Jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on kindlaks määrata:
  1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
  2) korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad;
  3) [kehtetu - RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 10.02.2020]
  4) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;
  5) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine veopiirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse Narva Linnavalitsuse valitud ettevõtja poolt;
  2) jäätmeveo piirkond (edaspidi veopiirkond) – linnavolikogu poolt kindlaksmääratud ala, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga;
  3) olmejäätmete vedaja – isik, kellega Narva Linnavalitsus on sõlminud lepingu veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimiseks jäätmemahutitest jäätmeveokile, transportimiseks ja üleandmiseks jäätmekäitluskohta;
  4) olmejäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, vedu ja sortimine taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
  5) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
  6) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine – Narva Linnavalitsuse korralduse alusel jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest põhjendatud taotluse alusel;
  7) teenustasu suurus – Narva Linnavalitsuse ja olmejäätmete vedaja vahel sõlmitud lepingus fikseeritud teenuse hind, millest kõrgemat teenustasu ei tohi vedaja olmejäätmete valdajalt nõuda;
  8) jäätmemahuti – plastikust, metallist, kilest või muust materjalist valmistatud konteiner, sealhulgas sügavkogumismahuti, ning jäätmekott jäätmete kogumiseks;
  9) ühismahuti kasutamine - lähestikku asuvatelt jäätmetekkekohtadelt tekkinud mistahes jäätmete kogumine ühte jäätmemahutisse ühise jäätmekäitluslepingu alusel.
  10) pakendikotiteenus - teenus, mis on mõeldud pakendijäätmete olmejäätmetest eraldi kogumiseks eramajapidamistes tootjavastutusorganisatsiooni poolt korraldatud viisil ja tingimustel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse Jäätmeseaduses, Narva jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Linna haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmeveo nõuetele vastav jäätmete kogumine ja vedamine järgmiste jäätmeliikide suhtes:
  1) 20 01 01 - paber ja kartong;
  2) 20 03 01 - segaolmejäätmed (prügi);

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ohtlikud jäätmed;
  2) pakendijäätmed;
  3) suurjäätmed;
  4) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja äravedu, samuti linna territooriumi koristamise käigus kogutud jäätmed;
  5) massiürituste korraldamisel tekkivad jäätmed;
  6) aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja vedu.

§ 4.   Veopiirkonnad

  Narva haldusterritoorium on jaotatud kolmeks veopiirkonnaks. Veopiirkondade loetelu ja nende piiride kirjeldus on toodud korra Lisas 1.

§ 5.   Olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, vedamise sagedus ja aeg.

  (1) Olmejäätmete kogumiseks peab jäätmevaldaja kasutama jäätmemahutit, mis tagab jäätmete nõuetekohase kogumise.

  (2) Jäätmekotte võib kasutada segaolmejäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
  1) elamus elab kuni 5 inimest;
[RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 27.07.2020]
  2) biolagunevate jäätmete kompostimine toimub vastavalt Narva jäätmehoolduseeskirja 10.jaos sätestatule;
  3) jäätmekoti ja selle paiknemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (3) Jäätmevaldajad koguvad käesoleva korra § 3 lõikes 1 sätestatud jäätmeid liigiti selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Segaolmejäätmete jäätmemahuteid (sh jäätmekotte) tuleb tühjendada mitte harvemini kui üks kord kuus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.
[RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 10.02.2020]

  (4) Juhul kui eramus elab kuni viis inimest, pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse pakendikotiteenus, biolagunevate jäätmete kompostimine toimub vastavalt Narva jäätmehoolduseeskirjas sätestatule, on lubatud segaolmejäätmete jäätmemahutit tühjendada mitte harvemini kui üks kord nelja kuu jooksul.

  (5) Hooneühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana. Hooneühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahutit vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hooneühistu, mille liikmete arv on kuni 35 tk, on kohustatud tühjendama jäätmemahutit vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. Hooneühistu puudumisel sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu iga garaažiomanik eraldi või ühiselt koos teiste garaažiomanikega, kasutades ühismahutit.

  (6) Aiandusühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana. Aiandusühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahuti vähemalt üks kord kuus ajavahemikul alates maist kuni septembrini. Perioodil oktoobrist kuni aprillini loetakse aiandusühistud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (7) Erandjuhtudel ning Narva Linnavalitsuse vastava ametiasutuse kirjalikul nõusolekul on lubatud kasutada teisi jäätmete kogumise süsteeme.

  (8) Jäätmevaldajatel on lubatud kasutada ühismahutit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb esitada jäätmevedajale ja Narva Linnavalitsuse vastavale ametiasutusele kokkulepe, mille vorm on toodud korra Lisas 3 ja Narva linna veebileheküljel. Ühismahuti kasutamise tingimused on sätestatud Narva jäätmehoolduseeskirjas. Ühismahuti kasutamise lõpetamisest tuleb teavitada jäätmevedajat ja Narva Linnavalitsuse vastavat ametiasutust.

  (9) Segaolmejäätmete jäätmemahuti (sh jäätmekoti) tühjendamise täpne sagedus sätestatakse vedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut.

  (10) Paberi- ja kartongjäätmeid ning pakendeid tuleb tekkekohal koguda eraldi, viies neid selleks ettenähtud kogumis- või kokkuostupunkti või paigutada kinnistule eraldi jäätmemahuti paberi- ja kartongjäätmete või pakendite tekkekohal kogumiseks. Paberi ja kartongjäätmete või pakendite jäätmemahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides ületäitumist.
[RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 10.02.2020]

  (11) Jäätmevaldaja on kohustatud kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine ning jäätmete roiskumine (hais, kahjurite teke).

  (12) Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu ning peab toimuma ajavahemikus 7.00- 23.00.

  (13) Vedajal on õigus esitada jäätmevaldajale tühisõidu arve lepingu alusel, kui vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule on tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu.

  (14) Vedaja on kohustatud üle andma korraldatud jäätmeveo käigus kogutud olmejäätmed vastavat jäätmeluba või vastavat keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitluskohale.

§ 6.   Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Narva Linnavalitsuse vastavale ametiasutusele põhjendatud taotlus jäätmevaldaja tähtajaliseks ja erandkorras jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vorm on toodud korra Lisas 4 ja Narva linna veebileheküljel.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamiseks on Narva Linnavalitsuse vastaval ametiasutusel õigus nõuda ning taotlejal kohustus esitada täiendavaid andmeid.

  (3) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud:
  1) isikul on vastav jäätmeluba või keskkonnakompleksluba:
  2) kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- ja äritegevus;
  3) jäätmevaldaja asukoht ei võimalda teenuse osutamist.

  (4) Enne korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tunnistamist teostab Narva Linnavalitsuse vastav ametiasutus kohapealse kontrolli, et veenduda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaoludes.

  (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise, jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab Linnavalitsus asjakohase korraldusega. Korralduses sätestatakse:
  1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise alus ja asjaolud;
  2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestus;
  3) mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmise põhjused;
  4) mitteliitunuks lugemise ennetähtaegse lõpetamise põhjused;
  5) muud asjas tähtsust omavad andmed.

  (6) Narva Linnavalitsuse vastav ametiasutus teavitab taotlejaid kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest, jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise ennetähtaegsest lõpetamisest või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamisest. Samuti teavitatakse koheselt vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, samuti mitteliitunuks lugemise ennetähtaegsest lõpetamisest.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg on 30 kalendripäeva arvates taotluse Narva Linnavalitsuse vastavale ametiasutusele laekumise järgnevast päevast arvates. Mõjuval põhjusel (täiendava informatsiooni kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib Narva Linnavalitsuse vastav ametiasutus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 45 kalendripäevani, teavitades sellest taotluses esitajat.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks Narva Linnavalitsuse vastavale ametiasutusele kirjaliku kinnituse, et korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise asjaolud ei ole muutunud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud eelpool viidatud kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist.

  (9) Mitteliitunuks ei saa lugeda pikemaks perioodiks kui kolm aastat.

  (10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule.

§ 7.   Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord

  (1) Teenustasu suurus kujuneb Narva Linnavalitsuse korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni erimenetluse käigus, mille tulemusel sõlmitakse vedajaga hankeleping, kus kajastatakse teenustasud.
[RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 27.07.2020]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 27.07.2020]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 27.07.2020]

§ 8.   Jäätmeveo teenustasu suurendamise kord
[Kehtetu - RT IV, 07.02.2020, 83 - jõust. 27.07.2020]

§ 9.   Määruse jõustumine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  (2) Määrus jõustub 01.07.2012.a.

Lisa 1 Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu

Lisa 2 Segaoolmejäätmete konteinerite tühjendamise sagedused

Lisa 3 Ühise mahuti kasutamise kokkulepe

Lisa 4 Taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks